Sellisel ettevõtluses peaaegu puuduvad riskid, kuna ollakse väga ettevaatlikud ning tähtsaid muutusi tehakse arvestades teiste kogemusi. Näiteks Ryanair Passiivne – see strateegia sobib neile, kes töötavad väga kitsal spetsialiseerumisel ning nende tooted ei ole lõplikud. Taolised firmad lihtsalt teevad seda, mida neilt nõuavad tellijad. Neil puudub igasugune iseseisev innovatsiooni tegevus ning puuduvad ka riskid. 8.Millistest elementidest koosneb rahvuslik (riiklik) innovatsioonisüsteem? Rahvuslik innovatsioonisüsteem on organisatsioonide (sh ettevõtete, ülikoolide, valitsusasutuste) ja nendevaheliste suhete süsteem, mille raames toimub majanduslikult kasulike teadmiste ja tehnoloogiate loomine, levitamine ja rakendamine Rahvuslikus innovatsioonisüsteemis osaleb nii avalik kui erasektor, aga ka mittetulundusasutused, kes võivad tegutseda vahendajatena ja sidemehhanismina ettevõtete, teadusasutuste, poliitikategijate, investorite ja teiste osapoolte vahel.
läbimõeldud tegevuste ahel. 14. Miks on nii, et „kuigi firmad omavad juurdepääsu samasugustele ressurssidele suudavad nad pakkuda väga erinevad tooteid ja teenuseid“ nagu väitis E.Penrose. ? Ressursside ja võimekuste roll ettevõtete innovaatilisuses? See on seetõttu, et kuigi neil on samasugune juurdepääs ressurssidele, siis nende mõttemaailm on väga erinev ning nad ei taha pakkuda sama toodet. 15. Mis on riigi innovatsioonisüsteem, millised on selle peamised koostisosad? Innovatsioonisüsteem on organisatsioonide (sh ettevõtete, ülikoolide, valitsusasutuste) ja nendevaheliste suhete süsteem, mille raames toimub majanduslikult kasulike teadmiste ja tehnoloogiate loomine, levitamine ja rakendamine. 16. Mis on tehnoloogiline determinism. Mis on tehnoloogia tõuke mudeli (lineaarne) põhiolemus ja mis on selle mudeli puudused? 17. Mis on klaster? Miks klastrid tekivad? Miks ettevõtted kobarduvad ehk
kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus. Nt: auruenergia, IKT-„revolutsioon“, biotehnoloogia. Millised on probleemid innovatsiooni tajumisega Eestis? Innovatsiooni nähakse – kõrgetehnoloogilisena, TA kesksena, elitaarse ja kaugena Eestis on levinud radikaalne nin mütoloogilise iseloomuga innovatsioonikäsitlus, mis kaasneb sellega, et mõiste muutub sisetühjaks. Innovatsioonisüsteem, innovatsioon erinevates majandussektorites Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? Õpi → otsi → vali → vii ellu (omanda, teosta, käivita, säilita). Loetlege üles rahvusliku innovatsioonisüsteemi komponente. Rahvuslik innovatsioonisüsteem on organisatsioonide (sh ettevõtete, ülikoolide, valitsusasutuste) ja nendevaheliste suhete süsteem, mille raames toimub majanduslikult kasulike teadmiste ja tehnoloogiate loomine, levitamine ja rakendamine.
tõuke) mudelid ja kasutaja-initsieeritud (turu-initsieeritud) mudelid N: Barbie nukk, superliim, roolivõimendi · Interaktiivsed mudelid (1980-ndad) innovatsioon ei ole järjestikune protsess, selle võib jaotada paljudeks alaprotsessideks, mis on kõik omavahel seoses · Süsteemimudelid (1990-ndad) ettevõte ei pea tingimata ise mahukat arendustööd tegema, vaid saab kasu suhetest võrgustikus (riiklik innovatsioonisüsteem) · Evolutsioonilised mudelid (1980-ndad,1990-ndad) neoklassikaline majandus ei suuda tegeleda dünaamiliste kvalitatiivsete muutustega (darvinistlik lähenemine) e. inkrementaalne innovatsioon · Innovaatiline miljöö territoriaalne aspekt, võrgustik ei pea olema formaalne, suhtlemine ja teadmiste ülekanne peab olema lihtne · Avatud mudelid väliskeskkonnast tulenev innovatsioonimudel. Oluline kommertsialiseerimisvõime.
luua uuenduseks soodne keskkond ning taashaarata eestvedaja roll. Edu eeldus on hästi läbimõeldud ja sõnastatud ning ressurssidega varustatud tegevustik, mis toetab loovuse, mõtteerksuse ja avaruse ”õitsemist” ühiskonna kõigis kihtides. Samuti vabadust selleks.Innovatsioonipoliitika kohendamisel tuleb meeles pidada (vähemalt) kaheksat tõsiasja: 1. Innovatsioon on tehnoloogiakeskne ning sõltub tehnoloogia arengust; 2. Innovatsioonisüsteem peab olema seotud ühiskonna kõigi kihtidega; 3. Mingit tüüpi innovatsiooni tagab kindlat laadi innovatsioonisüsteem, seega tuleb järjekindlalt kontrollida, et Eesti looks, arendaks ja tagaks tehnoloogiainnovatsiooni toetava innovatsioonisüsteemi töövõime; 4. Tehnoloogia, toote, teenuse jt. innovatsiooniliikide edu alus on inimese mõttelaadi muutumine (paradigma innovatsioon); 5
Kõige olulisemateks teguriteks peetakse seejuures sisemist kirge ja huvi antud tegevuse vastu. Motivatsiooni võib tekitada ka väliste tegurite, nagu näiteks raha abil, kuid elu on näidanud, et seesuguselt loodud motivatsioon on palju ebapüsivam ja kiiremini hääbuvam kui sisemiselt läbitunnetatud soov midagi korda saata. 15. Millised on innovatsiooni protsessi koostisosad (Tiddeestikeelne õpik õpik 2.1.) 16. Mis on riigi innovatsioonisüsteem, millised on selle peamised koostisosad? 17. Mis on tehnoloogiline determinism.Mis on tehnoloogia tõuke mudeli (lineaarne) põhiolemus ja mis on selle mudeli puudused? Tehnoloogia kui arengu vedur edukad riigid on tehnoloogiliselt arenenud mida enam inimkond avastab ja leiutab, seda paremaks muutub maailm. Kas maailm on jõudnud oma piirideni usus tehnoloogiatesse? Kas tehnoloogia kui selline juhib ajalugu?
mõju. Kuigi Eesti Vabariigi innovatsioonipoliitika läheneb aja jooksul paratamatult Euroopa Liidu innovatsioonipoliitikale, peame me ilmselt ka edaspidi oma spetsiifilisest olukorrast tulenevalt jätkama mõnevõrra mittestandardset innovatsioonipoliitikat. Meil tuleb jätkuvalt suhtuda ettevaatlikult Lääne ekspertide soovitustesse. 13 Kokkuvõte Eestis on loodud täiesti rahuldaval tasemel klassikaline innovatsioonisüsteem. Kuigi olemasoleva innovatsioonisüsteemi positiivne môju Eesti majanduses on täiesti tunnetatav, on selleks otstarbeks eraldatavad summad majanduse struktuuri oluliseks môjutamiseks liiga väikesed. Eesti riigi sihtfinantseerimisest hoopis rohkem on majanduse struktuuri môjutanud välisinvesteeringud ja mitmesugused Euroopa ning ülemaailmsed arenguprogrammid. lmselt pole arukas hakata oluliselt praegust innovatsioonisüsteemi reformima. See
kohaneda, kaovad turult. Samas, tehnoloogilise trajektoori muutmine tuleneb sellest, et erinevad firmad omavahel konkureerivad. Organisatsiooniline võimekus konkurentsile vastu pidada toob varem või hiljem endaga vajadust trajektoori muutmiseks ning edaspidiseks arenguks. 22. Mida mõistetakse rahvusliku innovatsioonisüsteemi all; kirjelda rahvusliku innovatsioonisüsteemi erinevaid osapooli, nende rolli vastavas süsteemis ning mõju ettevõtluskeskkonnale? Rahvuslik innovatsioonisüsteem on organisatsioonide (sh ettevõtete, ülikoolide, valitsusasutuste) ja nendevaheliste suhete süsteem, mille raames toimub majanduslikult kasulike teadmiste ja tehnoloogiate loomine, levitamine ja rakendamine. 23.Mis on peamised klassikalised lähenemised riigi rollile innovatsioonipoliitikas ja mis on olnud nende peamised avaldumisvormid ajaloolises perspektiivis? 1)Rahva juhtimine "õige äri juurde", s.t majanduskasvu tegevusspetsiifilise olemuse tunnustamine ajaloolise alguspunktina.
a) võrdsusena sotsiaalsetes standardites; b) kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises; c) võrdsete sissetulekutena. 113. Otsustuskeskkonna Õiguslik-institutsionaalsed tegurid on a) justiitsministeerium, kohtusüsteem; b)parlament, valitsus; c) seadused, määrused. 114. Otsustuskeskkonna ühiskondlikud tegurid on a) väärtused, ideoloogiad, mentaliteet; b) ühiskondlikud organisatsioonid; c) avalik sektor. 115. Otsustuskeskkonna tehnilis-majanduslikud tegurid on a) riiklik innovatsioonisüsteem; b) tootmisvõimsused, tehniliste ja majanduslike teadmiste tase; c) tehniline ja majanduslik haridus. 116. Sotsiaalse valiku mehhanismid on a) parteid, ühendused, liidud; b)parlamendivalimised, koalitsioonikokkuleppe sõlmimine; c) turumehhanism, poliitiline sotsiaalse valiku mehhanism, bürokraatia, assotsiatsioonid. 117. Ühiskonna kõige kõrgemaks ja üldisemaks eesmärgiks on a) üldise heaolu maksimeerimine; b)sisemajanduse koguprodukti rnaksimeerimine; c) ekspordi suurendamine. 118
c) inimene jaotab kultuurisfäärid kaheks: 1) tööl; 2) kõdus ja sõprade ringis. 113. Otsustuskeskkonna Õiguslik-institutsionaalsed tegurid on a)justiitsministeerium, kohtusüsteem; b) parlament, valitsus; c)seadused, määrused. 114. Otsustuskeskkonna ühiskondlikud tegurid on a)väärtused, ideoloogiad, mentaliteet; b)ühiskondlikud organisatsioonid; c)avalik sektor. 115. Otsustuskeskkonna tehnilis-majanduslikud tegurid on a)riiklik innovatsioonisüsteem; b)tootmisvõimsused, tehniliste ja majanduslike teadmiste tase; c)tehniline ja majanduslik haridus. P 36.Paternalism väidab, et valitsus peab sekkuma selleparast, et a)vastutab riigi suveräänsuse eest; b) ta teab paremini, mis on hea ja mis on halb; c)ta peab kaitsma keskvõimu huve. 107. Parlamendi heterogeensust (laia poliitilist spektrit) soodustaks a)valimisnimekirjade (parteide) vahmiskünnise puudumine; b)valimisnimekirjade (parteide) kõrge valimiskünnis;
Omavahel tihedalt seotud institutsioonide süsteemis luuakse ja vahetatakse uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalikke teadmisi ja oskusi ning see süsteem moodustab valitsusele raamistiku innovatsioonipoliitikate kujundamiseks. Rahvuslikus innovatsioonisüsteemis osaleb nii avalik kui erasektor, aga ka mittetulundusasutused, kes võivad tegutseda vahendajatena ja sidemehhanismina ettevõtete, teadusasutuste, poliitikategijate, investorite ja teiste osapoolte vahel. Innovatsioonisüsteem koosneb erinevatest komponentidest, milleks on: · kommunikatsiooni- ja andmesidevõrgud; · haridus- ja koolitussüsteem; · teadus- ja tootearendussüsteem; · ettevõtluse koostöö-, arendus-, nõustamis- ja toetussüsteem; · strateegiliste välispartnerite kaasamise ja eksporditoetussüsteem. Joonis. Rahvuslik innovatsioonisüsteem. 13
siis kasvuga (Hytönen, 2000:8). ―Kõik see, mis l a e p s e l e v a r e m v õ i e h k h i l j e m k a s u k s t u l e b , on aluseks tema v a ja d u st e g a seostatavatele väärtushinnangutele‖. Turumajandusühiskonnas on tööhõive kindlustamine nii indiviidile, ühingule kui ka etnosele eksistesiaalslt v a j a l i k . Tööhõive on subjekti jätkusuutlikusprioriteediks. Üha globaliseeruvas tootmises mõjutavad edukust: poliitika, lobitöö, rahvuslik innovatsioonisüsteem ja hoiakuline innovaatilisus, indiviidi: ettevõtlikkus, innovaatilisus, tema isiksuseomadused, kompetentsus, avatus uutele teadmistele. Samuti on oluline ülalnimetatute teatav kooskõla ühiskonnas *. Muutused toimuvad ühiskonnas teatavasti vaid subjektiivsete tegurite kuhjumise kaudu (Hegel). Aktiivsuspedagoogika loob loovust? ―E. Torrance väidab, seitsmes erinevas kultuuris läbi viidudud loova mõtlemise võrdleva uurimuse alusel, et loov
siis kasvuga (Hytönen, 2000:8). Kõik see, mis l a e p s e l e v a r e m v õ i e h k h i l j e m k a s u k s t u l e b , on aluseks tema v a ja d u st e g a seostatavatele väärtushinnangutele. Turumajandusühiskonnas on tööhõive kindlustamine nii indiviidile, ühingule kui ka etnosele eksistesiaalslt v a j a l i k . Tööhõive on subjekti jätkusuutlikusprioriteediks. Üha globaliseeruvas tootmises mõjutavad edukust: poliitika, lobitöö, rahvuslik innovatsioonisüsteem ja hoiakuline innovaatilisus, indiviidi: ettevõtlikkus, innovaatilisus, tema isiksuseomadused, kompetentsus, avatus uutele teadmistele. Samuti on oluline ülalnimetatute teatav kooskõla ühiskonnas *. Muutused toimuvad ühiskonnas teatavasti vaid subjektiivsete tegurite kuhjumise kaudu (Hegel). Aktiivsuspedagoogika loob loovust? E. Torrance väidab, seitsmes erinevas kultuuris läbi viidudud loova mõtlemise võrdleva uurimuse alusel, et loov
Õppimine, kui uute oskuste ja kompetentsi omandamine, mitte lihtsalt info talletamine. Õppimine toimub kõikides majandussüsteemi osades. Osalus protsessis on sageli määrava tähtsusega, sest innovatsioone ei võeta kasutusse kas siis vanade eelistuste, hindade või olemasoleva rutiini tõttu: lihtsalt ollakse harjunud vanaviisi toimetama Kui õnnestub muuta rutiiniks innoveerimine, siis on tõenäoliselt enam lootust rajasõltuvuse (path dependency) vältimiseks. Regionaalne innovatsioonisüsteem (RIS)- on era- ja avalike organisatsioonide läbipõimunud kooslus, mis loob ja levitab uusi teadmisi ja oskusi. Sotsiaalne süsteem, mille keskne tegevus on õppimine - inimeste interaktsioonil põhinev tegevus. Iseloomustab teadmise loojate (ettevõtted, ülikoolid, arendus- ja koolitusorganisatsioonid, tehnosiirde asutused) koostöö ja konkurents ning kogu piirkonnas innovatsiooni toetav kultuur, mis soodustab süsteemi toimimist ja edasiarengut.
annaabi.ee 
