ERINEVATE
KULTUURIDE
KOMBED JA
TAVAD
Referaat
Sisukord
Sissejuhatus 3
Mis on kultuur? 4
Rahvuslikud stereotüübid 5
Erinevate kultuuride kombed ja tavad 6
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus: 11
Sissejuhatus
Kirjutasin referaadi teemal „Erinevate kultuuride kombed ja tavad“.
Erinevatel
rahvastel , erinevates piirkondades ja erinevatel
ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest
kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Enamasti on kultuuride
erinevused määratletavad keele kaudu
(näiteks eesti
kultuuri puhul), kuid
sellest on ka
erandeid . Infot sain Internetis ja abiks oli ka
üks Kersti Vellearu raamat. Uurisil lähemalt erinevaid kombeid ja
tavasi keeles ja kehakeeles, tõin välja näited osade riikide näol.
Mis on kultuur?
Kultuur
on õpitud, mitte päritav : ta omandatakse sotsiaalses ümbruses,
teda ei saa kaasa geenidega. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja
kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka
kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Pikemate perioodide
puhul võidakse eristada kultuuriepohhe.
Kultuur:
•
Mõistuse kollektiivset programmeerimist, mis eristab ühte
kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest.
•
Võtmesõnaks selles definitsioonis on kollektiivne
programmeerimine .
• Kirjeldab see
kahtlemata protsessi, millele meid allutatakse vahetult pärast sündimist.
•
Ajaloolise pärandina saadud usuliste, poliitiliste ja
eetiliste väärtushinnangute kogum.
• Omandatakse
sotsialiseerumise protsessis.
• Osaliselt
ühine inimestel, kes elavad või on elanud ühesuguses sotsiaalses
übruses.
• Annab rühmale identiteedi ning
teeb ta ainulaadseks.
• Üldnimetus mõtte-,
tunde- ja toimimismallidele.
Rahvuslikud stereotüübid
Kultuuride
kombedPaljude
uurijate arvates jagunevad
rahvad kolmeks:
•
Reaktiivsed (vaoshoitud ja seetõttu oskavad kuulata. Räägivad
vähe ja on tagasihoidlikud. Teevad
plaane pikaks ajaks ette,
introverdid –
jaapanlased , soomlased).
•
Multi -aktiivsed (elavaloomulised ja seltskondlikud. Jutukad,
meeldib klatšida. Tegeldakse mitme
tegevusega korraga.
Eelistavad silmast- silma
kohtumist .
Itaallased , hispaanlased,
araablased).
•
Lineaar -aktiivsed
(planeeritakse samuti pikaks ajaks ette ja tegeldakse ühe plaaniga
korraga. Perfektsionistid ja täpsed, kalkuleerivad – sakslased,
inglased ).
Rahvuslikud
stereotüübid on õiged
suurelt kauguselt ent mitte isiksuse
tasandilt . Kui sõidame külla Hispaaniasse, siis võtame lisaks
rahale ka arvamuse, millised need hispaanlased on.
•
Me kinnitamse neile alateadlikult mõne sildi, mille poolest
nad eestlastest erineda võiksid.
• Viibides
pikemalt ,
selgub , et inimeste kui
isiksuste omadused on ikka
samasugused nagu eestlastel.
Isiksuseomadused on suuresti päritavad ja korduvad eri kultuurides.
•
Üldjoontes on nad elu jooksul muutumatud ning seotud kindlate
geenide, hormoonide ja aju aktiivsuse tunnustega.
•
Peegeldavad tegelikke erinevusi, seda, kuidas inimesed
mõtlevad,
tunnevad ja käituvad, kuid rahvusliku iseloomu
stereotüübid
tunduvad olevat sotsiaalsed konstruktsioonid.
•
Uuring näitab, et väärad on väited, justkui peegeldaks
rahvuslike iseloomu erinevused
etniliste ja kultuuriliste rühmade
geneetilisi erinevusi.
Eestlane
– eestlased ise
pidasid end väheaktiivseteks, alahoidlikuks,
umbusklikuks ja töökaks. Kui vaadati teste, võrreldi eestlasi
ameeriklaste ja taanlastega, kõrgel kohal oli
ekstravertsus ja
emotsionaalne stabiilsus.
Rahvusel on iseloom olemas küll, kuid
see iseloom ei peegelda täpselt tegelikkust, ehk seda milline on
antud rahva seas valdav
seadumus tunda, mõelda või
käituda.
Rahvuslikud stereotüübid ei kirjelda reaalsete
inimeste igapäevast käitumist, vaid pärinevad pigem rahva
ajaloolisest mälust või valitsevast ettekujutusest, kuidas
riiklikel
institutsioonidel on tava käituda.
Erinevate kultuuride kombed ja tavad
KeelKeel
on seotud
kultuuriga .
• Keel väljendab selles
kultuuris
elavate inimeste mõtlemisviisi ja maailmapilti.
•
Oma kultuuri hinnatakse üldjuhul kõrgelt.
•
Teiste kultuuridega kohtudes peaksime meeles
pidama , et
samasugused, etnotsentristlikud tunded on ka teistel rahvastel.
(Etnostentrism – arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma
vaatekohast.) Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam
kasutame ainsa võrdlusena oma kultuuri.
Prantslased
kasutavad keelt nagu rapiiri (mõõga taoline) – prantsuse keel on
kiire, täpne. Hinnatakse kindlasti vaidlusi ja vaimukust. Inglise
keele kasutuses eelistatakse asjade mahendamist ja ümber nurga
rääkimist. Saksa keele kasutus on loogiline, kasutatakse
faktilisi argumente(kõnelevad hierarhilises järjekorras). Keel on
kohmakas ja raskepärane, kuid samas argumenteeritud. Üldiselt peavad nad
kinni suulistest kokkulepetest, rääkides nendega ei peaks kasutama
huumorit ja naljastusi äriteemadel. Itaallased on võluvad,
intelligentsed ja suurepärased sõnaohtrad suhtlejad, kelle üliterav
tähelepanuvõime põimub lõpmatu paindlikkusega. Itaallased pole
eiti õrnatundelised ega
haavu kergesti.
Suhtlusstiil on ülevoolav,
sõnarohke, demonstratiivne ja näiliselt emotsionaalne. Teiste jaoks
isegi ehk üledramatiseeritud. Soomlased on
vaikivad tüübid, nende
pea ei võta eriti võõrkeeli.
Ameeriklased kasutavad palju
teravameelsust ja ka huumorit. Kõneldakse
erinevas tempos.
Kehakeel Suhtlemise
käigus sooritame lugematu hulga
tegusid . Neid võib jagada eri
kategooriatesse: näoilmed, žestid ja kehahoiakud on inimese
käitumise alustoed. Kuigi kultuurilised erinevused kehakeelt teatud
määral küll mõjutavad, on palju sellest universaalne. Kus maailma
nurgas ka ei viibiks,
tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku
liigutuse kohe ära. Tegelikult õpime seda keelt sellest hetkest
peale, kui sünnime siia ilma. Pikkamööda meie arusaamine sellest
lihtsalt kasvab.
• Kehakeele hulka muutub ka
ruumimull (ruumiline distants ).•
Põhjamaalastel on mullivahe suurem kui lõunamaalastel.
•
Jaapanlaste kehakeel hästi peen ja tabamatu. Jaapanlased
kummardavad kui
tervitavad üksteist. Inimene, kes on teisest
madalamal positsioonil ühiskonnas, kummardab alati teisest
madalamale ja peaks alustama tervitust. Kätlemine on
haruldane jaapanlaste seas, sest neile ei meeldi füüsiline kontakt. Naised
katavad oma
suud naermise ajal. Mehed kratsivad kukalt kui neil on
häbi. Kui on väga ebamugav olukord, siis tihti jaapanlased imevad
õhku läbi hammaste.
Itaalia
seltskonnas tutvustatakse külalist kõige esimesena. Juhul kui teid
pole keegi ametlikult tutvustanud, sobib
suuremal koosviibimisel
kõigiga kätelda ja ise end tutvustada. Kõige tähtsamat ja vanemat
isikut koheldatakse erilise lugupidamisega. Nii tulles kui ka minnes
surutakse igal ruumisviibjal kätt. Naised võivad häid sõpru
mõlemale põsele
suudelda (pigem seisneb see
suudlus kord ühe, kord
teise põse
surumise vastu tervitatava isiku põski). Lähedased
sõbrad ja meessoost sugulased embavad tihtipeale ja patsutavad
teineteist turjale.
Ladinlased kõnelevad kätega. Suurem osa
žeste on tavaliselt küll väljendusrikkad, aga
ohtud . Võib näha
pilti, kus
pahur mees tõmbab nobedasti sõrmeotstega lõua alt läbi
ja lükkab sõrmed siis lõua alt välja. See on trotsi ja/või
põlguse märk.
Samuti
info kogumisel on erinevad hoiakud: Põhja – Euroopa rahvad
eelistavad koguda andmeid, aga romaani rahvad eelistavad koguda
infot dialoogi käigus.
Kehakeelega
seostub ka
etikett ja kombed. Poliitika mõjutatud söömiskommetest.
Multi-aktiivsetel rahvastel on söögiajad
hilisemad , samuti on neil
komme söögi ajal rääkida. Lähemalt
Itaaliast : söögi ajal hoiab
itaallane mõlemad käed laua peal, sest käsi ei sobi sülle panna.
Teie ees laual võib olla kolm taldrikut: kõige peal väike
antipasto (eelroa jaoks)
taldrik , selle all on supitaldrik
pasta või supi tarbeks, kõige all on suur praetaldrik põhiroa
söömiseks. Juustu võtke liualt noaga, mitte näppudega. Ärge
sööge käega ühtki puuvilja, kui need just
viinamarjad ega
kirsid pole.
Jaapanlaste
söögirituaalid on väga detailsed. Söögikäikude arv on suurem
romaani kultuurides, eriti suur on käikude arv jaapanlastel.
Söömine
on samuti erinev.
Araabia kultuuris aksepteeritakse kätega söömist.
Mitmetes kultuurides on viisakas peale sööki röhitseda.
Väga
levinud suhtlusvormid on vastuvõtud, kus tuleb arvestada mitmeid
aspekte (ruumimull, toiduvalik, kõnemaneer, kehakeel) – väiksed
kultuuri nüansse, mis tunduvad ebaolulised, kuid mõjutavad
drastiliselt edukust läbirääkimistel.
Aeg Erinev
on ka suhtumine aega – „aeg on raha“ põhimõte on omane
ameeriklastele, sakslastele, põhjamaalastele. Püütakse vältida
ajaraiskamist, keskendutakse ühele asjale, kasumi eetika.
Ameeriklased asuvad asja kallale kohale, sest „aeg on raha“ kogu
aeg. Nad laovad oma kaardid lauale kohe, ilma venitamata ja
keerutamata.
Multi-aktiivsed
rahvad pole huvitatud ajakavadest, täpsusnõuetest. Eesmärgiks on
töö põnevus/olulisus. Inimestevahelised suhted on tähtsamad kui
ajagraafik . Näiteks Italias on umbes 20 minutit hilineda väga
normaalne.
Asiaatide
arvates pole kiirustamisel mõtet. Asiaadid lähevad magama hiljem ja
tõusevad varem kui ameeriklased ja
eurooplased , selgus uuringust.
Kõigel on piiratud algus ja lõpp. Suhtlemisel tuleb mängu ka
keelekasutus.1
Kokkuvõte
Rahvuslike
tunnusjoonte määratlemine on raske, sest võib igal hetkel
komistada väärhinnangute ja üllatuslike erandite otsa. Leidub
kergestierutavaid soomlasi, puiseid itaalllasi, ettevaatlike
ameeriklasi ja karismaatilisi jaapanlasi, kuid sellegipoolest
eksisteerib niisugune asi nagu rahvuslik norm. Saab teha teatud
üldistusi erinevate rahvuste iseloomu-joonte kohta, kuigi esineb
olulisi kõrvalekaldeid. Seepärast on hea teada, millised kombed ja
tavad on erinevatel kultuuridel. Oma töö käigus leidsin ma infot,
mis tulevikus võib tulla kasuks välismaal reisides.
Kasutatud kirjandus:
1
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/asiaadid-vara-ules-hilja-voodi.d?id=9919880
Kõik kommentaarid