-11 8.12.2012 26762 -0,3984010898 -0,9749279122 -10 9.12.2012 26763 -0,6310879443 -0,9009688679 -9 10.12.2012 26764 -0,816969893 -0,7818314825 -8 11.12.2012 26765 -0,9422609221 -0,6234898019 -7 12.12.2012 1 26766 -0,9976687692 -0,4338837391 Biorütmid -6 13.12.2012 0,8 26767 -0,9790840877 -0,222520934 -5 14.12.2012 0,6 26768 -0,8878852184 -6,036347E-013 -4 15.12.2012 0,4 26769 -0,7308359643 0,222520934 -3 16.12.2012 0,2 26770 -0,51958395 0,4338837391 -2 17.12.2012
kirjeldatakse teaduslikuna, kuid mis ei allu teaduslikule meetodile: *Kasutatakse ebamääraseid, vastuolulisi, ülepaisutatud või tõestamatuid väiteid *Välditakse teiste ekspertide hinnanguid *Teooriate kujundamisel puudub süsteemne lähenemine *Toetutakse ainult teooriat kinnitavale osale, mitte ümberlükkavale 14) Nimeta pseudoteaduslikke valdkondi meditsiinis. (vähemalt 8) Alternatiivmeditsiin, biorütmid, kehamälu, kehapuhastus, soolepuhastus, kristalliteraapia, kõrvaküünlad, fooliummütsid 15) Milliste probleemidega tegeleb teadustöö eetika? - Kuidas korraldada inim- ja loomkatseid, kuidas toimida väärkäitumise korral, kuidas tagada töö kõigi etappide eetilisus, kuidas tagada andmete turvaline hoiustamine, objektiivsus, subjekti õiglane kohtlemine. 16) Mis on eetikakoodeks?
Töö Töötulemused tulemused Inventuur Inventuurmööblipoes mööblipoes Tunnikontroll Tunnikontroll Inimeste Inimestekaalud kaalud Biorütmid Biorütmid Füüsiline Füüsilinegraafika graafika Sotsiaalne Sotsiaalnegraafika graafika lipoes blipoes Laenukustutustabel Laenukustutustabel Palgaarvestus Palgaarvestus ud alud Toiduainete Toiduainetemüügid müügid Risttahukas
8. Mis juhtub ajutegevusega vananedes? – Tervel vanal inimesel säilib normaalne aju verevarustus, kui inimene põeb veresoonte lupjumist, siis aju verevarustus häirub ja tekib ajurabanduse oht. Mediaatorit hulk sünapsis muutub, kuigi DNA sisaldus jääb samaks. DNA kahjustused kuhjuvad, mille põhjuseks võib olla nende parandamise aktiivsuse vähenemine. Vastavalt häirub ka närvisüsteemi talitluseks vajalike valkude süntees. 9. Kuidas avalduvad ööpäevarütmid (biorütmid) inimesel? – Pulss, vererõhk, vaimse aktiivsuse periood, ainevahetuse kiirus, veresoonte ahenemine/laienemine. – Mõisted: bioloogiline kell - mehhanism, mis reguleerib eelkõige organismi elutalitluste ööpäevarütmi mälujälg – püsimallu salvestatud informatsioon mälukaotus – info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel postsünaptiline pidurdus – närvirakku tuleb võrdselt erutavaid ja pidurdavaid signaale
Söömise ajal tekib ainult osaline küllastustunne, mis ei iseloomusta kuigi hästi, kas organismi vajadused on kaetud või mitte. Lõplik küllastustunne tekib alles 1...1.5 tundi pärast söömist. Seepärast soovitatakse lõpetada juba siis, kui söögiisu on veel olemas. Tervisliku toitumise põhialuste õpetusse kuulub ka toitekäitumise juhtimise õpetus, mis on toitumiskultuuri üks osa. 4.2 Bioloogilised rütmid ja toitumine Biorütmid on raku, koe ja organismi evolutsiooni vältel välja kujunenud pärilikud nähtused mis väljenduvad eluavalduste rütmilises kordumises. Vastavalt perioodipikkusele jagatakse biorütmid kolmeks (vt. joonis 3). BIORÜTMID Pika perioodiga Lühikese perioodiga Keskmise sagedusega
Unetsükkel - REM staadium – magamine - Lühiajalised ärkvelolekuajad - Une sügavus - Une pikkust mõjutavad geenid - Vastsündinud 12-18h - Imikud 14-15h - Väikelapsed 12-14 - Koolieelikud 11-13 - Koolilapsed 10-11 - Noorkuid 8,5-9,5 - Täiskasvanud 7-9 67.Bioloogiline kell Biorütmide geenid - Tsirkulaarrütmid seentel ja bakteritel - Äädikakärbse perioodilisuse geenid - Biorütmid taimedel - Biorütmid loomadel - Ajavahe mälu inimestel Käitumisgeenid - Kemo- ja fototaksis - Putukate pesakoristuskäitumine - Seksuaalne käitumine Biorütmid inimesel - 23 päeva füüsiline tsükkel - 28 päeva emotsionaalne tsükkel (mensturatsioonitsükkel) - 33 päeva intellektuaalne tsükkel Inimese tsirkaadianrütm (24h) - 00.00 kesköö - 02.00 sügavaim uni - 4.30 madalaim kehatemperatuur - 6
päritavuse kasv vanusega ja selle põhjused; päritavuse erinevused sõltuvalt sotsiaalmajanduslikust staatusest. IQ päritavus keskklassis on 50%, kuid kehvema elujärjega inimestel väiksem. 86. Laste adopteerimise efekt. Adopteeritud lastel on IQ sageli kuni 20 ühikut kõrgem kui nende emal. Tegelikud vanemad: keskmine IQ 90, adopteeritud lapsed: keskmine IQ 110, vanemad adopteerijad: keskmine IQ 120. 87. Biorütmid inimesel. Bioloogiliselt määratud rütmid (nt ööpäevarütm). 23. päevaline füüsiline tsükkel. 28. päevaline emotsionaalne tsükkel (menstruatsioonitsükkel), 33. päevaline intellektuaalne tsükkel. 88. Unetsükkel. Täiskasvanutel (k.s vanuritel) 7-9 tundi. Une pikkust mõjutavad geenid (nt geen ABCC9). 89. Inimese tsirkadiaanrütm. Inimese ööpäevane bioloogiline rütm (24H). 90. Ajavahe ja melatoniini tase
väga madalast kuni väga kõrgeni (Nt: umbrohud, ajutiste veekogude taimed). 16. Ökotüüp ehk ökoloogiline rass sarnaselt kohastunud organismid ühe liigi piires (nt lillakas turbasammal). 17. Kuidas toimub keskkonnategurite kompenseerimine? * Keskkonna muutmine endale soodsamaks (nt turbasamblad, inimene) * Kohanemine ja kohastumine (nt. fenotüübiline plastilisus, ökotüüpide kujunemine) * Biorütmid bioloogiline kell annab märku hüberneeruda, paarituda (reguleerivad tegurid) 18. Mis on piiravad ehk kujundavad tegurid? Tuli, temperatuur (elu võimalik -200 kuni 100 kraadini), kiirgus, vesi, temperatuuri ja niiskuse interaktsioon, atmosfääri gaasid, makro- ja mikrotoitainete kättesaadavus (Makrod: N, P, K, Ca; Mikrod: ülejäänud u 40 keemilist elementi), tuul ja hoovused (olulised vesikeskkonas, kus mõjutavad toitainete kättesaadavust),
K-selected. Organisms with K-selected traits include large organisms such as elephants, trees, humans and whales, but also smaller, long-lived organisms such as Arctic Terns. 11. Kuidas toimub keskkonnategurite kompenseerimine? * Keskkonna muutmine endale soodsamaks (nt turbasamblad, inimene) * Kohanemine ja kohastumine (nt. fenotüübiline plastilisus, ökotüüpide kujunemine) * Biorütmid bioloogiline kell annab märku hüberneeruda, paarituda (reguleerivad tegurid) 12. Mis on piiravad ehk kujundavad tegurid? Piiravad e kujundavad keskonnategurid: Tuli oluline tegur, mis on kujundanud taimkatet enamikes Maa piirkondades. Kliima muutumisega kuivemast märjemaks ja taas kuivemaks on muutunud ka põlengute sagedus. Eesti palumetsad sageli põlengute tulemus. Temperatuur elu võimalik -200 kuni 100 kraadini. Kuid enamus elust palju kitsamas vahemikus.
erinevused tulenevad keskkonnast Paljude tunnuste korral (k.a. intelligentsus, isiksusomadused) on päritavus ca 0,65, s..t. 2/3 on määratud otse geneetiliste faktorite poolt, 1/3 osa tunnusest avaldub aga koostoimes ja keskkonnamõjutuste tulemused 10. Laste adopteerimine 11. Bioloogilised rütmid inimesel 1. Biorütmide geenid a. Tsirkulaarrütmid seentel ja bakteritel b. Äädikakärbse perioodilisuse geenid c. Biorütmid taimedel d. Biorütmid loomadel e. Ajavahe mälu inimesel 2. Käitumisgeenid a. Kemo- ja fototaksis b. Putukate pesakoristuskäitumine c. Seksuaalne käitumine 12. Unetsükkel REM staadium = magamine (atsetüülkoliin). Unenäod Lühiajalised ärkvelolekud Une sügavus (Staadiumid 1-4) Une pikkust mõjutavad geenid (nt. geen ABCC9) Vastsündinud (0-2 kuud) 12-18 tundi Imikud (3-11 kuud) 14-15 tundi
elavad lahus 0,79 Ühemuna (6 kuud) 0,75 Ühemuna (15 aastat) 0,88 Erimuna elavad koos 0,60 Erimuna (6 kuud) 0,72 Erimuna (15 aastat) 0,54 Vanemate lapsed elavad koos 0,47 Vanemate lapsed elavad lahus 0,24 326. Laste adopteerimise efekt: adopteeritud lastel on IQ sageli kuni 20 ühikut kõrgem kui nende bioloogilistel vanematel, tegelikud vanemad-keskmine IQ=90, adopteeritud lapsed- keskmine IQ=110, vanemad adopteerijad- keskmine IQ=120 327. Biorütmid inimesel: 23. päevaline füüsiline tsükkel28. päevaline emotsionaalne tsükkel (nn. Naistetsükkel) 33. päevaline intellektuaalne tsükkel, Kokkulangevuse sagedus- 23 ja 28 iga 644 päeva järel, 23, 28 ja 33 iga 58 aasta järel 328. Unetsükkel: REM staadium- magamine (atsetüülkoliin), unenäod; lühiajalised ärkvelolekud, une sügavus- staadiunid 1-4; une pikkust mõjutavad geenid nt geen ABCC9; unevajadus vastsündinu 12-18h, väikelapsed 12-14h, koolilapsed 10-11h,
Unetuse ärahoidmiseks on üks tähtsamaid tegureid olla teadlik unehügieenist. Need lihtsad meelespead on elementaarsed, nagu turvarihm ohutuks liiklemiseks. · Voodisolemise aeg peaks olema minimaalne. Kaheksa tundi und ja kaheksa ja pool tundi voodis olemist on efektiivsem kui kaheksa tundi und ja 10 tundi voodis olemist. · Magama tuleks minna siis, kui inimene tunneb ennast väsinuna. · Tõuse igal hommikul ühel ja samal ajal. Meie organismi tööd reguleerivad biorütmid, mille stabiliseerumiseks on hädavajalik, et need saaks toetuda ühele püsivale ajapunktile. Inimene ei ole võimeline kontrollima uinumise aega, küll aga saab ta määrata ärkamise aega. Unehäiretega inimese jaoks on väga oluline tõusta ühel ja samal ajal (ka puhkuspäevadel). Küsitluses osalenud õpilased lähevad nädalavahetusel magama umbes kella ühe paiku öösel, mis on võrreldes koolipäevase ajaga poolteist tundi hilisem. Seetõttu ei tasu
tuumad, vöökäär ja hipokampus e limbiline süsteem. Emotsioon on aktiivsus kindlas närvisubstraadis koos selle tagajärgedega. IX LOENG Organismide bioloogilised rütmid - mis need on ja milleks need kasulikud on? Organismidel on rütmilised ja ajas korduvad perioodilised muutused. Enamjaolt käivad aastaga, ööpäevaga, tõusu-mõõnaga jne. võivad olla ka paljunemistsükliga seotud. - Endogeensed rütmid e biorütmid on organismides iseenesest genereeritud perioodiliselt toimuvad muutused. - Optimeerib organsmi võimet keskkonanõudmistega toime tulla - Normaalne on tsirkadiaanrütm – 24h - Keha on ära jaotanud ennast et Kuidas töötab bioloogiline kell? Hommikul vererõhk, pulss ja kehatemp tõusevad, lõppeb melatoniini tootmine. Kell 10 ollakse kõige ärksamad, kell 2 kõige parem koordinatsioon, kell 3 kõige parem reaktsioon,
h institutsionaalseks toitlustamiseks (lasteaiad, koolid, haiglad) ◦ Defitsiidi, liia hindamine uuringutes ◦ Elanikkonna teavitamiseks Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015 Mõisted Koostamise protsess Olukord Eestis Liikumissoovitused Toitumissoovitused Toiduenergia vajadus Makrotoitained- valgud, rasvad süsivesikud Vesi Mikrotoitained – vitamiinid ja mineraalained Alkohol, kofeiin Toidusoovitused Toiduohutus Uni, puhkus, biorütmid Jätkusuutlik tootmine ja tarbimine Toitainete tarbimine ja tervisemõju Põhiainevahetuse energiakulu (2006) Energiatarve rahuolekus on ligilähedaselt hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris- Benedict’i valemiga (publitseeritud 1919) MEHED 66.5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) - (6.775 x vanus aastates)= kcal/ööpäevas NAISED 655.1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus aastateks)= kcal/ööpäevas Põhineb kliinilisel vaatlusel
moodustub:a)päikesekiirgusest ja b)lähedalasuvate kehade (pikalainelist) soojuskiirgust. Need mõlemad faktorid määravad kindlaks keskkonna klimaatilised tingimused (temperatuuri, veeaurumise, õhu ja vee liikumise)., kuid ainult väike osa kasutatakse ära fotosünteesis. Inimese silm eristab päikesekiirgust lainepikkusega 380-750 nm. Taimede poolt kasutatav kiirguspiirkond on 380-710 nm. 35.Bioloogilised rütmid: tsirkaadrütm (ööpäevane), sesoonne rütm (aastaajaline). Biorütmid on mitmesuguste elunähtuste (nt.närviimpulsside, hingamisliigutuste, ärkveloleku, sigimise, rännete) korrapärane kordumine. Tsirkaadrütm füsioloogiliste protsesside ööpäevarütm. Tsirkaadrütm säilib ka juhul, kui organism on püsivas temperatuuris ja pidevas valguses või pimeduses. Periood vältab keskmiselt 24 tundi ja kõigub nt putukail 21,5-27,5 tunni piires. Sesoonne rütm aastaajaline muutus; aastaaja rütm, hooajaline. 1 36. Produktsioon ökosüsteemis. Biomass
annaabi.ee 
