Innovatsioon (0)

Sissejuhatus: kursus , teema, terminoloogia
Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega?
Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia , sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad.
Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise ; tooge näiteid.
Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted.

• Pakutava toote või teenuse uudsus : pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani, sulepea , fotoaparaadi, nõudepesumasina , telefonipanga jne turuletoomine maailmas.
  
• Protsessi uudsus: pakkuda seda viisil, millele teisel pole midagi vastu panna – kiiremini, madalamate kuludega, kliendile kohandatumalt jne. Nt: Pilkingtoni leht- ehk floatklaasi protsess, Bessemeri terase protsess, internetipangandus, online-raamatukaubandus.
  
• Keerukus : Pakkuda midagi, mida teistel on raske põhjalikult omandada. Nt: Rolls -Royce ja lennukimootoreid- ainult käputäis konkurente suudavad toime tulla seonduva keeruka mehaanika töötlemise ja metallurgiaga.
  
• Intellektuaalse omandi õiguslik kaitse. – pakkuda midagi mida teised ei saa ilma litsentsi-vm tasu maskmata (ülimenukad ravimid Zantac).
  
• Konkurentsieelise rea laiendamine. – konkurentsi aluste nihutamine. Nt toote hinnalt hinnale ja kvaliteedile. (jaapani autotööstus)
  
• Ajastamine. esmategija eelis – esimeseks olemine võib tagada märkimisväärse turuosa uutes tootevaldkondades (amazon.com, yahoo).
  
• Kiire järgneja eelis – jälgida kedagi teist alguses vigu tegemas ning liikuda siis kiiresti jätkutoote juurde ( Palm Pilot)
  
• Viimilistlemata/platformi disain . – pakkuda midagi, millele on võimalik üles ehitada teisi variatsioone ja põlvkondi.( CD, DVD, Walkmani arhitektuur , Intel)Reeglite ümberkirjutamine. – pakkuda midagi, mis esindab täiesti uut toote või protsessikontseptsiooni. (kirjutamismasinad vs elektrooniline tekstotöötlus, jää vs külmikud) Protsesside ümberpaigutamine – süüsteemi osade omavahelise töö ümberkorraldamine (efektiivsemate võrgustike ehitamine; Zara ja Benetton rõivaste, Dell arvutite ülekanne ühest rakenduskontekstist teise – väljakujunenud elementide kombineerimine eri turgude tarbeks. (polükarbonaatraattad- nagu veerevpagas arendatud laste mänguasjadeks)
  

Kirjeldage innovatsiooni erinevaid tüüpe ning tooge näiteid, sh inkrementaalsest ja radikaalsest innovatsioonist.
1)Tooteinnovatsioon-muutused asjades (tooted/teenused), mida organisatsioon pakub. Nt: uue disainiga auto, uus väikelapse õnnetusjuhtumi kindlustuspakett, uus kodumeelelahutussüsteem
2)Protsessi- innovatsioon - muutused nende loomise ja kättetoimetamise moodustes. Nt: Muutus auto või kodumeelelahutussüsteemi tootmismeetodites ja kasutatavates seadmestes.
3)Positsiooni-innovatsioon- muutused toodete/teenuste turuletoomise kontekstis. Nt: Suurbritannia vanaks tooteks oli Lucozade, mis oli suunatud kosumist vajavate lastele ja vanuritele, kuid hiljem esitleti toodet uue tervisejoogina, mis oli sihitud kasvavale fitness-turule, kus seda pakutakse treeningu jõudlust parandava tervisejoogina.
4)Paradigmainnovatsioon- muutused organisatsiooni tegevust raamivates ja selle aluseks olevates mõttemallides. Nt: nihe odavlennuliinide suunas, kindlustus- jm finantsteenuste pakkumine online´is.
5) Inkrementaalne e järkinnovatsioon – järk- järguline olemasolevate toodete edasiarendamine. Nt: autode, lennukite, telerite uued versioonid.
6)Radikaalne või baasinnovatsioon – olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste , tootmis-, levitamis-, kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus. Nt: auruenergia, IKT-„ revolutsioon “, biotehnoloogia.
Millised on probleemid innovatsiooni tajumisega Eestis?
Innovatsiooni nähakse – kõrgetehnoloogilisena, TA kesksena, elitaarse ja kaugena
Eestis on levinud radikaalne nin mütoloogilise iseloomuga innovatsioonikäsitlus, mis kaasneb sellega, et mõiste muutub sisetühjaks.
Innovatsioonisüsteem, innovatsioon erinevates majandussektorites
Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja?
Õpi → otsi → vali → vii ellu (omanda, teosta, käivita, säilita).
Loetlege üles rahvusliku innovatsioonisüsteemi komponente.
Rahvuslik innovatsioonisüsteem on organisatsioonide (sh ettevõtete, ülikoolide, valitsusasutuste) ja nendevaheliste suhete süsteem, mille raames toimub majanduslikult kasulike teadmiste ja tehnoloogiate loomine, levitamine ja rakendamine.
Mida mõistetakse rahvusliku innovatsioonisüsteemi all; kirjelda rahvusliku innovatsioonisüsteemi erinevaid osapooli, nende rolli vastavas süsteemis ning mõju ettevõtluskeskkonnale?
Innovatsioonisüsteemi on võimalik defineerida kui kogumit institutsioone, mis individuaalselt ja ühiselt panustavad uute tehnoloogiate arendamisse ja levitamisse. Omavahel tihedalt seotud institutsioonide süsteemis luuakse ja vahetatakse uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalikke teadmisi ja oskusi ning see süsteem moodustab valitsusele raamistiku innovatsioonipoliitikate kujundamiseks. Rahvuslikus innovatsioonisüsteemis osaleb nii avalik kui erasektor , aga ka mittetulundusasutused, kes võivad tegutseda vahendajatena ja sidemehhanismina ettevõtete, teadusasutuste, poliitikategijate, investorite ja teiste osapoolte vahel.
Innovatsioonisüsteem koosneb erinevatest komponentidest, milleks on:
• kommunikatsiooni- ja andmesidevõrgud;
• haridus - ja koolitussüsteem;
• teadus- ja tootearendussüsteem;
• ettevõtluse koostöö-, arendus-, nõustamis - ja toetussüsteem;
• strateegiliste välispartnerite kaasamise ja eksporditoetussüsteem.
Sektoriaalne innovatsioonisüsteem
Tehnoloogiad ja teadlased
Võrgustikud ja osalejad
Institutsioonid
Majanduseskaal

• Töömahukas – teenindus, tervishoid , puhastus
  
• Tehnoloogiline-hariduspõhine – IT, high-tech
  
• Pangandus
  

Majandusekogum

• territoriaalne lähedusolek
  
• Tehnoloogiline lähedusolek
  
• Nõudlus
  
• Ressurside, teadmise jagamine
  

Patendid
• Patentide ja kasulike mudelitega kaitstakse leiutisi.
• Leiutis on tehniline lahendus, täpsemalt, tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus.
• Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluva probleemi tehniline lahendus, mis on uus, ei tulene vastava ala asjatundja jaoks enesestmõistetavalt tehnikatasemest ja on tööstuslikult kasutatav.
• Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates.
Milliste muutujate kaudu mõõdetakse innovatsioonisüsteemi arengut?
Kuidas erineb innovatsioon majandussektorite kaupa?
1)Tarnijast sõltuv: põllumajandus, teenindus. Peamised tehnoloogiaallikad: tarnijad , tootmisõpe. Positsioonid põhinevad mittetehnoloogilistel eelistel. Paindlik reageerimine kasutajale.
2)Mastaabiintensiivne: autod, tsiviilehitus. Peamised tehnoloogiaallikad: tootmisprojekteerimine, tootmisõpe. 3)Kuluefektiivsed ja turvalised keerulised tooted ja protsessid. Parima praktika levik kavandamises, tootmises ja levitamises.
4)Teaduspõhine: elektroonika, kemikaalid . Tehnoloogia : baasuuringud, teadus ja arendus. Tehniliselt seotud toodete väljatootmine. Täiendava kapitali omandamine, divisjonipiiride ümberhindamine.
5)Teadusintensiivne: finantsid, jäekaubandus. Tehnoloogia: tarkvara -ja süsteemiosakonnad, tarnijad. Uued tooted ja teenused. IT-lahenduste sobitamine klientide vajadustega.
6)Spetsialiseerunud tarnijad. Tehnoloogia: kavandamine, edasijõudnud kasutajad. Kasutajate vajaduste jälgimine ja neile reageerimine. Tihedad sidemed edasijõudnud kasutajatega.
Miks spetsialiseeruvad ettevõtted erinevates riikides erinevatesse valdkondadesse?
Eesti ettevõtted on keskendunud toote- ja teenuseinnovatsioonile ning protsessi- ja organisatsiooniinnovatsioonile.
Rahvusvahelised erisused mõjutavad siseriiklikku majanduskasvu ja kaubavahetuse tulemuslikkust.
Kuigi välismaa teadlased toovad välja eduallikaid mitmes innovatsioonipoliitikat tulemusrikkalt ellu viinud riigis, tuleb teiste riikide kogemuste rakendamisel Eestis olla ettevaatlik. Suurel ja väikesel ühiskonnal on erinevad teadmiste, raha, inimeste jm varud. Väikesel ühiskonnal on suurte rikaste ühiskondadega võrreldes vähem võimalusi inimkapitali , investeeringute ning muude ressursside kiireks intensiivseks kaasamiseks ja kasutuselevõtuks. Väikese ühiskonna eelis suurte ees on mitte nii hoogne inerts kiirete muudatuste läbiviimisel. Erinev on riikide poliitiline, majandus-, õigus- ja kultuurikeskkond. Siiski ei ole riigi sekkumise ja majandusliku suutlikkuse seos ühene ega lõplik. Kõige suurem edu tagatis on inimeste mõtlemis- ja mõistmisvõime muutumine, sest innovatsiooni ajendab suutlikkus näha seoseid , märgata võimalusi ja neid ära kasutada.
Arendustegevust ja innovatsiooni esile kutsuv jõud ei ole tänapäeval enam ainult konkurents – pea sama olulisele kohale on tõusnud koostöö ja kontaktvõrgustiku olemasolu. Koostöö võimaldab juurdepääsu teadmistele , riskide jagamist ja kriitilist massi eeldavate projektide ettevõtmist.
Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel?
Innovatsioon on sageli väljakujunenud huve ja harjumusi segi paiskav, seetõttu ei loo pelgalt kohalik nõudlus innovatsiooniks vajalikke tingimusi. Konkurentsivõitlus julgustab ettevõtteid investeerima innovatsiooni ja muutumisse, sest vastasel juhul satuks ohtu nende olemasolu.
Tugev kohalik nõudlussurve teatavat tüüpi toodetele loob kohalike ettevõtete jaoks uuendusvõimalusi.
Riigi võimalused ettevõtluse soodustamiseks ja toetamiseks on mitmesugused:
1) kvaliteetne haridussüsteem (ettevõtlikkust kasvatav kooliharidus , elukestva õppe soodustamine, kutseharidussüsteemi vastavus majanduse tänastele ja tulevikuvajadustele jne.);
2) optimaalne maksusüsteem (stabiilsus, lihtsus, soodsad maksumäärad jne.);
3) füüsiline keskkond (tehnilise infrastruktuuri – teed, energiavarustus, välisühendused jmt. - tagamine);
4) lihtne regulatiivkeskkond ( bürokraatia vähesus, optimaalsed piirangud äritegevusele);
5) info ja nõustamine (infokanalite mitmekesisus , info arusaadavus jne.);
6) uute turgude avamine (head kaubandussuhted välisriikidega, missioonid , majandusesindused välisriikides, ukseavamisvisiidid jne.);
7) otsetoetused (nt. stardikapital, tootearendustoetus, koolitustoetus);
8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised);
9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus , ettevõtjate tunnustamine jne.)
Mastaabiefekt , tehnoloogia trajektoorid ja rajasõltuvus
Defineeri mõisted positiivne, negatiivne ja konstantne mastaabiefekt.
Negatiivne- tootmise laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu suurenemine. Positiivne tootmise laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu vähenemine. Konstantne- tootmiskulud jäävad muutumtuks, sõltumata tootmise laienemisest.
Analüüsi mastaabiefekti erinevust erinevate majandusvaldkondade puhul.
Põllumajanduses on mastaabisääst pigem negatiivne, kuna ressurss piiratud, v.a. tegevustes, kus tehnoloogiline komponent kõrge. Viimasel juhul on mastaabisäästust kasusaaja enamasti ka tehnoloogia omanik. Tööstuses, eriti tehnoloogia mahukas tootmises, on võimalik tugevalt positiivne mastaabisääst. Seetõttu on innovatsioon siin väga tulus
Kirjelda mastaabiefekti erinevust mastaabisäästu ja mitmekülgsussäästu puhul (increasing returns to scale vs economies of scope).
Mitmekülgsus sääst, tähendab seda, et erineval platvormil on võimalik erinevaid tooteid toota. Näiteks autotööstus, kus ühe kere põihiselt arendatakse erievaid mudeleid .
Kirjeldage tehnoloogia elutsükli erinevaid faase , tooge näiteid.
Kõigepealt toimub tootearendus. Selle ajal konkureerivad omavahel vähesed ettevõted ning konkurents väljendub selles, kes esimesena sätestab tootestandarti. Esimesel etapil on kõrged arenduskulud ning ka kõrge risk. Selle etapi lõpus selgunevad standartid ja trajektoor kujuneb välja. Algab periood, kus kasvab konkurents seoses sellega, et suurendatakse inkrementaalset innovatsiooni ning ka tooteimitatsiooni. Selle ajal kasvab tootlikkus ning esineb positiivne mastaabisääst. Peale selle tuleb elutsükli hääbumine, kui toode aeguneb ning selle potentsiaal on ära kasutatud. Peatub innovatsioon, uusi lahendusi ei leita ning tekkib võimalus standardite ja trajektoori muutumiseks.
Tehnoloogilis-majanduslikud paradigmad
Analüüsi ja võrdle tehnoloogilise paradigma ja tehnoloogilis-majandusliku paradigma erinevatest elutsüklitest tulenevaid võimalusi ja piiranguid ettevõtete innovatsiooni-strateegiatele, too näiteid.
Esimeses faasis suudavad teadmiste piiratud leviku tõttu oluliselt paremaid tehnoloogiaid kasutada ja tekkinud uutele turgudele lahendusi pakkuda väga vähesed ettevõtted -> asümmeetrilised turud , kus tooted on unikaalsed, lahendused kaitstud patentidega, toote hind väga kõrge. Selles faasis lihtne tekitada monopoolseid “võitja võtab kõik” turge –
suured võimalused kasumiks, suured riskid .
Teine faas - uudsete toodete kvaliteet muutub masskasutuseks sobilikuks, turule tekkinud konkurentsi ja hindade languse tõttu toimub turu plahvatuslik kasv, toimub uue infrastruktuuri loomine, mis on ühtlasi sellele turul kõige suuremate kasumite võtmise ajaks.
Kolmas faas - tootjate pakutavad lahendused ühtlustuvad. Turulosalejad suudavad pakkuda põhilistes funktsioonides sarnaseid lahendusi(standardiseerumine). Kuna esimesed turud on küllastumas, viiakse tootmine ja olemasolevate toodete edasiarendamine välja arenguriikidesse/teistesse madalatehnoloogilistesse tööstustesse.
Neljas faas - tehnoloogia potentsiaal ammendub, uus tehnoloogia ja uued tooted.
Kirjelda viimase 200 aasta peamist viite tehnoloogilis-majanduslikku paradigma Carlota Perezi järgi (alustades sisendist, peamisest infrastruktuurist, tuumiktööstusvaldkonnast, tuumikriigist ning lõpetades peamiste innovatsiooniprintsiipidega, sh organisatoorsed - institutsionaalsed muudatused).
I Tööstusrevolutsioon. Arkwright’s Cromford tehase avamine 1771 , puuvill ja raud arenesid peamiselt. Suurbritannia on tuumikriigiks. Tootmisprotsesside mehaniseerimine kui tõukejõud uuele organisatoorisele struktuurile – tehased asendamaks käsitsi ketramistja kudumist pisiettevõtluses.
II Aurujõu ja raudtee ajastu. Stephenson Rocket aurumasin 1829. Aurujõud rakenduseks mitmetes tööstusharudes (sh tekstiil ) ja transportvahenditele nagu rong ja aurujõul liikuvad laevad. Tuumikriigiks on Suurbritannia. Raudteetööstuse areng toetas teiste tööstusharude arengut (postiteenus (penny post), telegraaf, jne) -> omakorda muude valdkondade organiseeritust. Aurujõud vabastas tööstuse asukoha seotuse vajaduse veejõu allikaga ; raudtee vabastas tööstuse transportimisvõimaluse osas kanalitest.
III Elektri, terase ja tehnikaajastu. Carnegie Bessemer Steel tehas, Pittsburgh, Pennsylvania, 1875. Teras sisendiks laiale ringile tööstusharudele, ehitus, konservikarbid (toiduaine tööstus); masinad , seadmed , relvad, transpordivahendid , ülisuured sillad ja muud struktuurid . Tootmises “economies of scale” – vertikaalne integratsioon organisatsiooni tasandil, ettevõtte keskmise suuruse kasv. Hind määrav ja viib monopolide, oligopolide ja kartellide tekkele. Tuumikriikideks võib pidada Suurbritanniat, USA ja Saksamaa.
IV Nafta , autode ja massitootmise ajastu. Mudel T tootmise algus 1908. Masstootmine – tööjaotus ja konveierliinil põhinev tootmine. Standardiseerimine. Odav nafta ja vastavad tehnoloogiad tänu millele energiatootmine ja naftasaadustel põhinevad tooted üha enam odavamad – kütus autode sisepõlemismootoritele; samuti asfaltteede väljaehitamisele; energiaallikas elektritootmisele. Naftasaadustel põhinevad tooted ja kasvav võimalik rakenduste ulatus erinevates majandusharudes – plastmass ja sünteetika igaks otstarbeks. Maanteed ja magistraalide võrgustik, universaalne elektri kättesaadavus, rahvusvaheline telefoniühendus ja telegramm, lennujaamad ja lennuliinid, kütusejaotussüsteemid. Maanteede võrgustik ja elekter igas kodus tegi võimalikus laiaulatusliku äärelinnastumise (samuti ehitusvaldkonna buumi). Masstootmisega seotult näeme rahvusvahelise ettevõtte tõusu. Tuumikriigiks on USA.
V Informatsiooni ja telekommunikatsiooni ajastu. Inteli 1971 mikroprotsessor. Odav ja võimas elektrooniline “kiip” arvutitele ja telekommunikatsiooniseadmetele. EM: seadmete digitaliseerimine ja miniaturiseerimine). Info- ja andmetöötlus seadmete ja teenuste kasv. NT:mikroprotsessorid juhivad peaaegu kõiki digitaalseadmeid alates kellraadiotest kuni autode sissepritsesüsteemideni. Infrastruktuur : Interneti roll erinevate struktuuride ja käitumismustrite muutmisel alustades kaubandusest, finantssektorist ja lõpetades ühiskonnaga tervikuna . Muudatus materiaalsetelt (mass-toodetud) toodetelt enam teenuste ehk immateriaalsuse poole. Organisatoorne muudatus – võrgustikud kui alternatiiv laiaulatusliku masstootmisel levikule ( Fordism ) nn “timmitud tootmine” (Lean Production ) ehk Toyotism . Aluseks Jaapani autotööstus ja põhineb tootmismeetodite paindlikkusel:
- mass customization (ühildus paindlikkuse ja standardtootmisplatvormide vahel võimaldamaks klientide erisoovidega arvestamist)
- just-in time delivery (vähendada ladustamiskulusid)
- allhanke võrgustikud (väikefirmad)
- töötajate kaasamine ja oskuste arendamine.
Sise
Mõnikord on väga kuulukas liiguta ühest teadmisest teiseni teadmiseni või on võimatu
Teadmised sõltuvad esipunktist
Väjla
Kuidas innovators võivad tulla oma innovatsiooni tegemises
Tehnoloogiline paradigma – tööstusharudes kasutatavad tehnoloogilised uuendused. Erinevad seadmed, masinad, tehnika jne. Näiteks vanasti lüpsis lehma inimene käsitsi, tänapäeval on selleks pumbad , mille inimene paigaldab lehmale ning piima pumpamine toimud kiiremini ja tõhusamalt (hoiab kokku aega ja inimresurssi), mobiiltelefonide areng ( oli aeg kus telefone ei tuntud, hiljem oli telefon üksikutel inimestel, nüüd on peaaegu igal inmesel telefon ja see ei võimalda ainult rääkimist vaid kirjutamist sõnumite näol, pildistamist, filmimist , parkimist, poes kauba eest tasumist jne).
Tehnoloogilis-majanduslik paradigma – hõlmab kogu majandussektorit k.a organisatsioonilist ning finantsstruktuuri . "Iga tehnoloogiline revolutsioon toob seega aegamööda endaga kaasa uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma, millest ettevõtjad , innovaatorid, investeerijad ja tarbijad juhinduvad ... kogu antud paradigma kestuse vältel" ( Perez 2002).2
Riigi roll majandusarengus. Innovatsioonipoliitika
Mis on peamised lähenemised riigi rollile majandus- ja innovatsioonipoliitikas, kirjelda nende lähenemiste põhisisu ja peamiseid erinevusi?
1)Rahva juhtimine "õige äri juurde", s.t majanduskasvu tegevusspetsiifilise olemuse tunnustamine ajaloolise alguspunktina.
2)Suhtelise eelise loomine "õiges äris". Kõikide edukate, rikkamatele riikidele järelejõudmise
strateegiate ühiseks elemendiks on veendumus, et vaba kaubandust ei vajata seni, kuni riik pole
loonud suhtelist eelist "õiges" majandustegevuses
3)Väga tugev rõhuasetus riigi rollile infrastruktuuri tagajana.
4) Standardite kehtestamine on olnud riigi väga oluline ülesanne, seda nii uusklassikalisest
vaatepunktist tehingukulude vähendamiseks kui evolutsioonilisest vaatepunktist standardse masstoodangu aluse moodustamiseks.
5) Riigi kohustus tagada oskustööjõud ja ettevõtlus varude vähesuse korral.
6) Kui just mitte uskuda Say seadust - et pakkumine loob ise nõudluse -, on riigil selgelt oluline
roll üldise nõudluse loomisel.
7) Riik on etendanud väga tugevat, tehnoloogilisi piire nihutavat rolli, olles riikliku toodangu
kvaliteedinõudluse tagaja - nõudluse kaupade järele, mille tootmine oli alati tehniliste võimaluste
piiril .
8) Rõhuasetus teadmiste ja hariduse väärtusele.
9) Pikaajaline eesmärk - sarnane sellele, mida nimetati 19. sajandi USA-s Kõrge palga
strateegiaks - s.t eesmärgiks oli kõrge palk kui selline.
10) Ülalnimetatud struktuuride tugevdamiseks üles ehitatud õigussüsteemi tähtsuse mõistmine.
11) Riik kui viimase instantsi ettevõtja ja kapitalist .
Kirjelda toote elutsüklit konkurentsi ja tehnoloogilise küpsuse vaatevinklist.
Toote elutsükli kontseptsioon kirjeldab seost toote turul olemise aja ning seda toodet tootva Firma müügi vahel. See mudel võimaldab paika panna firma stratee¬gia kõige üldisemas plaanis. Sellist üldstrateegiat aitab kindlaks määrata ka tehnoloogia ja turu elutsükli analüüs. Need võimaldavad määrata konkurentsi ning turunduse kulutuste üldiseloomu ja turundusmeetmestiku kasutamise põhiseisuko¬had.
Turule viidud toode läbib kasumi ja käibe ajalise sõltuvuse seisukohast kindlaid faase, nagu juurutus -, kasvu-, küpsus - ja langusfaas. Selline arengu iseloom võimaldab välja töötada igale faasile sobivaid üldisi turundusmeetmeid.
Tehnoloogia tase ja hulk avalda¬vad erinevatele firmadele erinevat mõju. Tehnoloogiliselt edu-kad firmad suunduvad turgudele, kus nad saavad oma head tehnoloogiat maksimaalselt ara kasutada ja tõsta selle abil konkurentidele sisenemisbarjääre. Firmad, mille tugevus on muudes tegurites (näiteks personalis), lähevad turgudele, kus tehnoloogia on teisejärgulise tähtsusega.
Kuidas on tehnoloogilised trajektoorid ja organisatsiooniline võimekus omavahel seotud?
Võimekuste areng
• Tehnoloogilised trajektoorid peegeldavad heterogeenseid võimekusi ( capabilities)
– kokku pandud tootjate oskustest koos pakkujate ja kasutajate keskkonnast tulenevate nõudmistega
Tööstusharude analüüs näitab, et algselt toimub nende oskuste kasv, mida on vaja uute tehnoloogiate loomiseks, tootmiseks ja kasutamiseks
– learning by R&D to create (from science externally)
– learning by doing to produce (learning by spillovers externally)
– learning by using to consume/use (learning by interacting externally)
• Hiljem toimub nende oskuste arengu aeglustumine, mida on vaja tehnoloogiate loomiseks ja kasutamiseks
rakenduste levik (pervasiveness)
protsessiinnovatsioon – tootjad võtavad üle (take over) oskused, mida nõuavad kasutajad
Tootlikkuse kasv aeglane alguses (‘slowdowns’) kuid hiljem kasvab
– tehnoloogia kasvu ei saa mõõta vaid tootlikkusega
– tööstuse kasvu pikad lained – samuti rahanduses(Perez)
Firmasid mõistetakse kui õppivaid organisatsioone, mis õppimist rakendavad (muudavad tehnoloogiad turundatavateks toodeteks) erinevates valdkondades.
Firmad erinevad:
• tehnoloogiliste ja turuvõimaluste poolest, mis neile avanevad
• suutlikkuse poolest oma tegevuste tulemusi omistada (appropriate the
benefits of their activities )
• nende poolt akumuleeritud kompetentsi ja võimekuse poolest (competencies and capabilities)
• nende spetsiifiliste otsimisrutiinide poolest, mis tuleneb nende teadmiste baasist
Mis on peamised klassikalised lähenemised riigi rollile innovatsioonipoliitikas ja mis on olnud nende peamised avaldumisvormid ajaloolises perspektiivis?
Neoklassitsistlik – riigi roll piiratud, tegeleb konkurentsi ja ettevõtluskeskkonna parandamisega. Vabakaubandusliku mõtlemise ideoloogia, eriti Inglismaal.
Peale teist maailmasõda Lõuna-Ameerika ja Aasia valisid spetsiifilise tootegrupile või tööstuse konsentreerumise idee. Arendama spetsiilfilisi tootmisharusid.
Evolutsioonilises pigem olla ettevaatlik ning pigem arendada riikliku siseettevõtlust ning seejärel avada välisinvestoritele turg .
Merkantelistlik majanduspoliitika kuni 19 saj keskpaigani Lääne Euroopas, üldjuhul tähendas riikide vältimist toorainete eksport oli kõrgelt maksustatud ning kõrgelt maksustatud valmistoodete import . Idee et tooraine jääks koha peale ning kohapeal toodetakse.
Mis on nn Washington Consensus põhise innovatsioonipoliitika põhisisu?
Poliitikate kogum. Suunatud konkurentsile , et selle kaudu edendada konkurentsi ning arendada innovatsiooni. Eelkõige suunatud majandusliku stabiilsuse tagamisele. Tagada kindlustunne inflatsiooni vastu. Ena vähem stabiilne valuutakurss .
Konkurentsi põhine turumajandus . Erasektori konkurentsi soodustamine ning investorite know how kasutamine.