Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis on innovatsioon? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on innovatsioon?
  • Kust lõppeb milline see protsess on mis sammudest see koosneb vms?
  • Millised on innovatsiooni peamised liigid?
  • Kust saadakse ideid innovatsioonideks?
  • Millised on innovatsiooni allikad?
  • Millised on innovatsiooni eesmärgid?
  • Kuidas innovaatilised lahendid levivad?
  • Miks innovatsioonid vahel ebaõnnestuvad?
  • Milline võiks olla selle näide?
  • Mille poolest on teadmus knowledge eriline ressurss?
  • Mis on T-kujuline mõtlemine?
  • Mis on riigi innovatsioonisüsteem millised on selle peamised koostisosad?
  • Mis on selle mudeli puudused?
  • Kui selline juhib ajalugu?
  • Mis on turu tõmbe market pull mudeli põhiolemus?
  • Mis on klaster Miks klastrid tekivad?
  • Miks ettevõtted kobarduvad ehk klasterduvad?
  • Miks on klasterdumine selles osalejatele kasulik?
  • Mis on innovatsiooniprotsesside tunnel?
  • Mis on ärimudel?
  • Kuidas ärimudeli innovatsiooni saab teha?
  • Mis ärimudel Osterwalderhttpswwwyoutubecomwatch?

Kordamisküsimused
  • Mis on innovatsioon ? Mille poolest erinevad innovatsioon (innovation) ja leiutis (invention)
    Innovatsiooni võib defineerida mitmeti. Innovatsiooni võib pidada protsessiks, mille kaudu ettevõte/ organisatsioon loob ja defineerib selle ees seisva probleemi ja loob uue teadmise probleemi lahendamiseks. Eesti ettevõtete innovatsiooniuuringus defineeritakse innovatsiooni aga kui ettevõtte poolt turuletoodud uut või oluliselt täiustatud toodet (kaup/teenus). Samuti on innovatsioon uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi (sh ka turustus-, tarnimismeetodi vms) kasutusele võtmine ettevõttes. Innovatsioon baseerub uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel, eksisteerivate tehnoloogiate uuel kombinatsioonil või muude ettevõtte hangitud teadmiste ärakasutamisel.
    Üldiselt võiks aga innovatsiooni defineerimisel arvestada nelja dimensiooni – sisu (mis on uus?), subjektiivsust (kelle jaoks uus?), protsessi (kust innovatsiooni protsess uudsus algab ja kust lõppeb, milline see protsess on, mis sammudest see koosneb vms?) ja normatiivsust (kas uus tähendab ka majanduslikku edu?). Enne innovatsioonide erinevate liikide käsitlemist tuleb selgeks teha erinevused leiutise ja innovatsiooni vahel. Mõlemad on seotud uue ideega (nt. uus toode, protsess jne), kuid innovatsioon sisaldab lisaks uuele ideele ka selle rakendust/kommertsialiseerimist.
    Leiutada võib meist igaüks. Hea mõte leiutise näol võib tulla pähe inimesele kasvõi tänaval kõndides. Samas on innovatsioonid siiski seotud ettevõtetega. Et muuta leiutis innovatsiooniks, peab ettevõte rakendama mitmeid teisigi ressursse – oskused, teadmus , võimekus, tootmis- ja finantsressursid, teadmised turgudest (k.a. toote välimus) jne. Kui neid toetavaid tegevusi ja ressursse napib, võib edukas ja hea leiutis jäädagi vaid leiutiseks.
  • Millised on innovatsiooni peamised liigid? (näiteks võiks teada J.Schumpeteri liigitust viiest erinevast liigist).
    Innovatsioone saab liigitada mitmeti. Järgnevalt on esitatud J.Schumpeteri liititused:
    Uus toode, uus tootmismeetod , uued tarnekanalid, uued viisid turgude ekplua-teerimiseks, uued ettevõtte organiseerimise meetodid;
    Uue toote juurutamine, millega tarbijad veel tuttavad ei ole või mõne uue tooteomaduse lisamine.
    Uue tootmismeetodi juurutamine, mis ei pea sugugi tuginema millegi teaduslikult uue avastamisele ja võib seisneda ka uues laiatarbekaupade kommertskäitlemise viisis.
    Uue turu avamine , millele vaatlusaluse riigi vastav tegevusharu ei ole varem sisenenud, sõltumata sellest kas see turg oli varem olemas või mitte.
    Uue toorainete või pooltoodete hankeallika hõivamine taas sõltumata sellest kas see allikas on juba olemas või tuleb alustuseks alles luua.
    Mistahes tegevusharu uudse organiseerimise läbiviimine, nagu monopoolse positsiooni loomine (näiteks suurkontsernide moodustumise teel) või monopoolse positsiooni lõhkumine.
    Selles liigituses on aga lisandunud teenuse innovatsioon, mida Schumpeter ei käsitlenud.
    Turundusinnovatsiooniks võib lugeda olulist muutust ettevõtte kaupade ja teenuste turustamisel , sh ka muutus disainis ja pakendamisel. Turunduslike uuenduste alla ei kuulu: rutiinsed või hooajalised muutused (nagu rõivamood); reklaamimine, v.a kui esimest korda kasutati uut meediat . Juhtimisinnovatsiooni võib defineerida kui uute juhtimispraktikate, organisatsioonistruktuuri või administratiivse protsessi rakendamist, mis muudab oluliselt juhtimise on korraldust ja soodustab organisatsiooni eesmärkide arengut. Nt. uue raamatupidamisprogrammi rakendamine ei ole juhtimisinnovatsioon, kuid uue kommunikatsioonisüsteemi struktuuri kasutuselevõtt on. Kolmandaks peab olema tegemist ettevõtte juhtimist mõjutava/muutva innovatsiooniga. Midagi peab muutuma ettevõtte juhtimises. Neljandaks on oluline, et juhtimisinnovatsioon avaldaks mõju organisatsiooni eesmärkidele. Üldiselt võib öelda, et on raske eristada organisatsioonilist ning juhtimisinnovatsiooni, kuna mõlemad definitsioonid sisaldavad sarnaseid elemente.
  • Millised on neli peamist mõõdet, mis suunas innovatsioone tehakse – nn. Innovatsiooni 4 P mudel (4P Innovationspace - J.Tidd/J.Bessant) (fail 4Ps explanation – kirjanduses)
    Toodetes, teenustes, tehnoloogilised , turunduslikud
  • Kust saadakse ideid innovatsioonideks? Millised on innovatsiooni allikad?Millised on põhilised innovatsioonivõimaluste otsingute allikad (vt. slaide CIS kohta) vt ka T.R 4.3 või Tidd/Bessanti 2009 ch. 5
    Ühe allikapõhise jaotuse alusel eristatakse:
  • Tootjainnovatsioone, mille puhul inimene või ettevõte tegeleb uuendustega eesmärgiga innovatsiooni tulemusi turul realiseerida.
  • Kasutajainnovatsioone, mille puhul inimene või ettevõte tegeleb uuendustega isiklikuks või ettevõttesiseseks kasutuseks, sest turul pakutavad lahendused ei vasta nende nõudmistele.
    Ametlikult korraldatud Uurimis - ja arendustöö jaguneb:
  • uurimistööks, mis peab rohkete eksperimentide ja pideva mõttetöö tulemusena looma uusi lahendeid ehk leiutisi ning
  • arendustööks, mille sihiks on leiutatule praktilise kasutusala leidmine ehk innovatsioon.
    Kas innovatsioon on pakkumise poolse tõuke ehk uute tehnoloogiliste võimaluste ilmnemise tulemus või nõudluse poolse tõmbe ehk sotsiaalsetele vajaduste ning turu nõudmiste toel tekkiv, seda on kaasajal üheselt väga raske öelda. Tehtud uuringutest ilmneb hoopis, et tänapäeval ei toimu innovatsioon üksnes tööstusliku pakkumise ahelas või kasutajate vajaduste lahtimõtestamise teel, vaid mitmeid osapooli seostava keeruka koostööprotsessina.
    a) Ettevõtte või ettevõtlusgrupi sisesed allikad
      • ettevõttesisesed allikad
      • tütarettevõtted
      • omanikettevõte (kodu- või välismaine omanik)
      • omanikettevõtte teised ettevõtted

    b) Turuallikad (sageli kõige olulisemad)
      • seadmete, materjalide, teenuste või tarkvara hankijad
      • kliendid või tarbijad
      • konkurendid ja teised ettevõtted samast tegevusharust
      • konsultandid, eralaborid ning erauurimisinstituudid

    c) Institutsionaalsed allikad
      • ülikoolid või muud kõrgemad õppeasutused
      • riiklikud või avalik-õiguslikud uurimisinstituudid

    d) Muud allikad
      • konverentsid , messid, näitused
      • teadusajakirjad ja kaubanduslikud /tehnilised publikatsioonid
      • erialaliidud ja tööstusalaliidud

    tehnilised, tegevusharu- ja teenindusstandardid
  • Millised on innovatsiooni eesmärgid?
    Innovatsiooni konkreetsed eesmärgid: populaarsuse järjekorras:
  • kvaliteedi parandamine
  • uute turgude loomine
  • tooteskaala laiendamine
  • tööjõukulude vähendamine
  • tootmisprotsesside täiustamine
  • toormaterjalidehulga vähendamine
  • keskkonnakahjude vähendamine
  • toodete või teenuste asendamine
  • energiatarbimise vähendamine
  • regulatsioonidele vastavuse tagamine
  • Kuidas innovaatilised lahendid levivad?
    Levitamine on protsess, mille abil aja jooksul innovatsiooni sotsiaalse süsteemi liikmete seas teatud kanaleid pidi teadvustatakse.
    Innovatsioon levib niiöelda doominoefektina, kus innovaatorid tekitavad huvi varastes kasutajates - need varases enamuses ja nii edasi.
    Varane kasutaja ehk juhttarbija on enamasti kogenud ja detailidesse süüviv, pakkudes innovaatoritele olulist tagasisidet uue lahendi või selle jaotuse ja klienditoe jätkuvaks täiustamiseks.
  • Miks innovatsioonid vahel ebaõnnestuvad? Väärarusaamad innovatsioonist (Tidd eestikeelne õpik 2.3)
    Erinevad tõendid selle kohta, et innovatsioon pole automaatselt edukas. Isegi väga suure hulga ressursside panustamine probleemi lahendamisele ei garanteeri edu. See on riskantne ja ebakindel tegevus ( tehnoloogia , konkurentsi olemus, selle turu olukord, kuhu toode lansseeriti, laiem sotsiaalne ja poliitiline kontekst)
  • Mille poolest erinevad radikaalne (radical) ja lisanduv e. järkjärguline (incremental) innovatsioon? Tooge mõni näide!
    Radikaalsed innovatsioonid seostuvad täiesti uute ning inimeste jaoks veel tundmatute toodetega, teenustega, protsessidega jne ehk siis need innovatsioonid on uued kogu maailma jaoks. Oluline on selle liigituse juures just tehnoloogia aspekt. Näiteks võib digitaalarvutit pidada radikaalseks innovatsiooniks, aga tänu arenguinnovatsioonidele on toasuurune arvuti muutunud väikeseks kaasaskantavaks sülearvutiks. Jäämurdmise näide! Alguses hobusega, pärast mootoriga, hiljem üldse külmkapp, mis toodab jääd. Järgjärguline ehk arenguinnovatsioon. Vastand radikaalsele. Arenguinnovatsioonid ilmnevad seega pidevalt, kuid erinevates tööstusharudes ning riikides on nende esinemissagedus erinev. Tavaliselt on sellised innovatsioonid ettekavatsemata õppimisprotsessi tulemuseks.
    Näide järkjärguline: Nelja aasta jooksul Ford arendas välja ja alustas viie erineva mootoriga (2-6 silindrit) autode tootmist. Tekkis kuulus domineeriv lahendus (dominant design) Model T 15 aasta jooksul toodeti ühes tehases 2 miljonit sarnast mootorit aastas kasutades mass-tootmist. Sellel perioodil toimusid vaid lisanduvad(incremental) innovatsioonid.
  • Mis on turgulõhestav innovatsioon (disruptiveinnovation) ja kuidas see mõjutab Teie elu? Tooge mõni näide!
    On taskukohasemate ja lihtsamini kasutatavate tootevariatsioonide pakkumine uute või vähemnõudlike tarbijate poolehoiu võitmiseks. Turgusäilitav innovatsioon kui selle vastand püüdleb seevastu seniste nõudlikumate tarbijate vajaduste paremal tasemel rahuldamise poole. Turgulõhestav innovatsioon keskendub seega hinnatundlike tarbijate ning kõrge hinna tõttu seni tooteid mittetarbinute jaoks pakkumise loomisele. Seesuguseks näiteks on easyJet ja Ryanair odavlennufirmadena, kelle tegevus on põhjalikult muutnud kogu lennundusturgu.
    Tavaliselt on odavam, lihtsam kasutada ja sellega avab see turgulõhestav (disruptive ) tehnoloogia uusi turge. Kui lammutavad innovaatorid on saanud enda kätte turu alumise- vähemnõudliku osa või tärkava turu hakkavad nad ründama ka suurt põhiturgu (large mainstream market ). Ühel pool väga peen ja kallis auto, teisel pool ca 3000 eurone väga soodne auto -> turgu lõhestav innovatsioon.
  • Ettevõtete võimalikud alternatiivid turgulõhestava innovatsiooni ilmnedes (T.R.14.2)
    Saab rakendada vastandit ehk turgu säilitavat innovatsiooni.
  • Mis on ümbermõtestav ehk rekombineeriv innovatsioon (recombinantinnovation) ja milline võiks olla selle näide?(T.R 13)
    Ümbermõtetav innovatsioon on olemasolevate inimeste, ideede ja objektide kombineerimine uudsel viisil, mis eeldab mitmete seniste tehnoloogiate head tundmist ning võimet neid algelementideks lahutada.
  • Mis on avatud innovatsioon (openinnovation) ja millised eeliseid Te näete sellel suletud innovatsiooni mudeli ees? Võiks vaadata Bessanti
    https://www.youtube.com/watch?v=-Njo1dQglfU
    Avatud innovatsioon on „eesmärgipärane sisemiste ja väliste teadmiste voogude ärakasutamine ettevõttesisese innovatsiooni kiirendamiseks ühelt poolt, ja teisalt , läbi laiema turuosaluse innovatsiooni teiste osapoolte kasutamise (innovatsiooni levimise) soodustamiseks“ (Chesbrough et al. 2006: 1).
    Suletud mudel tugineb eeldusel, et ettevõtjad peavad uuenduste tegemiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks ise oma ettevõtte sees omi ideid arendama. Samas on need ajad, mil ettevõtted said oma teadmiste leviku takistamiseks lihtsalt labori uksed kõvasti kinni panna, möödas. Suletud mudeli vastu räägivad mitmed asjaolud: suurte kogemuste ja teadmistega inimeste suur mobiilsus, erariskikapitali aktiivsus, mitmete toodete ja teenuste kiire elutsükkel (toomisest turustamiseni), üha intensiivistuvast üleilmastumisest tulenev tihe konkurents välisettevõtetega jne. Kõige selle tulemusena on ettevõtted sunnitud end rohkem avama ning levib veendumus , et käes on nn avatud innovatsiooni ajastu (Chesbrough, 2003). Ühe lausega võib öelda, et avatud innovatsioon on teadmiste sisse- ja väljavoolu eesmärgipärane kasutamine ettevõttesisese innovatsiooni kiirendamiseks ning vastavalt ettevõtteväliste uuenduste kaasamiseks vajalike turgude laiendamine.
  • Mille poolest on teadmus ( knowledge ) eriline ressurss? Mille poolest erinevad ilmutatud (codified) ja ilmutamata (tacit) teadmus?
    Teadmuse definitsioone on mitmeid. Peamiselt tähendab teadmus oskust ja tahet õpitut kasutada. Teadmus ei suurene märgatavalt õppimise protsessi jooksul, see suureneb siis, kui indiviidid hakkavad õpitud rakendama. Ilmutatud teadmist saab väljendada läbi teatud koodi või keele ja seetõttu saab seda kergelt edastada, töödelda, säilitada. Ilmutatud teadmus võib esineda teatud andmete, valemite, käsiraamatute vms kujul. Ilmutamata teadmus on aga isikuline/ personaalne ning seda on raske formaliseerida. Ilmutamata teadmus eksisteerib tegevustes, protseduurides, kohustustes, väärtustes, emotsioonides. Seetõttu on sellist tüüpi teadmist raske edastada. Ilmutamata teadmuse omandamine toimub läbi kogemuste jagamise , vaatluste, imiteerimise. Ilmutatud ja ilmutamata teadmus on teineteist täiendavad. Uus teadmus luuakse läbi olemasoleva ilmutamata ehk vaikiva ning ilmutatud teadmise kooskasutamise. Samuti võib üks teadmuse vorm muutuda teiseks – ilmutatud teadmus ilmutamata ehk vaikivaks (internaliseerimine) ning vaikiv teadmus ilmutatud teadmuseks (eksternaliseerimine).
  • Selgitage lühidalt innovaatilise loovuse kolme komponenti (Amabile mudel), millede koostoimes see loovus kujuneb? Mis on T-kujuline mõtlemine? Kuidas seda arvesse võtta innovatsiooni meeskondade loomisel?
    Eksperiment-teadmised, motivatsioon ja loova mõtlemise oskused. Selle kolme ühisosa on innovaatiline loovus.
    Ekspertteadmised kui kogu tehniline, protseduuriline ja intellektuaalne arusaam innovaatilise ning loova pingutuse olemusest.
    Innovaatilisust soodustab eeskätt nõndanimetatud T-kujuline mõtlemine, mille puhul omatakse mitmeid eluvaldkondi hõlmavaid laialdasi teadmisi (T katus) ja samas sügavaid ekspertteadmisi ühes-kahes konkreetses valdkonnas (T jalg). Teisisõnu, innovaatilisus eeldab kompetentset, kuid samas laia silmaringiga inimest.
    Loova mõtlemise oskused kui paindlike ning fantaasia -küllaste probleemidele lähenemiste kasutamine. Need oskused sõltuvad isiksuse omadustest ning tööstiilist. Loova mõtlemise võtmeks on:
    teistega mittenõustumise ja senist olukorda muutvate lahendite proovimise julgus ;
    seni ühildamatutest valdkondadest pärit teadmiste kombineerimise oskus;
    raskete probleemide ja tagasilöökide kiuste endale kindlaks jäämise võime;
    pingutamisest mõneks ajaks loobumise ning hiljem värske pilguga naasmise võime ehk inkubatsioonivõime.
    Loov mõtlemine eeldab samuti sünteesiva, analüütilise ja praktilise mõtlemise koostoimimist. Sünteesiv vaatenurk genereerib uudsed ideed või lähenemised, analüütiline vaatenurk aitab nende tugevaid ja nõrku külgi kriitiliselt tunnetada praktiline vaatenurk võimaldab neid intellektuaalseid oskusi igapäevakontekstis rakendada ja uudseid ideid „müüa Motivatsioon kui sisemiste ja väliste tegurite mõjul tekkinud meelteseisund, mis suunab inimest innovaatiliste lahenduste teele.
    Kõige olulisemateks teguriteks peetakse seejuures sisemist kirge ja huvi antud tegevuse vastu. Motivatsiooni võib tekitada ka väliste tegurite, nagu näiteks raha abil, kuid elu on näidanud, et seesuguselt loodud motivatsioon on palju ebapüsivam ja kiiremini hääbuvam kui sisemiselt läbitunnetatud soov midagi korda saata.
  • Millised on innovatsiooni protsessi koostisosad (Tiddeestikeelne õpik õpik 2.1.)
  • Mis on riigi innovatsioonisüsteem, millised on selle peamised koostisosad?
  • Mis on tehnoloogiline determinism .Mis on tehnoloogia tõuke mudeli (lineaarne) põhiolemus ja mis on selle mudeli puudused?
    Tehnoloogia kui arengu vedur
    edukad riigid on tehnoloogiliselt arenenud mida enam inimkond avastab ja leiutab, seda paremaks muutub maailm. Kas maailm on jõudnud oma piirideni usus tehnoloogiatesse? Kas tehnoloogia kui selline juhib ajalugu?
    Tugev determinism: ’the advance of technology leads to a situation of inescapable necessity
    Pehme determinism: “technology, as a social , economic , political and cultural complex, is the locus of historical change
  • Mis on turu tõmbe (market pull) mudeli põhiolemus?
  • Mis on klaster? Miks klastrid tekivad? Miks ettevõtted kobarduvad ehk klasterduvad?
  • Miks on klasterdumine selles osalejatele kasulik? Miks on regioonid ja riigid huvitatud klastritest?
  • Milliseid võimekusi on vaja arendada riikidel, kes on hilised sisenejad maailmamajandusse?(slaididel)
  • Kuidas viib ettevõte oma innovatsioonistrateegiat ellu – kirjelda lühidalt viit innovatsioonistrateegia osa (TR 2.4).
  • Kuidas on ettevõtte innovatsiooni tegevust kajastatud Robert Kaplani tasakaalustulemuskaardi mudelis ?
  • Mis on innovatsiooniprotsesside tunnel ? (T.R.4.1). Kuidas see kirjeldab põhiprotsesse, mis on vajalikud ettevõtte innovatsioonisüsteemi toetamiseks.
  • Mis on ärimudel? Kuidas ärimudeli innovatsiooni saab teha? Tooge näiteid ärimudeli innovatsiooni kohta? ( mis ärimudel – Osterwalderhttps://www.youtube.com/watch?v=RpFiL-1TVLw) ja kuidas toimub ärimudeli innovatsioonhttps://www.youtube.com/watch?v=B4ZSGQW0UMI
  • Vasakule Paremale
    Mis on innovatsioon- #1 Mis on innovatsioon- #2 Mis on innovatsioon- #3 Mis on innovatsioon- #4 Mis on innovatsioon- #5 Mis on innovatsioon- #6 Mis on innovatsioon- #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merileid.K Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Innovatsioonialused
    8
    docx

    Innovatsioonialused

    Kordamisküsimused 1. Mis on innovatsioon? Mille poolest erinevad innovatsioon (innovation) ja leiutis (invention) Innovatsioon on millegi uue ja kasuliku edukas juurutamine, mis leiab tunnustamist olulise ja arengule suunatud muutusena. Uudsus võib tähendada uut ettevõtte jaoks, mingi turu jaoks või kogu maailma jaoks. Innovatsioon ei ole uus idee, meetod, seade, toode või teenus. Leiutamine kui näiteks tooteidee väljatöötamine pole samuti innovatsioon. Leiutis on uue tooteidee või protsessiidee esmailmnemine. Innovatsioon on seevastu esimene katse seesugust uut ideed praktikas rakendada. 2. Millised on innovatsiooni peamised liigid? (näiteks võiks teada Schumpeteri liigitust) Tooteinnovatsioon Protsessiinnovatsioon Turundusinnovatsioon organisatsiooniinnovatsioon

    Ühiskond
    Innovatsioon kordamisküsimused
    6
    docx

    Innovatsioon kordamisküsimused

    1.Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. 2.Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted. · Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani,

    Projekti juhtimine
    Innovatsioon
    18
    docx

    Innovatsioon

    SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1 INNOVATSIOON....................................................................................................................3 2 MAKROMAJANDUS.............................................................................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................

    Ettevõtemajandus
    Innovatsiooni loengu kordamisküsimused
    25
    doc

    Innovatsiooni loengu kordamisküsimused

    Loeng 1: Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Innovatsiooni ajendab võime näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandus, sotsioloogia, psühholoogia, poliitika, juhtimine, ajalugu, geograafia, tehnika teadused, IT. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Konkurentsieelist loovad organisatsioonid, kes suudavad kasutada uut teadmist, tehnoloogilisi oskusi ja kogemusi uuenduste loomiseks oma toodetes ja teenustes ning nende loomise ja kättetoimetamise meetodites. Samuti on konkurentsieelise allikaks peetud suutlikkust pakkuda kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat teenust. Southwest Airlines saavutas USA efektiivseima lennufirma positsiooni, kuigi oli konkurentidest palju väiksem

    Innovatsioon
    Seminar Innovatsiooni liigid
    4
    odt

    Seminar Innovatsiooni liigid

    · Protsessiinnovatsioon (Process) on uue või oluliselt parandatud tootmis- või kätte toimetamis meetodi loomine. See sisaldab endas olulisi muudatusi tehnikas, varustuses ja/või tarkvaras. · Turundusinnovatsioon (Market) on uue turundusmeetme kasutusele võtmine, mis toob endaga kaasa olulised muutused toote disainis või pakendamises, toote paigutuses, promotsioonis või hinnakujunduses. · Organisatsiooniline innovatsioon on uue organisatsioonilise meetodi juurutamine ettevõtte juhtimistavade, töökoha organiseerimise või välissuhete osas. Lisaks veel: · Ärimudeliinnovatsioon (Input innovation) on uute tootmis- või tarneallikate kasutusele võtmine 1. Innovaatilisust määravad tegurid: · teadmuse omandamisvõimekus (näiteks ettevõttesisene teadus- ja arendustegevus, töötajate kvalifikatsioon, innovatsioonijuhtimise võimekus, tehnoloogilised oskused);

    Ettevõtlus ja innovatsioon
    Innovatsioon loeng 1
    3
    doc

    Innovatsioon loeng 1

    tihtipeale valesti. Innovatsiooni tuleb näha ettevõtete kontekstis ja sellisena, et see annab konkurentsi eelise. Innovatsiooni nähakse: · kõrgtehnoloogilisena, · teadus- ja arenduskesksena · elitaarse ja kaugena. Eestis levinud radikaalne innovatsioonikäsitlus on mütoloogilise iseloomuga (vastandudes ratsionaalsele ja konstruktiivsele). Sellega omakorda kaasneb omakorda oht, et kasutatav mõiste muutub sisutühjaks. Innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis. Innovatsiooniga on tegu siis, kui toode või teenus jõuab reaalselt turule. Innovatsioon ­ ettevõtte poolt turule toodud uus või oluliselt täiustatud toode (kaup/teenus), samuti uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi (sh ka turustus-, tarnimismeetodi vms) rakendamine ettevõttes. "Innovatsioon on uute ideede edukas rakendamine".

    Innovatsioon
    TTÜ ettevõtluse alused konspekt
    4
    doc

    TTÜ ettevõtluse alused konspekt

    18. Võimaluse aken (window of opportunity) ­ mõiste. Metafoor, mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõtte on reaalne siseneda uuele turule. Kui on tekkinud turg tootele/teenusele, siis aken avaneb ja ettevõtted sisenevad tegevusharru Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken uute sisenejate jaoks sulgub 19. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. (Jälgi trende, ....). Jälgi trende, leia probleem (ja lahenda), täida lünk turul. 20. Loovus ja innovatsioon ­ olemus ning nende erinevus. Loovus ­ sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks on leiutis ­ uue toote IDEE loomine. Ideede loomise kulg. Innovatsioon ­ ideede sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Leiutise ära kasutamine ärilisel otstarbel. Uue toote loomine. Innovatsiooni all mõeldakse loova tegevuse käigus tulnud ideede täiustamise ja praktilist rakendamist. Innovatsioon on raske töö. Uuenduslikkus.

    Ettevõtluse alused
    Avalik juhtimine ja avalik teenus
    12
    docx

    Avalik juhtimine ja avalik teenus

    2. Miks on oluline tegeleda teadmusjuhtimisega avalikus sektoris?- 3. Millised on avaliku ja ärisektori teadmusjuhtimise eripärad? Erasektoris kasutatakse teadmusjuhtimist eelkõige organisatsioonisiseste teadmiste jagamisel, mis on suunatud konkreetsete valdkondade arendamisele. Avalikus sektoris kasutatakse teadmusjuhtimist nii sisemiste kui väliste teadmiste jagamiseks (teadmiste ammutamine väljaspoolt organisatsiooni ning teadmiste jagamine avalikkusega). Teema 7: Innovatsioon avalikus sektoris Innovatsioon on toote, teenuse või süsteemi parandamise, kohandamise või arendamise protsess, mille eesmärgiks on inimestele suurema väärtuse pakkumine. Innovatsioon on pidev protsess, mille tulemuseks on positiivset mõju omav muutus.Innovatsiooni tulemuseks on midagi senisest erinevat, millel on mõju. 1.Millised on innovatsiooni leviku etapid? Tooge näide ühe avaliku sektori innovatsiooni põhjal. 1

    Avalik haldus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun