Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Suurimat tähelepanu äratanud Katariina II ettevõtmiseks oli 1766. aastal kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajad, aga ka 536 valitud saadikut (kelle hulgast loomulikult puudusid pärisorised talupojad). Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni, milles arvestati valgustajate seisukohti. Ta soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seadustikku, sest arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad. Komisjon saadeti laiali ja mingisugust parlamenti meenutavat rahvaesindust ei asutatud, kuid .Katariina oli loonud kujutluse endast kui valgustajast.
mehhaaniline etteandepump tuleb seda teha käsitsi. 3. Harvesteri käivituseelne kontroll. Kontrollid järgnevaid tegureid: mootoriõli taset, jahutus vedeliku taset, hüdroõli taset, masina kompleksust ja üldine masina ülevaade, et poleks mõrasid jms. 4. Harvesteri keevitustöödeks ette valmistamine. Seisata masin ja peavoolulüliti välja lülitada, arvuti ja moodulid lahti ühendada. Soovitavalt võtta maha akujuhe ja järgida instruktsiooni juhendit. 5. Harvesteri kalibreerimine kalibreerimisklupe ja mõõdulindiga. Eelnevalt tuleb maha lõigata puu(d) ja järgata vastavalt sortimendile. Vali arvutist kalibreerimine ja ühendada masinas oleva pistikuga klupe. Saadad andmed klupele, edasi tuleb välja minna ja järgida klupelt saadavate juhiste järgi. Notid tehtud, tuleb andmed saata klupelt arvutisse tagasi ja tuleb alustada kalibreerimist. Harvesteriga töötamise nõuded.
eemaldamisel. 1. Vali õige pesupulber teades, millist pesu soovid pesta. 2. Tutvu pesupulbri koostisega, mis on pakendil kirjas. 3. Sorteeri pesu enne pesemist värvide, materjali ja määrdumuse järgi. 4. Jälgi riideesemete hooldusmärgistust. 5. Tugeva lõhnaga pesupulbritest peaksid loobuma inimesed, kellel esineb allergianähte. 6. Järgi pesemisvahendi doseerimisel pakendil olevat instruktsiooni. Pesupulbrite omadused Pesupulbreid sissevedava AS Henkel Finlandi müügijuhti Jüri Langi ja ajakirja «Oil Shale» toimetaja Eestis Aili Kogermani soovitusel tuleks pesupulbrit ostes vaadata: hinnaklassi; pesupulbri detsiliitri kaalu (mis kahjuks ei ole sugugi alati pakile märgitud); kas pesupulber tolmab või on see granuleeritud (mis on oluline eriti allergikutele); kas selle pesupulbriga pesemisel on ette nähtud eelpesu, kas pole see vajalik või ei peeta
kõrval. Kerge ja raske küsimus vaheldumisi. (Raske- peab palju kirjutama või kõvasti mõtlema) Kuidas levitada? Lõpus täname täitjat. Pikk ankeet ei pruugi olla hea ankeet! Küsimuste vormid Semantiline diferentsiaal- erinevad sõnapaarid. Hea xxxxx Halb Kole xxxxx Ilus Soe xxxxx Külm Ühes tulbas vaheldumisi positiivne ja negatiivne. Küsimus vajab eraldi instruktsiooni (nt. Palun tõmba ring ümber oma vastusevariandile kõige lähemal olevale ristile). Paari võrdlus- kõrvutatakse sarnaseid objekte. (n2-n):2 saame teada, mitu sõnapaari tuleb. Meetod mõeldi välja 1920 Prantsusmaal, mujale levis 1950. Tulemused punktidena: nt. põnevus - kaaslased 30-12 tööaeg - palk 15-35 Likert skaala- vajab instruktsiooni (nt. Mil määral nõustud järgmiste väidetega?)
Mälu reserveerimise pseudokäsud Pseudokäsud transleerimise juhtimiseks Väljatoodud tähised UMRK, ARV ja MASS on programmeerija poolt valitud konstantide või andmeobjektide nimed. 8 Omistamine ja võrdlemine Süntaks: CMP (võrdle) operand, operandi kirjeldus: Võrdleb esimest operandi teisega ja analoogselt lahutamistehtele seab vastavalt tulemusele lipuregistri bitid. Instruktsiooni kasutatakse koos tingimushüppega , mis vastavalt lippude seisule otsustab, kas teha hüppe või mitte. Näide: Süntaks: MOV sihtoperand, lähteoperand Kirjeldus: Kopeerib lähteoperandi sisu sihtoperandi. Lähteoperand võib olla muutuja, konstant või register. Sihtoperand võib olla kas muutuja või register. Operandid peavad olema võrdse suurusega. Näide: 9 10
piiskopiks määratud magister Christian Michael(is) Agricola, Soome usupuhastaja Mikael Agricola poeg, kes oli õppinud Leipzigi ja Wittenbergi ülikoolis. Piiskop Agricola rakendas siin Rootsi 1575. a. kirikukorra, mille kohaselt hakati vaimulikkonnalt nõudma korralikumat kirikukirjade pidamist. Need nõudmised ei jäänud ainult paberile, vaid nende täitmist hakati kontrollima visitatsioonidel. 1586. a. algul koostas piiskop instruktsiooni “kirikureformatsiooniks ja hilisemaks üldvisitatsiooniks”, milles nähti ette iga-aastane visitatsioon kõigis Eestimaa kirikutes. Visiaatoritel tuli aru pärida ka koolide olemasolu kohta. Tuli uurida, kas ei ole andekaid talupoegade lapsi, keda võiks saata 5 Tallinna toomkooli või Haapsalu linnakooli, et neid valmistada vaimuliku kutseks.
Rahvaharidus Tingimused hariduse edendamiseks Põhjasõja järel halvad. · koole vähe · õpetajad (köstrid) ise väheharitud · koolihooned peaaegu puudusid 1765. aastal võeti vastu kindralkuberner Browne'i ettepanekul koolikorralduse kava, mille kohaselt tuli koolid rajada igasse kihelkonda ja suuremasse mõisa. Mõisnike vastuseisu tõttu nõue täit rakendamist ei leidnud. Liivimaal oli olukord Eestimaast siiski mõneti parem. 1774.a. andis Browne välja instruktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist vabastada, kui nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki ja teadsid palveid. 1787.a. anti välja Browne'i patendi täiendatud variant, milles toonitati uuesti küla- ja kihelkonnakoolide asutamise vajadust. 1786/87. aasta talvel töötas kogu Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli, neist u. 40% Põhja- Eestis ja 60% Lõuna- Eestis. Õpetati peamiselt lugemist, laulmist ja katekismust. Õpikutena
kaugel toimingu eesmärgist. Keeruka ülesande puhul on laps võimeline eesmärgil püsima vaid täiskasvanu juuresolekul, kes püstitas ülesande, (näit. keerukas mitmeetapiline konstrueerimisülesanne). Tahte areng on seotud ka kõne reguleeriva rolli kasvuga. Nimelt sõnade abil formuleerib laps endale, mida kavatseb teha. Eelkooliea algul ei suuda laps sooritada keerukat toimingut sõnalise instruktsiooni alusel, kuigi ta mõistab kõnet. Koolieelse perioodi lõpul omandab laps oskuse täita suhteliselt keerukaid täiskasvanu instruktsioone. Oma tegevuse planeerimisel ei pea ta enam käsutama valju kõnet, vaid koostab plaani ja juhib oma toiminguid mõttes. Keerulistel puhkudel käsutab ka kuueaastane veel oma soovide allasurumisel valju kõne abi. Tegevuse areng Eelkooliiga peetakse mängu klassikaliseks vanuseks. Eeldused üleminekuks
Seadme ohutusnõuded Kuna masina ehitusega ja remontimisega tegelevad selleks spetsiaalsel väljaõppel käinud inimesed, hooldjalatel selletõttu erilisi ohutusnõudeid ei olnud. Ainult pidi teadma kuidas tarkvara käsitleda ja kus on toiteplokk. Toiteplokkile ei saanud ka kõik ligi, kuna see käis lahti spetsiaalse võtmega, õnneks mul oli selline võti ja ma sain ka plokile ligi. Sain ka ohutusnõuete suulise ja kiire instruktsiooni, mis käib ploki juurde. Ohutusnõueteks olid loogilised asjad, näteks ei tohi puutuda asju mida ei tea ja ei tohi näppe pista toiteplokki. Kokkuvõte Masina(CPP) hindaksin komplektseks, kuna sellel on tegemist nii elektroonikaga ja tarkvaraga. Üldse, minumeelest oli seade väga hästi ehitatud tal oli nii kiirust ja täpsust, kuigi sellepärast ta tabis ka palju energiat.
25. Kas ahter on klaar? Is it clear astern? ? 26. Ahter on klaar! Aft is clear! ! 27. Pange vendrid valmis Have (get) the fenders ready ! 28. Haalake laev ... meetrit edasi (tagasi) Shift the ship ... metres ahead (astern) ... ! Ohutus sildumisoperatsioonidel. 1. Haalamisele lubatakse ainult neid meeskonnaliikmeid, kes omavad vastavat erialast ettevalmistust, ning on läbinud ohutustehnika instruktsiooni. 2. Laeva pardal viib haalamise ohutustehnikaalase instruktsiooni läbi vanemtüürimees. 3. Haalamise käigus kontrollib ning vastutab õigete töövõtete järgimise eest tüürimees, kes juhib töid kohapeal. 4. Kõik meeskonnaliikmed, kes võtavad osa haalamisest peavad kandma terveid tööriideid, jalanõusid, kiivreid ning töökindaid. 5. Haalamiseks ettevalmistamisel tuleb haalamise otsad tekile lahtiarutada küllaldases pikkuses
See eraldab need järgud, mille järgi toimub otsimine. Kahe pordiga Dual port RAM Kahe pordiga mälud võimaldavad samaaegselt ühe aadressi järgi kirjutada ja teise aadressi järgi lugeda. Näiteks videomälu, kus protsessori poolelt kirjutatakse kujutise infot mällu ja teiselt poolt toimub kujutise laotamine ekraanile. 18. RISC ja SISC protsessorid, mikroprogramm CISC protsessor CISC - (Complex Instruction Set Computer) selline protsessor võib ühe instruktsiooni raames teha mitu erinevat mikrooperatsiooni. CISC protsessorile kirjutatud programmid on mahult väiksemad ning ühtlasi on neid masinkoodis ka suhteliselt lihtne kirjutada. RISC protsessor RISC - (Reduced Instruction Set Computer, hakkas levima 80ndatest.) selline protsessor, mis toimetab üksnes võimalikult lihtsate mikrooperatsioonidega. RISC protsessorile kirjutatud programmid vajavad rohkem mälu,
rohkem, saame vale vastuse. Üleliigne uriin tuleb alati eemaldada, et reagendid ei satuks ühelt padjalt teisele, ka ei tohi riba hoida uriinis liiga kaua, kuna kemikaalid imbuvad padjalt uriini. Mõlemal juhul saame vale vastuse. Kui vastust hinnatakse visuaalselt, tuleb värvuse muutust hinnata täpselt firma poolt ette nähtud aja jooksul (kuna see aeg võib erinevatel ribadel olla erinev, vaata alati instruktsiooni). 5 Vale-negatiivsete ja vale-positiivsete tulemuste olulisemad põhjused uriini testribade kasutamisel on esitatud tabelis nr. 1. 11. Proteinuuria Normaalselt võib uriiniga erituda kuni 150 mg valku ööpäevas. Proteinuuria klassifikatsioon · Prerenaalne Ülevoolu proteinuuria on suurenenud plasma valkude hulk veres, tavaliselt madalmolekulaarsete valkude osas
2. Ajaline stabiilsus. Kas me saame sama tulemuse, kui me mõõdame sama omadust korduvalt ühe ja sama mõõtvahendiga? - Kordustestimine (test-retest) · Mõõtmisvigade võimalikud allikad: - isiku püsivad omadused (nt võimekus, teadmised, oskused) - isiku ajutised kuid üldised omadused (nt tervis, motivatsioon, emotsioonid) - testi läbiviimist ja tulemuse hindamist mõjutavad tegurid (nt testimise tingimused, läbiviija vildakus, instruktsiooni selgus) - juhuslikkus Uurimistöö meetodid- konspekt · Mõõtmise puhul ollakse tavaliselt huvitatud indiviidi püsivatest ja üldistest omadustest. · Süstemaatilised ja juhuslikud vead. · Küsimuste arv. Kokkuvõtteks reliaabluse kohta: Selleks, et mõõtmistulemust tõlgendada, peab mõõtmisvahend olema piisava reliaablusega.
püüab Hastferi mõju vähendada, kuid ei suuda, kuigi saadab kirglikke kirju otse kuningale. Kuningalt saab ta vaid aprillis 1694 salvi conductum, mis talle pooleks aastaks puutumatuse andis. Ta reisis kiiresti Stockholmi ennast protsessis kaitsma, olles enne kõrvale toimetanud ühe osa rüütelkonna arhiivist. Komisjon Bengt Oxenstjerna eesistumisel süüdistas Patkulit selles, et ta oma saadikuaruandes oli fakte moonutanud, Maapäeval vastuvõetud "Liivimaa konstitutsiooni" ja "instruktsiooni" koostanud. Samuti süüdistati teda osavõtus nn "viie kapteni mässust" ja kuningale saadetud kuninga enda nimetatud kindralkuberneri kohta solvavate kirjade koostamises. Ka süüdistati teda rüütelkonna arhiivi ühe osa peitmises ja selles, et ta seda tagasi anda ei tahtnud. Patkul kõneosavusest hoolimata kaotas ta protsessi ja 17. detsembril langetas kohus otsuse Patkul kaotab parema käe, au, elu ja varanduse. Kõik tema kirjutised kästi ära põletada
Liivi sõja tulemusena jagati Eesti alad kolme kuninga vahel. Põhja-Eesti jäi Rootisine, Lõuna- Eesti Poolale ja saared Taanile. Rootsi krooni alla läinud Põhja-Eestis leidsid järjest laiema leviku reformatsiooniideed. Õnneliku juhuse tõttu pandi Eesti kirikuasju pärast Liivi sõda ajama Christian Agricola (15511586), kes oma isa, Turu piiskopi Mikael Agricola, vahendusel tundis hästi Rootsi kiriku- ja koolikorraldust. Christian Agricola 1586. aastal koostatud instruktsiooni kohaselt tuli kiriku reformimisel pöörata vajalikku tähelepanu ka nende juures asuvatele koolidele, vastutus laste koolitamise eest pandi kogudusele. Muutuste tulemusena, nagu tõdevad Eesti kooli arengut uurivad ajaloolased, oli kirikukoolide õppetöö tase 17. sajandi alguse linnades Lääne-Euroopa protestantlike maade tasemel.(ibid) 17. sajandi esimese veerandi lõpuks oli Rootsi allutanud kogu Mandri-Eesti, mis tähendas ka kiriku- ja koolikorralduse sättimist Rootsi mudeli järgi
Retroaktiivne interferent avaldub esmalt õpitu meeldetuletamise halvenemises hilisema materjali mõjul (Tulving 2002: lk 61-68; Leppik 2003: lk 71). 3 2. Informatsiooni alalhoidmine ehk säilitamine. Asjade mäletamise juures oluline roll on tajumisel, seda mida inimene teeb, kui ta midagi tajub ja seejärel meelde jätab on see kodeerimine. Kodeerimist saab juhtida instruktsiooni ja suunava ülesande abil ning kodeerimine viitab selle, mis saadab taju ja mis annab tajuvatele infole kuju ning mida on võimalik säilitada. Teisisõnu, see on see, mis muutub tajutud asja mälujäljeks, assotsiooniks, sisemisek representatsiooniks või engrammoks (Tulving: 2002, lk. 69-70). 3. Informatsiooni kasutamine ehk mälust ammutamine. Ammutamine suuresti sõltub
Selle tagajärel Java-programmid töötasid aeglasemalt, kui teised operatsioonisüsteemisõltuvad programmid. Nüüd aga kasutatakse keerulisemat süsteemi selle nimeks on JIT-kompileerimine (Just-In-Time) selles variandis baitkood kompileeritakse käitusajal. Kui mõni instruktsioon oli korra kompileeritud, siis see jäeti meelde spetsiaalses puhvris ja korduvalt kasutati juba valmiskoodi. Seega interpreteerimine toimub ainult esimesel baitkoodi instruktsiooni kasutamisel, mis kiirendab oluliselt programmi täitmist. Tänu sellele, et Java-programmid tõlgitakse platvormist mittesõltuvasse baitkoodi, saab neid programme ja kokku lingitud rakendusi kasutada erinevatel platvormidel töötavatel arvutitel. On selge, et arvutis peab olema installitud Javavirtuaalmasin (Java Virtual Machine JVM), mis on kompileeritud antud protsessori koodi (native code platvormist sõltuv kood). Ühes arvutis võib olla installitud mitu erineva
Intuitiivne mõtlemine on loovkogemusele sarnane kõikse ja tõese — Jumala — adumus. Mina-funktsioon tähendab seda, et Jumala tunnetamine puudutab inimest väga sügavalt, mõjutades tema tahet ja väärtushinnanguid. 10. W. Gruehni väärtuskogemuse käsitlus. Ta lähtus eeldusest, et inimene väärtustab erinevaid psüühikaväliseid objekte, mida ta tajub. Uurimuse põhiosas pandi iga katseisik istuma mugavasse tugitooli. Talle esitati kuueteistkümne erineva instruktsiooni saatel erinevaid stiimulsõnu. Instruktsioonides paluti katseisikul kirjeldada näiteks seda, mis teda üllatab 22 stiimulsõna juures, millega see sõna tema jaoks on seotud, mida see sõna tähendab ja kuidas saaks seda stiimulsõna kasutada? Tulemusena leidis Gruehn, et väärtuseks saavad kujuneda mistahes psüühikavälised objektid. Nendeks objektideks on Gruehni käsitluses ennekõike abstraktsed, valdavalt usulised mõisted ja kategooriad. Sageli
sageli ühe või mitme partneri tegevust reguleeriv funktsioon. Juba kõnearengu algetapil pöördub laps täiskasvanu poole harilikult selleks, et see midagi tema tarvete rahuldamiseks teeks. Ka täiskasvanu repliikidest väikelapsele on suur osa tegevust reguleeriva iseloomuga. Kui esialgu on tegemist iga toimingu vahetu reguleerimisega, siis hiljem muutuvad täiskasvanu kõneaktid planeerivaks, s.t. reguleerivad juba toimingute ahelat. Oskust tegutseda verbaalse instruktsiooni järgi tuleb pidada lapse kooliküpsuse üheks olulisemaks komponendiks. Kuid ka siin on baasiks lapse oskus tegutseda kõigepealt täiskasvanuga koos, seejärel eeskuju ja lõpuks näidise järgi. Nagu kõne puhul alati, on verbaalne reguleerimine- planeerimine pealisehitus, mis praktilises koostegevuses alles alustab oma funktsioneerimist. Partneri tegevuse reguleerimist kirjeldades on vajalik iseloomustada mõlema suhtleja rolli ja
( mitte, et see oleks mul alati korda läinud). Nagu olen märganud, meeldib naistele esitada küsimusi ja nad kohuvad enne eelseisva ülesande juurde asumist rohkesti teavet; meestele meeldib pea ees tegevusse söösta ja lasta otstarbel abinõu pühitseda. Minu kogemuste põhjal on tüüpiline, et mehed ei loe juhiseid. Kas olete vaadanud, kuidas meesterahvas arvutisse tarkvara laadib, koduelektroonikaga mässab või mõnd osadena tarnitud eset kokku paneb? Üldjuhul loeb ta instruktsiooni vaid siis, kui vaist osutus ekslikuks. Tihti ei mõista ega hinda üks sugupool teise asjassesuhtumist ning see viib pahameele ja möödarääkimisteni, mis võivad koosmõjuliselt üle kanduda omavaheliste suhete teistesse elementidesse ning tuua kaasa tundepuhanguid või segadusseajavaid allhoovusi. Juba Aristotelese päevilt on teada, et suhtlemine kannab nii loogilist kui ka emotionaalset laengut. Mehed saavad suurepäraselt hakkama selge sõnumi edastamisega, samas võivad
5) kirjeldab oma käitumist konfliktsituatsioonis; 6) hoidub kaaslast kahjustavast käitumisest; 7) väljendab ennast arusaadavalt (sh lühitekstide abil); 8) mõistab omandisuhteid OMA VÕÕRAS ÜHINE-tasandil ja käitub vastavalt; 9) eristab fantaasiat ja reaalsust; 10) hoiab puhtust ja korda kodus ning koolis, hoidub loodust kahjustavast käitumisest; 11) täidab ülesandeid eeskuju, näidise ja õpitud oskuse piirides verbaalse korralduse (sh kirjaliku instruktsiooni) järgi; 12) õpib üksi, klassis ning kodus, osaleb ühistöös; 13) kasutab tuttavaid abivahendeid õpiülesannete täitmisel (sh lihtsaid skeeme ja sümboleid); 14) kirjeldab oma tegevust nii tegevuse ajal kui ka tagantjärele; 15) kasutab õpitud enesekontrollivõtteid (resultaadi kontroll, operatsionaalne kontroll); 16) mõistab ruumi ja aja suhteid, väljendab neid kõnes; 17) vaatleb sihipäraselt, võrdleb ning rühmitab objekte ja nähtusi, kui rühmitusalus on antud;
teha valik ja nii tekib motiivide võitlus. Koolieelik võib juba kaaluda oma motiive, eelistada üht teisele, kuid seda ainult kõige lihtsamates situatsioonides. Aruka valiku võimalused kasvavad oluliselt eelkooliea lõpul. Tahte areng on seotud ka kõne reguleeriva rolli kasvuga. Nimelt sõnade abil formuleerib laps endale, mida kavatseb teha. Eelkooliea algul ei suuda laps sooritada keerukat toimingut sõnalise instruktsiooni alusel, kuigi ta mõistab kõnet. Küll võivad täiskasvanu sõnalised juhised ergutada teda alustama või lõpetama tegevust. Lapse enda kõne sel etapil kas saadab lapse tegevust (näit. "panen punase klotsi") või väljendab selle resultaati ("tegin ilusa torni"), aga ei planeeri seda veel. Laps võib küll sõnaliselt tähistada toimingu eesmärgi, kuid ta ei määratle, kuidas ta soovib plaanitut teostada. Koolieelse perioodi keskel on
seejärel. Troonile tõusis Katariina II. KatariinaII sai tuntuks kui valgutatud monarh.Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks:asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut. Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. 1766 kutsuti kokku Suur komisjon, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni, ta soovitas mitte rõhutada vaeseid, mahendada piinamisi jms,ei kavandanud kaptada pärisorjust ega aadliprivileegide piiramist.Komisjon saadeti laiali kuna ei suudetud välja töötada mingisugust seadust.KatariinaII ajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes.1767 anti välja seadus, mille kohaselt mõisniku pealekaevanud pärisora karistati sunnitööga. Kerkis esileviis Vale.-Peetrit kuna levis kuuldus et Peeter III pääses eluga. Neist viies oli Doni kasakas Jemeljan
Andmemälu siine võib olla palju erinevaid Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 6 instituut. 3 TMS320C6000 Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 7 instituut. TMS320C6000 TMS 320C6000 omab: VLIW (Very Long Instruction Word) arhidektuur 256-bitised instruktsiooni-koodid 4 korrutit! 4 ALU-d, kuni 1GHz (8 GMACi/s) Ujuvkoma (c67) ja püsikoma-variandid Rakendused (pilditöötlus, sonar, radar, ADSL jne jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 8 instituut. 4 DSP eelised Mitu MAC operatsiooni sekundis Reaalaja töötlus Programmeerimise paindlikkus Suur jõudlus Normaalne hind
Tingimused hariduse edendamiseks Põhjasõja järel halvad. 1. koole vähe 2. õpetajad (köstrid) ise väheharitud, neid vähe 3. koolihooned peaaegu puudusid 1765. aastal võeti vastu kindralkuberner Browne’i ettepanekul koolikorralduse kava, mille kohaselt tuli koolid rajada igasse kihelkonda ja suuremasse mõisa. Mõisnike vastuseisu tõttu nõue täit rakendamist ei leidnud. Liivimaal oli olukord Eestimaast siiski mõneti parem. 1774.a. andis Browne välja instruktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist vabastada, kui nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki ja teadsid palveid. 1786/87. aasta talvel töötas kogu Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli, neist u. 40% Põhja- Eestis ja 60% Lõuna- Eestis. Õpetati peamiselt lugemist, laulmist ja katekismust. Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid.
vaja teha valik ja nii tekib motiivide võitlus. Koolieelik võib juba kaaluda oma motiive, eelistada üht teisele, kuid seda ainult kõige lihtsamates situatsioonides. Aruka valiku võimalused kasvavad oluliselt eelkooliea lõpul. Tahte areng on seotud ka kõne reguleeriva rolli kasvuga. Nimelt sõnade abil formuleerib laps endale, mida kavatseb teha. Eelkooliea algul ei suuda laps sooritada keerukat toimingut sõnalise instruktsiooni alusel, kuigi ta mõistab kõnet. Küll võivad täiskasvanu sõnalised juhised ergutada teda alustama või lõpetama tegevust. Lapse enda kõne sel etapil kas saadab lapse tegevust (näit. "panen punase klotsi") või väljendab selle resultaati ("tegin ilusa torni"), aga ei planeeri seda veel. Laps võib küll sõnaliselt tähistada toimingu eesmärgi, kuid ta ei määratle, kuidas ta soovib plaanitut teostada.
Seejärel fikseeritakse laeva 10 cm täpsusega ning kinnitatakse ka ülejäänud otsad. Vööris: 1 pikiotsa, 2 pressots, 1 springi. Ahtris: 1 pikiotas, 2 pressots, 1 springi. Kui puhub tugev tuul kai poolt, viiakse lisaks vöörist ja ahtrist kummastki üks või kaks pressotsa. Ohutus sildumisoperatsioonidel 1. Haalamisele lubatakse ainult neid meeskonnaliikmeid, kes omavad vastavat erialast ettevalmistust, ning on läbinud ohutustehnika instruktsiooni. 2. Laeva pardal viib haalamise ohutustehnikaalase instruktsiooni läbi vanemtüürimees. 3. Haalamise käigus kontrollib ning vastutab õigete töövõtete järgimise eest tüürimees, kes juhib töid kohapeal. 4. Kõik meeskonnaliikmed, kes võtavad osa haalamisest peavad kandma terveid tööriideid, jalanõusid, kiivreid ning töökindaid. 5. Haalamiseks ettevalmistamisel tuleb haalamise otsad tekile lahtiarutada küllaldases pikkuses
Registritest saab lugeda ja kirjutada väga suurel kiirusel, sest need asuvad CPU sees. o käsuloendur (PC - Program Counter, IP - Instruction Pointer) Kõige tähtsam register, mis osutab järgmisele instruktsioonile, mis on vaja kinni püüda ja täide viia. Tegelikult ei loe see register midagi, nimi on natuke rappaviiv. o käsuregister (IR - Instruction Register) Ka üks tähtis register, mis sisaldab (omab) instruktsiooni, mida antud hetkel täide viiakse. o käsudekooder (Instruction Decoder) Complex circuitry in the CU designed to decode (interpret) any instruction in the computer's machine code repertoire. o juhtautomaat (CU - Control Unit) Juhtautomaat on vastutav käskude võtmise ees peamälust ja nende tüübi kindlakstegemisel o operatsioonautomaat (Data Path) Koosneb registritest, ALU-st ja mitmest siinist, mis ühendavad eelnimetatuid.
Haldus teenus on avatud ainult administraatorile. Menüü sisaldab kahte punkti: Kataloogid è Kasutajad. Esimeses punktis näidatakse ära mapp kus asub andmebaas. Teises on kasutajate nimekiri. Andmebaasi administraator määrab paroolid ja andmetele juurdepääsutasemed igale kasutajale. Kolmandas teostatakse andmebaaside struktuuride moodustamine ja dokumentide häälestamist. Aknad üheaegselt avatud akende (operatsioonide) nimekiri. Abiteave sisaldab täielikku instruktsiooni, igast aknast klahviga F1 abil tuuakse välja vastav abiinstruktsioon. Kasutatud nupud: trükkimine - abi - dokumentide või tabelis oleva kirje kustutamine. Nupule vajutamisel ilmub teade tabelirea kustutamiseks. Vastus OK lubab kustutamist , vastus Cancel - muudab kustutuse ära . - rea kopeerimine - uue dokumendi või tabelis kirje moodustamine. - dokumentide või tabelis olevate kirjete korrigeerimine. - andmete tagastamine väljakutsepunkti
*Võgotski õppimine : Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. Nt Luria ülesanne pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld - Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Kognitiivne areng teismeeas - Bioloogilise ja kultuurilise küpsuse vahe 7-9 aastat.Uued mõtteviisid, mis on tundlikud omandatud elukogemuste ning moraalsete ja eetiliste ideaalide suhtes. Keating teismeea mõtlemise erinevus võrreldes varasemate staadiumidega: Mõtlemine võimalustest, mis pole koheselt kättesaadavad; Planeerimine; Hüpoteeside kaalumine;Mõtlemine mõtlemisest (metatunnetus); Konventsionaalsete piiride eiramine mõtetes (võib olla seotud teismeea idealismiga)
Sama tulemuse saame mulje kujundamise eesmärki teadvuseväliselt aktiveerides. (Chartrand & Bargh, JPSP, 1996) Plaanid · "Täideviimiskavatsus" (implementation intention) : konkreetne tegevuskava mingi eesmärgi saavutamiseks olukorras A "kui X, siis ma teen XYZ". · Muudab lihtsamaks käitumise algatamise (see toimub n-ö automaatselt) · Muudab lihtsamaks tähelepanu suunamise eesmärgi seisukohalt olulisele infole ning ebasoovitavate tegevuste vältimise · Sellise instruktsiooni andis Luszczynska müokardi-infarkti (MI) üle elanud patsientidele. · Patsiendid täideviimiskavatsuse-instruktsiooni saanud grupis tegid ka 8 kuud pärast operatsiooni regulaarselt harjutusi ning olid füüsiliselt aktiivsemad, kui kontrollgrupp. Eneseregulatsiooni küberneetiline mudel Eneseregulatsiooni "ressurss" (Roy Baumeister) · Baumeisteri eksperimendid näitavad, et enesekontrolli nõudvad tegevused sõltuvad ühisest ressursist, mida on piiratud hulgal: ühe sellise tegevuse
*Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). *Leiutati ka leidklaste varjupaik ja ämmaemandate kool. *K võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. *1766-Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajat, aga ka 536 valitud saadikut(kelle hulgas puudusid pärisorised talupojad). Selle ül oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni. Soovitas mitte rõhuada vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seaduslikku, sest arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad. Komisjon saadeti laiali ja mingisugust parlamenti meenutavat rahvaesindust ei asutatud, kuid Katariina oli loonud kujutluse endast kui valgustajast. *K ajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. *1767
hulgaga ning selgesõnaline. Liialt lühikese seletuse põhjal tuleb aga hulgaliselt lisaküsimusi ja jällegi kulub aega. Info edastamisele peab eelnema õpilaste tähelepanu saavutamine. Hea on kasutada teatud tähelepanu saavutamise signaale (õpetajale omased Stopp! Vaata ja kuula!). Kasutada ei tohiks liialt agressiivset ega ka resoluutset hääletooni. Küsida ,,kas ülesanne oli arusaadav?", mitte ,,kas saite aru?" Instruktsiooni ehk juhtnööride 4 otstarvet: 1) õpilaste tähelepanu koondamine ja huvi tekitamine ülesande vastu 2) olemasoleva kogemuse kohaldamine uue harjutuse õppimiseks 3) tunni eesmärkidele osutamine 4) tähenduse andmine uuele kontseptsioonile või printsiibile. Edastada tuleb sooritatava elemendi terminoloogiline nimetus, selle kirjeldus, soorituse eesmärk; seletus liigutusest; lisateave sellest, mida peaks tunnetama, kui teatud liigutust sooritatakse
26 kuid tegi vähe. Ta oli filosoof troonil. Tegi tutvust valgustusideede kandjatega (Voltaire, Beccaria) ja püüdis näidata, et tema näol on tegemist haritud monarhiga. Katarina II tahtis reformida kriminaalõigust ja krim. protsessi. 1766 aastal kutsus ta kokku seadusandliku kogu, mis käsutati tööle tema enda käega kirjutatud nakasiga(?) , mis pidi olema kogu töö aluseks. Selle instruktsiooni sisu oli suures osas kriminaalõiguslik ja kujutas endast valgustusfilosoofide Voltaire ja Beccaria mõtete kogumikku. Katarina II kavatsuseks ei olnud muud, kui kindlustada oma positsiooni, mille ta oli endale võitnud oma mehe võimult kukutamise ja tapmisega. Seadustekogu saadeti laiali ning sellega lõppeski. Katarina II ei unustanud aga saavutada välispoliitilist edu. Ta korraldas oma instruktsioonida tõlkimise saksa, inglise, prantsuse ja itaalia keelde
Tegevuse areng 1. algab koostegevusest täiskasvanuga- midagi teeb laps, osa täiskasvanu. Madalaim tegevusviis, selle juurde ei tohi jääda, tuleb minna ülespoole. Arengupuudega lapsel kestab kauem 2. Jäljendamine- kõrgem tasand, mina teen ette, tema järgi. Arengupuudega lapsel kestab kauem 3. Näidise järgi tegemine- ees on produkt, protsessi ei ole ees. Laps peab ise jõudma lille voolimiseni 4. Instruktsiooni järgi- ei näita ette, ei anna näidist vaid räägin, kuidas! Oluline etapp, tuleb palju harjutada. 5. Iseseisvalt. Välist abi peab olema! (materiaalne või materialiseeritud) enne kui ma mõtlen sisemiselt, tuleb väliselt näidata. Õpitoiming Toimingu sooritamine 1. iseseisvalt aktuaalne arenguvald 2. Abiga- lähia arengu vald SELLES PEAKS ÕPETAMA- kuhu õpilane on võimeline jõudma väikese abiga. 3. Ei tule toime Vaimse toimingu SOORITAMISE etapid
Selle kõige olulisemad sündmused leidsid aset siiski umbkaudu ajavahemikus 15221525, mil katoliiklusest selgelt erinev uus konfessioon Liivimaa linnades küllaltki tugevad positsioonid sai. ·David Dubberch (ametis 1586-1603)- 1583. a piiskopiks määratud Christian Agricola konsistooriumi asutamise katsed jäid tulemusteta Eestimaa maakirikuid määrati visiteerima Tallinna Toomkiriku pastor David Dubberch. C. Agricola ja D. Dubberchi instruktsiooni kohaselt tuli kirikute juures sisse seada ristitute, laulatatute ja surnute nimekirjad (meetrikaraamatud) ja armulaualiste ning jumalateenistuselt puudunute nimekirjad (personaalraamatud). Esialgu neid reaalselt sisse seada ei jõutud. ·Wanradt-Koelli katekismus- oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti
.. Motiveerimine kliendi vastupanu korral: aktsepteeri resistentsust/klienti; loo koostöö õhkkond (väldi kontrollivat keskkonda); palu, mitte ära sunni kliendil osaleda; võimalda kliendil valikuid teha, aktsepteeri valikuid; omista muutused kliendile, vähenda oma osa; anna aega kliendile ülesannet/palvet täita; kohanda tempo kliendile sobivaks; jälgi kliendi vajadusi; Uuri tema huvisid. - Kui kliendil jääb puudu oskustest ja teadmistest:detailse instruktsiooni andmine; vilumuste treening (modelleerimine, rollimäng, kujutlus). - kliendil on pessimistlikud ootused nõustamise suhtes: tunnista kliendi pessimismi ja uuri selle tagamaid. - kui kliendil on negatiivseid või ärevaid mõtteid: uuri täpsemalt vastavaid fantaasiaid, ootusi, hirme; paku toetust; leia, mis oleks vähim muutus probleemi lahendamise suunas; anna soovitusi, kui klient
Võgotski õppimine · Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. · Luria (1959) ülesanne pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld. · Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Kognitiivne areng teismeeas · Bioloogilised ja kultuurilised tähised · Suguküpsus · Bioloogilise ja kultuurilise küpsuse vahe 7-9 aastat · Kiired muutused füüsilises arengus · Suur varieeruvus sugude vahel ja sees · Suguküpsus tüdrukutel ~2 aastat varem · Teismeiga toob kaasa uued õigused ja kohustused · Uued mõtteviisid, mis on tundlikud omandatud elukogemuste ning moraalsete ja eetiliste ideaalide suhtes
Tema valitsemisaeg jäi lühikeseks ja tema abikaasa Katariina viis läbi riigipöörde. Troonile tõusis Katariina II (1762-1796), kes sai tuntuks kui valgustatud monarh. ° Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks. ° Rajati leidlaste varjupaik, ämmaemandate kool ° 1766. Suur komisjon, mille koosseisus 28 riigiasutuse esindajad ja üle 500 saadiku. Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Selleks andis ta isiklikult instruktsiooni, milles arvestati valgustajate seisukohti. Ta soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud aga välja töötada mingit seadustikku ja saadeti laiali. ° Tegelikult halvenes Katariina II valitsusajal pärisorjade olukord. ° Rahva raske olukord soodustas kuulduste levimist, et Peeter III on siiski eluga pääsenud ja üksteise järel kerkis esile viis Vale-Peetrit
Käitumise kategooriad Vaatleja mõju (subjektiivsus, tähelepanu kõikumine) Materjali salvestamine, mitu vaatlejat Arhiiviandmetega tutvumine Eksperiment ehk katse – põhjuslik seos – manipulatsioonid kontrollitud tingimustes – vastavalt eksperimendi eesmärgile võib see tegevus olla sihipäraselt organiseeritud ning sellest võivad osa võtta mõned „kunstlikud“ liikmed, st inimesed, kes eksperimendist teavad ja käituvad instruktsiooni kohaselt. – naiivsed katseisikud – peab vältima muutuseid (pinget, kahtlusi), mis katsealustes tekivad teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Uurimuse läbiviimine Probleemi märkamine ja määratlemine – tekkeloo selgitamine, algandmete kogumine, vestluste ja konsultatsioonide läbiviimine vastavalt vajadusele. Hüpoteesi püstitamine – uurimisülesanne peab olema konkreetne ja täpne. Meetodi valik (ka mitmete meetodite kombineerimine)
varem kehtinud nime puudutavad õigusaktid. Dokumentides tuli tarvitusele isanimi. Eraldi isikunimeseadust Nõukogude ajal vastu ei võetud. Nime muutmise kohta hakkas kehtima 1940. a 31. märtsi NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus ,,NSV Liidu kodanike perekonna- ja eesnimede muutmise korra kohta" (NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja 1940, 11). Selle seadluse § 3 põhjal kohustati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu kinnitama NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi instruktsiooni ,,NSV Liidu kodanike perekonna- ja eesnimede muutmise korra kohta". See kinnitati 7. aprillil 1940. a (NSV Liidu Määruste Teatmik 1940, 8). Instruktsiooni järgi võis oma nime muuta vähemalt 18-aastane NSV Liidu kodanik, välja arvatud juhul, kui ta viibis eeluurimise all või oli kohtu poolt karistatud või kui riigivõimu organite poolt oli proteste. Abielus olija nimemuude ei läinud automaatselt üle abikaasale. Nime muutmise
On tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks. Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. Näiteks: Luria (1959) ülesanne: pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld. Eelkooliealised satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Egotsentiline kõne on seega iseenda juhendamine lapsel. See on oluline faktor, mis aitab sotsiaalseid mõttekäike internaliseerida. Iseenda verbaalne juhendamine on mõtlemist, 17 planeerimist, järjestamist soodustav tegevus. Lapsel tekib võime oma käitumist verbaalselt reguleerida varajasest lapseeast keskmisesse lapseikka. Põhimõtteliselt tähendab see
sisekõneks Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. Luria (1959) ülesanne – pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld. o Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Kaasaegsed sotsio-kultuurilised käsitlused Kultuurinormid mõjutavad laste igapäevaelu ja seeläbi ka nende võimalusi õppimiseks. Õppimisvõime aluseks on imiku oskus kasutada kordamööda suhtlemist ja jagatud tähelepanu. Ka on oluliseks osutunud laste võime mitte lihtsalt käitumist imiteerida vaid mõista kavatsuse seost käitumisega (Tomasello) ! Mida sarnasemad on inimeste arusaamad maailmast ja sellest, kuidas asjad
Lamaja (üks eksperimendi läbiviijatest) hindas möödujate abistamiskäitumist kuuepallisel skaalal. Nullväärtus väljendas ignoreerimist, mitte välja tegemist. Hinnang viis väljendas abistaja soovi viia abivajaja mujale, rääkida temaga teises kohas või kutsuda meditsiiniabi. Uuriti kolme muutuja mõju abistamiskäitumisele: 1) kiirustamine, mis väljendus selles, et erinevatele kõrvalmajja minejatele, kes lamajast möödusid, anti eelnevalt kolm erinevat ajasurvet väljendavat instruktsiooni. Esiteks- „mine kiiresti, Sa hakkad hiljaks jääma“. Teiseks- „sind ollakse valmis vastu võtma“. Ja kolmandaks- „võid oodata, aega on küllalt“. 2) inimese aktuaalsed mõtted ehk see, mille inimene parasjagu mõtleb. Pooled valimist valmistasid ette kõne teoloogiaüliõpilaste tööleidmise võimalustest ja pooled valmistasid ette kõne halastaja samaariamehe loost Piiblis. 3) Kolmas muutuja oli osalejate usuline
Antakse liiga üldsõnaline või ebamäärane instruktsioon, laps ei saa aru, mida temalt oodatakse. (Ära käitu tobedalt! Ole nüüd normaalne!) Instruktsioon antakse küsimuse vormis. Tark laps vastabki siis ausalt küsimusele ja enamasti eitavalt. (Kas sa võiksid nüüd lõpuks ometi voodisse minna? Kas sa viiksid prügikasti välja?) Instruktsioon on lapse jaoks liiga raske (kolmeaastasele ei saa öelda, et tee tuba korda). Instruktsiooni andmine on halvasti ajastatud. (Kui lapsel on pooleli vanema instruktsiooniga konkureeriv, ilmselt ka huvitavam tegevus, siis ta tõenäoliselt ignoreerib käsku.) Kehakeel on instruktsiooniga vastuolus ja see ajab lapse segadusse. (Vanem ütleb, et lõpeta ära, aitab juba, kuid ise naerab selle peale.) Instruktsioone antakse muuseas, üle õla hõigates või teisest toast karjudes. Lapsed kalduvad neid lihtsalt ignoreerima. 1
võtnud endale ka kliendi instruktsioonide järgmise kohustuse kui olukord muutub ja E käitub "aruka hoolikusega", uusi instruktsioone saamata, vabaneb vastutusest. Vääramatu jõuga asjaolud annavad teatud vabaduse instruktsioone mitte järgida, tuleks kohe uusi instruktsioone küsida. Ebaselge instruktsioon Sageli annavad kliendid ebaselgeid instruktsioone E on käitunud õigesti, kui ta on ambitsioonikat instruktsiooni tõlgendanud arukalt professionaalne E juhib varakult kliendi tähelepanu puudulikule või ebaselgele instruktsioonile. Frustration or Force Majeure Olukorra tekkest peab informeerima klienti ja küsima uusi juhendeid Suessi kanali blokeerimine 1956. palju kohtuvaidlusi. Kohtulahendid: ei ole "force majeure", sest lepingu oleks saanud täita suurema aja ja rahakuluga ümber Hea Lootuse Neeme. Lahesõda 1990
Tarbijad on muutunud märksa haritumaks ja neil on võimalik kasutada palju suuremat informatsiooni hulka. Nad suudavad ise hinnata hüvise kvaliteeti. Tarbijate ootused kasvavad pidevalt. Tarbija pole enam ammu rahul kui talle pakutakse lihtsalt hästi funktsioneerivat toodangut. Ta asetab järjest enam rõhku käepärasusele, lihtsale ekspluatatsioonile, vastupidavusele, usaldusväärsusele, sobivusele teiste toodetega jne. (oluline on ka instruktsiooni arusaadavus ja tööpõhimõtte üksikasjaline kirjeldus). Klient paneb suurt rõhku kompetentsele nõuandele ja toetusele toote või teenuse valiku puhul ning tutvustamisel. Vajalikuks võib osutada ka tootega kaasnev koolitusepakkumine. Ettevõtte positiivne imago kujunemine, pakkudes tarbijale üksnes kvaliteetseid hüviseid. Positiivse imago omamine annab aga ettevõttele mitmeid eeliseid. Näiteks võib see osutuda
Me õpime tantsu läbi mitmete korduste, proovide, kuni saavutame oleviku tunde ja taju ja sel hetkel tekib ka tants. Ruum on samuti fenomenoloogilise kogemuse osa: me võime liikuda 1 m ette ja teha ¼ pööret, samas kui me võime liikuda ettepoole ja areneda või kasvada pöördeks. Miks muretseda fenomenoloogilise kogemuse pärast? Sest seda kogemust kasutav tantsija ei ole iialgi käsku täitev hüpiknikk, vaid elab igas hetkes ja liikumises, loob igal hetkel, pöörates instruktsiooni loovuseks. Sa elad kogemuses: kõnnis, jooksus, kukkumises, balanseerimises jne. Lahendades neid ülesandeid ja leides ühendused iseendaga, sest elad nendega koos. You funcion by becoming! DANCERS INTENTION Kuidas tantsijad tulevad toime nende liikumistega, mida nad tantsivad? Kõigepealt tuleb keskenduda materjalile, mida teed, misiganes see ka ei oleks, sõltumata sellest, kas sulle meeldib või ei....kui keskendusmist ei ole , n.ö. "kui kedagi ei ole kodus", ei ole ka tantsu
g võimetetesti tulemused vs. koolihinded, või mõni teine analoogne test). Kui korrelatsioon on suur, siis me võime ühe näitaja põhjal ennustada teise tulemusi, ja seega võib öelda, et antud meetodi (testi) ennustav valiidsus on kõrge. B) Konstruktivaliidsus mil määral uuringus kasutatud muutujad peegeldavad tegelikku käitumist. Suurendada aitab juhuslike vigade (nt milleks võib olla nt mõõdiku valesti lugemine, v instruktsiooni vale andmine, v meetodi kalle, v KI reaktiivsus katses) ärahoidmine v vähendamine. Muutujate operatsionaalne defineerimine ja täpne katseprotokoll aitavad vigu ära hoida. C) Väline valiidsus mil määral võime tulemusi üldistada taolistele sarnastele olukordadele; või valimi tulemuste üldistus kogu populatsioonile. Mõõtmise usaldusväärsust mõjutab valimi (sample) suurus. Me ei uuri tavaliselt kunagi kogu populatsiooni, kuid selleks et teha
o Keskaeg (linnade õhk) o Napoleon – keskkonnaload o 19. Sajand – Kuni 20 sajandi 60.aastad (utilitaristlik ja antropotsentriline keskkonnakaitse) Weimari Vabariigi põhiseaduse § 155 kehtestas maatükkide ja nende oluliseks osaks olevate loodusvarade kasutamise kohustuse – et tööstusele oleks küllalt toorainet 1808 Preisi valitsuse instruktsiooni “õigust ja haldust tuleb rakendada üksnes selleks, et ületad neid asjaolusid, mis ei lase kodanike talendil, oskustel ja energial täielikult realiseerida Asjaõigusseadus § 143. – saastuse talumise kohustus - Preisi Valitsuse tehniline direktiiv (1875) aastast “… naabritel ja avalikkusel tuleb taluda … mõjutusi… tööstuse huvides, mis on vajalik üldise heaolu
annaabi.ee 
