Suhtlemine (1)

SUHTLEMINE
Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt.
Mina ise võin end pidada avatud inimeseks , leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama , mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida probleeme, kui inimene, keda olen usaldanud, kasutab seda ära ning räägib edasi. Kuid kui räägin, siis isiklikke asju ikka ausalt .
Suhtlemisstiil sõltub väga palju olukorrast, kasvatusest ning inimesega, kellega sul on kontakt. Kui olen omavanuste seltskonnas käitun ma suhteliselt ennastkehtestavalt, vanemate seltskonnas alistuvalt. Agressiivset käitumist on minust vähe, kuigi tuleb ka seda ette. Kuna olen suhteliselt enda arvamuse pealesuruja siis arvan, et sõprade seas käitun ma kõige enam ennastkehtestavalt, kuid vanemate seas alistuvalt, kuid vahepeal on ka ustepaugutamist.
Agressiivne:
Ema: „Sul on hinded langenud, karistuseks see nädalavahetus välja ei lähe.“
Mina: „See on ebaaus, sa ei saa minust aru !“(vihaselt).Seejärel ütlen emale mõned halvad sõnad, mis tean, et talle haiget teevad. Näiteks, et ta on nii harva kodus vms. Lähen oma tuppa ja löön ukse pauguga kinni. Järgnevad kaks päeva suhtlen temaga minimaalselt.
Alistuv:
Grupitöö. Jagatakse ülesandeid.
Sõber nr1.: „ Kuule ma ei viitsi seda ülesannet teha, ma hoopis teen midagi kergemat“
Sõber nr2.:“Ma teen ka need kaks kergemat asja, Katri , tee sina siis see raskem asi ära, me ei saa sellega hakkama.“
Mina:“ No, eks ma siis teen“. Teen ülesande ära, olgugi, et ma endale valmistab see tõsiseid raskuseid, kuid et mitte teistega tülitseda lepin olukorraga.
Ennastkehtestav:
Reede õhtul sõbrannadega
Sõbranna nr1.:Lähme kohvikusse istuma
Sõbranna nr2.“lähme jaa“
Mina:“Ei viitsi, lähme parem klubisse.“
Sõbranna nr 1:“Ei, ma olen nii väsinud, lähme ikka kuskile kohvikusse, ja kui sa ei taha siis võime ka kinno minna“
Mina:“Ei, kui me klubisse ei lähe siis ma teiega täna õhtu ei liitu.“
Sõbranna nr1.:“No, lähme siis klubisse.“
Enesekehtestamise oskus on hea, kui mõni inimene surub enda tahtmist peale, kas või klubis või peol mõni purjus poiss muutub väga pealetükkivaks ning on kurjade kavatsustega. Kui oskan öelda „Ei“ nii, et mind tõsiselt kuulda võetakse, päästab see nii mõnestki olukorrast.
Suhtlemistasanditel eraldatakse kolme gruppi: laps, täiskasvanu, vanem. Igas inimeses on veidike kõike. Vanemliku, kus on noomivat ning õpetavat suhtlemist. Täiskasvanuliku neutraalsust ning lapselikku jonni ning naiivsust.
Ristuv tasand:
Ema: „Kui sa koolis halva hinde saad, ei saa sa enam nädalavahetusel välja!“
Mina:“See on minu oma asi, mis mina teen, olenemata, kas sa lubad või mitte!“
Rööpne tasand:
Isa:“Korista palun oma tuba!“
Mina:“Lõpetan kohe õppimise, siis alustan koristamist.“
Püüan alati kasutada rööpseid tasandeid, siis ei teki konflikte.
Kontakti loomise puhul on üheks olulisemaks tegevuseks silmside loomine. Partneri tähelepanu köitmine, tervitamine . Kui oled loonud kontakti pead suutma seda ka hoida. Tuleb hoida ühine jututeema , kui rääkida millestki , mis vastast ei huvita, ei viitsi ta sind enam kuulata ning lahkub. Kui soovid kontakti lõpetada pead andma sellest ka kehaga märku. Näiteks kui oled külas, siis tõusta diivanit ning tänada võõrustajat viisakalt ning nägemist soovida. Telefoni teel on kõike seda kergem teostada, sest saad kõike teha vaid sõnadega. Kui näen kedagi, kellega sooviks kontakti luua näiteks kuskil külas, siis üritan kõigepealt luua silmsidet , kui näen et ka vastane on huvitatud vestlusest astun juurde ja teretan, küsin nime ning, kuidas ta sattus siia. Proovin leida ühiseid teemasi, küsida tema hobide/huvide kohta jne. Kui soovin vestlust lõpetada ütlen, et meeldiv oli vestelda , kuid pean nüüd lahkuma . Kuna minus ei tekita probleemi inimestega suhtlemine siis minujaoks see erilisi probleeme.
Lisaks heale nõuandmisoskusele on tarvilik ka kuulamisoskus . Enamasti üritan inimesti kuulata, ning neile nõu anda. Mul on palju tuttavaid, kes tulevad oma probleemiga minu juurde, et kas lihtsalt südant kergendada murest või et leida koos minuga probleemile lahendust . Vahest esineb erinevaid kuulamistõkkeid. See mida mina kasutan , oleneb palju sellest, kellega on vestlus ning millisel teemal. Kui on teema, mis mind ei huvita absoluutselt siis vahetan teemat või unelen. Kui tuttav räägib oma nädalavahetusest siis tihti võib tekkida samastumine, kus ma hakkan rääkima hoopis enda sarnasest seigast ning sõbranna jutt jääbki pooleli . Igapäevaselt on tavaline takka kiitmine,kui kuulan sõprade juttu , kus ma väga ei süvenegi informatsiooni, vaid ainult noogutan innukalt pead, mõtlemata tegelikule olukorrale. Õpetajate puhul mõtlen tihti vastuse peale, ilma et korralikult lõpuni kuulaks. Mõne klassikaaslase juttu ei soovigi lõpuni kuulata, sest tean, et see mind niikuinii väga ei huvita ning toimub sildistamine.
Konfliktisituatsioonid on kerged tulema , kui ei kuulata teist inimest lõpuni, ning hakatakse oma õigust taga ajama . Tahetakse end kohe kaitsta, süüdistades oma vigades kohe vastast. Inimesed muutuvad tihtipeale agressivseks ning ennastkehtestavaks. Kui ärrituda, ei mõelda enamasti tagajärgedele, loobitakse tühje sõnu, mis pärast võivad tüli veel suuremaks ajada. Viimati oli mul konflikt vanematega, kui nad pahandasid, et ma olen oma asjad hooletusse jätnud. Nad ütlesid, et enne välja ei saa, kui olen asjad korda teinud. Olin alguses pahane nende peale ja mossitasin. Istusin oma toas ja kui nad minuga juttu tulid rääkima vastasin napisõnaliselt. Järgmisel päeval hakkasin juba oma tegemata asju korda tegema. Tuli juba reede, kuid mõned tegemised olid siiski tegemata. Olin olnud paar päeva vanematele ka hea laps, olin aidanud neid kui tarvis, kuna oli pidustus tulemas siis abistanud ema köögis jne. Näitasin välja, et tõesti tegelen oma hooletusse jäänud asjadega, ning kui reede õhtul isaga rääkisin siis ta ütles, et ta tahab et ma teeksin oma asjad ära, kui luban seda, siis võin välja. Konflikt oligi lahendatud . Nüüd mõistan, et sellist mossitamist ja ustepaugutamist poleks olnud tarvis, vaid oleks pidanud kohe alustama asjade korda seadmisega. Samas, kui vanemad poleks tähelepanu pööranud mu hooletusele, siis oleks võib-olla siiiamaani tegemata.
Teiste arvamus minust
Marlen: Oled abivalmis, sulandud kiiresti võõras seltskonnas, ei ole häbelik.Väga hakkaja ja eestvedaja . Hästi sõbralik ning hoogne, hea kuulaja ning üritad abistada, kui see Sinu võimuses. Tekitad ka teistes hea tuju oma rõõmsameelsusega.
Kärt: Oled palju mind aidanud, minu probleemidega. Tean et ise olen keeruline inimene, kuid suudad minu jonni ära taluda. Sinu üheks puuduseks on oma arvamuse peale surumine , ning teiste oma mitte aksepteerimine.
Talis : Alati väga rõõmus. Kui minul on kurb tuju, teed kõik, et panna mind muresi unustama ja hoopis nalja teha. Räägid alatii mõistliku juttu, ning puudub õnneks see tüüpiline tüdrukute beibetsemine.
Mulle ei tulnud selline iseloomustus üllatusena, sest olen ennegi kuulnud inimesi seda mulle ütlemas. Kui kuskil on mingi üritus kutsutakse mind ka, sest teatakse et suudan seltskonna tuju üleval hoida kui see langema hakkab. Lisaks veel, et olen vahepeal liiga rahmeldaja, võta palju ette mõtlemata, kas ma suudan oma plaaniga ka sammu pidada. Mingihetk olen ka väheke üleolev teiste suhtes.
Katri-Helena Kaasik 12a.