SEEDEELUNDKOND Mõisted: 1. Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlist kurgulae, keele-, neelu-, 2. Kurgumandleid on kaks (suulaemandlid)- Neelumandel- kontrollib õhku Suulae ehk keelemandel- 3. Piimahambaid on 20. 2- 1- 2- 4. Jäävhambaid on 32. 2- 1- 2- 3- SUURED SÜLJENÄÄRMED (3) Kõrvasüljenääre- Lõuaalused süljenäärmed ja Keelealused süljenäärmd- tulevad oma juhadega keele alla ELUNDID Magu MAO SEINA KIHID (lk 112) Seedekanali seintel limaskest: Lima HCL Ensüüm Mao lihaskest: Diagonaalkiht Ringkiht Peensool MAKS Jaguneb neljaks sagaraks- Duplikatuur- KUSEELUNDKOND
Suulagi mood suuõõne ülemise seina. Pehmesuulagi tagaumine osa laskub alla ja mood suulaepurje, lõppeb kurgunibuga. Suulaepurjest suundub allapoole suulae-keele kaared ja suulae-neelu kaared. Kummagi poole kaarte vahele jääb kurgumandel. Kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu, läheb üle siseelunditele. Rasvik-kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, milla vahel on rohkem rasvakudet. Väikerasvik-maksa alumise pinna, mao ja kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult, laskub alla väikevoognani, pöördub jälle üles ristikäärsooleni. Hammaste arv-20 piimahammast, 32 jäävhammast. Hammaste liigid-lõike-, silma-, eespuri- ja tagapurihambad. Hamba ehitus-hamba kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igimega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipu mulk viib hambajuurekanalisse, läheb üle hambaõõnde. Mõlemas asub säsi e pulp, mood sidekude, närvid, veresooned.Peamise massi mood
muutuva paksusega funktsionaalkiht, mis vastavalt menstruaaltsükli faasidele regulaarselt irdub ja taastub; b) emaka lihaskest e. müomeetrium on paks, kihid läbi põimunud – venib laienemisel ühtlaselt igas suunas; c) serooskelmet emaka pinnal nim. perimeetrium. Tupp (vagina, colpos): ca 10 cm pikkune torujas kopulatsioonielund vaagnapõhja lihaste vahel. Emaka sidemed: Emaka laiside (ligamentum latum uteri): Emaka laiside on peritoneumi duplikatuur (=2 kihti), mis ümbritseb naise sisesuguelundeid. Selle ülaserva sees on munajuhad (siit ülaosa nimetus: munajuha kinnisti e. mesosalpinx); tagumise lestme külge kinnituvad munasarjad (neil on ka väike munasarjakinnisti e. mesovarium) ja suurem osa laisidemest kulgeb emakalt vaagnaseinale (see osa on emakakinnisti e. mesometrium). Emaka servade ja kinnisti vahel on sidekoe kogumik, milles on veresooned ja närvid – see on parameetrium. Veel: emaka ümarside, emaka hoidesidemed jne. B
84. Kõhukelme duplikatuurid Esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, risti- ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeteks nim kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavaliselt rohkesti rasvkudet. Väikerasvik on maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni, ripub põllena eesmise kõhuseina ja soolte vahel 85. Hingamisteed Ninaõõs Ninakõrvalurked Neel Kõri Hingetoru ehk trahhea Bronhid 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus
· Kinnistite abil kinnitub peensool (v.a kaksteistsõrmik), ussripik, risti- ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeks nim kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavaliselt rohkesti rasvkudet. · Väikesarvik on maksa alumise pinna ja mao ning kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur. · Suursarvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni. Seega moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest suursarvik, mis ripub põllena eesmise kõhuseina ja soolte vahel. 84. Loetle hingamisteed. Hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. · Joonis lk 120 + tv joonis 13 85
Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina külge Rasvik- kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, vahel rohkesti rasvkudet väikerasvik- maksa ja mao kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur suurrasvik- koosneb neljast kokkukasvanud kõhukelme lestmest kõhuseina ja soolte vahel 84. hingamisteed- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus- Ninaõõnel ja neelul-luud Kõril,hingetoru ja bronhide seintes- kõhred 86. kõri Kõri kõhred: Sõrmuskõhr- kõri alumises osas Kilpkõhr- ühendatud keeleluuga, sõrmuskõhre kohal
Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina külge Rasvik- kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, vahel rohkesti rasvkudet väikerasvik- maksa ja mao kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur suurrasvik- koosneb neljast kokkukasvanud kõhukelme lestmest kõhuseina ja soolte vahel 84. hingamisteed- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus- Ninaõõnel ja neelul-luud Kõril,hingetoru ja bronhide seintes- kõhred 86. kõri Kõri kõhred: Sõrmuskõhr- kõri alumises osas Kilpkõhr- ühendatud keeleluuga, sõrmuskõhre kohal
parietale), see läheb soolekinnisti kaudu üle siseelunditele (peritoneum viscerale). Soolekinnisti (mesenteerium) kõhukelme duplikatuuri abil kinnituvad organid kõhuõõne tagumise seina külge ja tema lestmete vahel kulgevad soolele veresooned ja närvid. Soolte liikumist võimaldab soolekinnisti. Kõhukelmeõõs ehk peritoneumiõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv ruum. Suur- ja väikerasvik on kõhukelme kahekordne duplikatuur, mille lestmete vahel on kohev-, rasvkude. Suurrasvik (omentum maius) ripub maokõverikult põllena alla, kattes maost allpool asetsevaid kõhuõõneelundeid eest ning on kokku kasvanud ristikäärsoolega nii, et mao taga ja all tekib peaaegu täielikult eraldatud ruum – bursa omentalis. Joonis 3.24. Seedetrakti anatoomia 78 Kõhuõõne ülemises osas asuvad parenhümatoossed, väga veresoonterikkad elundid (maks ja põrn), mida kaitsevad alumised roided
annaabi.ee 
