Meedia mõju käitumisele ja isiksusele (0)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Juhtimise õppetool
Personalijuhtimise eriala
Mariell Juursalu
JU-1-E-Q-joh
Meedia mõju käitumisele ja isiksusele
Referaat
Tallinn 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS........................................................................................................................3
1. MEELT -MÕJUTAV MEEDIA..............................................................................................4
1.2. Bobo effekt ...................................................................................................................4
2. INTERNETIS EI TEA KEEGI, ET MA OLEN INTROVERT.............................................5
KOKKUVÕTE............................................................................................................................7
KASUTATUD ALLIKMATERJALID......................................................................................8
SISSEJUHATUS
Peamised massikommunikatsioonivahendid nagu televisioon ja internet on vallutanud infoajastu inimeste, sealhulgas ka laste, südamed. Palju räägitakse sellest, et lapsed veedavad väga palju aega virtuaalmaailmas väljas mängimise ja otsese näost-näkku suhtlemise asemel. See kõik mõjutab inimese arengut, mõne puhul rohkem, mõne puhul vähem.
On tehtud mitmeid uuringuid , mis tunnistavad, et vaesed meedia kombed on põhjuseks kasvavale vägivallale, lapsepõlve depressioonile ning keskendumisraskustele. IQ-tase on tõusnud aastast 1950, kui televiisorist sai tavaline asi meie kodus. Lisaks on mängijatest täheldatud paremaid tulemusi visuaalses tähelepanus ja ruumitunnetuses. Mis on kaasaegse meedia mõju ajule, eriti noorele arenevale ajule? Kas televiisor arendab meie mentaalseid ja sotsiaalseid erivõimeid või teeb meid lolliks, isoleerituks ja agressiivseteks?( Philips , 2007)
Ollakse kindlad, et tehnoloogia kasutamine toob kaasa muutused ajus. Sa oled see, kes oled, kuna su aju tahud reageerivad ümbruskonnale ja asjadele, millega sa tegeled. Kui sa muudad ühendatust, siis muudad sa seda, kuidas sa mõtled. Kuidas on muutumas ühendatus? Mõned ütlevad, et saame targemaks, kuna videomängud muutuvad keerulisemaks ja viis, kuidas meediat edastatakse mitme kihiliseks, mis nõuab eelplaneerimist ja probleemi lahendust rohkem kui varem. (Philips, 2007)
Sotsiaalne suhtlemine on üks peamisi põhjuseid sellise meedia vahendi nagu internet kasutamiseks. Kuidas aga interneti kasutaja iseloomuomadused mõjutavad „päris elu“ ja „näost näkku suhtlemist“ võrreldes interneti sotsiaalvõrgustiku suhtlusega? (Amichai- Hamburger , Wainapel, Fox, 2002)
1. MEELT-MÕJUTAV MEEDIA
Dmitri Williams leidis, et küberruum võimendab meie olemust. Introvert muutub aina rohkem introverdiks ja ekstravert rohkem ekstraverdiks. Televiisoris näidatavad halvad uudised kaaluvad kõrgelt üles head uudised. Ühe suurimatest uuringutest tegi aga Jeffrey Johnson, kes jälgis 700 peret 17 aastat salvestades nende vaatamisharjumusi, tervist, tausta ning teisi iseloomu kalduvusi. Nende leiud kinnitavad väiksemaid uuringuid selles vallas, et televiisori vaatamistihedus lapsepõlves ja teismeeas toob kaasa muutused tähelepanus, magamises jms. Suure TV vaatamise tõttu on suurenenud riskid verbaalsele ja füüsilisele agressioonile, raskused magamisega, rasvumine ning rasvumisega kaasnevad tervisehädad, millest omakorda võib inimene rohkem endasse sulguda ja introvertsemaks muutuda. (Philips, 2007)
Väiksem uuring Dimitri Christakis’e poolt leidis, et lapsed vaatasid topelt keskmistest tundidest televiisorit (2,2h 1.aastaselt ja 3,6h 2.aastaselt) olid 25% suurema tõenäosusega hüperaktiivsed 7.aastaseks saades . On tõestatud, et vägivald televiisoris põhjustab vägivalda ka ühiskonnas, kuid veel suuremat kahju teevad videomängud, mis imiteerivad ja demonstreerivad. Mitte kõik ei ole mõjutatud ühtmoodi, kuid üldist suhtumist , väärtuseid ja käitumist see mõjutab.(Philips, 2007)
1.2. Bobo efekt
Üks parimaid demonstratsioone on 1961.a. Albert Bandura poolt. Ta näitas lühifilme lasteaia lastele. Pooled neist nägid meest plastik-klouni peksmas, teised aga leebeid pilte. Pärast filmi vaatamist lasti lastel mängida igasugu mänguasjadega, sealhulgas ka klouniga. Need, kes nägid klouni peksmist, tegid ka seda, ja kopeerisid detaile nagu sõnu jms. Selline mõju vägivaldsele sisule pole mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele. Igasse lastesaate tundi mahub umbes 20-25 agressiivset tegevust rohkem kui tippajal täiskasvanu saadetes ning on tõestatud, et saate sisu pole niivõrd oluline kui seda on tundide arv, mida kulutatakse vägivaldse sisu vaatamiseks. Videomängude mängijad reageerivad šokeerivatele piltidele ja võigastele juhtumitele rahulikumalt kui mittemängijad, kuna nende aju on seda harjunud vastu võtma.(Philips, 2007)
Uuringud näitavad, et lapsed talletavad mällu vägivaldsust rohkem, mis võivad pähe tulla igal hetkel kui meenutus. Efekte paigutatakse kolme kategooriasse: 1)imiteerimisefekt, kus me õpime näidete abil, kuidas käituda eri situatsioonides , 2)tunnete vähenemine, mis tähendab olla tolerantsem ja vähem isoleeritud, 3)“õela maailma“efekt, kus inimesed tunnevad end haavatuna peale vägivalla nägemist. Need efektid pole alati pahad - meditsiinitudengitel tunnete vähenemine šokeerivate juhtumite ees. Suur osa on perel , kui pere suudab luua teise pildi kui vägivaldses meedias suudab laps eristada situatsioone ja mitte tuua vägivalda ekraanilt päris ellu.(Philips, 2007)
2.INTERNETIS EI TEA KEEGI, ET MA OLEN INTROVERT
Kõige populaarsem teenus, mida pakub internet, on sotsiaalne suhtlemine. Interneti uuringutega leiti, et interneti kasutamine viib üksilduse ja depressioonini. On leitud (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit McKenna, Bargh, 1998), et anonüümne keskkond ja kergus, millega on võimalik leida inimesi, aitasid inimestel luua suhteid. Mõned neist on valinud ka kohtuda inimestega, kellega tutvuti ja on astutud ka matriarhaati.
Interneti kasutajaskond ei ole ühtne, vaid peidab endas palju eri tüüpi inimesi. Samuti internet ei paku ainult ühte teenust, vaid mitmeid, mida erineva tüübiga inimesed endale valida saavad vastavalt huvidele. Seepärast iseloomu ja interneti vastastikune mõju eeldatavasti varjeerub eri tüüpi inimeste hulgas ja mõju kasutaja heaolule ei saa olla üldine.
McKenna ja Bargh (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit McKenna, Bargh, 2000) on välja toonud interneti unikaalse eripära:

Anonüümsus – fakt, et suhteid saab luua ilma füüsilise kohalolekuta

Inimene saab valida, millal sisse või välja logida ja korduvalt oma vastuseid üle kirjutada, enne kui ära saadab , mis annab inimesele suurema kontrolli kui päris elus.
McKenna ja Bargh’i (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit McKenna, Bargh, 2002) arust peitub sellise suhtluse taga 2 motiivi: endapõhised ja sotsiaalsusel põhinevad motiivid. Need, kel ei õnnestu neid tavasuhtluses rakendada, kipuvad seda tegema interneti vahendusel.
On leitud, et „oma mina“ väljendamine ja ümbruskonna poolt heakskiitu saada, on inimese heaolu nimel väga tähtsal kohal. Ben- Artzi ´i ja Hamburgeri (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit Hamburger, Ben-Artzi, 2000) poolt on tõestatud, et ekstraverdid, introverdid, neurootikud ja mitteneurootikud kasutavad erinevaid teenuseid internetis. Spekuleeritakse, et jututubade kasutajad on põhiliselt introverdid ja neurootikud, kuna internetis on kergem „oma mina“ väljendada, samas kui ekstraverdid ja mitteneurootikud seda traditsioonilisel viisil teevad.
Uurimismeetodist rääkides, oli 40 küsitletut hi-tech tootajat (19 meest ja 21 naist), kes kirjeldasid end kui jututoa kasutajaid. 20-32 aastased osalesid jututoa aruteludes 20 minutit ning seejärel vastasid küsimustikele. „Päris-mina“ küsimustik koosnes neljast küsimusest ning vastuseks sai olla vaid „jah“ või „ei“. Küsimusteks olid: kas avaldad end rohkem interneti-sõpradele, kui päris sõpradele ja kas on asju, mida sa ei saa jagada päris-elu sõpradega, kuid mida jagad netis . Järgmised 2 küsimust paluti hinnata skaalal 1-7. Kolmas küsimus oli, et milliseid tahke paljastad endast netis pigem kui päris-elus ning neljandaks pidi määrama perekonnaliikmeid, kes oleks üllatunud lugemast isiku emaili. Need 4 küsimust standartiseeriti ja siis leiti keskmine, et määrata „päris mina“ indeksi. Mida kõrgem on skoor , seda suurem on võimalus, et „päris-mina“ on paigutatud internetti. EPQ-R küsitlus (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit Eysenck , Barrett, 1985) oli haldatud. Selles uuringus on arvutatud vaid ekstravertaarse neurootilisuse skaalad .
Leiti, et introverdid ja neurootilised inimesed paigutavad end rohkem internetti. Seosed leiti sellega, et anonüümseks jäädes ning kontroll informatsiooni üle aitab leida kergemini suhteid inimestel, kel on raskusi tavapärase suhtlusega. McKenna ja Bargh (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit McKenna, Bargh, 2002) näitasid, et suhted internetis võivad ka päris-ellu üle minna, mis annab lootusi neile, kes ei suuda päris-elus kontakti luua ja kes tunnevad end üksikuna. Kuigi internet on vahest asendus pärismaailmale on neurootikute ja introvertide jaoks see väga tähtis, et väljendada oma „tõelist mina“, mille puudumine võib viia tõsise psüühilise häireni (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit Rogers , 1951). Seetõttu on vaja jätkata uuringuid selles valdkonnas, mis annaks meile teadmisi seoses interneti ja kasutaja vahel ning selle mõju heaolule.
KOKKUVÕTE
Kuna erinevate uuringutega on tõestatud, et meedia põhjustab vägivaldset käitumist, siis tuleks kindlasti seda valdkonda rohkem uurida. Lapsed, kes vaatavad palju televiisorit või veedavad ohtralt aega internetis, võivad muutuda introvertseteks ning „päris maailmast“ eemale sulanduda. Introvertidel ja neurootikutel on samuti vajadus „oma mina“ väljendada, siis teevad nad seda internetis. Mõnedel juhtudel võib see üle minna ka suhtluseks „päris maailmas“, kuid mõnedel juhtudel mitte ning siis võib inimene veelgi rohkem introvertsemaks muutuda, mis omakorda võib kaasa tuua tõsiseid psüühilisi häireid või vägivaldset käitumist. Seega on väga tähtis vaadata, et meie lähedased ei veedaks liiga palju aega televiisori vaatamisega või internetis surfamisega.
KASUTATUD ALLIKMATERJALID:

Amichai-Hamburger, Y., Wainapel,G., Fox, S.(apr2002). "On the Internet No One Knows I'm an Introvert": Extroversion, Neuroticism, and Internet Interaction. CyberPsychology & Behavior. Vol. 5 Issue 2, p125-128, 4p, 4 Charts

Philips, H.(4/21/2007). Mind- altering media. New Scientist . Vol. 194, Issue 2600
8