Isiksus ja isiksusepsühholoogia (0)

Isiksus
Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002)
"Psühholoogia gümnaasiumile"
Isiksus
· Sõnaga isiksus tähistatakse tavaliselt neid
käitumise, mõtlemise ja tunnete aspekte,
mille poolest inimesed üksteisest
erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi
erisugusel määral
· Kui mõni käitumine (nt aktiivsus,
sõbralikkus jne) esineb sageli ja paljudes
erinevates olukordades, võib seda
nimetada isiksuseomaduseks
Isiksusepsühholoogia
uurimisküsimused
· Kas on olemas üldisi dimensioone,
mille abil saaks kirjeldada võimalikult
palju inimesi?
· Kas isiksuseomadused on lihtsalt sõnad
käitumise kokkuvõtlikuks kirjeldamiseks,
või on olemas mingid neurobioloogilised
või keskkondlikud erinevused, mis
tingivad, et mõned inimesed on näiteks
aktiivsemad kui teised?
Isiksusepsühholoogia
uurimisküsimused
· Kuidas inimesed seavad endale eesmärke
ja kuidas nad nendeni jõuavad?
· Miks inimesed tahavad teha just seda,
mida nad tahavad?
· Kuidas inimesed endast mõtlevad ja
kuidas see mõjutab nende käitumist?
Isiksuse põhiomaduste
mõõtmine
· Küsimustikud
­ Ajalehesabas vs psühholoogias kasutatavad
· Ajalehes küsimused tavaliselt ,,salapärased" ­
me ei tea, mida vastus võiks näidata
· Psühholoogilise isiksusetesti küsimused on
tavaliselt üsna läbipaistvad ­ eeldatakse, et
inimene on ise enda hea tundja, seda teadmist
pole vaja kavalate küsimustega välja meelitada
(MMPI?)
Projektiivtest (Rorschachi test)
Küsimustikud
Seltsivuse skaala
· Lugege järgnevat viit väidet
tähelepanelikult ja kirjutage iga väite puhul
üles selle vastusevariandi number, mis
vastab kõige täpsemalt teie arvamusele
­ 4 ­ täiesti nõus
­ 3 ­ pigem nõus
­ 2 ­ raske öelda
­ 1 ­ pigem ei ole nõus
­ 0 ­ ei ole üldse nõus
Seltsivuse skaala
1. Mulle meeldib, kui mind ümbritseb suur hulk
inimesi
2. Oma puhkuse veedan ma meelsamini
rahvarohkes kuurordis kui üksinda kusagil
metsavaikuses
3. Seltskondlikud koosviibimised on minu jaoks
tihtipeale igavad
4. Mulle meeldib, kui ma saan tutvuda ja
suhelda paljude uute inimestega
5. Mulle meeldivad peod, kus on koos palju
rahvast
Seltsivuse skaala
· Liitke vastused kokku
· 3. väide on pööratud ­ seega tuleb oma vastuse
number lahutada 4-st
· Mida saadud arv näitab?
· Ühegi testi punktisumma iseenesest ei ütle meile
midagi, tähendus on ainult siis kui me võrdleme
seda teiste vastajate ehk normgrupi omaga
· Järgnevalt on toodud 115 alla 20-aastase
eestlase tulemused
Seltsivuse skaala (N=115)
Punktisumma Vastajate % Kumulatiivne %
0­8 11,3 11,3
9 ­ 10 13,0 24,3
11 ­ 12 14,8 39,1
13 ­ 14 16,6 55,7
15 ­ 16 22,6 78,3
17 ­ 18 13,9 92,2
19 ­ 20 7,8 100,0
Näiteks 17 punkti tähendab, et pead ennast seltsivamaks
inimeseks kui neli viiendikku 18-19-aastastest eestlastest,
kes on seda testi varem täitnud
Skaalad
· Testides on enamasti iga omaduse kohta
mitu küsimust
­ Inimesed saavad küsimustest mingil määral
erinevalt aru
­ Isiksuseomadused võivad väljenduda erineval
moel
· Üht omadust mõõtvate küsimuste hulka
nimetatakse skaalaks
Küsimuste kooskõla
· Hea skaala küsimused on kooskõlas ­
inimesed, kes on nõus ühe väitega,
peaksid olema nõus ka teisega
­ Seltsivuse skaala 1. ja 5. küsimuse vaheline
korrelatsioon on lähedal 0,6-le, kõigi viie
küsimuse puhul 0,43 ­ mõõdukad
korrelatsioonid
· Erinevate küsimuste kokkuliitmisel skaala
usaldusväärsus suureneb
Ajaline püsivus
· Isiksusetesti küsimustele peaks inimene
erinevatel ajahetkedel vastama sarnaselt
· Seltsivuse skaala puhul kaheaastase
vahega testimisel korrelatsioon 0,73
(N=102)
Valiidsus
· Skaala peab mõõtma seda omadust, mida
me tahame mõõta
· Joonlaua täpsuse hindamiseks saame
seda võrrelda pikkusühiku etaloniga või
teise joonlauaga, mille täpsuses oleme
kindlad
· Isiksuseomaduste puhul etalone ei ole
Valiidsus
· Võib vaadelda tegelikku käitumist
­ Seltsivuse skaalal kõrgeid skoore saanud
inimene peaks käima rohkem pidudel, suhtlema
rohkem erinevate inimestega jne
­ Kes laseks oma käitumist pidevalt järgida?
­ Üksikus olukorras käitumise jälgimisest ei piisa
· Enda ja teiste hinnangute kokkulangevus
­ Korrelatsioon enda ja sõprade hinnangute vahel
peaks hea skaala puhul olema üsna kõrge
­ Ameerikas sarnase seltsivuse skaala puhul oli
enda ja tuttavate hinnangute vaheline
korrelatsioon 0,33, abikaasa puhul 0,67
Valiidsus
· Testi kasutamisel inimeste väljavalimiseks (nt kes
saaks paremini mingi tööga hakkama), peaksid
paremad testitulemused olema seotud parema
hakkamasaamisega
­ Hea müüja võiks olla kohusetundlik
­ Ei piisa lihtsalt ekspertarvamusest
­ Peame kontrollima, kas kõrgeid kohusetundlikkuse
skoore saavad müüjad on tõepoolest oma töös
paremad, nt petavad vähem
Kas me oskame hinnata tundmatu
isiksuseomadusi?
· Michigani Ülikoolis korraldatud katses (N=84) jagati
osalejad gruppidesse, kus ühes grupis olevad
katseisikud ei olnud üksteisega varem kokku puutunud
· Iga grupi liige hindas kõigi teiste isiksust (nt kui jutukas,
kergesti ärrituv, närviline, kohusetundlik jne ta on)
· Test täideti ka iseenda kohta
· Korrelatsioonid enda ja teiste hinnangute vahel
ulatusid 0,38-ni ­ pole väga suur täpsus, kuid inimesed
olid täiesti võõrad
­ Üsna täpselt suudeti hinnata ekstravertsust,
kohusetundlikkust ja kultuursust
Isiksuseomaduste liigitamine
· Osa inimeste omadustest on väga sarnased
­ Kas on mõtet vahet teha kohusetundlikkusel ja
korralikkusel?
· Faktoranalüüsi abil saab kokkuvõtlikult esitada väga
paljude tunnuste vahelisi seoseid
· Faktoranalüüsi kasutades on sageli leitud, et väga
paljusid isiksuseomadusi saab enamasti kokku võtta
vaid viie dimensiooni abil
Isiksuse viiefaktoriline mudel (suur
viisik)
1. Neurootilisus ­ kalduvus kogeda negatiivseid
emotsioone, võimetus kontrollida oma impulsse
pingelistes olukordades (vastand emotsionaalne
stabiilsus)
2. Ekstravertsus ­ seltskondlikkus, aktiivsus,
kalduvus kogeda positiivseid emotsioone
(vastand introvertsus ­ ei vaja seltskonda)
3. Avatus kogemusele ­ huvi ümbritseva maailma
ja oma siseelu vastu, võtavad omaks uusi ideid
(suletud on konservatiivsed)
Isiksuse viiefaktoriline mudel
4. Sotsiaalsus ­ kalduvus usaldada teisi
inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik,
valmis teisi aitama (mittesotsiaalne on
egotsentriline, skeptiline teiste
kavatsuste suhtes)
5. Meelekindlus ­ kontroll oma soovide ja
impulsside üle, planeerib oma tegevusi
ette, viib kavatsused ellu
Ekstravertsuse bioloogilised
teooriad
· Miks inimesed erinevad?
· Hans Jürgen Eysenck (1916 ­ 1997)
· Ekstravertide ja introvertide üks ajuosa ­
ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem
(ARAS) ­ töötab erinevalt
· ARAS aktiveerib ajukoort, kontrollib une-
ärkveloleku tsüklit
· Introvertidel on ajukoore aktiivsus suurem,
seetõttu mõjuvad keskkonna ärritused neile
tugevamini
Optimaalne aktivatsioon
Milliseid järeldusi saaks sellest
teooriast teha?
· Introverdid peaksid eelistama vähem
stimuleerivaid ja ärgitavaid olukordi
· Ekstraverdid peaksid aktiivselt otsima
põnevamaid, stimuleerivamaid olukordi
· Introverdid eelistavad keerata raadio natuke
vaiksemaks kui ekstraverdid
· Ekstraverdid õpivad paremini olukorras, kus
nad saavad olla aktiivsed, kõige kohta ise
küsida ja avaldada arvamust
· Introvert õpib paremini, kui talle asi lahti
seletatakse ja temalt erilist aktiivsust ei
oodata
Eysencki teooria vastamata
küsimused
· Teooria ei seleta kõiki introvertide ja
ekstravertide erinevusi
· Miks meeldib ekstravertidele olla
seltskonnas? Stimulatsiooni saab ka
teistel viisidel otsida
· Miks on ekstraverdid tavaliselt
õnnelikumad kui introverdid?