Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu toimetulek stressiga (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas mina tulen toime stressiga?
Tartu Kutsehariduskeskus
Ärinduse ja kaubanduse osakond
Anneli Priinits
ISESEISEV TÖÖ
Stress
Edda Sõõru
Tartu 2014
Minu toimetulek stressiga
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib sise- ja väliskeskkonna muutumisel. Stressi korral on hormoonide talitus häiritud ja tekib esile nn. stressihormoonid, mis on kahjulikud inimese tervisele.
Stress tekib äärmuslikes tingimustes. Selleks võivad olla nii pingeline elukeskkond, töökeskkond kui ka üksindus, haigus ja lähedase kaotus.
On olemas ka nn. hea stress, mis viib meid edasi. Selline stress on hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja edasimineku. Pikaajaline stress mõjub organismile halvasti.
Meie seas on kahte tüüpi inimesi – on ekstraverdid ja introverdid. Ekstraverdid on suhtlusjulged ja väljapoole suunatud inimesed. Nad on vähem tundlikud välismõjude suhtes. Nad oskavad kergemini oma ebaõnnestumisi kompenseerida mõnes teises valdkonnas. Nad saavad kergemini oma ebaõnnestumistest üle. Neil on omane positiivne mõtlemine ja kohene tegutsemine. Ekstraverdid on positiivse ellusuhtumisega ja optimistlikud. Neil on eelsoodumus oodata positiivseid tulemusi kõigis eluvaldkondades. Ekstraverdid ei lange ka masendusse, vaid hakkavad ebaõnnestumise korral otsima uusi lahendusi. Nad on avatud kõigele uuele. Uued olukorrad pakuvad neile huvi ja sellega kaasnev pinge on neile nauditav. Sellised inimesed on üsna tihti leplikud ja kohusetundlikud. Ekstravertidel on vajadus ülesanded, mis neile on antud, korralikult täita.
Introverdid on ekstraverdi vastandid. Nad on endasse tõmbunud, ei oska oma tundeid välja lasta. Nad elavad sissepoole.Nad on tundlikud välismõjude suhtes ja on kergesti haavatavad. Ebaõnnestumistest saavad nad raskelt üle.
Kuidas mina tulen toime stressiga? Minu töö on olla klienditeenendaja toidupoes. Paljude arvates on see töö stressirohke, sest poes käib igasuguseid kliente – ka raskeid kliente, kes ei ole praktiliselt millegagi rahul. Teiselt poolt tunnevad müüjad survet ka ülemuste poolt. Kaubad on vaja kiiresti vastu võtta, väljapanekuid teha ja ladustada. Ja seda tuleb teha kiiresti ja korrektselt. Ka kliendid nõuavad tähelepanu.
Mina nii ei arva , et mu töö on stressirohke. Pigem on see igapäevaselt suurte väljakutsetega. Ja see meeldib mulle. Mulle meeldib klientidega suhelda ja neid abistada. Häid ja positiivseid kliente on päris palju ja nad annavad mulle positiivset energiat. Ja neid virisevaid kliente on vähem, nii et töö klienditeenindajana on päris tore.
Minu arvates olen ma ekstravertne inimene, miks muidu mulle meeldivad erinevad väljakutsed. Ma tunnen , et arenen neid väljakutseid lahendades. See viib mind edasi positiivses mõttes.
Poes tuleb siseraadiost tihti muusikat, mis on mulle meelepärane. Muusika on ka üks stressimaandamise viise. Mul on lausa vedanud – töö ja lõbu käivad käsikäes. Vabal ajal pakub vaheldust perega koosolemine, kinos , teatris ja saunas olemine. Ka head sõbrad oskavad stressi maandada – nad kuulavad su ära ja vajadusel annavad ka nõu. Tähtsal kohal on ka nali ja naer. Õnneks on mul sõbrad, kellega saab nalja ja naeru .
Lõpetuseks võin ainult küsida – stress, mis see on…
Minu toimetulek stressiga #1 Minu toimetulek stressiga #2 Minu toimetulek stressiga #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annelipriinits Õppematerjali autor
Kutsekool, iseseisev töö stressi kohta.

Sarnased õppematerjalid

Psühholoogia
37
odt

Psühholoogia

Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7

Psühholoogia
Motivatsioonipsühholoogia konspekt
44
pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu

Enesejuhtimine
Teenindussuhtlemine – kliendikesksus
59
doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

enda huvid ja vajadused ei ole nii olulised. Alistuva käitumisega inimene jätab vastutuse teistele. Avalik suhtlemisdistants on üle 3,5 m ja sellisel distantsil toimub väga lühiajaline suhtlemine, pikemaajalise puhul on vajalik pidev pilkkontakti võtmine. Enesekehtestav käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. See on omane ainult inimesele. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et minu huvid ja soovid on olulised ja sinu huvid ja soovid on olulised ja me püüame koos leida sellist lahendust, mis mõlemat osapoolt rahuldab. Sellega jagatakse vastutus kahe inimese vahel. Kehtestavalt käitudes säilitatakse enesest lugupidamine ja rahuldatakse oma vajadusi, seejuures teise inimese vajadusi ja enesest lugupidamise võimalust kahjustamata (Vadi 1996, 196). 2

Teenindus
Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

Ehkki kõik kolm teadasaamise viisi on õiged, on ilmselge, et enamiku inimeste jaoks on ka meeldejääv. Kõik sedalaadi toimingud on osa loovamast ja aktiivsemast metafoorid või füüsiline tegevus kõige meeldejäävam. Kui meie mälu toimib sel moel, siis nõustamissuhtest. miks me tugineme nõustamisel nii suurel määral verbaalsele suhtlusele? Õppimine Minu arvates peaksime me nõustajatena seadma enesele ülesandeks kõik kolm tasandit visuaalse ja motoorse tegevuse ulatuslikuma kasutuse kaudu on kahtlemata põhjendatud. omavahel ühendada ja kõikidel tasanditel töötada. Me peame analüüsima oma suhteid

Psühholoogia
Projektipersonali juhtimine konspekt
101
pdf

Projektipersonali juhtimine konspekt

Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ................................... 52 3. VIRTUAALTÖÖ JA ­MEESKONNAD ORGANISATSIOONIDES. .......................... 56 3

Organisatsioon ja juhtimine
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

6. peatükk keskendub trotslikule käitumisele ja õpilastele, kel ilmnevad emotsionaalsed ja tekstideks trükkis. käitumisraskused. Töötatakse välja õpetajate ja õpilaste toetamise ülekooliline raamistik, mille rõhuasetus on hariduslikul toetusmudelil lastele, kel on sümptomaatilised või diagnoositud Viimaks lähevad mu tänud mu paljudele kolleegidele, kes oma klassiruumides minu kui men- käitumishäired. torõpetajaga vastu pidasid ja kelle lood moodustavad selles raamatus interaktiivsed näited õpetamisest, käitumisest ja käitumise juhtimisest. 7

Psühholoogia
Psühholoogia eksami materjal
50
doc

Psühholoogia eksami materjal

1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus ­ küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suuremaid masse igapäevaselt huvitab. 20. sajandi alguses hakkas isiksusepsühholoogia teadusena tekkima

Psühholoogia
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Kognetiivne psühholoogia (Burner, Broadbent, Miller, Neisser, Simon, Posner) Pärast 2 MS, siiamaani suurima mõjuga. Inimese prüühikat tuleks käsitleda ui informatsiooni vastuvõtvat, muundatavt, säilitavat ja kasutavat mitmetasandilist töötlussüsteemi. Representatsioonide mõiste teatud töötlusmehhanismid esindavad mõisteid (nt ei ole mikrofon peas, aga selle mõte küll). Motivatsioonipsühholoogia võrgustik. Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses. Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal. Abraham Maslow: vajaduste hirearhia: Selleks, et kõrgema taseme rahuldused oleks täidetud peavad baasrahulused peavad olema täidetud. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas. Pos või pos; neg või neg; ja või ei? valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun