Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uriini analüüsid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on edasine uurimise taktika?
  • Mis on hüpostenuuria isostenuuria?
  • Mis on anuuria polüuuria oliguuria nüktuuria?
  • Kui kaua säiluvad uriini rakulised elemendid muutumatuna?
  • Missugusest neeru-kuseteede osast pärinevad transitoorsed epiteelrakud?
  • Missugusest neeru-kuseteede osast pärinevad düsmorfsed erütrotsüüdid?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Uriini analüüsid #1 Uriini analüüsid #2 Uriini analüüsid #3 Uriini analüüsid #4 Uriini analüüsid #5 Uriini analüüsid #6 Uriini analüüsid #7 Uriini analüüsid #8 Uriini analüüsid #9 Uriini analüüsid #10 Uriini analüüsid #11 Uriini analüüsid #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annika toomik Õppematerjali autor
Uriini analüüsid

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine

Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 LABORATOORSED UURINGUD............................................................................................ 4 Uriiniproovid......................................................................................................................... 4 Uriini sõeluuring................................................................................................................... 4 Tupeeritise uurimine............................................................................................................ 5 VEREPROOVID...................................................................................................................... 5 Neeru-uuringud........................................................................................

Patoloogia
thumbnail
15
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega

rõhu säilitamine, happe-leelistasakaalu regulatsioon, ekskretoorne roll ­ jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine), bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid), vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon),arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS). Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. Nefronite hulk ühes neerus on umbes 1-1,2 miljonit. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi ­ ultrafiltratsioon: selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin , resorptsioon-tagasiimendumine neerutorukestest 7 ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre, sekretsioon- vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron - Nefron koosneb päsmakesest e

Füsioloogia
thumbnail
24
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused vastustega

jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine), bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid), vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon),arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS). Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. Nefronite hulk ühes neerus on umbes 11,2 miljonit. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi ­ ultrafiltratsioon: selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin , resorptsioontagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre, sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron Nefron koosneb päsmakesest e. glomeerulusest ja neerutorukeste süsteemist. Enamik torukesi suubub neeru kooreosas paiknevatesse

Füsioloogia
thumbnail
46
doc

Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele

 II tüüp kujuneb välja järk-järgult ja märkamatult  Mittespetsiifilised üldsümptomid: väsimus, koormustaluvuse langus jne.  Näljatunne, higistamine, peavalud  Liigkusesus, janu, kaalulangus  Öised säärekrambid, nägemishäired  Naha kihelus, bakteriaalsed ja seeninfektsioonid  Potensihäired, menstruatsiooni puudumine  Polüuuria  Uriinis suhkur (N ei ole)  Veresuhkru sisaldus tõuseb (N 3,3-5,5 mmol/l)  Uriini erikaal/tihedus kõrge – 1030-1040 (N 1004-1024)  II tüüpi diabeedi korral sageli ainevahetuslik sündroom: korraga esinevad kehatüve- tüüpi rasvumine, hüperlipideemia, essentsiaalne hüpertensioon ja insuliiniresistentsus.  Diabeetiline retinopaatia- mis see on? Muutused silmapõhja peentes veresoontes: mikroaneurüsmid, haprad kollateraalid,

Sise- ja närvihaigused
thumbnail
30
docx

Patoloogilise füsioloogia eksamiks kordamine

kontsentratsiooni ühes kilogrammis vees (Osm/kg vee kohta). Plasma osmolaalsusel on oluline osa vee ja elektrolüütide ainevahetuse reguleerimisel, selle suurenemine (arenev vee puudus) avaldab mõju hüpotaalamuses asuvatele osmoretseptoritele, mis omakorda indutseerivad antidiureetilise hormooni (ADH) vabanemist. ADH toimib neerude distaalsetele tuubulitele ja arterioolidele vee tagasiimendumist suurendavalt ning seega organismi vett säilitavalt. Uriini eritub vähem ja kontsentreeritumalt. Uriini osmolaalsus peegeldab kõige täpsemalt neerude lahjenduse ja kontsentreerimise võimet ning varieerub tervetel noortel ja keskeas inimestel 50­1200 mosm/kgH2O vahel. Isostenuuria korral on uriini osmolaalsus ~300 mosm/kgH2O, mis vastab erikaalule ca 1,010. Tromboos- thrombosis, -is, f. haigus, mille korral toimub eluajal veresoones vere hüübimine ja moodustub verehüüvis. Tromb thrombus, -i, m. veresoones vere hüübimisel tekkiv verehüüvis e

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
thumbnail
40
docx

Anatoomia ja füsioloogia eksam

sapipigment bilirubiin. Selle polaarse ühendi tagasiresorptsioon sapipõies ja peensooles on väga vähene. Niudesoole lõpposas ja eriti käärsooles bilirubiin dekonjugeeritakse bakteriaalsete hüdrolaaside poolt ja muudetakse urobilinogeenideks, mis koos teiste bilirubiini laguproduktidega annab väljaheitele pruuni värvi. Vähem kui 20% sellest resorbeeritakse. Sellest suurem osa, umbes 90%, eritatakse maksa kaudu jälle sappi, umbes 10%-line jääk jõuab uriini. Bilirubiin tekib heemi laguproduktina põrnas, maksas ja luuüdis. Bilirubiini võimalikud funktsioonid: antioksüdant; imuunmodulaator. *Maksa funktsioonid: I. Sapi süntees · Sapphapete süntees · Bilirubiini eraldamine verest ja eritamine sapi koostisesse II. Varuainete talletamine · Glükogeen · Rasvad · Vitamiinid (A, B12, D, E ja K) III. Ainevahetuse regulatsioon 1. Süsivesikute ainevahetus

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
40
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam

sapipigment bilirubiin. Selle polaarse ühendi tagasiresorptsioon sapipõies ja peensooles on väga vähene. Niudesoole lõpposas ja eriti käärsooles bilirubiin dekonjugeeritakse bakteriaalsete hüdrolaaside poolt ja muudetakse urobilinogeenideks, mis koos teiste bilirubiini laguproduktidega annab väljaheitele pruuni värvi. Vähem kui 20% sellest resorbeeritakse. Sellest suurem osa, umbes 90%, eritatakse maksa kaudu jälle sappi, umbes 10%-line jääk jõuab uriini. Bilirubiin tekib heemi laguproduktina põrnas, maksas ja luuüdis. Bilirubiini võimalikud funktsioonid: antioksüdant; imuunmodulaator. *Maksa funktsioonid: I. Sapi süntees · Sapphapete süntees · Bilirubiini eraldamine verest ja eritamine sapi koostisesse II. Varuainete talletamine · Glükogeen · Rasvad · Vitamiinid (A, B12, D, E ja K) III. Ainevahetuse regulatsioon 1. Süsivesikute ainevahetus

Bioloogia
thumbnail
33
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest se

Anatoomia ja füsioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun