Innovatsioon loeng 3, 5, 6 (1)

Q: Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Innovatsioon loeng 3, 5, 6

Q: Milline on riigi roll ettevõtluskeskkonna arendamisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Innovatsioon loeng 3, 5, 6

Q: Mis tähenda kui ühes või teises valdkonnas on plahvatuslikud tootlikuse kasvud?

Vastus leiad õppematerjalist: Innovatsioon loeng 3, 5, 6

Q: Miks õppimiskõverad muutuvad laugeks?

Vastus leiad õppematerjalist: Innovatsioon loeng 3, 5, 6

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Innovatsioon

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel?
Milline on riigi roll ettevõtluskeskkonna arendamisel?
Mis tähenda kui ühes või teises valdkonnas on plahvatuslikud tootlikuse kasvud?
Miks õppimiskõverad muutuvad laugeks?

Loeng 3:
Innovatsioon on üldjuhul seostatud ühe ettevõtte majandustegevuses mingi uuendusega, mis annb sellele ettevõttele konkurentsi eelise. Tema toode, teenus on parem kui konkurentidel ja tänu sellele ettevõte teenib ka rohkem raha.

Miks spetsialiseeruvad ettevõtted erinevates riikides erinevatesse valdkondadesse?
Majandusteaduses ehk majanduspoliitikas on kaks täiesti erinevat arusaama sellest kus spetsialiseerumised või konkurentsieelised tulenevad. Ühelt poolt on meil klassikaline majandusteadus, mille idee seisneb selles, et kui me vaatame miks ettevõtte toodavad erinevaid asju erinevates piirkondades, siis on näha, et looduslik ja geograafiline keskkond soodustab ühes piirkonnas näiteks veini tootma ja teises mitte. Ja on mõistlik, et need geograafiliselt erinevate piirkondade riigid omavahel kauplevad. Ettevõtjad keskenduvad sellel mis on nende keskkonnas füüsiliselt, geograafiliselt, loodusvaraliselt olemas.
Teine ja vastanduv arusaam põhineb selles, et kui me vaatame ajaloos edukaid riike, kus innovatsioon ja majandusareng on olnud väga jõuline ja kus inimeste elatustaset on kõvasti parandatud, siis me peaaegu mitte kunagi ei leia riike nende hulgast kellel on olulised looduslikud eelised. Idee on selles, et peaaegu kõik konkurentsieelised või põhjused miks ettevõtted ühesse või teise valdkonda spetsialiseeruvad on inimeste poolt loodud. Ehk on loodu mingi ühistegevuse käigus, me oleme teinud mingisuguseid poliitikaid mis loovad ühe või teise tingimuse ettevõtjate jaoks. Klassikalisesks näiteks on Veneetsia , seal puuduvad looduslikud varad või eelised, millega nad saaksid kaubelda, kuid nad olid üks suurimaid kaubavahetus mehhanisme. Nt. Jaapan, Taiwan

Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel?
Konkurentsieelised:
Siseriiklik nõudlus: kui tahate luua ettevõetet Itaalias või Prantsusmaal vms riigis, siis on võimalik mõelda moe- ja muu kvaliteetkaubanduse peale kuna seal on nii öelda pikemaajaline kogemus-harjumus inimestel selliseid kaupu osta, on kergem leida ka inimesi kes on harjunud selles valdkonnas töötama. Nt. Positiivne Eestis: internet , paljudele on see kätte saadav, sageli on see vaba ja tasuta, paljudel on olemas arvutid . E-teenused. Negatiivne Eestis: Inimesi on vähe, turg on väga väike.
Konkurents keskkonna mõttes: oluline on konkurents iseenesest, kas valdkonnas kuhu te tahate siseneda on väga palju suuri ettevõtteid või üksikud suured ettevõtted, palju väikeettevõtteid. See on sageli väga oluline tegur, et millised on teie võimalused ettevõtjana ellu jääda, olla edukad jne. Valdkondadeks kus on palju suurettevõtjaid: autotööstus jne. Palju väikeettevõtjaid: juuksurid, muu teenindus.
Kompententsid: ehk milline on inimeste, elenike haridustase. Kompententsi on võimalik mõõta väga erinaval moel, milline on lugemisoskus, matemaatilised võimed jne. Mõtekas minna valdkondadesse kus inimeste õppimine on oluline, kes suudavad lahendada kompleksied ülesandeid. Alustava ettevõtte seisukohalt on oluline vaadata kas tööturulut on võtta rohkem inimesi kes on harjunud isesesiva tööga, harjunud väga palju õppima või on teie keskkonnas palju inimesi kes oskavad teha liinitööd, mitte väga palju muud. On mõtekas minna siis valdkonda kus on palju liinitööd.
Oluline on konkurentsieeliste puhul aru saada, et kui nad tekivad mingis keskkonnas, siis on ka palju tegureid mida ei saa muuta.
Keskkond ise iseenesest väga paljuski nii öelda annab võimalusi millega ettevõtted tegelevad ja kus nad saavad olla innovaatilised.

Milline on riigi roll ettevõtluskeskkonna arendamisel?
Saksa VS Briti:
Keemiatööstus tekib Inglismaal, see oli 19 sajandil väga innovatiivne ettevõtmine, väga tihedalt tuli turule rida uusi tooteid. Enamasti neid tooteid-värve patendeeriti, oluline põhjus miks seda tehti oli see, et patendiseadusandlus oli väga hea-tugev, väga lihtne oli teadlasena, laborandina patendeerida oma toodet. Hea patendeerimiskliima aintas ettevõtetel kiiresti kasvada, soodustas väga eksperimentaalset keemiat. Samaaegselt Saksamaal ettevõtjad nägid, et huvitav valdkond , kasumid kasvavad, nad tahaks ka sellega tegeleda. Ettevõtjad üritava ka luua värve, aga probleem on selles, et patentimise seadsuandlsu on oluliselt nõrgem, ehk ka siis kui mõni Saksa ettevõtja suutis mõne värviga välja tulla oli tal seda keeruline või suht võimatu patendeerida, kui ta ei saa toodet patendeerida, ei saa ta kaitsta ennast selle eest, et keegi ta toodet järele tegema ei hakka. Oli kaks võimalus, kas minna Inglismaale või üritada olla radikaalsemalt innovaatiline . Saksa keemiatööstus läks üle juhuslikust eksperimenteerimisest täpsele leitamisele.
Poliitika roll on väga oluline, aga ka poliitika muutub. Nt. tööjõuturu regulatsioon , kas meil on ametiühingud või mitte.
Ida- Aasia riikide tõus:
Kui vaadata aastat 1950, sii Korea oli sama vaene või riaks kui Somaalia , ehk siis tegemist oli maailma ühe vaesema riigiga. Väga palju ei erinenud sellest ka Jaapan, kes alustas natukene varem oma arenemist . Siin on mitu olulist aspekti mida siis need riigid ja riikides olevad ettevõtted oskasid väga oskuslikult ära kautada.
1. Tegemist oli Külma sõjaaegse olukorraga, kus need riigid oli naabriks kommunistlikule Hiinale, mis Külma sõja tingimustes andis neile riikidele väga positiivse suhtumise Ameerika Ühendriikide poolt ehk ühest küljest tuli palju arenguabi , raha, tehnilist abi. Väga oluline USA poolne poliitiline toetus.
Kohalike firmade loomine oli väga oluline, mis alguses võisid olla ka riiklikud, riik oli see kes litsenseeris tehnoloogia , andis selle enda poolt asutatud ettevõttele ja ütles, et hakake tootma. Sinna juurde kuulus sageli siseturu kaitsmine nt. tariifid , nt. Ameerikast sisse ostetud pirn , sellel pandi maksuna 50% otsa. Üritati luua kunstlikult kohalik turg. Sageli need ettevõtted erastati väga ruttu. Riigi roll ühestkõljest oli esialge kompententsi loojana oli oluline, riik kui turu looja ettevõttele, et ta saaks turustada ja müüa, kogemusi hankida.
Korruptiivne oht on väga suur selliste toetuset puhul. Ida-aasia riikide puhul oli väga oluline aspekt see, et Riik säilitas konkurentsi nende vast loodud ettevõtete vahel. Kuna kõik teadsid, et ühel hetkel jääb Riik toetama ainult ühte ettevõtet siis EV pidi omavahel konkureerides välja selgitama parima . Ida-Aasia riikide puhlu tuleb meelde jätta, et tegu oli väga tarkade poliitiliste otsustega, lähenemistega.
2. Kui Jaapan juba sisenes oma toodetega USA turgudele, siis poliitilises mõttes neid sinna ka lasti. Väga oluliseks muutus see siis kui Jaapani ettevõtted liikusid väärtusahelas kõrgemale, nad ei tahtnud enam toota elektripirne, kuna palgad oli kasvanud, töötajad arenenud, nad tahtsid toota nt. raadioid või TV. Nad ei loobunud oma kätte võidetud USA turgudest vaid tegid kokkuleppe Korea ettevõtetega, et teie saate meie USA turud , aga meile jäävad nt. tehnoloogia litsenseerimised. Teisisõnu oli see USA-le väga kasulik, ehk siis see järgmine nö vaene riik astub järgmisele arengutasemele. Neil pole mitte ainult koduturg vaid neil on ka võimalus konkureerida USA turul. Riigi finantseerimise roll investeeringutesse on oluline, sest see seob pangandussfääri ja sektori väga oluliselt ja jõuliselt tekkiva tootmisega. Riigi sekkumise eesmärk oli sundida tarnijatega (ostam Taiwanist juppe, aga kui need ei olnud piisavalt kvaliteetsed) koostööle, et tarnijad hakkasid tegema paremaid ja kvaliteetsemaid tooteid, et ka tarnijad läheksid teie innovatsiooniga kaasa.
3. Väga edukad olid Ida-Aasia riigid tehnoloogilis-majandusliku paradigmade äärmiselt hea ära kasutamine. Oluline on mõista seda, et 50´ja 60´oli see aeg kus masstootmise ja masstarbekaupade, massilineelektroonika tootmine sai seal alguse. Ehk siis need riigid olid väga oskuslikud ära kasutamaks seda, et uutes toodetegruppides pakkuda ennast kui selliseks odavaks kvaliteetseks tootjaks, samaaegselt siis ise nende toodete pealt üha kõrgemale liikuda . Hea näide selle kohta kuidas riigi poliitikate kaudu sisuliselt kõik see keskkond loodi, alates nõulusest, kompetendsist, konkurentsi iseloomust- see kõik loodi nullist riigi poolt, ei olnud mingisuguseid loodusvarasid ega muid eeliseid (kuid Külma sõja ja USA roll olid olulised), loodi riigi poolt kõik nullist.
Riigi roll on tänaseks pidevalt muutunud, täna ei ole enam IA riikides selline olukord kus riik loob ettevõtteid kõrgtehnoloogilises valdkonnas, on erinevusi nt. Singapur. Riigi roll on muutund sinna suunas, et konkurentsi säilitada, et ettevõtetel ei tekiks liiga mugavat äraolemist, et EV ei oleks riigile liiga lähedased- ei korrupeeriks ametnikke jne.
Ladina-Ameerika puhul on (algselt prooviti seal sarnast poliitikat nagu IA) oluline erinevus selles, et algusest saadik oli väga nö liberaalne suhtumine väliskapitali, riigit omas see erinevat rolli. Väliskapital liikus valdkondadesse kus kasv oli väga kiire, raha oli võimalik väga kiiresti teha ja enamasti osteti importkaupu. Väliskapital kippus finantseerima tarbimist, tarbimine mis keskendus importkaupadele ja see viis riiklike kriisideni ehk riigil oli raha ostas.
Riik ei pruugi alati targalt käituda.
Loeng 5:
1. Defineeri mõisted positiivne, negatiivne ja konstantne mastaabiefekt .
Mastaabiefekt: Mastaabiefekt käsitleb seost lõpptoodangu hulga ja selle valmistamiseks vajalike tootmistegurite hulga suurendamise vahel.
Positiivne: omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. N: ravimite tootmine
Negatiivne: omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb. N: Põllumajandus
Konstantne: omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb. N: teenindus- juuksur
2. Kirjelda mastaabiefekti erinevust mastaabisäästu ja mitmekülgsussäästu puhul.
Economies of scope (mitmekülgsussääst)- tähendab seda, et saab ühel ja samal tehnoloogilisel platvormil toota näiliselt erinevaid tooteid. Nt. autotööstuses
Economies of scale - (internal & external )- ühele ettevõttele omane, kui ühes ettevõttes on õpikõver väga vertikaalne ehk järsk, aga kui nad on välised, siis nad on selle tegevus valdkonnaga seotud.
Economies of network- tuleneb tarkvaralistes valdkondades, kus sääst toimib nii, et mida rohkem inimesi kasutab sama toodet, tehnoloogiat, seda suurem on potensiaal , et võrgustik kasvab. Nt. mida rohkem on kasutajaid Windowsil seda vähem on paraleelsetel operatsioonisüsteemidel mõtet tulla üldse turule. Nende võrgustik ei saa kunagi nii suureks, et seda positiivset mastaabisäästu tekitad, et kogu invetseeringuta õigustada.
Econimies of location- lahterdumine, kui on sarnaste kompetentsidega ettevõtteid ühes asukohas väga palju koos, teil on siis uue ettevõtjana nt võimalik võtta töötajad, kes on kogenud selles valdkonnas, võimalik kokku hoida kuluseid, te ei pea töötajat välja koolitama. (Economies of integration)
3. Analüüsi mastaabiefekti erinevust erinevate majandusvaldkondade puhul ja selle muutumist ajas.
Mis tähenda kui ühes või teises valdkonnas on plahvatuslikud tootlikuse kasvud?
Ühest küljest tehnoloogia, teisest küljest tehnoloogia alusel toimiv või toimiva hakkav mastaabisääst.
Microsoft : mastaabisääst on selle toote puhul positiivne- ühikute arv mida ta müüb kasvab, samas kulud ühe ühiku kohta vähenevad. Tarkvara puhul see ongi nii, et mida rohem te seda müüte seda väiksemad on ühe ühiku kohta kulud.
Meditsiiniteenus- operatsioon : mastaabisääst on siin positiivne, kulud vähenevad väiksel määral, sest arst kes op teeb kasvatab oma kogemust iga operatsiooniga ehk väiksemad on tema vea võimalused ja kui ta spetsialiseerub mingile konkreetsele alalse seda paremaks ta saab. Kogemus ajaga kasvab.
Ravimid : mastaabisääst on positiivne, ta ei pea konkreetset ravimit juurde tootes hakkama otsast peale seda arendama.
Teenindussektor: kulud jäävad enam vähem samaks, nt. kui tahate juukseid lõigata, siis juuksur peab teenindama enam vähema samas mahus . Konstatne.
Põllumajandus: mastaabisääst on konstatne või pigem negatiivne kuna koht kust vilja saab-põld on piiratud ressurss.
N: Golfipallid- USA-kõrgtehnoloogiline, masinad teevad mitte inimesed ja pesapallid- Mehhiko ja Haiti - odav tööjõud, tehakse käsitsi.
4. Miks õppimiskõverad muutuvad laugeks?
Õpikõver väljendab tootlikuse ideed, nt. mitu jalanõud te suudate toota ühes tunnis.
Laugemaks muutub õpikõver siis, kui oskused on juba välja arenenud.
Majandustegevused on pidevalt ajas muutuvad, ühel aastakümnel on õpikõverad väga vertikaalsed, tootlikus kasvab, aga see ei tähenda seda, et see kestab edasi. Tehnoloogia jõuab loogilise lõpuni, pole väga palju võimalik enam teha, teatud aastate pärast võib muidugi tulla uus tehnoloogiline lähenemine. Oluline miks majandustegevused ajas muutuvad, see idee tuleb sellest, et kui palju on võimalik läbi tehnoloogilise ja muude oskuste-teadmiste põhiste innovatsiooniga tegeleda.
Kui õpikõverad muutuvad horisontaalseks, kus õppimist pole väga palju võimalik sisse viia siis seda nimetatakse „konkurents muutub peaaegu ideaalseks“.
Positiivne mastaabisääst (Windows, arvuti programmid) tekitab informatsiooniline asümeetria-kui üks ettevõte saab järjest rohkem müüa nt. Microsoft, tekib see, et tema on see kes saab pidevalt tagasidet turult, tarbijatelt, ta saab pidevalt oma toodet uuendada , vigu parandada, tänu sellel informatsiooniline asümeetria teiste konkurentidega selles samas valdkonnas muutubki väga suureks ja oluliseks probleemiks, eriti konkurentidena, sest kui te tahate samasugust toodet turule tuua, siis teil oleks vaja ju sama moodi saada sama suurt tagasisidet tarbijatelt, leida vigu jne, kui seda võimalust pole, siis on väga raske hakata konkureerima nö suurte gigantidega, sest mastaabisääst loob teile informatsioonilise asümeetria. See toimib nagu loomulik barjäär konkurentide ees.
Tänu sellele on kogu mastaabiefektiga seotud nö valdkond, mõistmaks innovatsiooni , nii oluline. Kui me räägime innovatsioonist ja majandusest, siis just nimelt mastaabisäästu, selle erinevat toimist erinevates valdkondades, sektorites ja eelkõige muutumist ajas ongi vaja kõige rohkem mõista. Ja tuleneb see tehnoloogiast . Nt. Toyota
Mastaabisääst tähendab pidevat õppimist, tootlikus ettevõttes kasvab ja sellega seoses on teil ka konkurentsieelis.
Loeng 6:
Rajasõltuvus- kui olete mingile rajale-trajektorila sattunud, siis on raske sealt maha tulla.
N: Sony -JBC: erinevatel põhjustel eratarbijad hakkasid kasutama VHS makke , aga Beeta-Maxi hakkasid kasutama profesionaalid. Oluline on see, et kes suudab määrata tehnoloogilisestandardi. Kes määrab ära standari, see võtab kogu turu. Võitja võtab kõik turud. Kui konkureerida tehnoloogilisestandardi üle, siis hakkab toimuma mitmekesisussääst ja mastaabisäästa ehk üritatakse saavutada mastaabisäästu läbi tehnoloogilistestandardite.
Tehnoloogiastandardid on olulised, kui olete ettevõtjana välja töötandu ühe tehn.standardi, siis teil on see eelis selles konkreetses standardis- te teate kuidas see toimib, kus on know -how pärit, patendid on olemas selle valdkonnas. Kui keegi tahab seda tehnoloogiat kasutama hakata peab ta selle teie käest litsenseerima ja maksma hakkama selle eest- te saate konkurentsi kontrollida. Ja kui suudate teise tootja turul välja tõrjuda ja kõik hakkvad kasutama teie toodet, tekib võrgustikusääst, siis standardite põhine konkurents on kõige lihtsam ja kindlam viis kuidas läbi tehnoloogilise innovatsiooni jõuate mastaabisäästuni, mida rohekem te konkureerite standardite peal seda suurem on potensiaal,et te olete võitja lõpuks. Te võite aastaid teenida müstilisi kasumeid selle pealt ja see on ka põhjus miks ettevõtted tahavad minna valdkondadesse kus on võimalik standardite peale konkureerida. Google, Yahoo kõik võitlevad selle nimel. Tehnoloogilinekonkurents põhinebki rajasõltuvuse ideel.
1. Kirjelda toote elutsüklit konkurentsi ja tehnoloogilise küpsuse vaatevinklist.
Rajasõltuvust saab esitada läbi kõvera. On olemas algusfaas , arengufaas, turule tuues kasvufaas , küllastunudfaas- siinkohal on väga raske midagi uut juurde panna. Tooteelutsükli juures on oluline see, et see ilmestab seda kuidas mastaabisääst muutub, tekib läbi tehnoloogilise arengu ja kuidas tehnoloogiline areng iseenesest ei ole päris sihitu, ta on raja poolt ära määratud, rada on see mis lubab innovatsioone luua. Algusfaasis on väga vähe ettevõtteid, kes üritava tuua turule või välja mõelda täiesti uut tehnoloogilist lahendust , täiesti uut toodet, teenust, mis on väga uue, eksperimentaalse lahendusega, isegi turge võib olla ei eksisteerigi veel. Tegemist on paari ettevõttega kes konkureerivad tehnoloogilisetrajektoori määramiseks. Seni kuni toode tulub turule võib ka veel algselt käia konkurents veel raja määramise üle, küll aga sageli kui standard on paika saanud tekib oluline kasvufaas, kus tekib ühe rohkem tarbijad, toode muutub üha odavamaks, mastaabisääst hakkab toimima . Kasvufaasis on mastaabisääst kõige suurem, seda faasi ettevõtjad üritavad maksimaalselt ära kasutada. See on ka see faas kus konkurendid üritavad tulla teie tehnoloogia poolt määratletud turule. Konkurents muutub oluliselt suureks, kuna turg kasvab.
Kui tehnoloogia ja positiivne mastaabiefekt kokku panna saame standardid ja trajektoorid ehk need mille põhjal tehnoloogilised tooted ja turud arenevad. Kui pole enam võimalik leida paremaid tehnoloogilisi lahendusi, siis toode muutub küllastunuks, meil on raske midagi uut sisse tuua, meil on olulisi konkurente, kõik konkureerivad sellel kes suudab pakkuda kuluefektiivselt seda toodet, meil pole võimalik enam juurde tuua ühtegi tehnoloogilist lahendust. Kasvufaasis on meil võimalik kasutada trajektoore selleks et konkurente eemal hoida.
„Patendid on riigi poolt antud garantii , et see trajektoor on võimalik kasutada, ühe või teise toote tekitamiseks“
Tänapäeval on näha, et ettevõtted üritavad luua tehnoloogilisi trajektoore mitte ainult läbi patentide vaid teevad koostööd. Nad üritavad konkurente selle abil eemal hoida.
Firmad on sellest arusaanud, et tehnoloogilise trajektoori puhul on patendeerimine üks väga hea võimalus trajektoore-standardeid üritada juba eos paika panna. Kui on mitmeid strateegilisi partnereid , siis on võimalik seda teha ka kiirest ja lihtsalt.
Kui panna kokku tehnoloogiline standardi või trajektoorid mis tekivad läbi teh.standardi ja mastaabisääastu, siis on põhjus suhteliselt lijtne miks väga paljud ettevõtted üritavad olla innovaatilised just tehnoloogilistes valdkondades. Sest seal on positiivne mastaabisääst võimalik ja on võimalik tekitada läbi erinevate standardite, kas kasutada patente või muu tehnoloogiline know-how mida me oskame kasutada ühe tootmisprotsessi käigus.
2. Kuidas on tehnoloogilised trajektoorid ja organisatsiooniline võimekus omavahel seotud?
N: Radio Corporation of Amerika- oli 20´aastatel kuni 60´aastateni juhtiv koduelektroonika tootja maailmas, sisuliselt rajas kogu koduelektroonika tööstuse.
Tänaseks päevas Ameerikas ei eksisteeri koduelektroonika tootmist, see kõik on Aasiasse kolinud. Ka Euroopas on ainult üks tegija - Philips, ülejäänud Aasias.
RCA loodi alguses 5 juhtiva Ameerika raadio tootja poolt, kõik olulised raadio tootjad panid oma patendid kokku ja lõid RCA. Nad said aru sellest, et nad on algusjärgus, kus hakatakse kokureerima tehnoloogiliste standardite üle, tegemist on võitja võtab kõik turuga ehk kõik hakkavad meeletult investeerima ja ainult üks võida ja 4tk kaotavad . Tegelikult on palju targem kõik 5 firmat kokku tuua ja me kõik võidame. Loodi sisuliselt monopoolne turg, konkurentsi amet lubas seda, kuna tegemist olulise tehnoloogia valdkonnaga. RCA oli väga edukas, turg kasvas kiiresti. Kuna ta põhines patentidel oli tegemist arendusettevõttega, ta litsenseerisid patente teistele, ta elas nö teadmise välja müümisest mitte konkreetselt toote välja müümisest. Raadio jõudis nö langusfaasi väga ruttu, see võttis u 10 aastat ja polnud enam midagi uut välja mõelda, polnud enam võimalik olla innovaatiline. RCA aga vaatas asja niimoodi , et on tulemas televisioon , lähme tv-sse edasi. Ja RCA toimis televisiooniga samamoodi, litsenseeris patente jne, turg kasvas, mastaabisääst tekkis kiiresti. Aga must-valge tv oli väga lühikese elueaga. Polnud jälle võimalik enam innovaatiline olla. Ja RCA hakkas patente looma värviteleviisoritele ehk siis olla jälle esimene ja tehnoloogiatrajektoori loov ettevõte. Ta polnud tootmises väga kõva, aga just tehnoloogiatrajektoori rajamises. Tänu sellele toimis RCA kuni värvitelevisioonini väga hästi.
60´aastatel oli ta väga suur ettevõte. Kuid tekkisid probleemid- ta tegeles väga paljude asjadega ja oli juba suhteliselt killustunud. Teine probleem oli see, et tekkis väga huvitav firma nimega IBM, neil oli huvitav toode- arvuti. 60´aastatel RCA üritas jälle kasutada sama nippi ja minna järgmisele tehnoloogilisele lainele. Olla ka arvutitehnoloogias tehnoloogilisetrajektoori rajaja. Nende esimesed arvutid olidki paremad kui IBM omad ja ka väiksemad, aga samas firma polnud päris kindel, kas arvutiturg on ikka järgmine kiirearenguga turg. Nad loobusid oma põhikompetensist milleks oli uue tehnoloogilisetrajektoori loomine elektroonika valdkonnas ja tänu sellele RCA väga ruttu kaotas oma turge Jaapani tootjatele 60´ja 70´aastatel, ta ei suutnud enam varsti konkureerida IBM-ga arvutitööstuses ja sisuliselt kümnekonna aastaga sai RCA väike firma. Ja kuna kogu Ameerika elektroonika tööstus oli RCA-ga seotud, siis juhtus see, et maailam juhtivast elektroonika tootjast riigist sai maa kus enam üldse koduelektroonikat ei toodetud. Kogu valdkond kukkus kokku Ameerikas.
Oluline on siin näha, kuidas ühes valdkonnas kasutada ära positiivse mastaabisäästu tekitamine läbi tehnoloogiatrajektooride määramise ja kui see oskus sai ühel hetkel otsa siis viis see kogu ühe tööstusharu hukuni.
Creative destruction- „loominguline hävitusprotsess“- pidevalt tekib uusi tehnoloogilisi trajektoore, tehnoloogilisi tooteid, standardeid, mis loovad uusi turge kus on võimalik tekitada mastaabisäästu ja kui selle tõttu ettevõtted väga palju investeerivad, kus nad konkureerivad, kuhu nad pidevalt tahavad liikuda, aga selle pahu pooleks on see, et meil on pidevalt selliseid valdkondi mis saavutavad oma nö langusefaasi, kus meil enam ei ole võimalik innovaatiline olla, pole võimalik tehnolooiaid juurde tuua. Ehk need valdkonnad kaovad ära ehk liiguvad vaesetesse riikidesse, kes üritavad hakata seal tootma ja selles valdkonnas midagi teha. See iseloomustab seda kuidas kapitalism toimib. Me pidevalt loome mingisuguseid uusi valdkondi, loome uusi tooteid, tehnoloogiaijad ja just selle tõttu nendes valdkonadaes on teenimisvõimalused palju suuremad. Aga need valdkonnad on väga erineva dünaamikaga- õppimine võib kesta 5-6 aastat, te peate olema võimeline hüppama järgmistele lainetele ja selleks hüppamiseks me sageli kasutame organisatsioonilisi võimekusi ja pidevat uuenemist.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 67 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristi72 Õppematerjali autor

1. Miks spetsialiseeruvad ettevõtted erinevates riikides erinevatesse valdkondadesse?
2. Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel?
3. Milline on riigi roll ettevõtluskeskkonna arendamisel?
1. Defineeri mõisted positiivne, negatiivne ja konstantne mastaabiefekt.
2. Kirjelda mastaabiefekti erinevust mastaabisäästu ja mitmekülgsussäästu puhul.
3. Analüüsi mastaabiefekti erinevust erinevate majandusvaldkondade puhul ja selle muutumist ajas.
4. Miks õppimiskõverad muutuvad laugeks?
1. Kirjelda toote elutsüklit konkurentsi ja tehnoloogilise küpsuse vaatevinklist.
2. Kuidas on tehnoloogilised trajektoorid ja organisatsiooniline võimekus omavahel seotud?

konkurentsieelised mastaabefekt mitmekülgsussääst economies of scope economies of scale internal & external econimies of location õppimiskõver informatsiooniline asümeetria rajasõltuvus trajektoorid

Sarnased õppematerjalid

doc

Innovatsiooni vaheeksam - essee 2011

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut INNOVATSIOONI VAHEEKSAM Essee Õppeaine: Innovatsioon Õppejõud: Rainer Kattel, Prof. Tallinn 2011 SISUKORD Vaheeksami küsimused:...................................................................................................... 3 Valikulised küsimused:........................................................................................................8 Vaheeksami küsimused: 1. Palun kirjeldage toote-, protsessi-, organisatoorset ja turunduslikku innovatsiooni,

Innovatsioon

docx

Innovatsioon kordamisküsimused

1.Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. 2.Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted. · Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani,

Projekti juhtimine

docx

Innovatsioon

Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted.  Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani, sulepea, fotoaparaadi,

Ühiskond

doc

Innovatsiooni loengu kordamisküsimused

Loeng 1: Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Innovatsiooni ajendab võime näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandus, sotsioloogia, psühholoogia, poliitika, juhtimine, ajalugu, geograafia, tehnika teadused, IT. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Konkurentsieelist loovad organisatsioonid, kes suudavad kasutada uut teadmist, tehnoloogilisi oskusi ja kogemusi uuenduste loomiseks oma toodetes ja teenustes ning nende loomise ja kättetoimetamise meetodites. Samuti on konkurentsieelise allikaks peetud suutlikkust pakkuda kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat teenust. Southwest Airlines saavutas USA efektiivseima lennufirma positsiooni, kuigi oli konkurentidest palju väiksem

Innovatsioon

docx

TURG JA KONKURENTSILIIGID

Maie ja Valdur TURG JA KONKURENTSILIIGID Uurimistöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika ….teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid

Mikro ja makroökonoomika

docx

Kululiidri strateegia referaat

KULULIIDRI STRATEEGIA REFERAAT . Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.KULULIIDRI STRATEEGIA...........................................................................................................4 2.KULUEELISE ALLIKAD................................................................................................................5 2.1.Mastaabisääst..............................................................................................................................5 2.2.Ebaökonoomsus..........................................................................................................................6 2.3.Kogemuskurv.........................

Juhtimine

pdf

Professor Porter ja tema viis konkurentsijõudu

kõrge kasvumäär koos madalate turutõketega tõmbab ligi uustulnukaid. Isegi ilma uute tulijateta ei garanteeri kõrge kasvumäär kasumlikkust, kui kliendid on mõjuvõimsad või asendustooted atraktiivsed. Mõned kiiresti kasvavad ärivaldkonnad, nt personaalarvutid, on tegelikult viimastel aastatel olnud kõige vähem kasumlike ettevõtmiste hulgas. Kitsas keskendumine kasvule on üks peamisi põhjuseid, miks tehakse halbu strateegilisi otsuseid. Tehnoloogia ja innovatsioon. Kõrgtehnoloogiast või uuendustest ei piisa, et muuta valdkond struktuurselt atraktiivseks (või mitteatraktiivseks). Üksluised madala tehnoloogiaga valdkonnad hinnatundlike ostjatega, kõrgete vahetamiskuludega või mastaabisäästust tulenevate kõrgete turutõketega on sageli palju kasumlikumad kui sellised erutavad valdkonnad nagu tarkvara ja internetitehnoloogia, mis tõmbavad konkurente ligi. Valitsus. Valitsuse osalus ei ole valdkonna kasumlikkuse mõttes iseenesest ei hea ega ka halb

Strateegiline planeerimine

doc

Innovatsioon loeng 2

tead mis on praktika, kuidas on mõtekas teha, kuidas vigade protsent oleks võimalikult väike. Võimekus kasutada oskusteta tööjõudu. Esimestes faasides on see selgelt 0 lähedane, samas hilisemates faasides on väga palju oskusteta tööjõuga peale hakata, kui asi läheb odavuse peale. See selgitab ka selle ära, miks hästi palju tootmist on ja on ka minemas Aasia riikidesse. 5. Kuidas erineb innovatsioon majandussektorite kaupa? Teaduspõhise tootmise: Tüüpilised tuumik tooted: on elektroonikatööstus, keemiatööstus, biotehnoloogiatööstus Peamised tehnoloogia allikad: teadusarendustegevus, baasuuringud. Teadmusintensiivne: Tüüpilised tuumik tooted: on teamispõhisest erinev selle poolest, et tootmine leiab aset nt. finantssektoris, jaekaubandus, kirjastamine, turism Peamised tehnoloogia allikad: tarkvara ja süsteemiosakonnad, tarnijad- kes tanivad spetsiifilist riistvara.

Innovatsioon

Rohkem sarnaseid