Isiksuse tüpoloogiad (0)

Sisukord

Sissejuhatus 3
Jungi tüpoloogia 3
Myers -Briggs’I küsimustik 4
Sotsioonika 4
Isiksusetüübid 5
Isiksusetüüpide kirjeldused 5
Eetilis -Intuitiivne ekstravert EIE 5
Loogilis-intuitiivne ekstravert LIE 6
Sensoorselt-loogiline ekstravert SLE 7
Sensoorselt-eetiine SEI 8
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9
Referaadi eesmärk tutvustada Carl Gustav Jungi poolt loodud isiksuse tüpoloogiat. Natuke ka rääkida selle edasi arendusdest Myers-Briggs’i tüpoloogia küsimustiku ja teadusharu sotsioonika näol. Lisaks lühidalt kirjeldada mõningaid isiksusetüüpe sotsioonika alusel.
Sissejuhatus
Juba ammustest aegadest on inimene püüdnud jagada erinevaid inimesi eri tüüpideks. Lisaks muudele tunnustele on seda tehtud käitumise ja iseloomu alusel. Hiina meedikud VIII-VII sajandil e.m.a. arvasid, et inimeses peituvad kolm alget: õhk, sapp ja lima. Ning nad jaotasid inimesi, vastavalt ühele neist algest ülekaalule organismis. Inimene, kellel oli ülekaalus õhk, oli tasakaalustamata , liikuv, sarnaselt ahvile; inimene, kellel oli ülekaalus sapp, oli tugev, vapper, sarnane tiigrile; kellel oli ülekaalus lima, oli aeglane, väheliikuv. (Lužin) Selle idee sarnaseks on Hippokratese pakutu, kes arvas , et inimese olemus on määratud nelja mahlaga, mis määrab ära inimese eelistused keskkondade suhtes. Viissada aastat hiljem arendas G. Gallen välja nelja temperanmenditüübi teooria , milles jaotati inimesed neja rühma vahel: koleerik, sangviinik , flegmaatik, melanhoolik . ( Kidron , Kolga , 2000). Hulk sajandeid püsis see teooria ja on tuntud tänapäevalgi.
1921. aastal andis šveitsi psühhiaater, psühhoterapeut ja psühholoog Carl Gustav Jung väja raamatu „Psychologische Typen“. See oli üks esimesi teooriad, kus isiksusetüüpe kategoriseeriti. Selle teosega näitas Jung, et igal inimesel on olemas erilised ja hästi äratuntavad iseloomujooned. Alguses oli vastuvõtt jahe, möödus paarkümmend aastat enne kui teised uurijad tema loodud süsteemi omaks võtsid.
Jungi tüpoloogia
Jung karakterisüsteem tugineb neljale psühholoogilisele põhifunktsioonile ehk neljale põhilisele maailmaga seostumise viisile. Nendeks funktsioonideks on mõtlemine, aisting ( sensoorika ), tunnetus ja intuitsioon . Need neli funktsiooni paigutab ta paarikaupa teljele – aisting/intuitsioon, mõtlemine/tunnetus. Paari aisting/intuitsioon nimetab Jung tajulisteks funktsioonideks, sest peab neid kaheks võrdset objektiivseks viisiks, kuidas reaalsuse kohta andmeid koguda – üks meetod teadvustatud, teine teadvustamatu. Paari mõtlemine/tunnetus nimetab ta otsustamise funktsioonideks, sest peab neid kaheks viisiks, kuidas kogutud objektiivset informatsiooni hinnata. See süsteem eristab kahte põhiolemuslikultkahte erinevat maaimaga seostumise viisi: otsustamisele tuginevat ja tajumise tuginevat. Tajumisele tuginev inimene võtab elu spontaanselt, keskenduvad sellele mis on, mitte sellele, mis peaks olema. Vastupidiselt otsustamisele tuginev inimene eelistab struktuuri ja organiseeritust - rõhuvad sellele, mis peaks olema sageli enam kui sellele, mis on. Selline süsteem pakub väja kaheksa isiksusetüüpi – mõtlemine domineeriv funktsioon aistingu või intuitsiooniga, tunnetus domineeriv funktsioon aistingu või intuitsiooniga jne. (Totton, Jacobs 2007) Lisaks kirjeldas Jung inimeste kahte põhiolemuslikut vastandlikku hoiakut, mis iseloomustavad inimese eelistust suhetes ümbritseva maailmaga. Nendeks orientatsioonideks on ekstravertsus ja introvertsus. Ektravertse inimese põhitunnus on, et indiviidi psüühiline elu toimub indiviidist väljaspool, orienteeritud väismaailmale, suunatud välistele esemetele ja suhetele. Introvertse puhul elab inimene sisse poole, olulisemad on isiklikud mõtted ja tunded. Ektraverdid avatud, introverdid pigem kinnised.
Myers-Briggs’i tüpoloogia küsimustik
Ühtedeks, kes Jungi teooriat mõistsid ja omaks võtsid olid Katharine Briggs ja tema tütar Isabel Briggs Myers. Kuigi kumbki polnud kutselt psühhoog, pühendusid nad Jungi pakutud teooria uurimisele ja arendamisele. Peale aastakümneid tööd said 1962. aastal valmis küsimustiku, mille nimeks sai Myers-Briggs’i tüpoloogia küsimustik. Selle abil sai klassifitseerida 16 isiksusetüüpi ja see aitas tohutult populariseerida Jungi loodud tüpoloogiat. Ainuüksi 1986. a täitis küsimustiku väidetavalt ligi miljon inimest. (Totton, Jacobs 2007)
Sotsioonika
Teiseks oluliseks uurijaks Aušra Augustinavičiute, samuti arendades edasi Jungi teooriat, pani aluse sotsioonikale. Sotsioonika on teadus informatsiooni töötlemisest inimese intellekti poolt, psüühika aluseks on indiviidi infovahetus välise maaimaga. See on teadus teadus kuueteistkümnest isiksusetüübist ja kuueteistkümnest suhtetüübist nende vahel ning on ülesehitatud arvestusele, et iga isiksusetüüp tajub, töötleb ja väljastab informatsiooni erinevalt. Sotsioonika süsteemi aluseks on informatsioonivoog, mis tinglikult jaotub kaheksaks aspektiks. Selleks, et neid aspekte tähistada, kasutatakse nelja mõistet: eetika ja loogika , intuitsioon ja sensoorika. Lähtudes, et ühtede inimeste teadvust iseloomustab ekstravertne, teiste teadvust aga introvertne suunitlus, saavad ülalloetletud mõisted vastavalt ka laienduse. Näiteks: ekstravertne või introvertne eetika, ekstravertne või introvertne loogika jne.
Isiksusetüübid
Kirjeldades isiksusetüüpe võtan aluseks Aušra Augustinavičiute loodud praktilise psühholoogia haru sotsioonika. Siin kohal toon välja 16 sotsioonika isiksuse tüüpi ning kirjeldan mõnda vabalt valitud tüüpi lähemalt. Sulgudes isikutüübile antud nimetus ja Myers-Briggs’I küsimustikule vastavad lühendid.

• ILE – Intuitiivselt -loogiline ekstravert ("Otsija", ENTP)
  
• SEI – Sensoorselt-eetiline introvert ("Vahendaja“, ISFP)
  
• ESE – Eetilis-sensoorne ekstravert ("Eluarmastaja“, ESFN )
  
• LII – Loogilis-intuitiivne introvert ("Õiglane", INTJ)
  
• EIE – Eetilis-intuitiivne ekstravert ("Kasvataja", ENFJ )
  
• LSI – Loogilis-sensoorne introvert ("Inspektor", ISTJ)
  
• SLE – Sensoorselt-loogiline ekstravert ("Marssal", ESTP)
  
• IEI – Intuitiivselt-eetiline introvert ("Lüürik", INFP)
  
• SEE – Sensoorselt-eetiline ekstravert ("Poliitik", ESFP )
  
• ILI – Intuitiivselt-loogiline introvert ("Kriitik", INTP)
  
• LIE – Loogilis-intuitiivne ekstravert ("Ettevõtja", ENTJ)
  
• ESI – Eetilis-sensoorne introvert ("Hoidja", ISFJ)
  
• LSE – Loogilis-sensoorne ekstravert ("Administraator", ESTJ)
  
• EII – Eetilis-intuitiivne introvert ("Humanist", INFJ)
  
• IEE – Intuitiivselt-eetiline ekstravert ("Psühholoog", ENFP)
  
• SLI – Sensoorselt-loogiline introvert ("Meister", ISTP)
  

Isiksusetüüpide kirjeldused

Eetilis-intuitiivne ekstravert EIE

Tõsine, globaalsetele probleemidele keskendunud inimene. Näeb maailma dramaatilistes ja isegi traagilistes värvides. Ootab kõikvõimalike ebameeldivusi. Tema juhtmotiiviks on neli nooti Beethovenist ehk saatuse teema. Isiklike probleeme kaldub püstitama ja lahendama üldistatult. Samaaegselt sageli üritab olla kasulik inimkonnale. Kaldub pidevatele kahtlustele ja kõhklustele. Mõnikord on tajutav ümbritsevate poolt kui tasakaalutu, kergesti erutuv isiksus. Näiteks, teda ärritavad kõikvõimalikud liigsed liigutused, ta näeb maailma niigi liiga dünaamilisena. Ei meeldi ilmutada initsiatiivi. Tundeid asetab mõistusest kõrgemale. Julgelt astub situatsiooni kui on hästi sellega tutvunud, hoolikalt on kõik ette valmistanud. Ootab, mõtiskleb läbi kogu situatsiooni, kindlustub kõikidest võimalikest ebameeldivustest ja alles siis tegutseb kindlapeale. Strateeg, teab kuidas jaotada oma jõudu ajas. Igasse töösse suhtub tõsiselt, suure vastutusega, üritab seda lõpule viia. Saavutada võidu iga hinnaga; talle on kergem kaotada kui minna kompromissile. Ekstreemsetes situatsioonides tema ettevaatlikkusest ei jää jälgigi. Iial ei tee seda mida peab kurjuseks, väga sallimatu kurjusele teistes. Kuid eetilist teooriat loob enesele ise arvestamata tavadega ja autoriteetidega. Mõnikord on tema vaated headuse ja kurjuse probleemidele üsna omapärased. Igal juhul neid järjekindlusega hoidub ning kangekaelselt kaitseb. ähelepanelik inimeste suhtes, vahest isegi pealetükkiv ja nõudlik, tunneb neile kaasa, püüab abistada raskel hetkel. Ümbritsevatel pole temaga kerge: tal puudub kergus elu tajumisel. Sageli hea perekonnaliige. Tugevateks külgedeks tähelepanelikkus ümbritsevate suhtes; kaugenägelikkus, ettenägelikkus; otsustusvõime, põhimõttelisus. Nõrkadeks külgedeks – oskamatus vältida psühholoogiliselt ebameeldivaid situatsioone; – oskamatus demonstreerida oma asjalikke omadusi.

Loogilis-intuitiivne ekstravert LIE

Väsimatu töörügaja, meeleldi tegeleb teadusega või muu suvalise objektiivse tegevusega. Teeb kõike kiiresti, töö keeb tema kätes. Isegi kõnnib omapäraselt, - kergelt hüpeldes, aga kui on võimalik, eelistab jooksta. Teda tõmbavad kaugused, ta esimesena laskub kõikidesse kahtlusväärsusega üritustesse. Sageli mõtleb romantilised seiklused ise ning ka nendesse usub. Neil väljamõeldistel on tavaliselt reaalne eeskuju elus. Jumaldab demonstreerida oma julguse. Tema lohakus välimuses on samuti nagu julga väljakutse kõigile. Arenenud abstraktse mõtlemise tõttu on tähelepanematu välimuse suhtes. Käib alati ringi sasituna, täielikult usaldab partneri maitset, lubab olmes talle ennast käsutada. Ei talu kui teda vaadeldakse otse näkku kuna tema oma ümbruskonna suhtes tähelepanematuse tõttu ei mõista kuidas teda näevad teised, pole alati kindel oma välimuses ja veidi kannatab oma näiliku inetuse tõttu. Talle on vajalik partner arenenud esteetilise maitsega, mida võib usaldada; ta peab tunnetama et "ma talle meeldin", vaatamata ta arenenud maitsele, nõudlikkusele ja isegi pretensioonikusele. Kiiresti reageerib kõigele mis kutsub esile emotsioone, - eriti positiivseid. On programmeeritud oma alati veidi hirmutatud või vihastatud duaali meeleolu tõstmisele. Alatasa kiirgab sõbralikust, positiivseid emotsioone, naeratab. Püüab nalja visata, igati raputab ja tirib partnerit kuni ei kutsu tal esile positiivset või negatiivset reaktsiooni, vastasel juhul ei saa infot tema seisundi kohta. Meeldib jutustada ja arutada lugenu või kuuldu kohta. Talle on kerge pöörduda võõra inimese poole. Otsib kestvaid, püsivaid inimsuhteid. Eriti ei mõista teise inimesi tundeid ja iha. Seepärast on ta ettevaatlikum, kardab end naeruvääristada. Väga hindab inimelu.

Sensoorselt-loogiline ekstravert SLE

Lõppresultaat on ainuke mis teda huvitab. Kõik mis on vajalik selle "lõppresultaadi" saavutamiseks on tema põhiline asi. Tahtejõuline, eesmärgipärane inimene. Rõhutult ei ole demonstratiivne, ei hooli teistele jääva mulje eest. Tal on väsimatu võitleja iseloom, kes peab igal juhul saavutama võidu ühe või teise vastase üle. Sensoorselt-loogiliselt ekstraverdil on otsustusvõimeline ja karm iseloom. Ei kahtle oma õiguses juhtida inimesi. Oma kogu armastuse kollegiaalsuse vastu viimast sõna jätab alati endale. Seda tavaliselt kompenseerib sügav huvitatus asja vastu ja oskus kaasa haarata inimesi. On hea taktik. Kiiresti haarab kujunenud situatsioonist ning jõudude paigutusest. Võtab vastu otsuse ning toimib. Võimeline poliitiliselt laveerima, kuid siiski kunagi ei lase käest oma joont. Tal on tugev loogika, kuid see loogika on eesmärgipärane, "parteiline". Ta on mõeldud mitte filosoofilisele mõtisklemisele vaid eesmärgile lähima teekonna loomingulisele otsimisele. Tal on kergem loobuda loogikast kui eesmärgist. Vähe allub hirmule, vihkamisele ja teistele negatiivsetele emotsioonidele. Ei imesta ega kadesta. Mida ohtlikum situatsioon seda mobiliseeritum ja otsustusvõimelisem ta on. Ei meeldi rääkida tunnetest. See pole tema valdkond. Kui aga lausub, tunneb end iseenda reeturina. Kardab armastust kui teenimata luksust. Kardab ka kõikvõimalike teisi tundeid. Otsustades teiste üle enda järgi ei kahtle et võib olla soovitud; kuid harva kindel et on ka armastatu. Vajab partneri emotsionaalset tuge ja allutab talle oma emotsioone. Toimingutes ei kaldu alluma partnerile, vaid dikteerima.

Sensoorselt-eetiline introvert SEI

Sõbralik, väliselt alatasa heas ja optimistlikus meeleolus inimene. Ei suru peale teistele oma tahet. Oma tõelisi üleelamisi varjab. Alati ühtlaselt soe, hoolitsev, naeratav. Ei meeldi ei paluda aga veelgi enam nõudma teenuste osutamist, kõiki oma vajadusi püüab rahuldada oma jõududega. Peenelt tunnetab loodust, kunsti. Oskab meelde jätta ning reprodutseerida kord läbielatuid emotsioone. Nii Aivazovski maalis oma meremaastike toas tumepunaste seintega mis väljusid merest vastaspoolele. Hindab elu kõikides variantides. Armastab mõnusid ja oskab neid teistele pakkuda. Kunstnik armastuses. Väga arvestab teiste inimeste mugavustega, tähelepanelik ja hoolitsev. Väga kiired teadvustatud emotsionaalsed reaktsioonid on suunatud ümbritsevate emotsioonide tundmaõppimisele ja muutmisele. See on paljude naljade põhjus millest, kui nad on tehtud ebasobival ajal, ta kiiresti loobub. Toimub pidev emotsionaalne looming, kõige toimekindlate variantide otsing millised aktiviseerivad partnerit. Erilise agarusega kontrollib oma lähedaste meeleolusid. Ei meeldi skandaalitseda, öelda "ei", katkestada ebasoovituid tutvusi, - seepärast kardab neid kes võivad "külge liimuda". Talle on vajalik inimene kes kõikvõimalike teravuste puhul samuti ei lasku skandaalitsemisse, vaid lahkub lüües uksega. Näeb inimeste vajadusi, nende motivatsiooni süsteemi ning meeleldi agiteerib ja kõiki nõusse meelitab. Ei meeldi endast meelde tuletada kuni ta pole vajalik. Püüab mitte välja paista nii eesrindlasena kui ka autsaiderina. Ei meeldi konkureerida. Algatusvõimeline vaid omaenda territooriumil.

Kokkuvõte
Isiklikult arvan, et loodud isiksuse tüpoloogiad ei ole midagi ainuõiget ja paikapanevat. Inimest ei saa nende abil täpselt lahti võtta ja öelda, et inimene ongi täpselt selline millisele tüübile ta vastab. Nii palju kui tüpoloogiad ka ei varieeru, on inimene ikkagi kompleksem. Jung on ise oma loodud tüpoloogia kohta öelnud järgmist „[e]smalt ja ennekõike .. oluline vahend uurija jaoks, kes vajab kindlaid seisukohti ja juhtnööre selleks, et luua induviduaalsete kogemuste kaosesse teatav kord. Selles mõttes võime me võrrelda tüpoloogiat trigonomeetrilise võrgustituga või, veel parem, kristallograafilise teljestikuga.“ (Totton, Jacobs 2007) Isiksuse tüpoloogiad aitavad luua süsteemi ja korda inimese iseloomustusse. Lisaks aitavad need meil paremini mõista iseennast ja ümbritseivad inimesi. Tihti meist erinevaid inimesi, erinevate erinevate soovide ja unelmatega. Omades teadmisi erinevatest isiksusetüüpidest on võimalik näiteks psühhiaatritel paremini teha tööd patsiendiga. Või argisituatsioonis arvestada erinevate inimeste isikupäradega.
Kasutatud kirjandus

http://www.hot.ee/socioniko/1.2.cels/aluzin.ht m

http://www.hot.ee/socioniko/eesti.html

http://www.hot.ee/types/index.html

http://www.hot.ee/sotsioonika/index.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsioonika

Kidron, A., Kolga, V. „Isiksuse käsitlusi Läänes ja Idas“. Tallinn, Mondo, 2000

Totton, N., Jacobs, M. “Karakter ja isiksusetüübid”. Tallinn, Külim, 2007