Kopsutüve alguses kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. Poolkuuklapid meenutavaid taskuid. Aordi alguses kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Tähtsus: atrioventikulaarklapiga on koja ja vatsakese vaheline suue suletud, kõõlusekeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Poolkuklapid välistavad vere tagasivoolu vatsakesse 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb kolmest seinast: Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile. Südameklapid on endokardist tekkinud moodustised. Vahelmise moodustab müokard ehk südamelihas, mis koosneb erilisest südamelihaskoest. Kodade müokardis on kaks lihaskihti, vatsakestes kolm. Vatsakeste sisemine lihaskiht moodustab näsalihaseid, millele kinnituvad südameklapi srvadelt lähtuvad kõõluskeelikud.
Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakese suudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 7.Südame seina ehitus Südamesein koosneb kolmest seinast: Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile. Südameklapid on endokardist tekkinud moodustised. Vahelmise moodustab müokard ehk südamelihas, mis koosneb erilisest südamelihaskoe st. Kodade müokardis on kaks lihaskihti, vatsakestes kolm. Vatsakeste sisemine lihaskiht moodustab näsalihaseid, millele kinnituvad südameklapi srvadelt lähtuvad kõõluskeelikud . Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard 8
Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Süda asend-2/3 paikneb keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Südame kambrid-parem ja vasak koda, parem ja vasak vatsake. Parem koda(ülemine, alumine õõnesveen, pärgurge). Vasak koda(neli kopsuveeni). Südamesein-sisemine kest e endokerd, vaheldumine kest e müokerd, välimine kest e seroosne kelme. Südame klapid-endokerdist tekkinud moodustised. Südame paun-perikard, moodustab südame põimikul. Pärgvereringe ül-varustada südame kõiki kudesid, kuuluvad vasak ja parem pärgarter, südameveenid. Südame närvid-automaatne närvisüsteem reguleerib tugevust, rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised(kiirendavad), parasümpaatilised(aeglustavad) närvid, mis mood südame närvipõimikud.
üldskeem on suletud hõlmklapiga, mis asuvad kodade ja vatsakeste vahel ning ei lase verd kotta tagasi. Vatsakeste ja kopsutüve vahel on poolkuuklapid. Süda on lihas kahe sidekoe vahel. Aordikaar, sellest lähtuvad arterid Südamesein koosneb kolmest kestast sisemine, endokard, õhuke, elastne sidekoeline kile, vahelmine kest ehk südamelihas-müokard ja välimine- seroosne kelme, epikard, sidekude Ülajäseme arterid ja veenid Südamepaun ehk perikard
· Vasaku koja ja vasaku vatsakese vaheline koja-vatsakesesuue on varustatud kahest hõlmast koosneva vasaku koja-vatsakeseklapiga ehk atrioventrikulaarklapiga. Selle klapi vabadele servadele kinnituvad kahelt tugevalt näsalihaselt algavad kõõluskeelikud. · Vasakust vatsakesest lähtub aort, mille alguses paikneb kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. · Joonis lk 152 + tv joonis 4 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Südamesein koosned kolmest kestast: · Sisemine kest ehk endokard õhuke, elastsetest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. (sellest on tekkinud südameklapid?) · Vahelmise kesta moodustab südamelihas ehk müokard. Koosneb erilisest südamelihaskoest. Südame eri osades on müokardi paksus erinev. Kõige õhem on see kodades, sest sealt tõugatakse kontraktsioonil veri ainult vatsakestesse. (ülesandeks vere liikuma panek?)
Koormustest aitab hinnata organismi koormustaluvust. Lõpus tehakse kokkuvõte. 2) Milline seos on vastupidavustreeningul, aeroobsel töövõimel ja ,,sportlase südamel"? Kohanemisel kehalise koormusega (eeskätt vastupidavuskoormus) sportlase süda suureneb ja on võimeline transportima enam verd (ja hapnikku) koormavatesse lihastesse. Vastupidavustreeningu tagajärjel suurenenud ja hea töövõimega süda kujutabki endast nn sportlase süda, suurenenud on põhiliselt südamemaht, kuid ka südamesein. 3)Mille põhjal võib spordiarst sportlasele öelda, et ta on noorpõlves treeninud mitmekülgselt ja arendanud vastupidavust? Puhkeolekus on treenitud sportlase südame löögisagedus hästi madal, vastupidavusaladel võib see olla vahemikus 30-50 lööki/min. 4) Kus on soovitatav sõudjatel läbi viia koormusproov? 5) Millised on peamised vastunäidustused spordiga tegelemiseks? Rasked organismi üldhaigused, sealhulgas ortopeedilised ja reumaatilised Südamelihase põletik
- Vasakust vatsakesest lähtub aort, mille alguses paikneb kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp - Poolkuuklapid on taskukujulised - Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse Tähtsus- kindlustada vere ühesuunaline voolamine 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb 3 kestast: 1. Sisemine: ENDOKARD(sidekoeline) – -elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile 2. Keskmine : MÜOKARD e südamelihas– -kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades -2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline -Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades 3
- Vasakust vatsakesest lähtub aort, mille alguses paikneb kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp - Poolkuuklapid on taskukujulised - Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse Tähtsus- kindlustada vere ühesuunaline voolamine 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb 3 kestast: 1. Sisemine: ENDOKARD(sidekoeline) – -elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile 2. Keskmine : MÜOKARD e südamelihas– -kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades -2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline -Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades 3
seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. 2) Poolkuuklapid – asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldab vere paiskumist sellesse. Vasakus vatsakeses on 3 poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse. Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine 112) Südameseina ehitus Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD – elastne ja õhukene sidekoeline vooderdis KESKMINE: MÜOKARD – kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades. VÄLIMINE: EPIKARD – seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile. 27
Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse vere. Ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort. 52 100) Südameseina ehitus? Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades VÄLIMINE: EPIKARD seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile.
Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse vere. Ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal – pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort. 52 100) Südameseina ehitus? Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD – elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD – kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades VÄLIMINE: EPIKARD – seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile.
Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse vere. Ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort.suistikud 52 111) Südameseina ehitus? Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades VÄLIMINE: EPIKARD seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile.
d. Määratakse järgmise tervisekontrolli aeg "SPORTLASE SÜDA" Süda on vereringe tsentraalne mootor, olles justkui pump, mis suunab verd pide- valt vereringesse. Kohanemisel kehalise koormusega (eeskätt vastupidavuskoor- mus) sportlase süda suureneb ja on võimeline transportima enam verd (ja hapnik- ku) koormatavatesse lihastesse. Vastupidavustreeningu tagajärjel suurenenud ja hea töövõimega süda kujutabki endast nn sportlase süda, suurenenud on eeskätt südamemaht, kuid ka südamesein. Puhkeolekus on seetõttu treenitud sportlase südame löögisagedus hästi madal, vastupidavusaladel võib see olla vahemikus "Sportlase süda" 3050 lööki/min. Ka kehalisel koormusel võib seetõttu suurema südame korral tekib vastupida- olla löögisagedus madalam. Hästitreenitud jooksjatel on leitud pulsiväärtused vustreeningu toimel minutis 1020 lööki madalamad.
papillaarlihastega. Aordi või kopsuarteri lähtekohas asuvad poolkuu (tasku) klapid: aordiklapp ja pulmonaalklapp. Kõik klapid asuvad enam-vähem ühes tasapinnas, mida nimetatakse südame klapitasandiks. Suured veenid (ülemine ja alumine õõnesveen, kopsuveenid) suubuvad vastavalt paremasse või vasakusse kotta. Papillaarlihas – hõlmase klapi avamislihas Trikuspidaalklapp – kolmehõlmne klapp parema koja ja parema vatsakese vahel Südamesein Südameseina moodustab spiraalse ülesehitusega südamelihas (müokard). Vasaku vatsakese seina paksus on 6–10 mm, seega tunduvalt suurem kui paremal vatsakesel (vaid 3–5 mm). Kodade vahesein on paks ja kuulub funktsionaalselt vasaku vatsakese juurde. Seestpoolt vooderdab müokardi endokard ja väljast katab epikard. 58 Südamelihase töö ei allu tahtele, seega on ta vöötlihase eriliik, mis töötab puhkuseta terve inimese eluaja. Joonis 3.16. Südame põhistruktuurid
annaabi.ee 
