Tallinn Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaal...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKINSTITUUT MHD0030 MASINAMEHAANIKA KODUTÖÖ NR. 3 Mitme-astmeline hammasmehhanism ÜLIÕPILANE: KOOD: Töö esitatud: Arvestatud: Parandada: TALLINN 2015 Lähteandmed: Mehhanismi ülekande suhe u = 205 Mootori pöördemoment M = 19,8 Nm ja pöörlemissagedus n = 1455 min-1 Ülekantav võimsus P = 3,0 kW. Arvutada mehhanismi vajalik ülekandeastmete arv ning väljundvõlli pöördemoment ja pöörlemissagedus. Leida viimase hammaspaari diameetrid ja laiused. 1. Mehhanismi ülekandeastmete arv Hammasülekande soovituslik ülekandesuhe on kuni 10. Mehhanismi ülekandesuhe arvutatakse valemiga u=u 1 ∙ u2 ∙ … ∙u n kus ui – ühe astme ülekandesuhe. Kui mehhanismis oleks kaks ülekandeasted, siis keskmine ülekandesuhe on ui= √u=√205 ≈ 14,3 See on liiga suur arv ja vaatleme kolmeastmeline mehhanism. ...
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Hammasülekanded 1.1 Eelised ja puudused · Eelised- kõrge kasutegur (kuni 98%). · väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). · konstantne ülekandearv. · suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) · võllide ja laagrite väike koormus. · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. 1.2 Liigid Hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi- · silinderhammasülekanded · koonushammasülekanded · hüpoidülekanded · hammaslattülekanded · kruvihammasülekanded Hammasülekannete liigitus hammaste paiknemise järgi ratta moodustaja suhtes- · sirghammastega · noolhammastega · kaldhammastega · kõverjooneliste hammastega Hamba kuju järgi- · evolventprofiiliga · tsükloidprofiiliga · r...
Lihtmehhanismid Kang Kangiks nimetatakse jäika keha, mis saab pöörelda ümber liikumatu toetuspunkti. Kang on tasakaalus... ... kui võrdsete jõudude korral on võrdsed ka jõudude õlad. ... kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Näidis(http://www.science-animations.com/support-files/seesaw.swf ) Plokksüsteem soonega ratas, mis saab keskpunkti ümber vabalt pöörelda. Jaguneb liikuvaks ja liikumatuks. Liikuv plokk plokk liigub ise koos tõstetava raskusega kaasa. Annab võitu jõus 2x (tõmban väiksema jõuga, kuid teepikkus on suurem). Liikumatu plokk ei kerki ega lange koos tõstetava raskusega. Võitu jõus ei anna, kuid saab muuta jõu mõjumise suunda. Kaldpind mida väiksem nurk kaldpinnal, seda väiksem on jõud, millega raskust liigutada. Kaevupöör Pööra moodustavad vänt ja võll. Võllile keritakse tross või kett ämbri tõstmiseks. Vända raadius on võlli raadiusest suurem, mistõttu ühe täisp...
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide ki...
Metallide töötlemise eriala MT-08 Planetaarülekanded Referaat Juhendaja: Sisukord Vedav lüli.....................................................................................................................................3 Planetaarülekande eelised:...........................................................................................................3 Planetaarülekande puudused:.......................................................................................................3 Planetaarülekande telgede vahe...................................................................................................3 Suurratta laius planetaarülekandes...............................................................................................4 Väikeratta läbimõõt..................................
Haridus- ja Teadusministeerium Reduktori projekt Juhendaja: Sisukord: Elektrimootori valik.........................................................................................................................4 Ülekande põhiparameeterarvutus.................................................................................................... 4 Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel:..............................................................................5 Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus..............................................................5 Leian tegurid................................................................................................................................5 Arvutan lubatud kontaktpinged................................................................................................... 6 Hammaste ülekandearvutus.............
NÕO REAALGÜMNAASIUM UURIMUS KAUBI KÜLAKALME PALEODEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Palaeodemographic analysis of the skeletal material from Kaubi village cemetery KOOSTAJA: KRISTI JEEGER 11 C KLASS JUHENDAJA: KEN KALLING NÕO 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 1.1. Kalme asukoht. ...................................................................................................... 3 1.2. Kalme asukoha avastamine. ................................................................................... 3 1.3. Vanus ja leiud. ....................................................................................................... 3 1.4. Mat...
ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA Iseloomulik parameeter E E S T I S U U R U L U K I D PÕDER HIRV METSKITS METSSIGA KARU HUNT ILVES Tüvepikkus (sm) 200-290 160-250 100-125 110-200 160-250 100-160 80-130 Kaal (kg) 100-300 100-150 20-30 70-250(350) 150-250 40-60 12-25 (32) Inna aeg IX, X IX-X VII-VIII XI-XII V-VI I-II II-III Tiinuse kestvus 8k 8k 9k 130-140 p 7-9 k (ü.a) 62 - 75 p 60-75 p (ü.a) Poegade sündimise aeg V, VI V-VI V-VI III-IV I III-IV IV-V Poegade arv 1-2 (3) 1-2 1-3 (4) ...
Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 1 LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri: Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused: g = 0,5 Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveieri nõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse: Ptm = F·v = 1,5· 103· 2,1 = 3,15 kW Määran ajami kasuteguri: = kü · lü · s · vl2 · ll2 · tm kus kü = kinnise ülekande kasutegur lü =...
Masinamehaanika kordamisküsimused 2010 1. Tuua näiteid kinemaatilistest paaridest ja nende sidemetest. Mehhanismi lülid seotakse omavahel nii, et neil säilub võimalus teineteise suhtes liikuda. Lülide suhtelist liikumist võimaldavaid ühendeid nim kinemaatilisteks paarideks. 1) Kerapaar on kolm sõltumatut rotatsioni ümber kolme telje. Vabadusastmeid on 3, sidemeid 3. 2) Silinderpaar translatsioon piki ühte telge ja sellest sõltumatu rotatsioon ümber sama telje. Vabadusastmeid 2, sidemeid 4. 3) Sõrmega kerapaar kaks sõltumatut rotatsiooni ümber kahe ristuva telje. Vabadusastmeid 2, sidemeid 4. 4) Transaltsioonipaar Translatsioon piki telge. Vabadusasmeid 1, sidemeid 5. 5) Rotatsioonipaar rotatsioon ümber ühe telje. Vabadusastmeid 1, sidemeid 5. 6) Kruv...
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kursuse projekt: Tehniline Mehaanika Konveier ajami projekteerimine Õpilane: Siim Jaansoo MH-31 Juhentaja: Ants Siitan Kehtna 2005 Projekteerida lint konveierile ajam, kasutades tigureduktorit ja kett ülekannet. Variant:39 Joonis 10,11 Lähteandmed:1) Ringjõud konveieri trumlil F=2,5 kW 2) Trumli ringkiirus V=0,4 m/s 3) Trumli läbimõõt D=350 mm Koormus on püsiv;reduktor on ettenähtudpidevaks tööks ja ülekanne ei ole reverseeritav. Lahendus Käik: 1. Leian konveieri vedamiseks vajaliku võimsuse Pkt: Pkt=F*v=2500*0,4=1000 (w)=1 kW F- ringjõud konveieri trumlil v- konveieri trumli ringkiitus 2. Leian konveieri trumli võlli nurkkiiruse v: ...
1. Kirjeldage esiveolise auto jõuülekande skeemi, selle kasutatavus, näited. Esisillaveoga auto jõuülekande skeem: Esisillavedu on väga laialdaselt levinud ja seda lahendust kasutavad enamus autotootjad. Erinev on BMW, kes ei tooda esisillaveoga autosid. Kaasaegsetel esisillaveoga autol on peaülekanne käigukasti korpuses. 2. Astmelised käigukastid, nende eelised Astmelised ehk hammasrattaskäigukastid jagunevad liht- ja planetaarkäigukastideks. Autodel on põhiliselt kasutusel astmelised lihtkäigukastid, mille käikude lülitamine toimub kas hammasrataste või muhvide nihutamisel. Vähesed autod omavad varjaator käigukasti. Nende ülekannet muudetakse sujuvalt kiirenevalt ja need autod sõidavad mõlemat pidi sama kiiresti. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. 3. Siduri töötamine Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrde...
Tallinna Reaalkool Hambad Referaat Koostanud:saiaspetspets 2007 Sisukord TALLINNA REAALKOOL.........................................................................................................................................1 HAMBAD.......................................................................................................................................................................1 REFERAAT....................................................................................................................................................................1 KOOSTANUD:SAIASPETSPETS...............................................................................................................................1 2007.............................................................................................
1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Liistliide, hammasliide A -3 B -8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB32 .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 06.01.2012 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; Alina...
Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sx=yC*A, kus yC on C y-koordinaat Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja Sy=xC*A, kus xC on C x-koordinaat sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib Liitkujundi staatiline moment saadakse osakujundiste staatiliste momentide summana. Staatiline moment kesktelje suhtes võrdub nulliga Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, Pinna inertsimomendid. mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on Kujundi inertsimo...
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad 4 Hüdropumbad Seda nõuete loetelu on võimalik jätkata. 4.1 Pumpadele esitatavad nõuded Nõudmiste erisus näitab, et kõik pumbad ei vasta kõikidele nõudmistele ja pumba Hüdropumpadele esitatavaid nõudeid valikul tuleb leida kompromiss erinevate võib kokku võtta ühe lausega: nõudmiste vahel. Sellel põhjusel ongi Hüdropump peab muutma mehaanilise praktikas kasutusel erineva konstrukt- energia (pöördemoment, pöörlemis- siooniga pumpasid. Ühine neile kõigile kiirus) hüdrauliliseks energiaks on see, et nende töötamispõhimõtteks on (vedeliku voolamine, rõhk). töövedeliku kokkusurumineja see, et neis Praktikas on aga pumpadele esitatavad kõigis on tegemist mehaaniliselt nõu...
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: A-0 B-5 Liisteliite ja hammasliite arvutus Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: - - .......A.Sivitski.............. - ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: dets 2011 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 Liistliide ja hammasliide arvutus Projekteerida ...
TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba es...
1 1. Ainetöö ülesanne Antud ainetöö ülesandeks on kirjeldada tigureduktori tiguratast, teostada sellele tugevusarvutused, valida selle valmistamiseks sobivaim materjal ning valmistustehnoloogia koos viimistlusega. 2. Algandmed Tõstetav mass m = 350 kg Maksimaalne joonkiirus vmax = 0,7 m/s Ratta diameeter d = 0,2 m Teo keermekäikude arv z1 = 1 Tiguratta hammaste arv z2 = 41 2 3. Eskiis 3 4. Tiguülekande arvutus Teo läbimõõduteguri vähim lubatud väärtus qmin = 0,212*z2 = 0,212 * 41 = 8,69 Valime sobivatest väärtustest (8, 10, 12,5 ... ) qmin = 10 mm Ülekande moodul m=3 Teo ning tiguratta telgede reaalne vahe mm Teo keerme tõstenurk = 5,71 ° Teo jaotusläbimõõt d1 = qm = 10 * 3 = 30 mm Teo peadeläbimõõt da1 = d1 + 2m = 30 + 2 * 6 = 36 mm Tiguratta jaotusläbimõõt d2 = z2m = 41 * 3 = 124 mm Tiguratta peadeläbimõõt da2 = d2 + 2m = 124 + 2 * 3 = 130 mm Tiguratta jalgaderingjoone läbimõõt df2 = d2 2...
3. PLANETAARREDUKTOR Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. 3.1. Planetaarülekanne Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus. Pöördemomenti on võimalik muuta hammasülekannet lahutamata, mis teeb lihtsaks planetaarülekande a...
Hobusekasvatuse küsimused (VL+PM) 1. Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine (lühidalt) Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomaliste ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Pärishobused 1)koduhobune 2)Prezevalski hobune 3)Tarpan Eeslid 1)kodueesel 2)Somaali ulukeesel 3)Nuubia ulukeesel Eeslikud- 1)kulaan 2)Kiang 3)Onager Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on: 1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist. 2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest fak...
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on rakendatud ühte punkti) ja lauskoormus q [N/m] (koormus, mis mõjub mingile pinnale). 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad ning kõikide momentide algebralised summad suvalisete punktide suhtes peavad võrduma nulliga kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduvad nulliga kolme s...
Kool Grupp Sinu Nimi Autode jõuülekanded Iseseisev töö Juhendaja: nimi 1 Sisukord 2Mis on jõuülekanne ja milleks on teda vaja?.............................................................3 1Sidur......................................................................................................................... 4 1.1Siduri ehitus....................................................................................................... 4 1.2Sidur libiseb........................................................................................................ 4 2Käigukast.................................................................................................................. 5 3Peaülekanne............................................................................................................. 6 4Diferentsiaal.......................................................
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Toit tükeldatakse lõikehammastega ja Suuõõs peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süsivesikute seedimine algab suus süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. · Lapseeas kasvavad suhu kõigepealt 20 piimahammast, mis asenduvad 5 -12 aasta vanuses jäävhammastega. · Täiskasvanud inimese suus on 32 hammast. · Üla- ja alalõualuus on hammaste arv võrdne. Hambad kinnituvad hambasompudesse Jäävhambaid on 32 · purihambad 20 · lõikehambad 8 Hammaste järgi koostatakse hambakaart, mille alusel on · silmahambad 4 võimalik isikut identifitseerida. vaap ehk email kroon dentiin ...
TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" Hammaste eemaldamine ülalõuas hambagruppide kaupa Hamba eemaldamise operatsioon e. ekstraktsioon on hamba eemaldamine alveolaarluust kasutades arsti teadmisi, oskusi, stomatoloogilisi instrumente. Teda võib tinglikult jagada kahte suurde gruppi: 1. kinnine e. lihtne 2. avatud e. atüüpiline/ komplitseeritud Atüüpiliste/komplitseeritud ekstrakstioonide korral moodustatakse limaskest-periostlapp, hammas separeeritakse või eemaldatakse luust puuri abil, haav korrastatakse ja õmmeldakse. Ükskõik millise tehnika arst ka ei valiks, peab eelnevalt olema täidetud 3 tingimust: 1. operatsiooniväli peab olema nähtav 2. piisav ruum hamba eemaldamiseks ( ehk kui suu ei avane, ei saa ka hammast eemaldada) 3. kontrollitud jõu kasutamine hamba lukseerimisel ja eemaldamisel Hamba eemaldamise etapid (lihtne eemald...
REFERAAT MANUAAL KÄIGUKASTID Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Tallinn 2007 SISUKORD: SISSEJUHATUS 1. MANUAAL KÄIGUKASTIDE PLUSSID JA MIINUSED 2. KÄIGUKASTIDE PÕHIOSAD 3.ZIL 431410 KÄIGUKASTI EHITUS 4.ZIL 431410 KÄIGUKASTI TÖÖ PÕHIMÕTE 5.VAZ 2109 KÄIGUKASTI EHITUS. 6.MODERNISEERITUD SÜNKRONISAATOR VOLGA KÄIGUKASTIS 7. 5-KÄIGULISE MANUAALKÄIGUKASTI SKEEM 8. KÄIGUKASTI PEAMISED RIKKED 9. KÄIGUKASTI HOOLDUS KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Milleks on vaja autole käigukasti? Üldtuntud on sellele järgnev vastus- auto kiiruse muutmiseks. See aga on poolik ehk ühekülgne vastus. Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde- lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimeg...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.1. AJALUGU...........................................................................................................................3 2. HAMBAPASTADE LIIGID...................................................................................................7 2.1 Laste hambapastad............................................................................................................7 2.2 Fluoriide sisaldavad hambapastad.....................................................................................7 2.3 Hambakatu ja -kivi teket vähendavad hambapastad.........................................................7 2.4 Multiomadustega h...
PALJUNEMINE Organismide paljunemine jaguneb- suguliseks ja mittesuguliseks paljunemiseks. Suguline paljunemine: enamasti 2 vanemat, paljunemine sugurakkude abil, üldjuhul toimub ka viljastumine e. sugurakkude ühinemine: kehaväline(kala) kehasisene (inimene), pärilik muutlikkus on suur. Mittesuguline paljunemine: jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks paljunemiseks. Eoseline: ühekordse kromosoomistikuga rakk, rakk mis idaneb mullas, viljastumine toimub sama taime rakkude vahel(seened,samblad,sõnajalad), pärilik muutlikkus esineb, kuid väike. Vegetatiivne: pooldumine, pungumine, taimedel kasvuorganite abil(juured, mugulad, võsundid, lehed), pärilik muutlikkus puudub. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemise...
MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Kettülekanne A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 d2 M d1 T KETTÜLEKANNE 1. Projekteerida rihm- või kettülekanne. Kui õppekoodi viimane number A on paarisarv – projekteerida rihmülekanne, kui A on paaritu arv – projekteerida kettülekanne. Lähteandmed valida tabelist õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi. A 0 1 ...
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1. Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamist. Puks / kontrollplaat on konstrueeritud autode jaoks, millel on diiselmootor, ja see summutab vibratsiooni. Joonis 1.2 Siduriketas ja sidurikate 1.3 Siduri vahetami...
Ülekanded Ülekanne (masinaehituses) on seade mis võimaldab mehaanilist energiat üle kanda vahemaa taha ning muuta seejuures ülekantavat jõudu või kiirust. Töömasinate käitamiseks on tarvis energiat. Seda toodavad jõumasinad (erinevad mootorid). Tavaliselt kantakse energia töömasinale üle pöörleva liikumisena (pöörleva võlliga). Kuna töömasina ühendamine otse jõumasina külge pole alati võimalik, siis võetaksegi kasutusele erinevad ülekanded. Ülekannete kasutamine on vajalik järgmistel juhtudel: · jõumasina ja töömasina kiiruste erinemisel. · vajadus muuta töömasina kiirust samal ajal kui jõumasina kiirus on konstantne (muutumatu). · vajadus muuta jõumasina pöörlev liikumine töömasina tööorgani sirgjooneliseks või mõneks muuks liikumiseks. · kui ohutuse, mugava hooldamise või mõnel muul kaalutlusel pole võimalik jõumasina ja töömasina võlle vahetult ühendada. Enamkasutatavad...
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 5 Hammasülekanne Hammasratta materjal C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 600 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Hammasratta pinna kõvadus 400 HB Hammasratta hamba laius b = 25 mm; d jaotus = 200 mm; hammasratta moodul m = 2,5 (vt. Tabel 1). ...
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: A -8 Liistliite ja hammasliite arvutus B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB41 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 19.03.2015 Projekteerida listliide võlli ja hammasr...
Keermestamine. Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapet...
Elektrooniline seisupidur Aruanne Elektrooniline seisupidur on loodud autode disainimisvõimaluste avardamiseks ja sõidu lihtsamaks ja ohutumaks muutmiseks. Elektrooniline parkimispidur võimaldab lihtsalt sooritada ka tõusul kohaltminekuid. Elektroonilise parkimispiduri aktiveerib nupuvajutus, piduriklotsi vastu ketast surub elektrimootor, mis on kolmekäigulise ülekandega, mille ülekandearv on 1:50. 1. Elektrimootori hammasratas on väiksem ja keermega kolvi tõukuri hammasratas on suurem, ülekandemehhanism ja elektrimootor on ühendatud hammasrihmaga. 2. Loksplaadil ja hammasrattal on erinev hammaste arv 3. Keermega liikuv kolb moodustab viimase ülekandefaasi. Kolbi liigutav mutter on disainitud nii, et kui parkimispidur on aktiveeritud, siis lukustab mutter end ise. Mutri kuju on ka selline, et see ei saa kolvi see keerlema hakata. Nii on park...
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Andres Asson Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast .......................................................................................................10 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid .............
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 977 (rühm) (registri nr) (ees- ja perekonnanimi) Kontrolltöö (töö pealkiri) Elekriajamid (õppeaine) Kodutöö nr. 1 Juhendaja R. Kask Esitamine TPT-sse ............ 2009 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2009 ÜLESANNE Nr. 1 (Variant 7) Määrata pikkihöövelpingi töölaua mehhanismi taanadatud inertsimoment. Mehhanismi kinemaatiline skeem on kujutatud joonisel 1.1 Andmed tab...
Sügoot viljastunud viljarakk Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Moorula(kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Gastrula(karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis m...
KETASSAAG Ketassaag Ketassaag või lauasaag on puutöövahend millele on kinnitatud sae ketas ja mida ajab ringi elektrimootor. Esimest teadaolevat ketassaagi kasutati inglismaal, 1777. aastal. Ketassae ehitus Saagimine 1.panna peale mask, kõrvaklapid, prillid. 2.kontrollida, kas sae tera on otse ja täpselt püsti, kas piire on paralleelselt teraga, kas nurgamõõdik on õige nurga all. 3.Sättida tera õigele kõrgusele. 4.kinnitada tera kaitse 5.asetada materjal piirde/nurgamõõdiku vastu. 6.käivitada saag. 7.Lükata materjal käe või vastava lükatiga, kindlalt kinni hoides sae terale. Erinevad terad Ketassaagidel kasutatakse palju erinevate omadustega (nt. Hammaste arv, suurus) teri. Põhilisemad on näiteks "rebiv" tera millega lõigatakse puitu piki. 20-30 hammast. risti lõikamise tera millega lõigatakse puitu risti sooni. 60-90 hammast. universaalne tera millega lõigatakse puitu risti ja piki soont. kihilise mate...
1.Lõikamise mõisted Lõikamiseks nim. töödeldava materjali või mingi keha tükeldamist, sellelt mingi osa või kihi eraldamist materjali sisselõike tegemisel. Topoloogiliste tunnuste järgi on lõikamine sidemeid katkestav protsess (topoloogia on matemaatika osa, mis käsitleb geomeetriliste kehade üldisi omadusi). Küberneetiliste tunnuste järgi on lõikamine juhitav protsess 2.Kuidas jaotatakse lõikamise energia või protsesside järgi? 1) mehaaniliseks - lôikamisel rakendatakse mehaanilist energiat, lôikamine toimub mehaanilise deformeerimise tulemusena; 2) termiliseks - lôikamisel kasutatakse soojuslikke protsesse; 3) keemiliseks - lôikamisel kasutatakse keemilisi protsesse. Vôimalik on ka erinevate energialiikide ja keemiliste protsesside kooskasutamine. 3.Kuidas jaguneb mehaaniline lõikamine? 1) lôikamisel kasutatava mehaanilise energia (ala)liigi, 2) tööriista iseloomustavate parameetrite järgi. 3) protsessi kinemaatika järgi. 4.Mehaan...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. ...
Marko Kuldsaar TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31/41 Juhendaja: Mart Tiidemann Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp 16 Köp = 24 = 0,66 Lh = 7 365 0,85 24 0,66 = 34400,52 h ~35000h Lh=35000 Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 2. Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korruta...
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut MATERJALI JA VALMISTUSTEHNOLOOGIA VALIK MTM0030 Ainetöö ülesanne Üliõpilane: Juhendajad: Priit Kulu, Fjodor Sergejev Kood: Esitamise aeg: 08.12.2010 Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1.Ülesanne:..................................................................................................................................3 2.Detaili/toote eskiis....................................................................................................................4 3.Detaili töötingim...
MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Tiguülekande arvutus A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 Tiguülekanne Antud: Teo materjal teras 15Cr3, karastatud HRC 46...50 (ReH = 750 MPa, Rm = 1500 MPa) Tiguratta materjal: hammasvöö tinapronks G-SnBz12 (Rm = 290 MPa, lubatav kontaktpinge [ ]H = 220 MPa, lubatav paindepinge [ ]F = 70 MPa) rumm teras E295 (ReH = 295 MPa, Rm = 490 MPa) Ülekandearv u = 94, pöördemoment tigurattal T2 = 250 Nm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 u 38 47 66 76 ...
TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn SISUKORD 1. TEHNILINE ÜLESANNE ................................................................................................ 5 1.1. AJAMI TÖÖIGA ........................................................................................................ 5 1.2. MOOTORI PARAMEETRITE MÄÄRAMINE ......................................................... 5 1.3. AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE .................. 5 2. HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK. ............................................................ 10 2.1. HAMMASRATASTE KÕVADUSE, TERMOTÖÖTLUSE JA MATERJALI VALIK .......
sigade partii üleskasvatamisel tehtavate tööde ja otsuste aja graafik kp. tegevus või otsus sigu sea kaal kg 22.01.2009-26.01.2009 1. ja 2. emiste võõrutamine 23.01.2009-27.01.2009 2. ja 3. emiste võõrutamine 24.01.2009-28.01.2009 3. ja 4. emiste võõrutamine 25.01.2009-29.01.2009 4. ja 5. emiste võõrutamine 26.01.2009-30.01.2009 5. ja 6. emiste võõrutamine 27.01.2009-31.01.2009 6. ja 7. emiste võõrutamine 28.01.2009-01.02.2009 7. ja 8. emiste võõrutamine 29.01.2009-02.02.2009 8. ja 9. emiste võõrutamine 03.02.2009 1. ja 2. emiste paaritamine 04.02.2009 2. ja 3. emiste paaritamine 05.02.2009 3. ja 4. emiste paaritamine 06.02.2009 4. ja 5. emiste paaritamine 07.02.2009 5. ja 6. emiste paaritamine 08.02.2009 6. ja 7. emiste paaritamine 09.02.2009 7. ja 8. emiste paaritamine 10.02.2009 ...
Hambaravi Eestis Kristiina Samet Sotsiaaltöö, 1. kursus Ülevaade Hambaravi on eriala, mis tegeleb suu piirkonna pehmete ja kõvakudede haiguste, defektide, traumade ja kaasasündinud anomaaliate diagnostika, ravi ja ennetusega. Hambaravi võib teostada ainult hambaarst. Tegevuse eesmärgiks on säilitada ja/või taastada maksimaalselt nii funktsioon, kui ka esteetika. (Gutmann, Jänes, & Saag) Hambaravi on üks eriarstiabi erialadest, mille teenuseid võivad osutada äriühingud või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes omavad hambaraviteenuste osutamiseks tegevusluba. Hambaraviteenuste osutamist reguleerivad tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja ravikindlustuse seadus. Hambaravi osutamiseks vajalikud ruumid ja aparatuur peavad vastama Sotsiaalministeeriumi pool...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
