Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlane - kes ta on? (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Eestlane – kes ta on?
Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas. Valdava enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. 1857. aastal võttis Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele tüvest est (saksa Ehsten ja Esten , rootsi ester jt) tuleneva nime "eestlased", mis peagi ka rahva seas omaks võeti. Eestlaste etnilised allrühmad on näiteks võrokesed, mulgid , saarlased, hiidlased ja setud.
Aga kui rääkida eestlastest lähemalt näiteks,millised on nende iseloomuomadused, käitumine, elu ja mõtteviis, siis arvamusi on sama palju nagu on maailmas inimesi, sest igal ühel on ju enda arvamus. Selles essees kirjutan mina enda arvamuse eestlaste kohta.
Eestlase iseloomuomadustest rääkides on eestlased tuimad, hädaldajad, kadedad, introverdid, vaoshoitud, pessimistid, sageli ka üleolevad, kuid kokkuhoidvad. Eestlane on reeglina tagasihoidlik ja kui ta pole olukorraga rahul, siis ta ei võta ka sellega midagi ette, et asi muutuks, kuigi võiks suurema tuleviku eest võidelda ja end maksma panna. Eestlased ei julge suurelt unistada, sest nad on täiesti kindlad, et nende unistused ei täitu, kuigi nad peaksid teadma, et unistustel on kombeks täituda. Ja mina arvan siiski, et igal inimesel peaksid olema omad unistused, kasvõi imepisikesed, aga see on juba pool võitu , kui need sul olemas on.
Eestlane hädaldab, vingub ja kurdab peaaegu iga asja kallal, sest ta ei ole mitte kunagi mitte millegagi rahul ja alati on kõik halvasti. Kurdetakse, et eestlaste elu on raske, aga mina arvan, et iga inimene saab enda elu ainult ise raskeks elada, sest keegi teine ju meie elu meie eest ei ela, kui vaid me ise. Seega kui inimene tunneb, et ta pole olukorraga rahul või midagi võiks teisiti olla, siis saab ju alati seda muuta ja midagi ette võtta, igale asjale leidub lahendus, aga kahjuks eestlane selline ei ole, ta pigem kannatab ja üritab hakkama saada.
Eestlaste puhul olen tähele pannud ka seda, et ükskõik kui halb ja nigel olukord ka ei oleks, saadakse alati hakkama. Eestlastel on väikesed palgad ja vaevu tullakse ots-otsaga kokku, kuid siiski saadakse hakkama, kurdetakse küll, aga toime tullakse ja minu arust see on kiiduväärt.
Kui rääkida eestlaste käitumiskultuurist, siis on eestlased vaenulikud, kadedad, ebaausad, põikpäised, kuid on ka midagi head, nad oskavad huumorit teha ja nad mõistavad nalja. Kaua aega on juba olnud selline ütlemine, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Eestlased on kahjurõõmsad inimesed, neil on sageli hea meel, kui teistel läheb halvasti, see ei käi õnneks kõigi kohta, aga peab tunnistama, et enamus on sellised. Kui aga on vastupidi, et hoopis teistel läheb paremini, siis see paneb pingutama ja annab tahtejõudu, et jõuda sama kaugele ja, et saavutada sama või veel rohkemgi. Ja kui lõpuks see saavutatud on, siis hakatakse uhkustama ja eputama. See on eestlaste puhul tüüpiline.
Rääkides eestlaste elu-ja mõtteviisist, siis see pole just kiita. Nad ei püüdle mitte kuhugi poole, hommikust õhtuni on nad tööl, teenivad meeleheitlikult raha, et ära elada. Peale tööd ollakse surmväsinud, süüakse ebatervislikku toitu, vaadatakse televiisorit ja minnakse magama ja nii päevast päeva. Puhkepäevadel lihtsalt ollakse ja puhatakse, tehakse tugitoolisporti ja juuakse alkoholi, mis on eestlastele väga kohane. Ja alkoholi ei jooda mitte ainult puhkepäevadel, vaid ka nädala sees, tööpäevadel. See ei kõlba minu arust mitte kuhugi , alkoholism Eestis on niigi igasugused piirid ületanud.
Eestlased on väga töökad, võiks isegi öelda, et ühed töökamad inimesed maailmas. Töökuses ei ole midagi halba, aga eriti meeste puhul on see, et nad rügavad nii palju tööd teha, et neil on oht ennast tööga lihtsalt ära tappa. Eestis on meestel väga suur infarkti oht. Ja eestlased on ka suhteliselt mugavad ning seetõttu vähesed tegelevad spordiga, mis oleks tegelikult väga vajalik tervisele. Kuna eestlased ei toitu ka just eriti tervislikult, siis on neil ka oht ülekaalulisusele.
Kui üldse kuidagi kokku võtta seda mõneski mõttes lõputuna näivat teemat, siis eestlane on see, mis on ta maa, tema lähedased, tema tööd ja tegemised. Ja keda veel uskuda kui mitte kirjanikke, kes selle oma teostesse talletanud, sest pole nemadki midagi muud kui eestlased.
Kasutatud allikad
1. Eestlased, Vikipeedia [ http://et.wikipedia.org/wiki/Eestlased ] (23.01.2014)
2. Eestlane – kes ta on? [ http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/kirjandus/eestlane.html ] (24.01.2014)
Eestlane - kes ta on #1 Eestlane - kes ta on #2 Eestlane - kes ta on #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor GoldenEye Õppematerjali autor
Tegu on esseega, milles kirjutan enda arvamuse eestlaste kohta . Kirjeldan nende iseloomuomadusi, käitumist, elu-ja mõtteviisi.
Essee on peaaegu 2 lk pikk.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Uurimustöö-Eestlane-Eurooplane-kui maailmakodanik
16
docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud

Ühiskonnaõpetus
Tänu kellele pole meil kodusõda
15
doc

Tänu kellele pole meil kodusõda

alanduse pöörame enamasti iseenda vastu. (...) Aga selge on, et Eestis ei lõppenud okupatsioon Eesti Vabariigi taastamisega. Okupatsiooni ületamine alles kestab. (...) Eesti on iseseisev riik vaid seetõttu, et me ei leppinud meile pealesurutud ajalookäsitusega."7 Rahvuse "loomus" ei ole tegelikult kuidagi midagi tõestatavat või isegi määratletavat, pigem leiab sellesarnast arutelu tõepoolest natsi-Saksamaal välja antud teostes. Ka mina olen eestlane ­ näiteks ­, aga ma kinnitan, et ma ei ole ennasthävitav. Sellised konstruktsioonid, uute kollektiivsete minapiltide loomine, rajavad tihti müüdistikku, et õigustada suvalisi käitumisakte, "uhked ja ennasthävitavad" serblased otsustasid ka viimaks omaenese riigi täies hiilguses taastada ­ probleem, mis ei ole siiani lahendust leidnud. "Pruukis aga Eesti riigil veidike mehisust üles näidata, Vene eruohvitseridel veidike ässitada ja tundmatu näitaski Tõnismäel oma tõelist palet

Ajalugu
LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………?

Uurimustöö
Õpilaste väärtushinnangud
24
odt

Õpilaste väärtushinnangud

Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................

Uurimistöö
Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

iroonia, sünonüümide jadad – Russow demonstreerib nii oma kirjutamisannet. Kroonika trükiti Saksamaal, Rostockis. Kroonika on kirjutatud alamsaksa keeles. Kroonikale lisandus veel 2 trükki: omas ajas oli see bestseller – loeti palju nii Liivimaal kui Saksamaal. Russowi (1542– 1600) isiku müüdistumise puhul mängib rolli see, et tema elust on andmeid vähe, see vähenegi on vastuoluline ja hägune. Enim on elevust tekitanud Russowi rahvuslik kuuluvus: oli ta eestlane või sakslane? Paul Johannsen kirjutas Russowist kui eestlasest, püüdes tõestada, et Russow on Tallinna lähedalt Kurgla külast pärit voorimehe poeg. Lõplikku selgust päritolust pole siiani. Ta õppis Tallinna linnakoolis, kus näitas end andeka õppurina ja seejärel sõitis Saksamaale, kus sai kirikuõpetaja hariduse. Tallinnas seotud eelkõige Pühavaimu kirikuga ja olnud pikalt selle kiriku Eesti koguduse õpetaja. Pühavaimu kiriku juures oli ainsana Eesti kogudus, mujal polnud

Eesti kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu I
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on ,,külakirjandust", see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet. Sinna koondusid ametimehed, nt käsitöölised, seal tekivad seltsid. Küla juurde kuuluvad ka veel kirik ja kõrts. Küla mentaliteedi vormijad. Siis toimub ka linnastumise esimene laine. See kõik säilib ka veel 20. saj vältel. Mõtestatakse seda sama suhet

Kirjandus
EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE
18
docx

EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE

SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele.......................................................................

Eesti keel
Kultuuride vahelised erinevused
15
docx

Kultuuride vahelised erinevused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KULTUURIDE VAHELISED ERINEVUSED Referaat Pärnu 2012 Sisukord 1.1 SISSEJUHATUS ,,Me võime mahutada ennast teise inimese maailma ainult oma mina piirides." Bernard Shaw Vaadates eri kultuuride õppimise kogemusi, saab selgemaks, et see on protsess, mis nõuab, et esmalt peab inimene õppima tundma iseennast ning seda, kust ta tuleb, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. See on väljakutse, mis eeldab teadmisi maailmast ja iseendast ning sellest, mis on hea ja mis on halb. Eri kultuuride õppimine ei ole mitte ainult individuaalne protsess, vaid ka selle õppimine, kuidas muutuvas maailmas rahumeelselt koos elada. Se

Suhtlemisõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun