Inimese üldiseloomustus ja homöostaas

L, Sirje

Inimese üldiseloomustus ja homöostaas (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Bioloogia
Inimese üldiseloomustus ja homöostaas

Inimene kuulub:

loomariiki (päristuumsus, hulkraksus, liikumisvõime ning heterotroofne toitumine)
keelikloomade hõimkonda (seljakeelik mõnel eluetapil )
imetajate klassi (kõrgeltarenenud närvisüsteem, poegimine ja imetamine, täiuslik termoregulatsioon)
esikloomaliste ehk primaatide seltsi (hästiliikuvad sõrmed, lamedad küüned, nägemismeele tähtsus suur, haistmismeele taandareng , koonu lühenemeine, lihtne hammaste struktuur, keeruka aju progresseeruv areng)
inimlaadsete ülemsugukonda
inimlaste sugukonda
inimeste perekonda
liik: inimene

Inimahvid : orangutangid, gorillad , šimpansid, bonobod

Neoteenia – pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas

Inimesele iseloomulikud tunnused:

Väga suur ajumaht (~1400cm3)
Püstine kehahoiak ja kahel jalal liikumine
Aeglane areng, mittesessoonne sigimine (ei sõltu aastaajast )
Inimene on omnivoor (kõigesööja); toitu töödeldakse, varutakse, transporditakse ja jagatakse omavahel.
Keerukas kultuuriline käitumine (sh artikuleeritud kõne)
Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad pikaaegset hoolitsust
Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiat; sõltuvus asjades
Elamine tavaliselt lagedal maal, metsast väljas; kogukondadena laagrites või asulates

Koed

Epiteelkude ( rakud tihedalt, vähe rakuvaheainet, paikneb pinnal – nahk, organite kate; ülesanne katta ja kaitsta)
Lihaskude
- Silelihaskude – käävjad ühetuumalised rakud; kokkutõmbed aeglased ning ei allu inimese tahtele; lihased ei kinnitu luudele ; torujate siseelundite ümber
- Vöötlihaskude – silinderjad ja pikad paljutuumalised rakud; kokkutõmbed kiired ja alluvad inimese tahtele; lihased kinnituvad luudele
- Südamelihaskude – ainult südames; rakud sarnased vöötlihaskoele (ainult et väiksemad, ühetuumalised, otstest harunevad); lihased töötavad automaatselt
Sidekude (ül: täita elunditevahelisi tühimikke, hoida elundeid paigal; palju rakuvaheainet; uueneb kudedest kõige kiiremini)
- Rasvkude – palju suuri ümaraid rakke, vähe rakuvaheainet, 80% rasva; ül: kaitse ( mehaaniline ja termo ), varu ( aineline ja energeetiline), eritus
- Kõhrkude – sidekoest jäigem, luukoest elastsem, veresooned ja närvid puuduvad
- Luukude – vähe rakke, rohkem rakuvaheainet, intensiivne ainevahetus (palju veresooni); moodustub, kui kõhrkoele ladestuvad mineraalsoolad
- Veri ja lümfikude – ainuke vedel kude, palju rakuvaheainet, mõned üksikud erütro-, leuko - ja trombotsüüdid
Närvikude (väga mitmekesine, sõltub paiknemisest; neuronid – el. Impulsside ülekanne, gliiarakud kaitsevad ja toidavad neid; rakud hästi hargnevad; dendriidid – jätked, mis võtavad vastu, akson ehk neuriit – annab edasi)

Elundite kuuluvus elundkondadesse

Katteelundkond – nahk, karvad , küüned
Tugielundkond – luud, liigesed , kõõlused, lihased
Seedeelundkond – suuava, söögitoru, magu , maks, kõhunääre, peensool , jämesool, pärasool, pärak
Hingamiselundkond – ninaava, kurk , kõri, hingetorud, kopsutorud , kopsud
Ringeelundkond – süda, veresooned
Erituselundkond – neerud , kusejuha , kusepõis, kusiti
Närvisüsteem – peaaju, meeleelundid , seljaaju, närvid
Sisenõresüsteem – Käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari, munandid
Sigimiselundkond – eesnääre, seemnesari , peenis; rinnanääre, munasari, emakas , tupp

Neurogliia – rakud, mis ümbritsevad, toetavad , kaitsevad, toidavad neuroneid ning isoleerivad neid teistest keharakkudest elektriliselt. Tänu gliiarakkudele on närviimpulsi liikumiskiirus 100 m/s (ilma oleks 5 m/s).

Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga ja annab närviimpulssi edasi järgmisele rakule. Tööpõhimõte: närviimpulss saabub -> mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga -> ioonkanalid avanevad, impulss kantakse edasi -> mediaator laguneb ja ioonkanal sulgub

Narkootikumide mõju organismile – Narkootikumid imiteerivad mediaatorite toimet. Pärast narkootikumi manustamist väheneb või lõppeb organismis mediaatorite süntees, sest need on juba olemas. Narkootikumi mõju lõppedes ei suuda organism ise vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub tugevalt ja tekib vastupandamatu vajadus uue annuse järgi.

Humoraalne regulatsioon on organismi elundkondade talitluse reguleerimine hormoonide vahendusel. Kuna hormoone on veres väga väike, siis on see regulatsioon aeglane, kuid järjepidev.

Ajuripatsi hormoonid:

Antidiureetiline hormoon – vähendab vee hulka uriinis; tõstab vererõhku
Oksütotsiin – silelihaste kokkutõmbed sünnitusel; piima eritumine piimanäärmetest
Kortikotropiin – stimuleerib neerupealiste hormoonide eritumist
Follitropiin – sugurakkude areng
Kasvuhormoon – soodustab kasvu; mõjutab ainevahetust
Lutropiin – naistel: stimuleerib ovulatsiooni ja kollakeha teket; meestel: stimuleerib testosterooni eritamist
Prolaktiin – piima tootmise ning eritamise stimulatsioon raseduse lõpus
Türeotropiin – kilpnäärme kasv ja talitlus

Adrenaliin – seda toodavad neerupealised; hirmuhormoon – põhjustab viha, erutust, hirmu; valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks.

Glükagoon – seda toodab kõhunääre; suurendab glükoosi sisaldust veres, stimuleerides glükagooni lagundamist maksas .

Insuliin – samuti kõhunäärmes; vähendab glükoosi sisaldust veres; suurendab glükogeeni tagavara maksas.

Neerude ülesanne:

Hoida organismi veehulk stabiilne
Reguleerida anorgaaniliste ioonide hulka
Eraldada jääkaineid
Hoida pH tasakaalu (ensüümide toimimiseks)
Toota erütropoetiini (soodustab vere punaliblede teket)

Uurea – inimese lämmastikuainevahtuse jääkprodukt; aminohapete lagundamisel tekib ammoniaak, mis on organismile ohtlik aine, ning sellest sünteesitakse kohe ohutu uurea.

Osmoos – lahusti liigub väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse. Suure kontsentratsiooniga lahustes kaotavad rakud osmoosi tõttu vett ja tõmbuvad kokku, madalama kontsentratsiooniga lahustes imavad rakud vett ja võivad lõhkeda.

Neerud töötavad kolme-etapiliselt:

Filtreerimine – läbi lähevad kõik peale vererakkude ja suurte valgumolekulide
Tagasiimendumine – verre imatakse tagasi (reabsorbeeritakse) kõik peale jääkainete ja osa vee
Aktiivne eritus – tekkivale uriinile lisatakse hormoonid, ravimid ja toidus olevad lisaained

Esmases uriinis on olemas vesi, glükoos, aminohapped, soolad , jääkained (nii vajalikud ained kui ka ebavajalikud). Lõplikus uriinis on vaid natuke vett, jääkained, uurea.

Organismi veetasakaalu hoitakse negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad spetsiaalsed retseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes (kui see on suur, siis on veekadu suurem vee saamisest). Hüpotalamus stimuleerib ajus asuvat janukeskust ja paneb käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (loe hormoonide punkti alt).

Loomadest higistavad vaid imetajad (va kiskjad , sõralised ja närilised).

Termoregulatsioon inimesel toimub hüpotalamuse kaudu, mis toimib termostaadina (mõõdab vere temperatuuri). Kui inimesel on palav – nahaalused kapillaarid laienevad , higieritus suureneb. Kui inimesel on külm – nahaalused kapillaarid ahenevad, higieritus lakkab, kehakarvad tõusevad püsti, toimub värisemine.

Pruun rasvkude

Nimetus: Pruun värvus tuleneb selles olevatest rohketest mitokondritest.
Asub: väikelastel abaluudevahelises piirkonnas, kaenla all ja kaela ümber.
Miks: Vastsündinutel ei ole külmavärinaid. Nende kehapind on võrreldes ruumalaga suurem => soojuskadu suurem
Kuidas: Rasv oksüdeerub, vabaneb soojus , mis kantakse vere poolt laiali.

Hüpotermia – kehatemperatuur langeb alla 35°C, ainevahetus pidurdub. Sellise inimese abistamiseks tuleks eelkõige vähendada ta soojuskadu (mähkida sooja teki sisse), kuid teha seda järkjärgult.

Kaasasündinud kaitsemehhanismid reageerivad kiirelt ja paljudele patogeenidele (nt kaitse katete poolt; immuunsüsteem – fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud). Omandatud kaitsemehhanismid reageerivad aeglasemalt ja kindlatele patogeenidele (nt antikehad ja tapjarakud).

Passiivne kaitse – nahk (rakud tihedalt, normaalne mikrofloora , pH natuke happeline, veri hüübib), limaskestad ; süljes, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismide arengut; maomahl – hävitab seedetrakti sattunud patogeenid

Immuunsüsteemi töö:

Rakud:
- Neutrofiilid – vigastuste korral nahas asuvad kohe haigustekitajaid ründama
- Makrofaagid – õgirakud (kopsudes, maksas, sooltes, nahas)
- B-lümfotsüüdid – toodavad antikehi
- Abistaja -T-rakud – aitavad toota antikehi ning suurendavad makrofaagide võimet rünnata
- Tapja -T-rakud – hävitavad viirusega nakatunud rakke
Neutrofiilid ja makrofaagid neelavad haigustekitajad tervelt alla.
B-lümfotsüüdid katavad bakteriaalsed toksiinid antikehadega.

Allergia tekib, kui immuunsüsteem reageerib liiga tugevalt pealtnäha ohututele ainetele.

Palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut.

Energiallikad füüsilise pingutuse korral:

Kuni 10 sekundit – lihastesse talletunud ATP lõhustamine ADPks ja AMPks.
10-60 sekundit – anaeroobne glükoosi lagundamine – 2 ATP-d ja piimhape
Üle 60 sekundi – glükoosi aeroobne lagundamine – 38 ATP-s, vesi ja süsihappegaas

Treenitud inimese organism:

süda – lihas tugevneb, löögimaht suureneb, veresooned tugevamad, veresoonte lupjumine väheneb
kopsud – kopsumaht suureneb, alveoolide pindala suureneb, lihased tugevnevad
lihased – rohkem mitokondreid, lihaste töö kordineeritum, müoglobiin – aitab O2 siduda

Muutused inimese vananemisel :

juuste hõrenemine või täielik väljalangemine
lõhna- ja maitsetundlikkuse, kuulmise, nägemise nõrgenemine
ajukoore rakkude vähenemine
kopsumahu ja südamemahu vähenemine
neerude uurinitootmisvõime vähenemine
luude hõrenemine
seedehäired
lihasjõu vähenemine
naha elastsuse vähenemine
termoregulatsiooni häired

Haigused vananemisel ja nende leevendus/ravi:

Liigesepõletik – operatsioon
osteoporoos – saab ennetada ( piimatooted , kehaline aktiivsus)
Alzheimeri tõbi – ravi puudub
Parkinsoni tõbi – ravi puudub, kuid leevendust võib tuua mõne dopamiini erimi manustamine

Vananemise põhjusteks peetakse vabu radikaale (veresoonte lupjumine, südameinfarkt, ajuinsult , vähk) ja kromosoomi telomeeride lühenemist ( rakk ei saa lõpuks jaguneda).

Mäluliigid:
Sensoorne
Primaarne
Sekundaarne
Tertsiaalne
Salvestamine
Automatiseeritud tajumisel
Sõnaliselt
Harjutamisel
Väga sagedal harjutamisel
Kättesaadavus
Väga kiire
Väga kiire
Aeglane
Väga kiire
Unustamine
Kiire kustutamine
Uus info asendab vana
Nii uue kui vana info segav mõju
Unustamist pole
Maht
Väike
Väike
Väga suur
Väga suur
Lühimälu
Lühimälu
Püsimälu
püsimälu

Krooniliste alkohoolikute mälu kaotab võime püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada. Erinevad mäluliigid toimivad küll normaalselt, kuid ometi ei suudeta informatsiooni üle kanda primaarsest mälust sekundaarsesse.

Bioloogilised rütmid – perioodilised muutused organismides nii väliskeskkonna kui ka organismisiseste protsesside mõjul. Inimesel on need näiteks kehatemperatuuri ööpäevane kõikumine 1-1,5 kraadi piires, une-ärkveloleku tsükkel.

Und on vaja, et saaksid toimud pikaajalisemad keemilised ja struktuursed protsessid (neuronite aktiivsus reorganiseerub) -> õppimine ja mälu salvestamine.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Inimese üldiseloomustus ja homöostaas #1

Inimese üldiseloomustus ja homöostaas #2

Inimese üldiseloomustus ja homöostaas #3

Inimese üldiseloomustus ja homöostaas #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

82 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sirje L Õppematerjali autor

Inimese kuulumine taksonitesse, inimesele iseloomulikud tunnused, koed, elundite kuulumine elundkondadesse, osad hormoonid, humoraalne regulatsioon, neerude töö, termoregulatsioon, kaitsemehhanismid ja immuunsüsteem, energiallikad füüsilisel pingutusel, vananemine, mälu, biorütmid

inimese kuulumine taksonitesse inimesele iseloomulikud tunnused koed elundite kuulumine elundkondadesse osad hormoonid humoraalne regulatsioon neerude töö termoregulatsioon kaitsemehhanismid immuunsüsteem energiallikad füüsilisel pingutusel vananemine mälu biorütmid

Sarnased õppematerjalid

doc

Bioloogia - inimene

Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid

Bioloogia

docx

Inimese bioloogia

inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest. 2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti (isegi hobune ja eesel erinevad teineteisest rohkem). 3. Inimesele iseloomulikud tunnused: · suur aju (ligikaudu 1400cm2, inimese aju suhteline maht on loomariigis suurim) · püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal · aeglane areng, ka arengu aeglustumine ja pidurdumine · mittesessoonne sigimine

Bioloogia

docx

Inimese evolutsioon

onvaja tähelepanu teravdada Klassikaline tingimine õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel Operantne tingimine seos oma käitumise ja tagajärje vahel Inimese võrdlus primaatidega - Ühised suunad o Küünised on asendunud küüntega o Lühenenud koon o Peaaju, näokolju osatähtsuse vähenemine, peakolju suurenemine (3x suurem kui ahvidel) o Inimese ja simpansil 99% valke samad o Aminohappeline järjestus valkudes erineb 1,2% o DNA nukleotiidne järjestus erineb ainult 1,6% o Inimesel on 23 paari kromosoome, shimpansil 24 paari kromosoome, millest 13 paari on identsed - Inimese areng võrreldes inimahvidega on aeglustunud o Vastsündinud peaaju math on u 25% täiskasvand inimese omast o Ahvibeebil 50% o Inimesel on 2.a

Bioloogia

doc

Inimene

Bioloogia kontrolltöö Villu Inimene Inimese üldiseloomustus Inimene kuulub loomariiki imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. Inimesele iseloomulikud tunnused: - Suur aju, püstine asend, S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu. - Kahel jalal liikumine, artikuleeritud kõne. - Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. - Kõigesööja - Keerukas kultuuriline käitumine.

Bioloogia

docx

Inimene - asend loomariigis, üldiseloomustus, iseloomulikud tunnused

Vereringeelundkond ja glükoosisisalduse kontroll Vereringeelundkond= süda+veri+veresooned Väike vereringe-kopsude ja südame vahel Suur vereringe-südame ja kogu keha vahel Südame tööd mõjutavad: Hingasmisgaaside sisaldus veres Füüsiline pingutus Adrenaliin Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas Pankreas eritab: A. Insuliini, mis vähendab vere glükoosisisaldust. B

Bioloogia

doc

Inimene kui tervikorganism

kooskõlastatud tegevusest. Inimest iseloomustab sõltuvus asjadest. Inimese põhilised elutalitlused:  Gaasivahetus kopsudes.  Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe.  Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis.  Pidev energiavajadus.  Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel.  Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon.  Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine.  Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil.  Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel.  Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus.  Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem.

inimeseõpetus

doc

Bioloogia konspekt

kõigesöömine (toidu töötlemine enne söömist), artikuleeritud kõne, käitumine kultuuriliste märgisüsteemide abil (kirjutamine, seadused jne) · Basaalmembraan- toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega · Kollageen- moodustab sidekoe põhimassi · Sidekude: kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude (kõõlused), kõhrkude, luukude, veri · Lihaskude- koosneb müofibrillidest (mis koosnevad aktiinist ja müosiinist), moodustab inimese kehamassist umbes 40-50%. Jaguneb: silelihaskude (ühetuumalised, aeglased kokkutõmbed, ei allu tahtele. Elundid), vöötlihaskude (jaguneb skeletilihasteks ja südamelihasteks) · Närvikude- koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Neuronid koosnevad dendriitidest ja neuriitidest e. aksonitest. Neuroneid ümbritsevad gliiarakud. · Sünaps- ühe neuroni neuriit puutuk kokku järgmise neuroni dendriidiga · Keemiline ülekanne- mediaatorite e. virgatsainete toimel

Bioloogia

doc

Bioloogia II kursus: KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE

KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Inimese üldiseloomustus ja homöostaas (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia - inimene

Inimese bioloogia

Inimese evolutsioon

Inimene

Inimene - asend loomariigis, üldiseloomustus, iseloomulikud tunnused

Inimene kui tervikorganism

Bioloogia konspekt

Bioloogia II kursus: KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti