1. Analüüsi nafta transpordi eeliseid ja puudusi tankeritega (2eelist, 2 puudust) (4p) Eelised: 1. Saab transportida üle mere. 2. Mahutab mitu miljonit barrelit naftat. Puudused 1.Keskkonnariskid. 2. Reostuse puhul karmid tagajärjed. 2. Kuidas mõjutab nafta hinna kõikumine naftat importivate maade majandust? (2p) Kallim on sisse osta ja sellest importivate maade majandus langeb ning nafta hinna tõusuga tõuseb ka teiste toodete hinnad. 3. Millised majanduslikud ja keskkonnaprobleemid kaasnevad söe kaevandamisega kaevandustes? (3p) Keskkonnaprobleemid: Karjäärides kaevandamisega rikutakse looduslikku pinnast, hävib taimkate, mulda ja loomastikku. Majanduslikudprobleemid: Et kaevuritel oleks ohutu, siis peab rakendama paljusid ettevaatusabinõusid, mis nõuavad palju kapitali. 4. Millised on hüdroenergia kasutamisega kaasnevad positiivsed nähtused? (3p) 1.See on taastuv energiaallikas, 2.Suurtes kogustes energiat on võimalik odavalt to...
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud ? Anne-Mai Runtal Keskkonna sõbralikud energiaallikad Saastavad loodust vähe Tuntud loodussõbralikud energia liigid on : 1. Veeenergia 2. Tuuleenergia 3. Mitmesuguste loodusvarade energia 4. Päikese energia Veeenergia on maailmas kaustuse hulgalt teisel kohal ja selle tarbimine kasvab pidevalt! Suuremad hüdroenergia tootjad 2000a. (mld kWh) Tuuleenergia Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või energiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid. Suured tuulepargid võivad koosneda sadadest individuaalsetest elektrituulikutest, mis on ühendatud elektrivõrguga. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase. Koormab keskkonda vähem kui teised energiaallikad. ...
Millised energiaallikad on keskkonna sõbralikud? Tänapäeval enamus elektrit saadakse tuumadelõhestamisest (Tuumaenergia) ja ka naftast. Vähesel määral kasutatakse ka põlevkivi, mis on eesti peamine energiaallikas. Kõik need energiaallikad tekitavad saastet, kuid kasutatakse neid ,sest need on odavad ja annavad rohkem energiat kui keskkonna sõbralikud. Siiski võimaldab tänapäeva tehnoloogia kasutada tuule, päikese ja veeenergiat. Päikeseenergiat on võimalik kasutada tänu päikesepaneedile. Päikesepaneedil neelavad päikesekiirgust ja muundavad selle elektriks, mida kasutame tänapäeval kodudes. Päikesepaneelid on suhteliselt odavad ja tänapäeval kasutame neid kalkulaatorites, elektriautodes, telefonides ja ka elektrijaamades. Siiski toodavad nad vähe elektrit ja eestis nad kasutusel ei ole. Energiat tuulest toodavad tuulegeneraatorid. Tuul paneb tiiviku pöörlema ja tiiviku võll paneb pöörlema omakorda generaatori mi...
rünnata Tapja-T-rakud hävitavad viirusega nakatunud rakke Neutrofiilid ja makrofaagid neelavad haigustekitajad tervelt alla. B-lümfotsüüdid katavad bakteriaalsed toksiinid antikehadega. 28. Allergia tekib, kui immuunsüsteem reageerib liiga tugevalt pealtnäha ohututele ainetele. 29. Palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. 30. Energiallikad füüsilise pingutuse korral: Kuni 10 sekundit lihastesse talletunud ATP lõhustamine ADPks ja AMPks. 10-60 sekundit anaeroobne glükoosi lagundamine 2 ATP-d ja piimhape Üle 60 sekundi glükoosi aeroobne lagundamine 38 ATP-s, vesi ja süsihappegaas 31. Treenitud inimese organism: süda lihas tugevneb, löögimaht suureneb, veresooned tugevamad, veresoonte lupjumine väheneb
aasta katastroof Fukushimas CO2 maht Maagaas Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Nafta 44 miljonit barrelit enda tagavara Läänekallas JNOC Projektid Sissevedu III koht Taastuvad energiallikad Geotermaalenergia laamade kokkupuutekohast Vesi Tuul Tõusud ja mõõnad Biomass Päike Kasutatud kirjandus http://www.world-nuclear.org/info/inf79.html http://www.reuters.com/article/2012/10/23/us-japan-meti-lng-idUSBRE89M0 http://www.eia.gov/cabs/Japan/pdf.pdf http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/elu http://edition.cnn.com/2011/BUSINESS/03/24/japan.alternatives/index.html http://en.wikipedia.org/wiki/Energy_in_Japan http://knowledge.wharton.upenn.edu/article.cfm
Energeetika Mis on energeetika? Töötleva majanduse haru, mis tegeleb: energiaressurside kaevandamisega energia muundamisega sobivaks energialiigiks edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Energialiik-energia-tarbija Probleemid Eestis Süsinikuleke tekitab vajaduse kõrgete taastuvenergia toetuste järele ja takistab uute elektrijaamade rajamist. Elektrijaamade ehitamiseks pole raha Taastumatud energiallikad on ammendumas Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia Prügienergia Põlevkivi energia,põlevkiviõli maagaas Iru soojuselektrijaam töötab 1978 aastast elektriline võimsus 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW
4 Roheline energia aitab hädast välja Erinevate keskkonnaprobleemide võimalikuks lahenduseks on fossiilkütuste säästmine ja keskkonnasõbralike energiaallikate suurem kasutuselevõtt sest: Rohelised energiaallikad (vesi, päike. tuul) on taastuvad need ei saa kunagi otsa Roheliste energiallikate kasutamine ei riku keskkonda nende kasutamisel, tootmisel ei eraldu ohtlikke aineid ega kiirgust. Põhilised rohelised energiallikad on päike, tuul ja vesi. 5 Tuuleenergia Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia eelised: Tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike Erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt Võrreldes päikselahendustega on tuule süsteemide jõudlus suurem Võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine
aasta katastroof Fukushimas CO2 maht Maagaas Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Õli 44 miljonit barrelit enda tagavara Läänekallas JNOC Projektid Sissevedu III koht Taastuvad energiallikad Vulkaanid Kuumaveeallikad Vesi Tuul Tõusud ja mõõnad Biomass Päike Kasutatud kirjandus http://www.world-nuclear.org/info/inf79.html http://www.reuters.com/article/2012/10/23/us-japan-meti-lng-idUSBRE89M0 http://www.eia.gov/cabs/Japan/pdf.pdf http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/elu http://edition.cnn.com/2011/BUSINESS/03/24/japan.alternatives/index.html http://en.wikipedia.org/wiki/Energy_in_Japan http://knowledge.wharton.upenn.edu/article.cfm?articleid=2900
. ..8 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on info energiallikatest,mida saab jagada kaheks rühmaks: taastuvateks ja taastumatuteks. Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest see on füüsikas kodune ülesanne. Referaadi kirjutamisel loodan teada saada täpsemalt, millised on energiallikad, millised probleemid kaasnevad nende kasutamisel ja kuidas energiaallikad tekivad. 3 1. MIS ON ENERGIAALLIKAS? Energiaallikas ehk energiaressurss on ressurss, mida saab soojus-, elektri- ja muud liiki energia saamiseks kasutada. Energiaallikaid saab rühmitada kaheks: taastumatud- ja taastuvad energiaallikad. 2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD Taastumatuid energiaallikaid kutsutakse ka taastumatuteks/mittetaastuvateks energiavarudeks
SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1
Kordamisküsimused 1) Millised tegurid ja kuidas kahjustavad keskkonda põllumajanduses? · Kestev põllumulla kurnamine - kõrbestumine · Metsade mahavõtmine - kasvab CO2-e hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad · Karjamaade laiendamine - ökosüsteemid hävivad, degradatsioon · Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele-erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine. · Suurfarmidel tekib läga - põhja- ja pinnavee reostus · Kuntslik niisutamine - põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub. · Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine. · Monokultuuride kasvatamine pinnase erosioon, taimehaiguste ja kahjurite levik, mulla viljakuse langus. · Maaviljeluse ja loomakasvatus - metaani hulga kasv atmosfääris ( 1 % aastas) 2) Mis on muldade degradatsioon? Mis on selle põhjuseks? Muldade kahjustumine ja mullaviljakuse vähenemine (o...
ning toob rahalise kokkuhoiu ka tarbijatele Tõhusat energiatootmist saab rakendada nii sõidukite, tööstuse, ehituse kui ka koduseadmete puhul. * elektriautod, hübriidajamid * ehituses: soojustamine, haljastus, päikesepaneelid, maasoojuspumbad * tööstuses tuleks investeerida tehnoloogiasse, mis säästaks energiat ja vähendaks saastet * vanad seadmed nagu külmikud, ahjud, pliidid, nõudepesumasinad tuleks vahetada uute vastu Alternatiivsed energiallikad päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroelektrijaamad, loodeteenergia, geotermaalenergia, biomassist saadav energia Inimeste eluviis Riigi energiapoliitika (tõhus energiatootmine) Ressursibaasi suurendamine Suurte energiavarudega riigid on mõjuvõimsad ning soovivad energiatootmist riigi kontrolli all hoida Kuna maailma energiavarud on lõppemas, on energeetika turul üsnagi pingeline aeg EL ja USA on suurimad kütusetarbijad maailmas Roheline energia on tulevik
keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul mittelooduslikul viisil käideldud aineid ega lisata toidusaadustele mittlooduslikul viisil käideldud aineid ega lisata toidusaadustele mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid. 8. (alates lk 57) Energiamajandus- majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. Taastumatud energiallikad on ernerigiaallikad, mida ei saa korduvkasutada. Nt. nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi. Taasutuvad energiaallikad on energiallikad, mida saab kasutada kas lakkamatult või on võimalik neid pärast teatava aja möödumist uuesti kasutusele võtta. Nt. tuuleenergia, päikeseenergia, vee-energia,biomassi energia. 9. (al lk 80) Metallurgia- tööstusharu, mis tegeleb metallide ja metallsulamite tootmise ning metallitoodete valmistamisega. 10. (al lk 104)
8) ESMI 10) Metal’x 11) Neveu Bruyas 15) Sarl Schone • Maagaasi kasutus tõusuteel, muu languses • Total kontrollib 5/9 Energia • 78% riigi elektrist tuleb tuumatööstusest -2006 – 428.7/548.8TWh • 7. suurima tööstusriigi seas vähim süsihappegaasi eritaja • 2. suurim biokütuste tootja Euroopas, ent hüdrauliline fragmentatsioon on seal keelatud Elektrivõrgustik Tuumareaktorite kaart Alternatiivsed energiallikad • On hakatud kasutama tavalist päikeseenergiat tsentraliseeritud päikeseenergia asemel • Pikk ajalugu tuuleenergia kasutamisega, mis kestab tänapäevalgi • Hüdroenergiat võetakse merest tõusu- ja mõõna energia teel • On arvatud, et nende energiaallikate kasutus ei kesta eriti kaua Energia eksport/import • Peamised ekspordiriigid: -Saksamaa -Belgia ja Luksemburg -Itaalia -USA -Suurbritannia Põllumajanduse tegurid • Kliimavööde – parasvööde
Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad Levinumad taastuvad eneriaallikad on voolav vesi, tuul, looded, päikeseenergia ja geotermiline energia. Levinumad taastumatud on fossiilsed kütused (nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas) Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur
6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 7. Energiaprobleemid 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üle maailma väga tähtsal kohal elektri- ja soojusenergia, kuid selle saamiseks peame kasutama erinevaid energiallikaid ja mõtlema välja uusi viise, kuidas energiat ammutada, sest mingil hetkel saavad taastumatud energiallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Kõik see tegevus mõjutab nii suuremal kui väiksemal määral kogu meie ökosüsteemi. Mõisted Energiamajandus tegeleb energiavaade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Põhieesmärk on toota kaupu ja osutada teenuseid minimaalsete kuludega samas mõjutada keskkonda võimalikult minimaalselt.
Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim( madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30%) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid (Rein Jalak 2006:127) Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organism ühed Tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55-60 %, rasvad 25-30% ja valgud 10-15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25-30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena. Sellised toiduained teravili,
KODUNE KONTROLLTÖÖ nr.1 ORGANISMIDE KOOSTIS 1.Makroelementide hulka kuuluvad vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor, süsinik ja väävel. 2. Anorgaanilistest ühenditest tähtsaim on vesi, millel 3 ( min)ülesannet on ringelundkondade töö kindlustamine, temperatuuri regulatsioon ja olla lahusti. 3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon d) määrab lahuse happesuse 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid a) närviimpulsside moodustumine 3.3. magneesiumiioon e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 3.4. kaltsiumiioon c) luudes ja hammastes 3.5. rauaioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame söögist ja joogist. 5. Väikelaste luud on elastsed kuna soolade sisaldus neis on vähene, vananedes kaltsiumisooladekonsentratsioon tõuseb ja luud on tugevad aga samal ajal haprad. 6. Hingamisel tekib meie kehas süsihappegaas. Kuidas me sellest gaasist vabaneme? Välja...
Veereziim - vee hulga või taseme muutumine ajas (veekogudes, soodes, mullas jm). Metsatüüp - ühetaoliste metsakoosluste kogum. okasmets, lehtmets, vihmamets elurikkus e. bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide ja nende elupaikade mitmekesisus teatud maa-alal, ka kogu Maal. Energiamajandus - tööstusharu, mis tegeleb looduslike energiavarade muretsemise ja töötlemisega ning energia viimisegatarbijani. taastuvad energiallikad - energiavarud, mis tekivad looduses pidevalt ja suhteliselt kiiresti toimuvate protsesside tagajärjel. tuule-, voolava vee, lainete energia. taastumatud energiaallikad - looduslikud energiavarud, mille teke looduslikes protsessides vältab inimeluga võrreldes väga pikka aega (tavaliselt miljoneid aastaid). nafta, maagaaas, põlevkivi. Alternatiivenergia - energia, mis ei ole toodetud traditsioonilisel viisil. päikse-, tuule-, geotermaalenergia.
Esimesena avas 1906.aastal uksed Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tartus. Vanemuise uue maja avamine Tartus ning Estonia teatrimaja valimine Tallinnas. 1906.aastal rajatud Läti Põllumeeste Selts, millel oli 106 osakonda ülekogu Läti. Kultuur- Theodor Herzl sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 1900.aastal jõudis Saksa füüsik Max Planck otsusele, et energiallikad ei kiirga energiat mitte pideva joa, vaid pakettide või portsjonite kaupa. 1905. Aastal avaldas juudi soost Sveitsi patendiametnik Albert Einstein kolm artiklik, milles ta esitas oma kuulsa erirelatviisusteooria.
riikidega. Piirkonniti on erinevused väga suured ning tuleb aidata väetimatel riikidel saada võrdseks partneriks juba varem liidus olnud riikidega. Kui sisepoliitikas on kõik korras, siis võib hakata juba tugevalt sekkuma maailmapoliitikasse. Oleks rumal öelda, et meid praegu mitte keegi ei kuule, meid võetakse kuulda juba meie suuruse tõttu ning Euroopa Liit on ju maailma suurim kaubavahetaja. Lihtsalt praegu on maailmas võtmeküsimus energia, sellest ei saa üle ega ümber. Energiallikad, mis on praegu kasutusel, on peamised taastumatud. Neid taastumatuid energiaallikaid EL kahjuks ei oma märkimisväärsetes kogustes. Sellepärast ei ole ka kohe hakata mõtet mängima laia lehte, asja tuleb diplomaatiliselt võtta. Euroopa Liit on partner, kelle häält võetakse juba praegu maailmas kuulda. Kui EL teeb praegu õigeid otsuseid, saavutab meie maailmajao riikide kogum maailmas juhtiva rolli. Kõik eeldused selle jaoks on olemas. Selle jaoks tuleb suunata suuri rahasid
- sahhariidid-ehk süsivesikud on orgaanilised ained mille koostises esinevad süsinik vesinik ja hapnik jaotus: mono,oligo ja polüsahhariidid. Mono ja oligo on valdavalt magusamaitselised siis nim neid ka suhkruteks. Monosahhariidid-ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed, süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. 5 süsinikulistest on riboos ja desoksüriboos. 6 süsinikulistest on looduses olulise tähtsus glükoos-viinamarjasuhkur ja fruktoos-puuviljasuhkur.-organismide põhilised energiallikad. Oligosahhariidid-madalmolekulaarsed ühendid. Organismis moodustunud 2,3 monosahhar omavahelisel ühinemisel. Glükoos+fruktoos=sahharoos. Laktoos-piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid- kõrgmolekulaarsed org ühendid(polümeerid) mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Looduslikud polüsahhariidid on tärklis,tselluloos,glükogeen Lipiidide ehitus ja nende ülesanne?-lipiidid on org ühendite klass kuhu kuuluvad rasvad,õlid,
* konjugatsioon enne pooldumist võivad bakterirakud vahetada geneetilist informatsiooni, kleepuvad kokku * sporulatsioon e spoori teke kehvade tingimuste ületamiseks Bakterite ainevahetus. * omastavad toitu remootselt kogu kehaga, energia salvestatakse ATP-na * makromolekule omastada ei suuda, bakter eraldab välikeskkonda ensüüme, mis neid lagundavad * energia ja süsiniku allikana kasutamist nim. toitumiseks * energiallikad ATP sünteesiks: - päikeseenergia - orgaanilistes/anorgaanilistes ainetes sisalduvad energia * süsinikuallikad keha ülesehituseks: - orgaaniliste ainete lagundamisel tekkiv süsinik - CO2-st * kemolitotroofid lagundavad anorgaanilist ainet Bakterite jaotus. Hapnikutarbimise alusel: * aeroobsed * anaeroobsed, kasutavad sulfaat-/nitraatioone, eraldub N 2O, H2S ja/või N (teisisõnu käärimine)
Rootsi 50 India 0 Prantsusmaa 1 Energiatootmisega kaasnevad keskkonnamured: · kasvuhoonegaaside ilmingute tugevnemine · mulla ja vee hapestumine · tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused · linnade ja tööstuspiirkondade saastumine · teravneb põletuspuidu vajak arengumaades Alternatiivsed energiallikad: · päikeseenergia · tuuleenergia · maailmamere soojuse energia · tõusu-mõõna energia · ookeanilainetusenergia · maailmamere pinnatemperatuuri erinevusest saadav energia · geotermiline energia · biomassi energia Varud on ammendamatud. Taastuvad energiaallikad · Päikeseenergia: Saksamaa , Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, India · geotermiline energia Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi
1.Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale 2.Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad 3.Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. 4.Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur 5.Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6.Milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine,
Naturaalset gaasi kasutakse 570 million cu m (2010) riik asub 98. asukohal Petrooliumi kasutakse 203,600 0,04 Fosiilsedkütused bbl/day (2011) Hüdroenergia Petrooliumi ekporditakse 0,21 Teised 15,100bbl/day taastuvad Petroolimu imporditakse energiallikad 107,000 bbl/day (2008) 0,68 Maavarad Kõige olulisemal kohal on fosfaat, mille varudest kogu maailmas omab Maroko 75%. Palju leidub ka raua-, Fosfaadi varude mangaani-, plii-, tsingi-, osakaal maailmas koobalti-, vase-ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda, jakeedusoola. Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses koguses naftat ja maagaasi. Gaasi kasutamine inimese kohta
rasvasisaldusega. Spordiga tegeleja toit peaks sisaldama erinevaid valkusid, sisaldama küllaldaselt vett. Päevane energiakogus võiks jaguneda 5 - 6 toidukorra vahel. Kiirtoit ei ole tervisespordiga tegelejale soovitav, sest sisaldab liiga vähe süsivesikuid, liiga palju rasva, vähe vitamiine ja mineraalaineid ja liiga vähe kiudaineid Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55 - 60 %, rasvad 25 - 30 % ja valgud 10 - 15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25 - 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena. Sellised toiduained - teravili, kartul,
rasvasisaldusega. Spordiga tegeleja toit peaks sisaldama erinevaid valkusid, sisaldama küllaldaselt vett. Päevane energiakogus võiks jaguneda 5 - 6 toidukorra vahel. Kiirtoit ei ole tervisespordiga tegelejale soovitav, sest sisaldab liiga vähe süsivesikuid, liiga palju rasva, vähe vitamiine ja mineraalaineid ja liiga vähe kiudaineid Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55 - 60 %, rasvad 25 - 30 % ja valgud 10 - 15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25 - 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena. Sellised toiduained - teravili, kartul,
16:07 Põllumajandus, kalandus, toiduainetetööstus Põllumajandus tegurid Looduslikud: Kliima kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad viljakus Reljeef tasane, mägine Majanduslikud: Kapital hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud kvaliteet traditsioonid Poliitika toetused, toll Kliimavöötmed Polaar pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde 5 kuud, mereline teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mul...
hoiavad oma energeetilised ning ka valguvajadused tasakaalus. Valgulisandeid võivad vajada need sportlased, kes seovad suurte koormustega treeningud kehakaalu vähendamisega, kes on taimetoitlased või kes mingil muul põhjusel ei saa toiduga küllaldaselt valke. Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55 60 %, rasvad 25 30 % ja valgud 10 15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena. Sellised toiduained teravili, kartul, aedvili sisaldavad enamasti ka spordiga
(Ponting, 1991) Kuidas toimida, kui loodus meie ümber nutab? Kuidas vältida olukordi, kus võetakse maha maad ja metsad, rajatakse uusi ehitisi ning paari aasta pärast hakatakse taas metsa rajama? Kas tõesti on tegu nõiaringiga, mis ei lõppe iial ning kas loodus on viimaks inimkonna jalge all alla andmas? Proovime seda järgnevas mõista. 3 Ülevaade maailma rohelisest ajaloost Inimkonna käsutuses olevad energiallikad on mänginud olulist rolli selle määratlemisel, mida inimesed saavad ette võtta ja kuidas energiat kasutada. Kui viimased kaks sajandit välja arvata, on inimkond kasutanud suhteliselt väheseid energiaallikaid ning ka toodetava energia koguhulk on olnud väike. Teine suur muudatus inimkonna ajaloos, mille tähtsus on võrreldav põllumajandusliku tegevuse alustamisega ja püsiasutuse tekkega, puudutas
kindlasti vähese rasvasisaldusega. Spordiga tegeleja toit peaks sisaldama erinevaid valkusid, sisaldama küllaldaselt vett. Päevane energiakogus võiks jaguneda 5 - 6 toidukorra vahel. Kiirtoit ei ole tervisespordiga tegelejale soovitav, sest sisaldab liiga vähe süsivesikuid, liiga palju rasva, vähe vitamiine ja mineraalaineid ja liiga vähe kiudaineid Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55 - 60 %, rasvad 25 - 30 % ja valgud 10 - 15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25 - 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena. Sellised toiduained -
Elektri hind lõpptarbijale, millele lisandub taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis, kasvab Eesti Energia prognooside alusel keskmiselt 16 protsenti. 4 Tulevik Me peame hakkama mõtlema oma tuleviku peale kuna Eesti ainuke resurss tänu millele me saame elektrit akkab otsa saama ning nüüd tuleb leida mingid muud võimalused. Seega tuleb hakata uurima millised taastuvad energiallikad on kõige sobilikumad Eestile ja mis omakorda kahjustaks kõige vähem meie keskonda. Tuuleenergia Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA's, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupank
teine tuumaenergia tootja, ning on Euroopa suurim taastuvate energiallikate tootja. Kõik see näitab Prantsusmaa arengutaset, sest tehnoloogia ja tuumaelektijaamade ehitamine nõuab väga palju raha, mida vaid kõrgelt arenenud riigid endale lubada saavad. Minu arvates Prantsusmaa energiamajandus toimib hästi. Mina võibolla prooviksin vähendada sõltuvust tuumaenergiast ja paneksin suuremat rõhku ka energia saamisele teistest energiallikates nagu taastuvad energiallikad, mida Prantsusmaa ka juba edukalt teeb. 16 7. Põllumajandus Maakasutus:põllumajanduslikult kasutatavad maad on 33,46%, püsikultuurid moodustavad 2,03% ja muu moodustab 64,51%. Prantsusmaa pinnamood koosneb tasandikest või madalatest mäekinkudest, mille tõttu on Prantsusmaal head eeldused põllumajandusega tegelemiseks.Põllumajandus on raskendatud Edela,- Kagu,- ja Kirde- Prantsusmaal, kuna seal asuvad kõrged mäeahelikud
- Tuumaenergia toodetakse uraanist ning on võimsaim energiaallikas.Suurimad uraanivarud on Kanadas, USAs,Hiinas,Indias,Austraalias,Lõuna-Aafrika Vabariigis.Suurimad tuumaenergia tootjad on USA(110), Jaapan(53),Prantsusmaa(59),Venemaa(36). Tuumaenergia puudused plahvatusohtlik,jäätmete raske ladustamine,reaktorite lühike eluiga. Tuumaenergia eelised suur energiasisaldus,odav,praktiliselt õhusaaste vaba - Alternatiivsed energiaallikad. On piiratud energiallikad,nende tehnoloogia on väljatöötamisel või täiustamisel.On kallis ning saadav energiahulk on väike kuid võimaldab tarbimist ka väikese tarbimise korral.Jaguneb viieks energia liigiks: 1.Vee-energia ehk hüdroenergia on odavam energialiik aga ainult neis piirkondades,kus on suure languga või veehulgaga jõed.(nt.Alpides,Skandinaavias).Võimsam jaam on L-Ameerikas Parana.
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustusli...
2 ENERGIAALLIKAD Energia saamiseks kasutatakse nii kütuseid kui mittekütuselisi energiaallikaid. Energia ja energiaallikad võivad olla kas taastumatud või taastuvad. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, uraan jne). Peamisteks taastuvateks energia allikateks on otsene päikeseenergia ning sellega seotud energiallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia ning maa siseenergia. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mille kasutamine ei ületa nende looduslikku juurdekasvu. 2.1 Kütuste liigitus Kütuste liigitamine võib toimuda väga erineval viisil. Üheks võimaluseks on kütuste liigitamine agregaatoleku järgi. · Tahked kütused: o kivisüsi, antratsiit, pruunsüsi, ligniit; o põlevkivi;