-11 8.12.2012 26762 -0,3984010898 -0,9749279122 -10 9.12.2012 26763 -0,6310879443 -0,9009688679 -9 10.12.2012 26764 -0,816969893 -0,7818314825 -8 11.12.2012 26765 -0,9422609221 -0,6234898019 -7 12.12.2012 1 26766 -0,9976687692 -0,4338837391 Biorütmid -6 13.12.2012 0,8 26767 -0,9790840877 -0,222520934 -5 14.12.2012 0,6 26768 -0,8878852184 -6,036347E-013 -4 15.12.2012 0,4 26769 -0,7308359643 0,222520934 -3 16.12.2012 0,2 26770 -0,51958395 0,4338837391 -2 17.12.2012
kirjeldatakse teaduslikuna, kuid mis ei allu teaduslikule meetodile: *Kasutatakse ebamääraseid, vastuolulisi, ülepaisutatud või tõestamatuid väiteid *Välditakse teiste ekspertide hinnanguid *Teooriate kujundamisel puudub süsteemne lähenemine *Toetutakse ainult teooriat kinnitavale osale, mitte ümberlükkavale 14) Nimeta pseudoteaduslikke valdkondi meditsiinis. (vähemalt 8) Alternatiivmeditsiin, biorütmid, kehamälu, kehapuhastus, soolepuhastus, kristalliteraapia, kõrvaküünlad, fooliummütsid 15) Milliste probleemidega tegeleb teadustöö eetika? - Kuidas korraldada inim- ja loomkatseid, kuidas toimida väärkäitumise korral, kuidas tagada töö kõigi etappide eetilisus, kuidas tagada andmete turvaline hoiustamine, objektiivsus, subjekti õiglane kohtlemine. 16) Mis on eetikakoodeks?
Töö Töötulemused tulemused Inventuur Inventuurmööblipoes mööblipoes Tunnikontroll Tunnikontroll Inimeste Inimestekaalud kaalud Biorütmid Biorütmid Füüsiline Füüsilinegraafika graafika Sotsiaalne Sotsiaalnegraafika graafika lipoes blipoes Laenukustutustabel Laenukustutustabel Palgaarvestus Palgaarvestus ud alud Toiduainete Toiduainetemüügid müügid Risttahukas
Bioloogia kt-kõrgem närvitalitlus kordamine 1. Milles seisneb sünaptiline summatsioon? – Närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali. Kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad üheskoos suurema postsünaptilise potentsiaali. Kui see ületab teatud läve, vallandub neuronis närviimpulss. Postsünaptiline summatsioon – närvirakku tuleb palju erutussünapseid, need summeeruvad ja närvirakus vallandub suurem erutus. 2. Missugused signaalid võivad neuronisse saabuda? – a) erutussünaps – mediaator kutsub esile järgmises närvirakus närviimpulsi tekke b) pidurdussünaps – mediaator surub alla järgmises närvirakus närviimpulsi tekke 3. Millel põhineb valuvaigistite efekt? – Põhineb närviülekande mõjutamisel. Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet ja põhjustavad seetõttu tavaliselt ka üldist unisust. 4. Miks tekib narkootikumidest sõltuvus? – S...
Söömise ajal tekib ainult osaline küllastustunne, mis ei iseloomusta kuigi hästi, kas organismi vajadused on kaetud või mitte. Lõplik küllastustunne tekib alles 1...1.5 tundi pärast söömist. Seepärast soovitatakse lõpetada juba siis, kui söögiisu on veel olemas. Tervisliku toitumise põhialuste õpetusse kuulub ka toitekäitumise juhtimise õpetus, mis on toitumiskultuuri üks osa. 4.2 Bioloogilised rütmid ja toitumine Biorütmid on raku, koe ja organismi evolutsiooni vältel välja kujunenud pärilikud nähtused mis väljenduvad eluavalduste rütmilises kordumises. Vastavalt perioodipikkusele jagatakse biorütmid kolmeks (vt. joonis 3). BIORÜTMID Pika perioodiga Lühikese perioodiga Keskmise sagedusega
Unetsükkel - REM staadium – magamine - Lühiajalised ärkvelolekuajad - Une sügavus - Une pikkust mõjutavad geenid - Vastsündinud 12-18h - Imikud 14-15h - Väikelapsed 12-14 - Koolieelikud 11-13 - Koolilapsed 10-11 - Noorkuid 8,5-9,5 - Täiskasvanud 7-9 67.Bioloogiline kell Biorütmide geenid - Tsirkulaarrütmid seentel ja bakteritel - Äädikakärbse perioodilisuse geenid - Biorütmid taimedel - Biorütmid loomadel - Ajavahe mälu inimestel Käitumisgeenid - Kemo- ja fototaksis - Putukate pesakoristuskäitumine - Seksuaalne käitumine Biorütmid inimesel - 23 päeva füüsiline tsükkel - 28 päeva emotsionaalne tsükkel (mensturatsioonitsükkel) - 33 päeva intellektuaalne tsükkel Inimese tsirkaadianrütm (24h) - 00.00 kesköö - 02.00 sügavaim uni - 4.30 madalaim kehatemperatuur - 6
päritavuse kasv vanusega ja selle põhjused; päritavuse erinevused sõltuvalt sotsiaalmajanduslikust staatusest. IQ päritavus keskklassis on 50%, kuid kehvema elujärjega inimestel väiksem. 86. Laste adopteerimise efekt. Adopteeritud lastel on IQ sageli kuni 20 ühikut kõrgem kui nende emal. Tegelikud vanemad: keskmine IQ 90, adopteeritud lapsed: keskmine IQ 110, vanemad adopteerijad: keskmine IQ 120. 87. Biorütmid inimesel. Bioloogiliselt määratud rütmid (nt ööpäevarütm). 23. päevaline füüsiline tsükkel. 28. päevaline emotsionaalne tsükkel (menstruatsioonitsükkel), 33. päevaline intellektuaalne tsükkel. 88. Unetsükkel. Täiskasvanutel (k.s vanuritel) 7-9 tundi. Une pikkust mõjutavad geenid (nt geen ABCC9). 89. Inimese tsirkadiaanrütm. Inimese ööpäevane bioloogiline rütm (24H). 90. Ajavahe ja melatoniini tase
väga madalast kuni väga kõrgeni (Nt: umbrohud, ajutiste veekogude taimed). 16. Ökotüüp ehk ökoloogiline rass sarnaselt kohastunud organismid ühe liigi piires (nt lillakas turbasammal). 17. Kuidas toimub keskkonnategurite kompenseerimine? * Keskkonna muutmine endale soodsamaks (nt turbasamblad, inimene) * Kohanemine ja kohastumine (nt. fenotüübiline plastilisus, ökotüüpide kujunemine) * Biorütmid bioloogiline kell annab märku hüberneeruda, paarituda (reguleerivad tegurid) 18. Mis on piiravad ehk kujundavad tegurid? Tuli, temperatuur (elu võimalik -200 kuni 100 kraadini), kiirgus, vesi, temperatuuri ja niiskuse interaktsioon, atmosfääri gaasid, makro- ja mikrotoitainete kättesaadavus (Makrod: N, P, K, Ca; Mikrod: ülejäänud u 40 keemilist elementi), tuul ja hoovused (olulised vesikeskkonas, kus mõjutavad toitainete kättesaadavust),
K-selected. Organisms with K-selected traits include large organisms such as elephants, trees, humans and whales, but also smaller, long-lived organisms such as Arctic Terns. 11. Kuidas toimub keskkonnategurite kompenseerimine? * Keskkonna muutmine endale soodsamaks (nt turbasamblad, inimene) * Kohanemine ja kohastumine (nt. fenotüübiline plastilisus, ökotüüpide kujunemine) * Biorütmid bioloogiline kell annab märku hüberneeruda, paarituda (reguleerivad tegurid) 12. Mis on piiravad ehk kujundavad tegurid? Piiravad e kujundavad keskonnategurid: Tuli oluline tegur, mis on kujundanud taimkatet enamikes Maa piirkondades. Kliima muutumisega kuivemast märjemaks ja taas kuivemaks on muutunud ka põlengute sagedus. Eesti palumetsad sageli põlengute tulemus. Temperatuur elu võimalik -200 kuni 100 kraadini. Kuid enamus elust palju kitsamas vahemikus.
erinevused tulenevad keskkonnast Paljude tunnuste korral (k.a. intelligentsus, isiksusomadused) on päritavus ca 0,65, s..t. 2/3 on määratud otse geneetiliste faktorite poolt, 1/3 osa tunnusest avaldub aga koostoimes ja keskkonnamõjutuste tulemused 10. Laste adopteerimine 11. Bioloogilised rütmid inimesel 1. Biorütmide geenid a. Tsirkulaarrütmid seentel ja bakteritel b. Äädikakärbse perioodilisuse geenid c. Biorütmid taimedel d. Biorütmid loomadel e. Ajavahe mälu inimesel 2. Käitumisgeenid a. Kemo- ja fototaksis b. Putukate pesakoristuskäitumine c. Seksuaalne käitumine 12. Unetsükkel REM staadium = magamine (atsetüülkoliin). Unenäod Lühiajalised ärkvelolekud Une sügavus (Staadiumid 1-4) Une pikkust mõjutavad geenid (nt. geen ABCC9) Vastsündinud (0-2 kuud) 12-18 tundi Imikud (3-11 kuud) 14-15 tundi
elavad lahus 0,79 Ühemuna (6 kuud) 0,75 Ühemuna (15 aastat) 0,88 Erimuna elavad koos 0,60 Erimuna (6 kuud) 0,72 Erimuna (15 aastat) 0,54 Vanemate lapsed elavad koos 0,47 Vanemate lapsed elavad lahus 0,24 326. Laste adopteerimise efekt: adopteeritud lastel on IQ sageli kuni 20 ühikut kõrgem kui nende bioloogilistel vanematel, tegelikud vanemad-keskmine IQ=90, adopteeritud lapsed- keskmine IQ=110, vanemad adopteerijad- keskmine IQ=120 327. Biorütmid inimesel: 23. päevaline füüsiline tsükkel28. päevaline emotsionaalne tsükkel (nn. Naistetsükkel) 33. päevaline intellektuaalne tsükkel, Kokkulangevuse sagedus- 23 ja 28 iga 644 päeva järel, 23, 28 ja 33 iga 58 aasta järel 328. Unetsükkel: REM staadium- magamine (atsetüülkoliin), unenäod; lühiajalised ärkvelolekud, une sügavus- staadiunid 1-4; une pikkust mõjutavad geenid nt geen ABCC9; unevajadus vastsündinu 12-18h, väikelapsed 12-14h, koolilapsed 10-11h,
SISSEJUHATUS Une tähtsusest saadakse enamasti aru siis, kui uni on mingil põhjusel häiritud. Enamik inimesi on kogenud, et probleemid unega mõjutavad päevast enesetunnet üsna suurel määral. Koolis ringi vaadates kohtame sageli, et õpilased haigutavad, kurdavad oma puuduliku une üle, magavad tundides. See paneb mõtlema kas tõesti peabki nii olema, kas see on lihtsalt eluetapiga kaasaskäiv nähtus, või annaks asja parandada? Sellest ka töö eesmärk uurida, kuidas on unetust võimalik vältida, ning mis selleks ette peaks võtma. Mida teha, et uni tuleks ja oleks kosutav? Selle kohta, kuhu peaks uneprobleemidega pöörduma ning kus Eestis üldse sellealast abi on võimalik saada, on töös eraldi peatükis välja toodud. Antud on ka ülevaade Eestis tegutsevatest uneuuringute keskustest. Eestikeelne materjal unetuse kohta on võrreldes inglisekeelsega mahuliselt suures vähemuses. Peab aga tunnistama, et need eestikeelsed raamatud, mida antud töö...
tuumad, vöökäär ja hipokampus e limbiline süsteem. Emotsioon on aktiivsus kindlas närvisubstraadis koos selle tagajärgedega. IX LOENG Organismide bioloogilised rütmid - mis need on ja milleks need kasulikud on? Organismidel on rütmilised ja ajas korduvad perioodilised muutused. Enamjaolt käivad aastaga, ööpäevaga, tõusu-mõõnaga jne. võivad olla ka paljunemistsükliga seotud. - Endogeensed rütmid e biorütmid on organismides iseenesest genereeritud perioodiliselt toimuvad muutused. - Optimeerib organsmi võimet keskkonanõudmistega toime tulla - Normaalne on tsirkadiaanrütm – 24h - Keha on ära jaotanud ennast et Kuidas töötab bioloogiline kell? Hommikul vererõhk, pulss ja kehatemp tõusevad, lõppeb melatoniini tootmine. Kell 10 ollakse kõige ärksamad, kell 2 kõige parem koordinatsioon, kell 3 kõige parem reaktsioon,
◦ Normatiivide muutmiseks, s.h institutsionaalseks toitlustamiseks (lasteaiad, koolid, haiglad) ◦ Defitsiidi, liia hindamine uuringutes ◦ Elanikkonna teavitamiseks Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015 Mõisted Koostamise protsess Olukord Eestis Liikumissoovitused Toitumissoovitused Toiduenergia vajadus Makrotoitained- valgud, rasvad süsivesikud Vesi Mikrotoitained – vitamiinid ja mineraalained Alkohol, kofeiin Toidusoovitused Toiduohutus Uni, puhkus, biorütmid Jätkusuutlik tootmine ja tarbimine Toitainete tarbimine ja tervisemõju Põhiainevahetuse energiakulu (2006) Energiatarve rahuolekus on ligilähedaselt hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris- Benedict’i valemiga (publitseeritud 1919) MEHED 66.5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) - (6.775 x vanus aastates)= kcal/ööpäevas NAISED 655.1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus aastateks)= kcal/ööpäevas Põhineb kliinilisel vaatlusel
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksama...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
