ERINEVATE KULTUURIDE KOMBED JA TAVAD (2)

ERINEVATE KULTUURIDE
KOMBED JA TAVAD
Referaat

Sisukord

Sissejuhatus 3
Mis on kultuur? 4
Rahvuslikud stereotüübid 5
Erinevate kultuuride kombed ja tavad 6
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus: 11

Sissejuhatus

Kirjutasin referaadi teemal „Erinevate kultuuride kombed ja tavad“. Erinevatel rahvastel , erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Enamasti on kultuuride erinevused määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid . Infot sain Internetis ja abiks oli ka üks Kersti Vellearu raamat. Uurisil lähemalt erinevaid kombeid ja tavasi keeles ja kehakeeles, tõin välja näited osade riikide näol.

Mis on kultuur?

Kultuur on õpitud, mitte päritav : ta omandatakse sotsiaalses ümbruses, teda ei saa kaasa geenidega. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Pikemate perioodide puhul võidakse eristada kultuuriepohhe.
Kultuur:
•    Mõistuse kollektiivset programmeerimist, mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest.
•    Võtmesõnaks selles definitsioonis on kollektiivne programmeerimine .
•    Kirjeldab see kahtlemata protsessi, millele meid allutatakse vahetult pärast sündimist.
•    Ajaloolise pärandina saadud usuliste, poliitiliste ja eetiliste väärtushinnangute kogum.
•    Omandatakse sotsialiseerumise protsessis.
•    Osaliselt ühine inimestel, kes elavad või on elanud ühesuguses sotsiaalses übruses.
•    Annab rühmale identiteedi ning teeb ta ainulaadseks.
•    Üldnimetus mõtte-, tunde- ja toimimismallidele.

Rahvuslikud stereotüübid

Kultuuride kombed
Paljude uurijate arvates jagunevad rahvad kolmeks:
•     Reaktiivsed (vaoshoitud ja seetõttu oskavad kuulata. Räägivad vähe ja on tagasihoidlikud. Teevad plaane pikaks ajaks ette, introverdid – jaapanlased , soomlased).
•     Multi -aktiivsed (elavaloomulised ja seltskondlikud. Jutukad, meeldib klatšida. Tegeldakse mitme tegevusega korraga. Eelistavad silmast- silma kohtumist . Itaallased , hispaanlased, araablased).
•     Lineaar -aktiivsed (planeeritakse samuti pikaks ajaks ette ja tegeldakse ühe plaaniga korraga. Perfektsionistid ja täpsed, kalkuleerivad – sakslased, inglased ).
Rahvuslikud stereotüübid on õiged suurelt kauguselt ent mitte isiksuse tasandilt . Kui sõidame külla Hispaaniasse, siis võtame lisaks rahale ka arvamuse, millised need hispaanlased on.
•    Me kinnitamse neile alateadlikult mõne sildi, mille poolest nad eestlastest erineda võiksid.
•    Viibides pikemalt , selgub , et inimeste kui isiksuste omadused on ikka samasugused nagu eestlastel.
  Isiksuseomadused on suuresti päritavad ja korduvad eri kultuurides.
•    Üldjoontes on nad elu jooksul muutumatud ning seotud kindlate geenide, hormoonide ja aju aktiivsuse tunnustega.
•    Peegeldavad tegelikke erinevusi, seda, kuidas inimesed mõtlevad, tunnevad ja käituvad, kuid rahvusliku iseloomu stereotüübid tunduvad olevat sotsiaalsed konstruktsioonid.
•    Uuring näitab, et väärad on väited, justkui peegeldaks rahvuslike iseloomu erinevused etniliste ja kultuuriliste rühmade geneetilisi erinevusi.
Eestlane – eestlased ise pidasid end väheaktiivseteks, alahoidlikuks, umbusklikuks ja töökaks. Kui vaadati teste, võrreldi eestlasi ameeriklaste ja taanlastega, kõrgel kohal oli ekstravertsus ja emotsionaalne stabiilsus.
Rahvusel on iseloom olemas küll, kuid see iseloom ei peegelda täpselt tegelikkust, ehk seda milline on antud rahva seas valdav seadumus tunda, mõelda või käituda.
Rahvuslikud stereotüübid ei kirjelda reaalsete inimeste igapäevast käitumist, vaid pärinevad pigem rahva ajaloolisest mälust või valitsevast ettekujutusest, kuidas riiklikel institutsioonidel on tava käituda.

Erinevate kultuuride kombed ja tavad

Keel
Keel on seotud kultuuriga .
•    Keel väljendab selles kultuuris elavate inimeste mõtlemisviisi ja maailmapilti.
•    Oma kultuuri hinnatakse üldjuhul kõrgelt.
•    Teiste kultuuridega kohtudes peaksime meeles pidama , et samasugused, etnotsentristlikud tunded on ka teistel rahvastel. (Etnostentrism – arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast.) Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusena oma kultuuri.
Prantslased kasutavad keelt nagu rapiiri (mõõga taoline) – prantsuse keel on kiire, täpne. Hinnatakse kindlasti vaidlusi ja vaimukust. Inglise keele kasutuses eelistatakse asjade mahendamist ja ümber nurga rääkimist. Saksa keele kasutus on loogiline, kasutatakse faktilisi argumente(kõnelevad hierarhilises järjekorras). Keel on kohmakas ja raskepärane, kuid samas argumenteeritud. Üldiselt peavad nad kinni suulistest kokkulepetest, rääkides nendega ei peaks kasutama huumorit ja naljastusi äriteemadel. Itaallased on võluvad, intelligentsed ja suurepärased sõnaohtrad suhtlejad, kelle üliterav tähelepanuvõime põimub lõpmatu paindlikkusega. Itaallased pole eiti õrnatundelised ega haavu kergesti. Suhtlusstiil on ülevoolav, sõnarohke, demonstratiivne ja näiliselt emotsionaalne. Teiste jaoks isegi ehk üledramatiseeritud. Soomlased on vaikivad tüübid, nende pea ei võta eriti võõrkeeli. Ameeriklased kasutavad palju teravameelsust ja ka huumorit. Kõneldakse erinevas tempos.
Kehakeel
Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid . Neid võib jagada eri kategooriatesse: näoilmed, žestid ja kehahoiakud on inimese käitumise alustoed. Kuigi kultuurilised erinevused kehakeelt teatud määral küll mõjutavad, on palju sellest universaalne. Kus maailma nurgas ka ei viibiks, tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku liigutuse kohe ära. Tegelikult õpime seda keelt sellest hetkest peale, kui sünnime siia ilma. Pikkamööda meie arusaamine sellest lihtsalt kasvab.
•    Kehakeele hulka muutub ka ruumimull (ruumiline distants ).
•    Põhjamaalastel on mullivahe suurem kui lõunamaalastel.
•     Jaapanlaste kehakeel hästi peen ja tabamatu. Jaapanlased kummardavad kui tervitavad üksteist. Inimene, kes on teisest madalamal positsioonil ühiskonnas, kummardab alati teisest madalamale ja peaks alustama tervitust. Kätlemine on haruldane jaapanlaste seas, sest neile ei meeldi füüsiline kontakt. Naised katavad oma suud naermise ajal. Mehed kratsivad kukalt kui neil on häbi. Kui on väga ebamugav olukord, siis tihti jaapanlased imevad õhku läbi hammaste.
Itaalia seltskonnas tutvustatakse külalist kõige esimesena. Juhul kui teid pole keegi ametlikult tutvustanud, sobib suuremal koosviibimisel kõigiga kätelda ja ise end tutvustada. Kõige tähtsamat ja vanemat isikut koheldatakse erilise lugupidamisega. Nii tulles kui ka minnes surutakse igal ruumisviibjal kätt. Naised võivad häid sõpru mõlemale põsele suudelda (pigem seisneb see suudlus kord ühe, kord teise põse surumise vastu tervitatava isiku põski). Lähedased sõbrad ja meessoost sugulased embavad tihtipeale ja patsutavad teineteist turjale.
Ladinlased kõnelevad kätega. Suurem osa žeste on tavaliselt küll väljendusrikkad, aga ohtud . Võib näha pilti, kus pahur mees tõmbab nobedasti sõrmeotstega lõua alt läbi ja lükkab sõrmed siis lõua alt välja. See on trotsi ja/või põlguse märk.
Samuti info kogumisel on erinevad hoiakud: Põhja – Euroopa rahvad eelistavad koguda andmeid, aga romaani rahvad eelistavad koguda infot dialoogi käigus.
Kehakeelega seostub ka etikett ja kombed. Poliitika mõjutatud söömiskommetest. Multi-aktiivsetel rahvastel on söögiajad hilisemad , samuti on neil komme söögi ajal rääkida. Lähemalt Itaaliast : söögi ajal hoiab itaallane mõlemad käed laua peal, sest käsi ei sobi sülle panna. Teie ees laual võib olla kolm taldrikut: kõige peal väike antipasto (eelroa jaoks) taldrik , selle all on supitaldrik pasta või supi tarbeks, kõige all on suur praetaldrik põhiroa söömiseks. Juustu võtke liualt noaga, mitte näppudega. Ärge sööge käega ühtki puuvilja, kui need just viinamarjad ega kirsid pole.
Jaapanlaste söögirituaalid on väga detailsed. Söögikäikude arv on suurem romaani kultuurides, eriti suur on käikude arv jaapanlastel.
Söömine on samuti erinev. Araabia kultuuris aksepteeritakse kätega söömist. Mitmetes kultuurides on viisakas peale sööki röhitseda.
Väga levinud suhtlusvormid on vastuvõtud, kus tuleb arvestada mitmeid aspekte (ruumimull, toiduvalik, kõnemaneer, kehakeel) – väiksed kultuuri nüansse, mis tunduvad ebaolulised, kuid mõjutavad drastiliselt edukust läbirääkimistel.
 
Aeg
 Erinev on ka suhtumine aega – „aeg on raha“ põhimõte on omane ameeriklastele, sakslastele, põhjamaalastele. Püütakse vältida ajaraiskamist, keskendutakse ühele asjale, kasumi eetika. Ameeriklased asuvad asja kallale kohale, sest „aeg on raha“ kogu aeg. Nad laovad oma kaardid lauale kohe, ilma venitamata ja keerutamata.
Multi-aktiivsed rahvad pole huvitatud ajakavadest, täpsusnõuetest. Eesmärgiks on töö põnevus/olulisus. Inimestevahelised suhted on tähtsamad kui ajagraafik . Näiteks Italias on umbes 20 minutit hilineda väga normaalne.
Asiaatide arvates pole kiirustamisel mõtet. Asiaadid lähevad magama hiljem ja tõusevad varem kui ameeriklased ja eurooplased , selgus uuringust. Kõigel on piiratud algus ja lõpp. Suhtlemisel tuleb mängu ka keelekasutus.1

Kokkuvõte

Rahvuslike tunnusjoonte määratlemine on raske, sest võib igal hetkel komistada väärhinnangute ja üllatuslike erandite otsa. Leidub kergestierutavaid soomlasi, puiseid itaalllasi, ettevaatlike ameeriklasi ja karismaatilisi jaapanlasi, kuid sellegipoolest eksisteerib niisugune asi nagu rahvuslik norm. Saab teha teatud üldistusi erinevate rahvuste iseloomu-joonte kohta, kuigi esineb olulisi kõrvalekaldeid. Seepärast on hea teada, millised kombed ja tavad on erinevatel kultuuridel. Oma töö käigus leidsin ma infot, mis tulevikus võib tulla kasuks välismaal reisides.

Kasutatud kirjandus:

• http://www.tlu.ee/~tipitaka/etnoloogia_alused/kultuuride%20konfliktid.pdf
  
• https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:3NWp0WzOhXwJ:85-89-34-175.tt.ee/oppematerjalid/uurimistood_referaadid/uurimistood_2010/Katrina_Aaslaid_Kehakeel.pdf+%22inimene+paneb+%C3%BChe+v%C3%B5i%22&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShGaQFOaRsTzY2UjDcN1ClplX1gbSLMH0vac1rWDvzV4HQkyF4UFJTA316UWvnyo1AJ52-ehvR8sNDW1HAIttG2djupEAJb21yOC2fU7740sQsjKz6ae1D_5saXqk3JONJ1Zw_O&sig=AHIEtbQ8tsRJGeXu0yMzxX31vFh7r_AI5g
  
• http://www.eki.ee/teemad/kultuur/kaugel/kaugel.html
  
• „Maailma reisipass. Itaalia“ Kersti Vellearu 1999
  

 
1 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/asiaadid-vara-ules-hilja-voodi.d?id=9919880