Psühholoogia terve aasta konspek (0)

Psühholoogia
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi – kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises.
Psüühika – püüab aidata inimesel lahendada eluprobleeme ja kujundada pingevaba käitumist.
Teadvus jaguneb teadvuseks ja alateadvuseks psüühilisteks nähtusteks.
Psüühiline nähtus jaguneb psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused.
Jaotuse aluseks on võetud psüühiliste nähtuste ajaline kestvus, psüühilised protsessid on kõige lühiaegsemad, stiimulile järgneb reaktsioon .
Psüühilised seisundid kestavad võrreldes protsessidega kauem. Psüühilised omadused on elu ajal omandatud või kaasa sündinud.
Psüühilised nähtused
protsessid seisundid omadused
aisting tundmused temperament
taju emotsioonid (kaasasündinud)
mälu iseloom
kujutlus
fantaasia
mõtlemine
kõiki protsesse saadab kõne
Aisting
Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess,mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile ehk analüsaatorile. Aistinguid liigitatakse selle järgi, missugune meeleelund ärritust vastu võtab. Aistingute liigid on nägemis, kuulmis, haistmis, maitsmis, kompimis tasakaalu ehk taktiilsed.
Taju
Taju on vahetu tunnete protsess. Taju kannab esemeid ja nähtusi terviklikult. Ta koosneb kõigepealt aistingutest. Lisaks aistingutele on kogemustel oma koostises suur tähtsus kuna nad kergendavad ja kiirendavad tajumist. Tajule avaldab mõju nii mõtlemine kui tundmused. Mõtlemine annab taju objektile kindla tähenduse ja üldise mõtte. Tundmused ja hoiakud suunavad ja muudavad taju. Taju liigitatakse aistingute järgi. Taju liigid on nägemis, kuulmis, haistmis, maitsmis, kompimis tasakaalu ehk taktiilsed, eriliik on ajataju .
Mälu
Mälu peegeldab meie kogemusi. Kõike seda mis on esinenud meie elus ja tegevuses. Mälu on informatsiooni säilitamine signaali kohta pärast selle toime lakkamist. Mälu on liigprotsess mis koosneb:
meeldejätmine meelespidamine meeldetuletamine taastundmine unustamine.
Kujutlus
Kujutlus on varem tajutud kujundite reprodutseerimine taasesiletoomine teadvuses. Kujutlus on seotud taju ja mäluga.
Fantaasia on tunnetus protsess, mis seisneb uute kujundite loomises. Fantaasia ja kujutlus on sarnased sellepoolest, et mõlema tekkimisel puudub objekti vahetu mõju. Sammuti on mõlemad piltlikud ja kujundlikud . Oluline erinev on aga selles, et taju kujutlus reprodutseerib, fantaasia aga loob uut. Fantaasiakujundite loomisel kasutab inimene mitmesuguseid võtteid.
Fantaasiakujundite loomine:
1. Aglutinatsioon ehk kokkuliimimine on võte mille puhul erinevates osadest moodustatakse uus kujund. (Pegasus).
2.Hüpperboliseerimine ehk liialdamine ja esiletoomine (hiiglased, pöialpoisid, suprekangelased).
3.Teravdamine ja rõhutamine toob eriti tugevalt esile mingi ühe külje või osa. Seda kasutatakse eriti karikatuuride loomisel (puratiino).
Fantaasia liigid:
1. Tahtlik fantaasia
2. Tahtmatu fantaasia
3. Unistus
Harjutus 1.
Kujutlege et te olete mantlinööp, mis kukkus täna hommikul Kopli trammipeatusesse.
Mul on külm ja ma tunnen et ma ei jaksa kauem mantli ees olla. Tuul vihiseb mööda ja ma ei jaksa kinni hoida. Ma kukun, kukun pikalt. Tunnen kriimu endal, sest kukkusin tänava kõvale pinnale. Siin on märg, väga märg ja aina märjemaks läheb. Oleksin pidanud kauem kinni hoidma, ehk oleksin kuskil soojemas ja kuivemas kohas maha kukkunud. Tunnen kuidas tugevad sammud minust mööduvad ja vihmapiisad kukuvad . Inimesed kiirustavad kooli ja keegi ei märka et ma olen külmal asfaldil pikali. Keegi ei korja mind üles. Olen üksi ja õnnetu. Lõpuks märkas mind pisike tüdruk. Ta vaatas mind pkalt ja korjas mu siiski üles. Selle väikse tüdruku taskus on ikka palju soojem ja huvitavam. Siin on veel teisigi olendeid keda ma varem näinud pole või siis ainult kaugelt. Ei tea kuhuma ma nii jõuda võin. Võib-olla kuskile kus on hea ja soe.
Mõtlemine
Mõtlemine on protsess mis toimub ülesannete lahendamisel kasutades seejuures juba olemasolevaid teadmisi. Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetus protsess.
Mõtlemise liigid on:
1.kaemuslik- motoorne (vaatamine-liikumine)
2.kaemuslik-kujundiline
3. abstraktne : toimub ainult sõnade abil
Mõtlemisel kasutab inimene erinevaid mõtlemis operatsioone. Mõtlemis operatsioonid on mõtted, mida kasutatakse mõtlemisel:
analüüs
süntees
võrdlemine
üldistamine
abstraheerimine
Analüüs on mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks . Mõtteline analüüs on välja arenenud praktilisest analüüsist. Mõtteliselt on võimalik analüüsida ka selliseid asju mis praktikas osadeks jaotavad ei ole. (psüühilised protsessid)
Süntees on analüüsile vastupidine protsess. Siin ühendatakse osad või omadused mõtteliselt üheks tervikuks. Analüüs ja süntees on omavahel tihedalt seotud ja tingivad vastastikku teineteist. Et midagi analüüsida on vaja tervikut , terviku saamiseks on vaja jälle osi.
Võrdlemisel kõrvutataks esemeid ja nähtusi, kusjuures tuuakse esile nende sarnasused ja erinevused.
Aistingu ja taju võrdlus: Sarnasused – Mõlemad on vahetud tunnetus protsessid.
Erinevused – Aisting peegeldab üksikuid omadusi aga taju tervikut.
Abstraheerimine – selle abil eraldatakse esemest mingid olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama.
Üldistamine – selle abil ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel. Aluseks võetakse need tunnused mis abstraheerimise teel on saadud.
Töösse:
1.Psühholoogia mõiste:
2.Psüühika (mõiste ja jagunemine)
3.Protsessid (järjekord)
4.Seisundid
5.Omadused
6.Mõisted:
aisting + liigid
taju + liigid
mälu (2) + osad
kujutlus
fantaasia + võtted
mõtlemine + operatsioonid
analüüs
süntees
võrdlemine
abstraheerimine
üldistamine
Mõtlemisvormid
On mõiste, otsustus ja järeldus.
Mõiste – on eseme oluliste tunnuste kogum.
Otsustus – on mõtlemis vorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse.
Järeldus – nimetatakse mõtlemis vormi mille abil saadakse olemasolevatest teadmistest uus teadmine.
Loov mõtlemine ehk loovus on mõtlemise eripära, võime luua uusi ideid ja asju, mis on inimese jaoks uued ja tundmatud. (Võib tuleneda olemasolevatest)
Õppimine
Tundmused ehk emotsioonid on:
Inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse.
Emotsioone käsitletakse kui tundmuste konkreetselt läbielamist.
Liigitamine :
Steenilised ehk aktiivsed tundmused: annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema. Positiivsed: uudishimu, inspiratsioon , rõõm, rahuldus, uhkus, armastus, armumine .
Asteenilised ehk passiivsed tundmused: nad vähendavad energiat, piiravad tegevust. Negatiivsed: väsimus, kurbus , pettumus, apaatsus , igavus, viha,
Paul Ekman – põhiemotsioonide avastaja
Põhiemotsioonid on:
1.õnnelikkus
2.üllatus
3.kurbus
4.hirm
5.viha
6.vastikus
Kõikides kultuurides tõlgendatakse põhiemotsioone ühtemoodi.
Dopamiin
See on aine, mille kaudu hallid ajurakud omavahel suhtlevad.
Osaleb meie ärkveloleku reguleerimises ja tähelepanu suunamises
Suurendab uudishimu õppimisvõimet ning fantaasiat ja loovust.
Dopamiin on tahtmise molekul , aju vabastab seda virgatsainet alati siis, kui me midagi või kedagi ihaldame, tema mõju all tunneme end optimistlikult ning tulvil eneseusku.
Tundmuste funktsioonid
Hindav funktsioon – väljenduvad hinnangutes (uhkus, pahameel, armastus)
Ajendav funktsioon – ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele.
Tähelepanu suunamine – see, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlasi meie tähelepanu objektiks . Me tajume seda selgelt ja täpselt.
Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt.
Südame – veresoonkonnas tegevus – punastamine, kahvatumine
Näärmete tegevuses – higistamine, pisarad
Väljendusliigutused, miimika , kehahioiak jm. Mitteverbaalne väljendus
65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu.
25% tema hääletooni kaudu
10% sõnade tähenduse kaudu
Temperament
Temperamendi ajalugu
Õpetus temperamendi tüüpidest on pärit Kreeka arstilt Hippokrateselt (460-377 e.m.a.) Ta pidas inimkeha olulisteks koostisosadeks nelja kehamahla:
1. Veri - sanguis
2.Lima - flegma
3.Kollane sapp - chole
4.Must sapp – melanos chole
Ta diferentseeris domineerivama mahla selle temperatuuri, niiskuse alusel temperamendi neli põhilist tüüpi:
1. Sangviinik – vere ülemvõim, mille tõttu selle inimese organismile on omane niiskuse ja soojuse ülekaal.
2.Koleeriline temperament – on tingitud kollase sapi juhtivast osast organismis ning seda iseloomustab kuivus ja soojus .
3.Flegmaatilise temperamendi aluseks on lima ülekaal ja seda iseloomustab külmus ja niiskus.
4.Melanhoolik – Ülekaalus must sapp ja iseloomustab kuivus organismis.
Ta rõhutas et temperamendi iseärasused mõjutavad inimese käitumist, ühtlasi loovad eelduse teatud haiguste tekkimisele.
Kaasaegne temperament
Põhineb Pavlovilt. Ta jaotas närviprotsesside jõud jõu alused nõrkadeks ja tugevateks. Närviprotsesside tasakaalu alusel tasakaalustamatuteks ja tasakaalustatud tüüpideks. liikuvuse alusel inertseteks ja liikuvateks tüüpideks.
Ekstraverdi tunnused: meeldib mitmekesisus , on aktiivne. Leiab stiimuleid, hangib tegevus energiat ümbritsevast asjade ja inimeste maailmast. Võib pikemalt mõtlemata tegutsema hakata, on pinnapealne. On avatud, ei varja oma mõtteid ja tundeid. Meeldib suhelda ja teistega koos olla. Meeldib õppida praktilise tegevuse käigus (ümberjutustamine, rühmatööd, diskusjoonid)
Introverdid: Meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivne aga sisemiselt aktiivne. Ammutab tegevus energiat oma sisemaailmast ideedest. Enne mõtleb, siis ütleb ja tegutseb. Suhtub probleemidesse süviti. Jätab oma mõtted ja tunded endateada. Meeldib keskenduda mingile tegevusele, olla omaette . Meeldib mõtiskleda.
Melanhoolik – Melanhoolset tüüpi inimene on tagasihoidlik , erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel. Talle on iseloomulik emotsionaalne reageering ka tähtsusetule sündmusele, kui see puudutab tema isiksust. Ta on vähese töövõimega, ei taha endale võtta ülesandeid, kardab , et ei saa nendega hakkama. Ta on kartlik ning vähimgi raskus sunnib teda tegevusest loobuma . Ta on mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline. Ta suudab väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimeste käitumises, suhtlemises, ümbritsevas elus, samuti kunstis, kirjanduses ja muusikas.
Koleerik on keevaline ja tormakas isiksus. Teiste inimestega suheldes reageerib ta väga ägedalt üsna tühistele asjaoludele. Vaieldes püüab teistest üle kõnelda, ägestub ja läheb endast välja. Tööd teeb väga energiliselt, pühendades end jäägitult antud tegevusele. Oma rohket energiat ei jaota ta ühtlaselt, väga aktiivsele ja energilisele tegutsemisperioodile järgneb lühem mõõnaperiood, mil koleerik on tülpinud ja väsinud. Energilise loomuse tõttu võtab ta rohkem ülesandeid kui täita suudab, töötab üle ja langeb masendusmeeleollu.
Flegmaatik (kreeka keeles phlegma tähendab 'lima') on üks neljast temperamenditüübist: rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. Ta omandab kõike aegamööda. Tähelepanu ümberlülitumine ja uuele tööviisile üleminek on tal vaevaline. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Vaheldust ta ei armasta, uues olukorras kohaneb väga aeglaselt. Kaaslastega kontakti leidmine ja tutvumine käib tal pikkamööda, kuid sõbrana on truu ja ustav. Miimika on napp , tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kõne on aeglased. Tal on kerge valitseda oma meeleolusid, rangelt kinni pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist. Ta on soliidne, ei raiska jõudu asjata. Ta on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev. Arvestades jõudu, viib ta alustatu lõpule, kuid ta vajab hoovõtuks aega. Ei lähe kergelt närvi.
Sangviinik on väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. Ta on valmis pidevalt tegutsema ja organiseerima. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused. Üldiselt on ta tasakaalukas, kuid võib käituda agressiivselt. Suudab keskenduda ja töötada ka segavate kõrvalmõjudega. Ta ei suuda süveneda detailidesse ega taluda üksluist ja aeglast tegevust.
Iseloom
Iseloom on kogum iseloomuomadusi. Iseloom kujuneb elu vältel, suhetes teiste inimestega. Iseloomu omadused on suhteliselt püsivad nende muutmine on pikaajaline. Oma iseloomu kirjeldab inimene läbi minapildi. Minapilt on arusaam iseendast kui isiksusest.
Isiksus
Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid. Need eripärad ilmnevad tema käitumises suhetes teistega ja keskkonnaga. Seega uurib ja kirjeldab isiksusepsühholoogia isiksust ning tema erinevust teiste inimestega võrreldes. Isiksuse määrab ära 50% tema geneetiline pagas ja 50% sotsiaalne keskkond.
Harjutus
Alljärgnevalt on esitatud rida isiksuse jooni. Koosta nendest kaks loetelu mis iseloomustavad sind järgmiselt.
1.Minu tõeline mina (missugune ma praegu olen)
2.Minu näilik mina ( missugusena ma püüan end teistele näidata)
Kirjuta mõlema rea omadused tõusvas järjekorras st. Esimesena kirjuta see omadus mis näib sulle kõige vähem omasena. Kasuta ära kõik loetelus olevad sõnad.
Tundlik, uhke, jõhker, kade , kättemaksuhimuline, sünge, hell , ettevaatlik, abivalmis, tüütu, ükskõikne, muretu , mõistusepärane ( ratsionaalne ), julge, tagasihoidlik, lõbus, kirglik, arg, visa, algatusvõimeline.
Minu tõeline mina
Minu näilik mina
Jõhker
tüütu
kirglik
kade
kättemaksuhimuline
uhke
visa
algatusvõimeline
tundlik
muretu
arg
hell
lõbus
julge
abivalmis
ettevaatlik
tagasihoidlik
ükskõikne
sünge
mõistuspärane
Tüütu
jõhker
arg
muretu
kirglik
uhke
hell
visa
algatusvõimeline
abivalmis
kade
ettevaatlik
lõbus
kättemaksuhimuline
tagasihoidlik
julge
tundlik
ükskõikne
sünge
mõistuspärane
Saadud ridade põhjal joonesta graafik kasutades mõlema minapildi jaoks erinevaid värve omaduse „tundlik“ ordinaadile (vertikaalile) märgi näiteks punase värviga punkt selle numbri juurde mida see omadus kandis sinu tõelise mina reas, sinisega märgid aga näiliku mina numbri. Ühendades punktid saad kaks graafikut.
Harjutus
1.meeldiv hea
2.spontaanne
3.lõbus hea
4.mõistev edukas
5.sõbralik hea
6.huvitav ja ootamatu
7.vastutulelik edukas
8. naljahammas hea
9.hea huumorimeelega hea
10.aus edukas
11.usaldusväärne hea, edukas
12.kriitiline
13.tasakaalukas edukas
14. tajub teiste tundeid (empaatiline)
15. jutukas hea
16.võimeline teisi kuulama hea
17.loov
18.stiilne
19.tähelepanelik
20.väliselt esinduslik
21.hoolikas edukas
22.loogilise mõtlemisega
23.lugupeetud edukas
24.paljude teadmistega edukas
25.enesekriitiline
26.heldekäeline
27.saladusi hoidev
28.arukas
29.järjekindel edukas
30.tagasihoidlik
31.atraktiivne
32.elurõõmus hea
33.külm
34.teisimõistev hea
35.alati korrektne
36.agressiivne
37.tahtejõuline edukas
38.põhimõttekindel
Minakaitsemehhanismid
Minakaitsemehhanismid on alateadlikud. Minakaitsemehhanismid olukorda ei lahenda, kuna neil on destruktiivne (lammutav) iseloom ja nad töötavad ainult emotsioonidel. Need hakkavad tööle siis, kui inimene on sunnitud kitsendama oma minapiire.
Repressioon ehk tõrjumine
Ärevust tekitavad tunded ja mõtted surutakse teadvusest välja. Nii võib inimene ebameeldiva kogemuse unustada. Kuid unustatud kogemus hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid tegusid , pealegi pole tõrjumine tavaliselt päris täielik ja seetõttu avaldavad need ärevust tekitavad mõtted ja tunded unenäosümbolites ning keeleväärtustes.
Regressioon ehk tagasiminek
See võib aset leida olukorras, kui inimene ei tea parajasti , kuidas toimida. Siis võib ta appi võtta lapsepõlves omandatud käitumisviise. Raskele olukorrale tuleb ikkagi leida oma lahendus, regressioonist ei ole pinge maandamiseks tõelist abi.
Ratsionaliseerimine
Tähendab, et häiriv asi mõeldakse ümber. Seeläbi on inimesel võimalik leevendada oma ebaõnnestumist või leida oma tegevusele õigustust, et paista enda silmis paremas valguses.
Vastandreaktsioon
Inimene varjab enda eest oma tegelikke motiive ning käitub neile alateadlikele mõtetele ja tunnetele vastupidiselt.
Projektsioon ehk ülekandmine
On kaitsemehhanism, millega kantakse enda omadused liialdatult teisele inimesele. Meil kõigil on selliseid impulsse ja omadusi, mida me ei taha endale tunnistada. Omistades need teistele, väldime ärevust.
Eitus
Tähendab ebameeldiva olukorra või sündmuse mahasalgamist.
Asendamine
Agressiivsed impulsid suunatakse psühholoogiliselt sobivamatele objektidele kui need, mis seda ärevust on tekitanud.
Kaitsemehhanismid ei lahenda probleeme
Niisiis vähendavad kaitsemehhanismid meie ärevust seetõttu, et moonutavad ärevustpõhjustanud impulsse. Et nad kõik toimuvad alateadlikult, ei saa me neid kasutada teadlikult.
Need mehhanismid aitavad vastu panna negatiivsetele emotsioonidele, kuid samas moonutavad reaalsust.
Ülesanne
Kirjuta iga minakaitsemehhanismi kohta üks näide.
1.Tõrjumine: Isa küsib naiselt , kas sa süüa tegid. Naine vastab et praegu tahan ma kududa. Vaatab hiljem.
Pean oma tuba ära koristama aga ma teen kõikvõimalikke muid tegevusi et ei peaks tuba koristama.
2.Tagasiminek: Ema kardab koera ja kui koer talle vastu tuleb pargis siis hakkab ta kiljuma ja jookseb käed laiali teiseleppole teed.
3.Inimene ei oska suusatada aga ettekäändeks toob et rada oli halb ja ilm oli kehv .
4.Oma isa vihkav inimene võib teistele rääkida kui väga ta oma isa armastab .
5.Tramm sõitis peatusest varem ära. Inimene on nii kuri et süüdistab trammijuhti et ta pritsis ta täis ja nii edasi.
6.Inimene kes joob palju alkoholi ütleb psühholoogile et ta tegelikult ei joo alkoholi.
7.Sain koolis halva hinde ja valan oma viha ja kurba meelt sõbra peale välja.
Julian Rotteri kontrollkeskne teooria
Teooria käsitleb inimeste enesehinnangulisi arvamusi oma saavutuste ja ebaedu kohta. Rotteri järgi kujuneb inimesel välja üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub. On kaks sellist ootust.
Kõik mida inimene teeb sõltub temastendast.
Kõik mida inimene teeb sõltub olukorrast kuhu ta on sattunud.
Rotteri arvates on kord väljakujunenud üldistatud ootus suhteliselt püsiv, mistõttu võib seda nimetada tunnetatud kontrollkeskmeks kui isiksuse omaduseks. Rotter jagas inimesed kahte suurde gruppi.
Seesmise ehk internaalse kontrollkeskmega inimesed: peavad oma edu ja ebaedu eeskätt enesest sõltuvaks. Nad arvestavad põhiliselt oma võimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Uskudes end olevat suuteline ise oma elukulgu määrama, üritavadki nad seda suunata. Otsivad aktiivselt eri karjääri tegemise viise ja enda igakülgse realiseerimise võimalusi. Neid iseloomustab algatusvõime. Otsuste langetamisel on uurivad ja kaalutlevad, seetõttu on nende seisukohti ka raske muuta.
Välimise ehk eksternaalse kontrollkeskmega inimesed: Inimesed mõtlevad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest, vähem enese omadustest ja eelnevatset kogemustest. Nad arvavad ennast oluliselt sõltuvat kompentsetest isikutset ning alluvad üsna kergesti mõjutustele. Nad usuvad et tulevik on ettemääratud ja nad ei suuda seda mõjutada. Järelikult pole mõtet planeerida ka oma karjääri ega pingutada eesmärkide saavutamise nimel.
Siiski võib inimese kontrollkese muutuda näiteks vanuse ja positsiooniga seotud põhjustel.
Enesehinnang , eneseaustus
Enesehinnang on inimesel suhteliselt püsiv hinnang iseenda saavutuste, võimete, edu suhtes. Eneseaustus võrdub
EDU
TAOTLUSED(EESMÄRGID)
Eneseaustus sõltub reaalselt püstitatud eesmärkidest nende täideviimise planeerimisest. Ja sellisel juhul võib eeldada et inimest saadab edu.
Test: Kui suur on teie enesest lugupidamine.
1. Jah
2. ei
3. jah
4. jah
5. ei vale
6. ei
7. jah vale
8. ei
9. ei
10. ei
Test: Kui palju aega planeerite: a-harva, vähe; b-mõnikord; c-tihti, palju
1.a-1
2.c-3
3.c-3
4.c-3
5.b-2
6.c-3
7.a-1
8.b-2
9.c-3
10.c-3
11.c-3
12.c-3