mis on näiteks: häälemurre, habeme ja karvade kasv, suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht, suurem ettevõtlikus, uudishimu, agressiivsus. Mehe suguelundid jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid on munandid (valmistavad sugurakke ja suguhormoone), munandimanused (säilitavad sugurakke), seemnejuhad (juhivad seemnerakke edasi), seemne põiekesed ja eesnääre (valmistavad seemne vedelikku), kuseseemnejuha (juhib seemnerakke kehast välja). Välissuguelundid aga suguti (vajalik kehaliseks viljastamiseks), kusiti, munadikott (kaitseb munandeid) ja munandid.(www.amor.ee/17360) Suguti ehk peenis koosneb sugutipeast, sugutikehast. Peenis on kaetud õhukese liikuva nahaga, mis moodustab tipus eesnaha. Sugutipea (eriti selle servad) on tundlikum kui sugutikeha. Suguti ülesandeks on uriini ja seemnevedeliku kehast väljajuhtimine. Meeste suguti kuju ja suurus võivad erineda, kuid mitte oluliselt
17. Eesnääre ladina keeles Prostata Asend: kastanisuurune lihaselisnäärmeline moodustis kusepõie põhja all funktsioon Eesnäärme nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib seemnerakke (muudab liikuvateks). 18. Lahkliha ladina keeles perineum Asukoht reite vahele jäävat piirkonda vaagnaväljapääsu kohal. Nimetage elundid, mis läbivad lahkliha mehel välissuguelundid ja pärak naisel välissuguelundid ja pärak 19. Selgitage mõisted: * Esmasuriin uriin, mis sünteesitakse esmaselt ja millest enamik imendub tagasi verre. Selle eritushulk ööpäevas on 180L * Lõplik (teisene) uriin on see uriin, mis eraldub põie kaudu Selle eritushulk ööpäevas on 11,5L * Diurees kuseeritus * Glükosuuria uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus * Hematuuria vere esinemine uriinis.
Tupepõletik. Kondüloomid Seenkolpiit · Soor, kandidoos, tupeseen · Seened, peamiselt Candida albicans · Limaskest, välissuguelundid, kusiti · Kohupiimataoline tupevoolus, kihelus Candida albicans · Soodustavad seisundid, mis organismi nõrgestavad Seenkolpiit · Proovid tupeeritistest · Paiksed vahendid nt tupekuulikesed, tupetabletid, salvid · Võib levida ka sugulisel teel · Meestel nahalööbena suguelundil või kusiti- põletikuna Bakteriaalne vaginoos · Põletikuna tupehaigus ·
valge (mask) Nahk paks ja tihe (higinäärmed puuduvad) Pärakunäärmed Elupaik (Metstuhkru) Väiksemates metsades Veekogude kaldaaladel (ka soistel aladel) Põlluservadel Inimasulais. Vajadusel kraabib ise uru. (teise looma valmistatud urus; lihtsas varjes) eluviis Öine Üksiklane Toitumine: jänestest ja suurtest lindudest kuni putukate ja vihmaussideni Suhtlemine: hirmununa klähvib ja uriseb, sisistab, kisab valjult Paljunemine Paaritumine märtsist augustini Suurenevad välissuguelundid Vägivaldne, lärmakas Tiinus 4143 päeva Kui emast ei paaritata jätkub jooksuaeg Pesakonnas 212 poega Pojad pimedad, kurdid Aastas 1 pesakond Eluiga Looduses 45 aastat Tehistingimustes kuni 14 aastat Noorloomade suremus esimese eluaasta augustist oktoobrini suur. Muud Lühinägelik Lemmiktegevus kraapimine, kaevamine Kutsikas hammustab mitu kuud uude koju saabumisel Uudishimu ei tunne piire Magavad kaua müüdid Tuhkur on näriline Tuhkur haiseb
Naise kusiti-4cm pikk toru tupe ees. Algus sisemine kusitisuue tupeesikus. Ümbritseb vöötlihaskudest koosnev kusitisulgur. Välimine kusitisuue tagapool kliitorist, tupesuudme ees. Mehe kusiti-kõverdnud, kuni 23cm pikk torujas. Algus: eesnääre, sugutikäsnakeha, avaneb välimise kusitisuudmena. Kusitisulgur-lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit. Mehe sisesuguelundid-munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnäärme, sugutisibulanäärmed. Välissuguelundid-suguti, munandikott. Naise sisesuguelundid-munasarjad, emakas, munajuhad, tupp. Välissuguelundid-suured, väikesed häbememokad, kliitor. Munandid-mehe sugurakud, meessuguhormoonid. Munandimanus-spermide valmimine. Seemnejuha-sperma väljajuhtimine. Seemnepõieke-seemnerakud aktiivsed. Eesnääre-soodustab nõre väljapaiskamist. Sugutisibulanäärmed-näärmete nõre lisandub seemnevedelikule. Suguti-uriini, seemnevedeliku väljutamine. Munandikott-munandid, manusest.
MEHE REPRODUKTIIVORGANITE ANATOOMIA. Mehe välissuguelundid- Organa genitalia externa: munandikott- scrotum suguti- penis Sisesuguelundid- Organa genitalia interna: munand- orchis, testis munandimanus- epididymis seemnejuha- ductus deferens (kubemekanalis seemneväädi- funiculus spermaticus koosseisus) purskejuha- ductus ejaculatorius lisasugunäärmed- glandula genitalia accessoria: eesnääre- prostata, seemnepõiekesed- vesicula seminalis, bulbouretraalnäärmed ehk Cowperi
Naistel oht jääda viljatuks Ravi: antibiootikumid Algloomade poolt põhjustatud Trihhomonoos On esimesel kohal suguliselt levivate haiguste hulgas maailmas Trihhomonoos Naistel tupepõletik Meestel kusitipõletik, -rohekas, lehkav, rohke läbipaistev lima kobrutav tupevoolus, Enamasti kaebusi ei limaskest on turses esine Põletik võib haarata ka välissuguelundid, emakakaela, sisemised suguelundid Mida peab teadma? Kaitse ennast kondoomiga! Pöördu vähimagi kahtluse korral arsti poole! Käi aeg-ajalt kontrollis, eriti kui sul on mitu partnerit! Tunnuste puudumine ei tähenda haiguse puudumist Enamasti peavad ravima ennast mõlemad partnerid!
Tupepõletik Seenkolpiit e.soor e.kandidoos Seenkolpiit on sageli esinev tupepõletik. Tekitajateks on mitmesugused seened, peamiselt Candida albicans. Põletikust on haaratud tupe limaskest, tihti ka välissuguelundid ja kusiti. Iseloomulik on rohke kohupiimataoline tupevoolus ja vaevav kihelus suguelunditel. Võivad kaasneda urineerimise ja suguühte valulikkus. Seenkolpiidi teket soodustavad seisundid, mis naise organismi nõrgestavad. Tihti esineb seenkolpiit raseduse ja suhkurtõve korral. Seenkolpiit võib areneda seoses antibiootikumide ja suukaudsete rasedusvastaste pillide kasutamisega. Haiguse diagnoosimiseks võetakse proovid tupeeritistest ja uuritakse mikroskoopiliselt.
· Nahamuutused kaaries ja väljalangemine · Põletikulised tunnused veresoontes, limaskestadel · Sekundaarne erisus · CRV tõus · Halb enesetunne, väsimus, nõrkus · Silmade kuivus ja punetus, võib tekkida valkjas eritis · Subfebriilne palavik · Teiste näärmete haaratus: nina, välissuguelundid ja neelu limaskest · Sagedamini haigestuvad naised Mis sümptomitega on tegu? HEAD ÕPPIMIST! · Jane · Inge · Ester · Nadezda · Monica TÄNAME!
kasutades). Meeste sisesuguelundid · Kaks munandit munandites toimub mehe seemnerakkude ehk spermide valmimine, kust valminud spermid viiakse munandimanustesse säilitamiseks. Samuti toodetakse siin testosterooni meeshormooni · Munandimanused on spermatosoidide hoidlaks · Seemnejuhad on seemnevedeliku ja seemnerakkude juhteteedeks · Prostata, seemnepõieke toodetakse seemnevedelikku, mis on toitekeskkonnaks spermidele Meeste välissuguelundid · Kube meestel on kubemekarvkate rombikujuline, mitte kolmnurgakujuline, nagu naistel · Peenis peenis on nii eritamiseks kui ka sigimiseks. Suguühte ajal viiakse peenis tuppe ja toimub seemnepurse, tänu millele saab viljastumine aset leida. Korgaskehad täituvad verega ja nii tekib erektsioon ehk suguti jäigastumine. Seksuaalset viljakust ega mehelikkust peenise suurus ei näita. Pärlpaapulid.
urineerima. Peamised liigeste ühenduskohad: õlad, küünarnukid, randmed, põlved ja hüppeliigesed toimivad, võimaldades lootel oma jäsemeid liigutada. Süda on jagatud neljaks kambriks, arenevad südameklapid. 10 raseduse nädal: Loote keha hakkab peale järgi kasvama ning loode näeb juba päris inimese moodi välja. Sel nädalal kaob saba. Luustik on küll esialgu kõhreline, kuid võtab oma õiget kuju. Hakkavad moodustuma välissuguelundid Järgmise kolme nädala jooksul kasvab loode üle kahe korra pikemaks. Iga päevaga ilmub kehale üha uusi väikseid detaile nagu sõrme ja varbaküüned. Sõrmed on täielikult eraldunud. Jalad kasvavad pikemaks. Beebi neelab lootevett. Selgroog on selgelt läbi pärgamentõhukese naha näha 11 raseduse nädal: Loode suudab avada suud ja keel on välja arenenud, moodustunud on munandid või munasarjad. Osad luud hakkavad tugevnema
- ostium urethrae externum Tunica serosa - munandiga sama MEHE SUGUELUNDID – ORGANA GENITALIA MASCULINA Tunica albuginea Sisesuguelundid: munand, munandimanus, seemnejuha ja abisugunäärmed - saadab caput’isse vaheseinu, mis jaotavad selle sagarikeks Välissuguelundid: suguti ja munandikott Lobuli epididymidis – sagarikud TESTIS/ORCHIS/DIDYMOS – MUNAND - 12-15 - paariline elund, mis paikneb munandikotis ja meenutab kujult/suuruselt - igas sagarikus üks üha väänilisemaks muutub ductulus efferens testis, mis lapikut ploomi algab rete testis’est
Loode ei ole veel päris n-ö teadvusel. Moodustunud on ülemine huul. Suu, nina ja ninasõõrmed on paremini eristatavad. Töötavad neerud loode hakkab urineerima. Süda on jagatud neljaks kambriks, arenevad südameklapid. Kümnes rasedusnädal Loote keha hakkab peale järgi kasvama ning loode näeb juba päris inimese moodi välja. Sel nädalal kaob saba. Luustik on küll esialgu kõhreline, kuid võtab oma õiget kuju. Hakkavad moodustuma välissuguelundid (ultraheliuuringul ei saa veel siiski sugu kindlaks teha). Sõrmed on täielikult eraldunud. Jalad kasvavad pikemaks. Beebi neelab lootevett. Üheteistkümnes rasedusnädal Loode suudab avada suud ja keel on välja arenenud, moodustunud on munandid või munasarjad. Osad luud hakkavad tugevnema. Kuna sõrmed on eraldunud, suudab loode varsti käsi rusikasse pigistada. Beebi liigutab aktiivselt käsi ja jalgu. Pea on veel suur, aga selle kasv hakkab aeglustuma
Fibroosne sidekude moodustab sagaratevahelisi vaheseinu ja kihne kogu näärme ümber. LAHKLIHA perineum Lahklihaks nimetatakse reite vahele jäävat piirkonda vaagnaväljapääsu kohal. Seda piiravad: eest - häbemeliiduse alumine serv, tagant - õndraluu tipp, külgedelt - istmikuluu köbrud. Lahkliha piirkonnas paiknevad välissuguelundid ja pärak ( anus ). Lahklihast sügavamal paikneb rasvkude ja seejärel mõlemalt poolt sidekirmetega kaetud lihased. Need lihased ja nende sidekirmed moodustavad vaagnapõhja, mis suleb vaagnaväljapääsu ja on toeseks väikevaagna elunditele. Vaagnapõhja eesmist osa nim. kusesuguvaheseks e. urogenitaaldiafragmaks tagumist osa nim.vaagnavaheseks e. vaagnadiafragmaks. *Urogenitaaldiafragma paikneb häbemeluude alumiste harude ja istmikuluude harude vahel.
Väline otsemõõde e. väline konjugaat (conjugata externa) on tavaliselt 20cm. Välise konjugaadi järgi saame me arvutada ka oletatava tõelise konjugaadi e. vaagna sissekäigu (sisemise) otsemõõte - selleks tuleb välise konjugaadi mõõdust lahutada 9 (näiteks: kui väiline konjugaat on 20cm, siis 20-9=11cm, seega tõeline konjugaat on 11cm). Naise suguelundid (organa genitalia feminina) Naise suguelundid jagunevad välisteks ja sisemisteks suguelunditeks. Välissuguelundid asetsevad tervikuna väljaspool vaagnaõõnt ning moodustavad naise häbeme, kuhu kuuluvad häbemekink, häbememokad ja kõdisti. Sisemised suguelundid asuvad väikevaagna õõnes. Nad koosnevad munasarjadest ja munajuhadest ning emakast ja tupest. Välissuguelundid Häbemekink on häbemeliiduse kohal asuv nahaaluse rasvkoe padjand, mida katab tüüpiline välisnahk. Nahk sisaldab higi- ja rasunäärmeid ning on alates puberteedieast kaetud karvadega
ejakulatsioonijuhad ja eesnäärme juhad. Näärmeline osa moodustab sagaraid, mille vahel on sidekude ja silelihaskiud. Sidekoe hulk suureneb vanuse kasvades. Suguti Ülesandeks seemnevedeliku ja uriini väljutamine. Eristatakse eesmist jämedamat osa e lukki (glande), keskmist osa e keha ja tagumist häbemeluudele kinnituvat osa e sugutijuurt. Sugutilukil avaneb välimine kusitisuue. Naise suguelundid: · munasari · munajuha · emakas · tupp · välissuguelundid e häbe (vulva) · rinnanääre Munasarjad Paarilised munasarjad paiknevad kõhuõõnes ja kinnituvad ligamentidega emaka ja vaagnaseina külge. Munasarjad toodavad sugurakke (munarakke e gameete) ja hormoone. Munajuhad Pikkus 10 cm, algavad emaka nurkadest. Emakas Siin toimub viljastatud munaraku pesastumine ja loote areng. Paikneb põie taga ja pärasoole ees. Osad on emakapõhi, emakakeha, emakakael (kus on emakakaelakanal). Väga hea verevarustusega,
7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem: Primaarsed organid: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Sekundaarsed organid: hambad, süljenäärmed, keel, maks, sapipõis, kõhunääre 10. Erituselundkond: neerud, kusepõis, kusejuha, kusiti 11. Suguelundkond: Mehed: gonaadid (munandid), seemnejuha, kusejuha. Lisaorganid: eesnääre Genitaalid ehk välissuguelundid Naised: gonaadid (munasarjad). Lisaorganid: emakas, munajuha, tupp Gonaadid (munasarjad) Õõned: aju õõs (peaaju, seljaaju), rindkere, kõhuõõs, vaagnaõõs Rindkere õõs: a) pleura e. kopsukelme b) mediastinum e. südamepaun) Norm Reaktsiooni norm pärilikult määratud ja evolutsiooniliselt kinnistunud tunnuse normaalse muutuse ulatus Homeostaas stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talitluseks
mittesisaldavasse massi- moodustub kuppel. Sensoripotentsiaal tekib ja aktiivsus aferentses närvis suureneb siis, kui kuppel kooldub endolümfiliikumise tagajärjel ja koolutab sellega ka karvakesi. ·Ärritajaks on aktiveeriv või pidurdav pöördliikumine(nurkkiirendus). PALJUNEMINE ·Munandid ·Munandimanused ·Seemnejuhad ·Lisasugunäärmed Seemnejuhaampull Põisnääre Eesnääre Bulbouretaalnäärmed ·Välissuguelundid Seemnevedelik ·Ejakulaadimaht 2-6 ml; 20-100x106spermi/ml; liikuvus 1-6 mm/h; eluiga naise organismis 1-2 päeva ·2-5% testistest ·65-75% on pärit põisnäärmest ·25-30% on pärit eesnäärmest ·1% on pärit bulbouretaalnäärmest SEKSUAALSE DIFORMISMI TEKKIMINE ·6ndal nädalal on märgata seksuaalset diformismi ·2-3-kuulise loote testistesteritub juba rohkesti testosterooni ·Mülleri juhasid pärssiv hormoon kuulub TGF-valguperekonda. Teda toodavad fetaalsed Sertolirakud
õigesti sööta ja pidada. . Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14kuul. 10. VEISTE IND EHK ÖSTRUS Ind on emasl.füsioloogiline seisund, otsib isasl. lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Sel ajal eritub munasarjadest verre innahormoon östrogeen, mis põhjustab muutusi emasl. käitumises. Lehm muutub rahutuks ja hüppab selga teistele lehmadele või vastupidi. Indleva lehma tunnus - laseb end teistel endale selga hüpata. Välissuguelundid on turses,tupest voolab nõret. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Inna tunnused hakkavad ilmnema enne munaraku valmimist. Valminud munarakk vabaneb munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nim. ovulatsiooniks. Viljastumine toimub munajuhas. Kui munarakk püsib liiga kaua munajuhas viljastamata, siis kattub ta valgukihiga, mis takistab spermatosoidi tungimist munarakku. munarakk jääb viljastamata, loom ei tiinestu. õige aeg lehma seem
mida aktiveeritakse imetajatel Sry poolt, lindudel ja kaladel DMRT või roomajatel näiteks vastava temperatuuri poolt. SOX9 aitab inhibeerida β- kateniini võimet indutseerida munasarjade teket ning aktiveerib mitmeid testise arenguks olulisi geene Kui Sry geen on defektne, võib välja kujuneda Swyer’i sündroom ehk gonaadi düsgenees – 46XY emane. Haiguse puhul on 46XY-indiviididel testiste (ka munasarjade) areng pärsitud. Võivad areneda emakas ja munajuha ning naissoole omased välissuguelundid vaatamata mehe karüotüübile. 20% Swyer’i sündroomi juhtudest on põhjuseks mutatsioonid Sry geenis. Puberteedieas vajavad need indiviidid hormoonasendusravi, 70 kuna funktsionaalseid munasarju ei moodustu, siis neid hormoone ei toodeta. Nad on võimelised rasestuma doonormunaraku abil. Indiviididel (46, XX), kellel on Sry geen paigutunud X kromosoomi (juhuslikult toimunud indiviidi isa spermatogeneesi käigus) arenevad
sperma võtmist 12-14 kuu vanuselt. 3.6.2. VEISTE IND EHK ÖSTRUS Ind on emaslooma füsioloogiline seisund, kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Sel ajal eritub munasarjadest verre innahormoon östrogeen, mis põhjustab muutusi emasloomade käitumises. Lehm muutub rahutuks ja hüppab selga teistele lehmadele või vastupidi. Indleva lehma tunnus on see, et ta laseb end teistel endale selga hüpata. Välissuguelundid on turses ja tupest voolab nõret. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Inna tunnused hakkavad ilmnema enne munaraku valmimist. Valminud munarakk vabaneb munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Viljastumine toimub munajuhas. Kui munarakk püsib liiga kaua munajuhas viljastamata, siis kattub ta valgukihiga, mis takistab spermatosoidi tungimist munarakku. Selle tulemusena jääb munarakk viljastamata ja loom ei tiinestu.
6. Inna avastamine ja optimaalne seemendusaeg Ind on emaslooma füsioloogiline seisund, kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Sel ajal eritub munasarjadest verre östrogeene, mis põhjustavad muutusi emasloomade käitumises. Lehm muutub rahutuks ja hüppab selga teistele lehmadele või vastupidi. Indleva lehma tunnus on see, et ta laseb end teistel endale selga hüpata. Välissuguelundid on turses ja tupest voolab nõret. Innaperiood kestab keskmiselt 12- 20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Inna tunnused hakkavad ilmnema enne munarakku valmimist. Valminud munarakk vabaneb munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nim.-kse ovulatsiooniks. Viljastumine toimub munajuhas. Kui munarakk püsib liiga kaua munajuhas viljastamata, siis kattub ta valgukihiga, mis takistab spermatozoidi tungimist munarakku. Selle tulemusena jääb munarakk
annaabi.ee 
