Umbsool (caecum või cecum) jämesoole algusosa paikneb paremal alakõhus 7 cm pikkune umbsoole alguses paikneb ussripik Käärsool ehk Koolon (colon) umbsoole järgnev jämesoole osa jaguneb neljaks: ülenev käärsool, ristikäärsool , alanev käärsool sigmakäärsool Käärsoole ehitus Käärsoole sein koosneb kolmest kestast limaskest lihaskest serooskest Pärasool (rectum) on seedekanali lõpposa enne pärakut paikneb pärasoole venoospõimik sisemise pärakusulgur tahtele mitte alluv välimine pärakusulgur tahtele alluv Jämesoole põhifunktsioonid 1) lõplik seedimine ja imendumine 2) bakteriaalne käärimine 3) väljaheite moodustumine ja defekatsioon. Lõplik seedimine ja imendumine ulatuslik vee tagasiimendumine aktiivne naatriumi ioone resorbeerimine bakterite osavõtul toimuv käärimine Roojamine ehk defikatsioon roojamasside pärasoolde suunamine limaskesta retseptorite ärritamine
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
lihastest. Läbi lehtrikujuliselt perineumi ümber päraku, kulgevad pärasoole pärasoole lõpposa, tühjendamise ajal kusiti ja naistel aitab avada tupp. Nende pärakut elundite seintes b)välimine on silelihased, pärakusulgur e. välisavade umber m. sphincter ani paikneb aga 8 externus – ringi paari väikesi ümber päraku, vöötlihaskoest sulgeb päraku lihaseid c)kusiti sulgur e. m. sphincter urethrae – ringi
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades (neelus ja söögitor...
*Vaagnadiafragma võtab enda alla suurema, tagumise osa vaagnaväljapääsus. Teda moodustavad päraku tõsturlihas ja õndralihas ning neid katvad sidekirmed. Sellel diafragmal on allapoole pööratud kupli kuju. Kummalgi pool vaagnadiafragma ja istmikuköbru vahel olevat süvendit nim. istmikuluu-pärasoole auguks; see on täidetud rasvkoega, milles kulgevad veresooned ja närvid. Vaagnadiafragmat läbib pärasoole alumine osa, mis lõpeb siin pärakuga. Selle ümber naha all paikneb välimine pärakusulgur. Kitsamas mõttes mõeldakse lahkliha all kudesid, mis paiknevad päraku ja välimiste suguelundite (naisel häbemepilu) vahel. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 14 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Naise lahkliha skeem http://classes.kumc.edu/son/nrsg835/images/perineum.GIF OVARIAAL - JA MENSTRUAALTSÜKKEL
Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks
tsentripetaalset kääru. Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 19) Pankreas ja maks maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb
Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks
pöörduvaid käärsoole-poolkurde - paelte toonus kroogib sooleseina kokku, tekitades kurdude vahele väljasopistisi - käärsoolekoopaid - välispinnal vastavad neile ristivaod ● Lihaskesta funktsioon: peristaltilised liigutused ja pendelliigutused, mis kindlustavad soolesisu edasiliikumise 3-4 tõukega päevas. ● pärasoole lõpposas asuvad anaalsfinkterid moodustuvad paksenenud ringkihist - sisemine pärakusulgur ei allu tahtele (autonoomne NS) - välimine sulgur allub tahtele, on vöötlihaskoest - mõlemad sulgurid on tavaliselt kokkutõmbunud olekus, sulgedes anaalkanali tihedalt - avanevad vaid defekatsiooni puhul ● soole submukoosas on rohkem lümfaatilist kude kui teistes seedetrakti osades. 3. Jämesoole serooskest ● katab jämesooli osi erinevalt: - umsool, risti- ja sigmasool on kaetud igast küljest
107) Lahkliha paiknemine, funktsioonid Lahkliha moodustavad lihased ja fastiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. Selle piirideks on ees häbemeliiduse alumine serv, taga õndraluu tipp, külgmiselt istmikuköbrud. Lahkliha eesmist osa nim. urogenitaaldiafragmaks, milles asub tahtele alluv kusitisulgur. Vaagnadiafragmat läbib pärasoole alumine ots, mida ümbritseb välimine pärakusulgur. 26 VI KONTROLLTÖÖ (südame-veresoonkond) 108) Südame asend Süda asub rindkeres, diafragma peal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. 109) Südame välisehitus Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. 110) Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned
1. süva kihi moodustavad 1)pärakutõsturlihas, mis tõstab väikevaagna põhja ja tõmbab pärasoolt üles- ja ettepoole, avaldab survet tupe külgseinadele ning 2)õndralihas. 2. keskse kihi moodustavad 1)süvalahkliha-ristilihas, mis fikseerib kusiti ja soodustab lihaskimpude vahel paiknevate lisasugunäärmete sekreetide eritumist, 2)kusitisulgurlihas, mis ahendab tahteliselt kusitit ja tuppe. 3. pindmise kihi moodustavad 1)välimine pärakusulgur, mis ahendab tahteliselt pärakut, 2)pindmine lahkliha-ristilihas, mis fikseerib lahkliha kõõlustsentrumi, 3)istmikuluu-korgaskeha lihas, mis surub kinni kõdisti veenid, mistõttu tekib kõdisti suurenemine ja erektsioon, 4)sibulakäsnkeha-lihas, mis naisel ahendab tupeesikut. Süva kihi lihased koos sidekirmetega moodustavad vaagnavahese (diaphragma pelvis) ning keskse kihi lihased kusesuguvahese (diaphragma urogenitale).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
