Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia II kursus: KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ülesanded on verel Sinu kehas?
  • Millise tunnuse alusel?
  • Mille poolest erineb defekatsioonist?
  • Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid?
  • Mis on antud loetelus hormoonid ja mis ensüümid?
  • Mille töö tagab Sinu keha homöostaasi?
  • Miks on kasulik hingata läbi ninaõõne?
  • Millises ajus asub hingamiskeskus?
  • Millised tegurid mõjutavad hingamislihaste tööd?
  • Kus lõhustatakse sahhariide?
  • Milliste nõrede toimel lõhustatakse sahhariide?
  • Millised 2 elundit kontrollivad veresuhkru sisaldust?
  • Millises ajuosas asub südametegevust kontrolliv keskus?
  • Milliseid ülesandeid täidab Sinu kehas maks?
  • Millised on rasvade lõhustamise lõppsaadused ning millena kus ja kuhu need imenduvad?
  • Milliseid ülesandeid täidab sülg Sinu suus?
  • Mis on hingamine ja mis tähtsus on hingamisel?
  • Millistes seedekulgla osades lõhustatakse valke?
  • Millised seedenõred lõhustavad valke?
  • Mis on valkude lõhustuse lõppsaadused ning kuhu nad imenduvad kus?
  • Mis erinevused on 2 mõistel vaktsineerimine ja raviseerum?
  • Missugused muudatused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel?
  • Millised muutused toimuvad organismis lühiajalise füüsilise pingutuse korral?
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE
1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust.
a) Riik loomad
b) Hõimkond keelikloomad
c) Klass imetajad
d) Selts esikloomalised
e) Sugukond inimlased
f) Perekond inimene
g) Liik tark inimene
2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur
3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata!
a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige
b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada.
c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem.
d) Inimene on ainus olend imetajate seas, kellele on iseloomulik sotsiaalsus . Vale; Paljutel imetajatel on sotsiaalne eluviis üsna tavaline.
e) Kui toidust on kõrvaldatud teatud allergiat põhjustavad valgud ( näiteks riisist) saadakse transgeenne toit Õige
4. Nimeta 3 olulisimat bioloogilist erinevust inimese ja teiste loomade vahel:
4.1. Kahel jalal liikumine
4.2. oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid
4.3 Segatoiduline ehk omnivoor .
5. Mis ülesanded on verel Sinu kehas?
a) Transpordib aineid
b) Immuunsuse tagamine
c) Täidab kaitsefunktsiooni
6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet:
neuron ,neuriit, mediaator , sünaptiline pilu , närviimpuls, retseptorvalk ,dendriit
Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga.
7.Võrdle omavahel lihaskudede hulka kuuluvaid vööt-,sile- ja südamelihaskudet!
Tunnus
1. Millised on rakud ?
2. asukoht kehas
3. Kokkutõmbe iseloom
4. Kokkutõmbe alluvus inimese tahtele
vöötlihaskude
1. lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke.
2. skeleti lihastes
3. Tugev ja lühiajaline
4. allub inimese tahtele
südamelihaskude
1. rakud on väiksemad, harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks.
2. südames
3. rütmiline
4. ei allu
Silelihaskude
1. koosneb ühetuumsalistest käävjatest rakkudest.
2. siseelundites
3. aeglasem ja pikaajalisem
4. ei allu
7. Veri kuulub sidekudede hulka.Millise tunnuse alusel? Verel on rakuvaheaineks vedel vereplasma.
8.Milline osa nahast ( marrasknahk, sarvkiht , pärisnahk, alusnahk )on seotud
a) temperatuuri säilitamisega - alusnahk
b) uute rakkude tekitamisega – marrasnahk
c) jääkainete väljutamisega – sarvkiht
d) kaitsega liigse ultraviolettkirguse eest - pärisnahk
9. Nimeta inimesele iseloomulikud tunnused ( min 8) Suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor ; Kahel jalal liikumine; Aeglane individuaalne areng; Nii loomse kui taimse toidu söömine; Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; elamine perekonniti; Oskus valmistada tööriistu; Elusviis lagedal maal, metsast väljas.
10. Paiguta mõisted õiges loogilises järjekorras alustades väikseimast ja paiguta juurde ka õiged näited:
1. Rakk - munarakk , lihasrakk
2. Kude- sidekude, närvikude
3. Elund - magu, neerud
4. Elundkond - hingamiselundkond , ringeelundkond
11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri- hingetoru -kopsutoru-kopsutorukesed- kopsud
12.Selgita mõistet eritamine , mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide eemaldamine.
13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet Toitaineteks on energiat andvad eluks vajalikud valgud, rasvad , süsivesikud ning mittevajalik alkohol , lisaks ka energiat mitteandvad vesi, vitamiinid ja mineraalained .Toiduaineteks seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul, õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga valmistama.
14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal)
1.süsivesikute seedimisel
2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest
3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest)
4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel)
15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud.
16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata
16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige
16.2. Maos hävitatakse mikroobe , soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke.
16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres.
16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad.
16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool .
16.6 Adrenaliin on hormoon , mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks.
16.7. Seedekulglas hävitatakse mikroobe sülje, maomahla ning selle ensüümi pepsiini toimel ja ka sapi toimel Õige
16.8. Südametegevuse keskus asub väikeajus Vale; Südametegevuse keskus asub piklikajus .
16.9. Ülalõualuus on inimesel 8 tagapurihammast, neist viimane paar on silmahambad Vale; Ülalõualuus on inimesel 6 tagapurihammast, neist viimane paar on tarkusehambad.
16.10 Inimese kasvu mõjutavad hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest Vale; Inimese ainevahetust mõjutavad hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest.
16.11.Pankreas on sisenõrenääre, mis nõristab ensüümi lipaas Õige
16.12. Inimese lämmastikuainevahetuse jääkprodukt on UUREA Õige
16.13 Naha ja kopsude kaudu väljub umbes 350 cm3( s.t enam-vähem sama kogus )
vedelikku Õige
16.14. Seedekulgla pikim osa on pimesool Vale; Seedekulgla pikim osa on peensool.
16.15 Jämesoole bakterid on kasulikud, sest valmistavad B- vitamiini ja aitavad läbi viia
seedeprotsesse Õige
16.16. Aort on Sinu keha suurim nääre Vale; Aort on Sinu keha suurim arter.
16.17. Lüsotsüüm on seedenõre, mis toimib ainult sahhariididele Õige
16.18. Südametegevuse keskus asub piklikus ajus Õige
16.19.Naha ja kopsude kaudu väljub sama kogus vett Õige
16.20. Seedekulglas hävitatakse baktereid ainult maos Vale; Seedekulglas hävitatakse mikroobe ainult maos.
17. Mis on antud loetelus hormoonid ja mis ensüümid? Millega on tegemist ülejäänud mõistete puhul?
Hormoonid: türoksiin, testosteroon , adrenaliin, östrogeen
Ensüümid: DNA-polümeraas, amülaas, pepsiin , lipaas, proteaas , glükagoon
Elundid : munasari, neer , kusepõis
18. Nimeta 6 elundkonda , mille töö tagab Sinu keha homöostaasi? Seede-, hingamis -, ringe-, eritus -, närvi- ja tugielunkond.
19. Milles seisneb kõhunäärme kui sisenõrenäärme ja kõhunäärme kui välisnõrenäärme erinev talitlus?
20. Vali õige ( õiged) vastused:
20.1 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) glükagoonina b) glükoosina c) tärklisena d) glükogeenina e) insuliinina
20.2 Maks toodab a) fibrinogeeni(verevalk hüübimiseks) b) sappi c) D-vitamiini
d) K- vitamiini
20.3 Varurasvad on Sinu kehas a) maksas b) nahas c) veresoonte seintes d) toruluudes e) toruluude kollasesluuüdis
20.4 Rudimentidena on Sinu kehas a)äärmised lõikehambad b) silmahambad
c) piimahambad d) tarkusehambad
20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine c)üle jäävad d) aminohapped e) rasvu f)kolesterooli
20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas
f) lüsotsüüm
20.7. Diabeetik peab endale süstima a) pepsiini b) glükogeeni c) glükagooni d) insuliini
e)adrenaliini
20.8 Hingamiskeskuses asuvad retsptorid on tundlikud a) vereringe intensiivsusele b) vere pH sisaldusele c) vere hapnikusisalduse suhtes d) vere pH ja süsihappegaasi sisalduse suhtes
20.9 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) neerudes b) naha aluskihis c) maksas
d) toruluudes
20.10. Valkude varu hoitakse a) maksas b) valguvaru puudub kehas c) kõhunäärmes
d) neerudes
20.11 Suhkruhaige peab endale süstima a) pepsiini b) insuliini c)vitamiini A d) amülaasi
e) proteaasi
20.12. Esmasuriinist imetakse neerudes tagasi a) 25% b) 100% c) 99% veest
21.Pane kirja Sinu jaoks 8 olulisemat tervisliku toitumise nõuet( et oleks tagatud vajalikud toitained , vitamiinid, et ei saaks toiduga soolenakkusi, et toit ise tekitaks hea isu,et ei tekiks kõhukinnisust,et oleks tagatud haiguskindlus.....) 1) Hommikusöök on kõige tähtsam, sest organism saab sellest oma energia päevaks. 2) Söö puu- ja juurvilju, et saada vajalikud vitamiinid ja mineraalained. 3) Paar korda nädalas tuleks kala süüa, et saada vajalikke rasvhappeid . 4) Joo vett, täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett. 5) Püüa vältida rasvaseid toite, mis ummistavad veresooni. 6) Söö vähem suhkrut, sest suhkur on üks peamisi põhjuseid liigse rasva tekkimises (kehas). 7) Ära liialda alkoholiga , sest alkoholil on organismile pigem negatiivne kui positiivne mõju. 8) Söö liha ja kiudainete rikast toitu, sest neist saab omale vajalikud toitained.
22. Täiskasvanud inimesel on 32 hammast. Esita hammaste liigitus ja arv alalõualuu näitel.
Tagapurihambaid-6; Eespurihambaid-4; Lõikehambaid-4; Silmahambaid-2
23. Miks on kasulik hingata läbi ninaõõne?( 4) Õhk on puhtam; Õhk muutub soojemaks; Õhk on niiskem; Külma ilmaga läbi suu hingates võib haigeks jääda(nt. Angiin ), kuid nina kaudu hingates ei ole sellist probleemi.
24. Millises ajus asub hingamiskeskus? Millised tegurid mõjutavad hingamislihaste tööd? Piklikusajus; Hingamislihaste tööd mõjutavad tegurid on näiteks füüsiline töö või šokki seisundis olek.
25. Selgita insuliini ja glükagooni toimet glükoosi sisalduse regulatsioonis? Glükagooni, samamoodi nagu insuliinigi, toodetakse ning hoitakse organismi poolt kõhunäärmes. Glükagoonil on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkurt glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkurt, töödeldes glükogeeni veresuhkruks. Samas kui insuliin soodustab rasvade talletamist kudedesse, siis glükagoon soodustab rasvade põlemist.
26.1.Nimeta seedekulgla osad, kus lõhustatakse sahhariide ? Suuõõnes- kaksteistsõrmik-maks-kõhunääre.
26.2. Milliste nõrede toimel lõhustatakse sahhariide? Maksanõre abil lagundatakse sahhariide.
26.3. Mis on sahhariidide lõhustamise lõppsaadused ning kus ja millena nad imenduvad, kuhu? Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre.
27.Nimeta õiges järjekorras seedekulgla osad, mida toit läbib(lõpetades jääkide väljutuskohaga, 8 nimetust) Söögitoru-magu-maks-kõhunääre-peensool-jämesool-pärasool-pärak
28. Nimeta erituselundkonna elundid. Neer, kusejuha, kusepõis, kusiti.
29.Nimeta 3 hingamise faasi ja selgita mis igas faasis toimub. Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse, süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides.
Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes.
Rakusisene hingamine s.t glükoosi lagundamine raku tsütoplasma võrgustikul ja mitokondris
30.Millised 2 elundit kontrollivad veresuhkru sisaldust? Kõhunääre ja maks.
31.Millises ajuosas asub südametegevust kontrolliv keskus?Milliste tegurite mõjul südametöö intensiivistub või aeglustub? Piklikusajus; südametöö aeglustub või intensiivistub näiteks kui vererõhk tõuseb; jäsemete liigutamine; adrenaliin.
32.Milliseid ülesandeid täidab Sinu kehas maks?( vähemalt 8) Toodab sappi, mis hõlbustab rasvade lõhustamist; on varusüsivesikute ladestuspaik ( glükogeeni varude ladestuskoht); vanade punaliblede lagundamine; kahjulike ainete ja mürkide lagundamine; vitamiinide talletus; vedelike talletuspaik; kolesterooli süntees; verevalkude süntees.
33.Millistes kohtades Sinu seedekulglas lõhustatakse RASVU, milliste nõrede toimel, millised on rasvade lõhustamise lõppsaadused ning millena , kus ja kuhu need imenduvad?
Rasvu lõhustatakse suuõõnes, kaksteistsõrmikus, maksas, kõhunääres. Maksanõre abil lagundatakse rasvu. Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. Varurasvad lähevad nahaalus kihti ja kollasesse luuüdisse.
34Nimeta neerude 2 põhiülesannet Sinu kehas? Neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi.
35.Nimeta 5 sisenõrenääret iga puhul,millist hormooni ta nõristab ning mis toime on vastavatel hormoonidel? Käbikehas on melatoniin hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Kilpnäärmes on türoksiin, mis reguleerib ainevahetuse kiirust. Ajuripatsis on kasvuhormoone, mis soodustab kasvu ja rakkude paljunemist ning taastumist. Kõhunäärmes on insuliin, mis reguleerib vere glükoosisisaldust. Munandis on testosteroon, mis soodustab seemnerakkude tootmist.
36.Milliseid ülesandeid täidab sülg Sinu suus? soodustab seedimist; soodustab rääkimist; omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne pesemisfunktsiooni.
37.Kirjuta, millise elundiga on seotud antud haigus
diabeet-kõhunääre, bronhiit -kopsutorudes, ateroskleroos - arterid, tsirroos - maks,
38. Nimeta jämesoole 3 ülesannet! Organismile vajaliku vee tagasiimendumine veresoontesse; Jääkide ladustuskoht , toimub ka käärimine ja roiskumine bakterite abil ning väljaheite moodustamine; Teatud bakteriliikide abil K- vitamiini valmistamine
39. Mis on hingamine ja mis tähtsus on hingamisel? Hingamine tagab gaasivahetuse; kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise.
40.1. Millistes seedekulgla osades lõhustatakse valke? Valke lõhustatakse peamiselt maos, lisaks veel kõhunäärmes ja peensooles.
40.2. Millised seedenõred lõhustavad valke? Maoseedenõred ja kõhunäärmenõre lõhustavad valke.
40.3. Mis on valkude lõhustuse lõppsaadused ning kuhu nad imenduvad, kus? Lõppsaaduseks on aminohappe ning see imendub verre.
41. Liigita antud loomorganismide elundid v. kehaosad õigetesse elundkondadesse
3 nimetust sobivad kahte elundkonda!
Katteelund-
kond
Seedeelund-
kond
Hingamis-
elundkond
Erituselund -
kond
Vereringe-
elundkond
Sigimis -
elundkond
Sisenõrenäärmed
rasunääre
magu
kopsud
kusepõis
veenid
seemnesari
kilpnääre
nahk
jämesool
kopsukapillaar
neerud
aort
munajuhad
munasari
higinääre
Peensool
hingetoru
kusejuha
süda
emakas
kõhunääre
Kaksteist-
sõrmiksool
kopsutorud
kusiti
arterid
seemnejuhad
käbikeha
suu
kopsuveen
kapillaarid
seemnepõieke
neerupealised
maks
kopsuveen
kõrvalkilpnääre
pärasool
kopsukapillaar
higinääre
42. Vii vastavusse peaaju osa ja tema tähtsaim ülesanne.Kirjuta 1. tulba kõrvale sobiv täht 2.tulbast!
1. väikeaju C a) reguleerib hingamise ja südame tegevust
2. piklik aju A b) reguleerib ainevahetust, temperatuuri, sigimist ja eritamist
3. keskaju D c) reguleerib lihaste koostööd ja täpsust, hoiab tasakaalutunnet
4. vaheaju B d) vastutab lihaste toonuse ehk pingeseisundi eest
43. Vii kokku sobivad paarid! Kirjuta 1.tulba kõrvale sobiv täht 2.tulbast!
1. kilpnääre B a) insuliin
2. neerupealis E b) türoksiin
3. kõhunääre A c) melatoniin
4) käbinääre C d) kasvuhormoon
5) munasari F e)adrenaliin
6. ajuripats D f) östrogeen
7. kõhunääre H g) parathormoon
8. kõrvalkilpnääre G h) glükagoon
44. Võrdle tingitud ja tingimatul refleksil? (2)
Tunnus
Tingitud refleksid
Tingimatud refleksid
Millise aju kaudu kujunevad
suuraju
Selja- ja piklikaju
Sünnipärane või elu jooksul kujunev
Elu jooksul kujunev
sünnipärane
Refleksi ilmnemise kiirus,aeg
aeglane
kiire
Näited (2)
Kirjutamis ja laulmis oskus
Oksendamine ja köhimine.
45. Mis erinevused on 2 mõistel: vaktsineerimine ja raviseerum? ( mida süstitakse, mis toimub kehas, tagajärjed, aeg) VAKTSINEERIMISEL SÜSTITAKSE NÕRGESTATUD VÕI SURMATUD HAIGUSTEKITAJAID.
a) organism põeb haiguse kergel kujul läbi
b) organismis alagab antikehade teke ja kehasse jäävad mäluga lümfotsüüdid
RAVISEERUMITE SÜSTIMINE- valmis antikehade viimine organismi.See on passiivne immuunsuse liik, organism ei osale ja antikehad püsivad lühemat aega.
46. Missugused muudatused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? ( 4) Tugevnevad hingamiselihased, mis võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku; suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka südame löögimaht; paraneb lihaste toonus ja vastupidavus; lihased suurenevad.
47. Millised muutused toimuvad organismis lühiajalise füüsilise pingutuse korral?(4) Südame löögisagedus ja hingamise intensiicsus suurenevad; vereringe nahas intensiivistub; suureneb higistamine; suureneb glükogeeni lagundamine.
48. Kirjelda vananemisel organismis toimuvaid muutusi?(4) Lihasjõu vähenemine; seedehäired; luude hõrenemine; naha elastsuse vähenemine.
49. Kummut –eritamine, sisenõrenäärmed. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste!
1. elund, mille kaudu väljutatakse enim vett, sooli ja kusisainet
Neerud
2.aine, mis mõjutab organismi ainevahetust ja tekib sisenõrenäärmetes
Türoksiin
3. hormoon, mis on seotud kaltsiumi verest luudesse viimisega
Kaltsitoniin
4. hormoon, mis on seotud veresuhkru kasutusega lihastes pingutusel
Adrenaliin
5. elund, mis seob neerusid ja kusepõit
kusejuha
6. uriinis sisalduv aine, mis tekib eriti valkude lõhustamisel
UUREA
7. 10-15 cm pikkune elund,mis paikneb kõhuõõne tagaosas
Neerud
8. vedelik, mis sisaldab vett, soola, kusiainet
Uriin
9. kõhunäärme hormoon, mis viib läbi glükoosi muutumist glükogeeniks
Insuliin
10. joodi sisaldav kilpnäärme hormoon
Türoksiin
11.hormoon, mis on seotud glükogeeni muutmumisega glükoosiks
Glükagoon
12. hormoon, mis on seotud naise teiseste sugutunnustega
Östrogeen
13. nääre, mis paneb suguküpsuse saabudes tööle sugunäärmed
Seemnesarjad
14.Hormoon, mis paneb organismi valmis pingutusteks
Adrenaliin
15.peaajus asuv sisenõrenääre
Ajuripats ehk.
hüpofüüs
16. nääre, mille hormoonid viivad luudest kaltsiumi verre s.t vastupidine kaltsitoniinile
Parathormoon
50. Kirjuta tabelisse hormooni mõju järgi õiged hormoonid ja õiged näärmete
nimetused!
Hormooni mõju
Hormooni nimi
Sisenõrenääre
Ainevahetuse regulatsioon
Türoksiin
kilpnääre
Inimese kasvu mõjutamine
kasvuhormoon
Ajuripats
Mehele iseloomulike sootunnuste arengut
testosteroon
Seemnesari
Naisele iseloomulike sootunnuste arengut
Östrogeenid
Munasari
Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd
Ajuripats
Kaltsiumi ja fosfori aineahetuse regulatsioon
Ca verest luudesse
Parathormoon
kõrvalkilpnääre
Vererõhu tõstmine
Antidiureetiline hormoon
Ajuripats
Ööpäevaste rütmide reguleerimine
melatoniin
käbikeha
Ergutab südame tegevust
Adrenaliin
Neerupealised
Veresuhkru kasutamine lihasrakkudes
Adrenaliin
neerupealised
Reguleerib veres glükoosi muutmist glükogeeniks
Insuliin
Kõhunääre
Mille liignõristumisel tekib hiigelkasv
Kasvuhormoon
Ajuripats
Vasakule Paremale
Bioloogia II kursus-KODUNE KONTROLLTÖÖ NR 2-TEEMA - INIMENE #1 Bioloogia II kursus-KODUNE KONTROLLTÖÖ NR 2-TEEMA - INIMENE #2 Bioloogia II kursus-KODUNE KONTROLLTÖÖ NR 2-TEEMA - INIMENE #3 Bioloogia II kursus-KODUNE KONTROLLTÖÖ NR 2-TEEMA - INIMENE #4 Bioloogia II kursus-KODUNE KONTROLLTÖÖ NR 2-TEEMA - INIMENE #5 Bioloogia II kursus-KODUNE KONTROLLTÖÖ NR 2-TEEMA - INIMENE #6 Bioloogia II kursus-KODUNE KONTROLLTÖÖ NR 2-TEEMA - INIMENE #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pascal Õppematerjali autor
1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust.
a) Riik loomad
b) Hõimkond keelikloomad
c) Klass imetajad
d) Selts esikloomalised
e) Sugukond inimlased
f) Perekond inimene
g) Liik tark inimene
2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur
3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata!
a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige
b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada.

Sarnased õppematerjalid

bioloogia-ii-kursus-kodune-kontrolltoo-nr-2
8
docx

bioloogia-ii-kursus-kodun e-kontrolltoo-nr-2

KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega

Bioloogia
Bioloogia - inimene
4
docx

Bioloogia - inimene

Bioloogia ­ INIMENE I. Inimesele iseloomulikud tunnused 1. Riik ­ loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond ­ keelikloomad * Karvkate 3. Klass ­ imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts ­ primaadid * Imetamine 5. Sugukond ­ inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond ­ inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik ­ arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA ­ Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude ­ katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude ­ kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri ­ transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja

Bioloogia
Elundkonnad
5
doc

Elundkonnad

1.Kõhunääre ehk pankreas toodab hormooni-INSULIIN, mis muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks ( loomne varusuhkur) ja mis talletatakse maksas ja lihastes.Insuliin soodustab ka glükoosi kasutust rakkudes. Suhkruhaigetel ehk diabeetikutel veres insuliini vähe ja ei suudeta kontrollida glükoosi sisaldust, see tõuseb kõrgemale lubatud tasemest. On pidev janutunne,rakud ei saa kätte glükoosi ja hakkavad energia saamiseks lagundama rasvu ja valke, inimene kõhnub.Suhkruhaigel jõuab glükoos ka uriini, seda näitab uriiniproov 2. Hormoon ­ GLÜKAGOON- aktiviseerib ensüümid, mis hakkavad rakkudest glükogeeni lagundama. Nii tõuseb veres glükoosi sisaldus normaalsele tasemele. SISENÕRENÄÄRMED ­ EHK ENDOKRIINSED NÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. HORMOONID on bioaktiivsed ained, mis nõristudes verre toimivad väga väikestes kogustes. Organismi humoraalne regulatsioon toimub hormoonide abil

Bioloogia
Inimese elundkonnad KT
4
docx

Inimese elundkonnad KT

valgud 20. Inimese vananemisega kaasnevaid muutusi: juuste hõrenemine, kuulmise nõrgenemine, luude hõrenemine, naha elastsuse vähenemine 21. Keskkonnategurid, mis kiirendavad vananemist: tubakasuits, liigne füüsiline koormus, ravimid, rasvane praetud toit III Selgita 1. Mil viisil talitleb nahk meeleelundina? Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. 2. Mil viisil talitleb nahk erituselundina? Läbi naha toimub higistamine. 3. Kuidas kaitseb nahk UV-kiirguse kahjustava toime eest? Melaniin on rasvlahustuv rakuvärvaine (pigment), mida sünteesitakse nahas. See annab nahale värvuse ja kaitseb ultraviolettkiirguse eest. 4. Mil viisil osaleb nahk organismi termoregulatsioonis? Soojuse äraandmine ( kehapinnalt) 5. Millised on suhkrute,valkude ja rasvade lõhustamisel soolestikus tekkivad

Inimene
Elundkonnad ja hormoonid
8
docx

Elundkonnad ja hormoonid

Elundkonnad ja hormoonid Inimese tegevuse eelduseks on pidev aine-, energia- ja informatsioonivahetus elukeskkonnaga. Erinevaid kehatalitlusi tagavad elundid ja elundkonnad. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi ei suudaks. Ühise funktsiooniga elundid koonduvad elundkondadeks. Elundkonnad Ülesanne/funktsioo Kirjeldus n Katteelundkond  Välisärrituste Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid vastuvõtmine elundeid (moodustab 15-25% keha kogumassist).  Organismi Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos kaitsmine närvirakkudega. väliskeskkonnad Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, ebasoodsate võõrkehade sissetungimise ja veekao eest.

Bioloogia
Sisenõrenäärmed
3
docx

Sisenõrenäärmed

Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed on organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid nõristatakse verre ilma spetsiaalsete viimajuhadeta. Hormoonid reguleerivad ainevahetust Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilised keemilised ained ­ hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmedVeri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem, Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. . On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsessid

Bioloogia
Hormoonide tabel klassifikatsioon ja nende mõju organismile
7
pdf

Hormoonide tabel klassifikatsioon ja nende mõju organismile

Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile Hüpofüüsi -mitte- eessagar glando- troopsed Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: 1) kasvuhormooni riliisihormoon 2) kasvuhormooni inhibiitorhormoon -Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni vabanemist verre, glükoosi kõrge tase aga pidurdab seda - Kasvuhormooni vabanemine verre on puhanguline: 1) Lapseeas 3-4päevased

Füsioloogia
Hormoonid
17
pdf

Hormoonid

Hormoonid Hormoondi on bioaktiivsed endogeensed ained, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidmiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Hormooni loomus · Ülikõrge aktiivsus, lühike eluiga (kilpnäärme hormoonid mõned sekundid, osad mõned minutid, tunnid (nt. steroidsed hormoonid), kilpnäärme hormoonidel nädal), väga spetsiifiline toime · Vaid hormooni vaba vorm on bioaktiivne · Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub) · Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel (hormoon on regulaator, mitte inhibiitor ega aktivaator) · Hormonaalregulatsiooni summaarne efekt on organismi homeostaasi säilitamine

Biokeemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun