Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
· Serooskest (mesoteel+serooskesta proopria) või adventiitsia Söögitoru (Oesophagus) Ca 25 cm pikk kanal, mida vooderdab paks mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Proopria sisaldab difuusset lümfoidkudet ja lümfisõlmekesi Limaskesta lihaskiht Submukoosa moodustab rida pikisuunalisi kurde; söögitoru pärisnäärmed, mukoossed tubuloalveolaarsed näärmed, nende juhad avanevad limaskesta pinnale Magu Histoloogiliselt eristatakse kolme ala: - mao läviseosa e. kardia (pars cardiaca) - maopõhi (fundus ventriculi) ja maokeha (corpus ventriculi) on ühesuguse histoloogilise ehitusega - mao lukutiosa (pars pylorica) Mao limaskesta ehitus Limaskest moodustab kumeraid välju (areae gastricae) tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi (foveolae gastricae). Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias
kohal, avaneb suu põhja keelealusele Mao asend, osad lihakesele Keelealune süljenääre suu põhjas, avaneb suu põhja keelealusele lihakesele Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed Vasaku roidekaare all Maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, maolukuti, 12 sõrmik Mao seinas on limaskest, kolme-kihiline lihaskest ja välimine serooskest Peensoole osad, ehituslikud elemendid, Limaskest on kurruline ja võimaldab ülesanded venitada. Limaskestas on kolme liiki näärmeid, mis toodavad sekreeti ehk
· Kurgumandel (2) (neelu mõlemalpoolel) · Neelumandel (1)- asetseb neelu laes; · Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, · Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit. Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all. Mao osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, lukuti. 77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed: Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla. 78. Maks asend, väliskuju, sagarad, maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga: Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks)
Kurgumandel (2) (neelu mõlemalpoolel) Neelumandel (1)- asetseb neelu laes; Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit. Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all. Mao osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, lukuti. 77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed: Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla. 78. Maks asend, väliskuju, sagarad, maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga: Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Diafragma all
SEEDEFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsivesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool) 3 alarühma: Browsers roheliste lehtede, pungade, seemnete, puuviljade sööjad (küülikud, väiksed mäletsejalised, kaelkirjak, hirvlased) toit kergesti seeditav Grazers rohu- ja heinasö...
· 2 kurgu- ehk suulaemandlit. Asuvad kurgukitsuse suulae-keele ja suulae-neelu kaarte vahel. · 1 neelumandel. Asetseb neelu laes. · 1 keelemandel. Asub keelejuure piirkonnas. · 2 tõrvemandlit. Asuvad kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas. 76. Mao asend, osad. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul, 1/6 paremal pool. Osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, maolukuti jne · Joonis lk 112 77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed. · Sisemine kest Limaskest (limaskestas on hulgaliselt väikesi näärmeid, milles on kolme liiki rakke: ensüüme eritavad pearakud, vesinikkloriidhapet valmistavad katterakud ja ilma produtseerivad kõrvalrakud. Mao
8. Seede ühekambrilises maos: maonäärmed ja maonõre koostis ja omadused. Maonõre sekretsiooni regulatsioon. Mao funktsiooniks toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Lisaks peenestatakse (vahelduva lihaste kokkutõmmete ja lõdvenemisega) ja samal ajal segatakse toitu soolhappega (tekib küümus – toiduosade ja seedenõrede segu), algab valkude seede ja mao proksimaalses osas ka tärklise seede. Näärmeepiteeli järgi jaotatakse maolävis, maopõhi, maokeha ja maolukuti. Mao proksimaalne osa ei sisalda näärmeid – sülje amülaas saab tärklist lagundada (madal pH inaktiveerib amülaasi) – suurim näärmevaba ala on hobusel. Maolävis – siin toodetakse ainult lima - lima tootvad rakud – kaitsevad epiteelrakke HCl eest ja on ka tüvirakud. Neid stimuleerivad prostaglandiinid (PG). NSAID – surub PG sünteesi maha ja võib tekkida maohaavandi iht. Need rakud asuvad näärmekaelas. Lima tootvad rakud on üle terve mao osade.
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...
Alates seestpoolt on limaskest, vahepeal on lihaskest, väljaspool on adventitsiaal- või serooskest. Ühekambriline magu Mao kuju on erinev ning oleneb täituvusastmest. Mõõdukalt täitunud mao küüru nim. suureks maokõverikuks ja söögitoru ning mao lõpposa vahel asetsevat nõgusat seina väikeseks maokõverikuks. Maolävis – söögitoru makku suubumise koht. Maolukuti – soolde avanev tugev lihaseline sulgur. Magu tervikuna jaotatakse kolme ossa: vasakul on maolävis, keskel maopõhi, paremal maolukuti. Mao limaskest moodustab palju kurde. Limaskesta alusel jaotatakse ühekambrilised maod kolmeks tüübiks: näärmetud maod, näärmelised ehk lihtmaod ja segatüübilised ehk liitmaod. Maonäärmed produtseerivad maonõret, mis sisaldab pepsiini ja soolhapet. Mao asendi kõige olulisemaks fikseerijaks on söögitoru. 20. Mitmekambriline magu On mäletsejatel. Koosneb eesmaost ja pärismaost ehk libedikust.
1. Kudede mõiste Koed on organismi ehitusmaterjaliks. Koeks nim. ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood. organi. 2. Kudede jaotus Koed jaotuvad: a) epiteelkoed (katteepiteel, näärmeepiteel) b) tugikoed (vedel-, side-, kõhr-, luukude) c) lihaskoed (sile-, südame-, vöötlihaskude d) närvikoed (neurogliia, närvikude kitsamas mõistes) 3. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koo...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) ...
Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75. Kurgu lümfaatiline rõngas(mandlite paiknemine)-koosneb 6 mandlist(kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas) Kurgu- e suulaemandel(2)- kummagil pool kurgukaarte vahel Keelemandel- keelejuurde piirkonnas Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad Asend- kõhuõõnes diafragma all(vasaku roidekaare all) Osad- maolävis maopõhi e mao põhimik maokeha(väike kõverik,suur kõverik) lukuti(lukutikoobas, lukutikanal)- mao ja peensoole piir 77. mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed Seina ehitus- 3-kihiline lihaskest(Pikilihaskiht, ringlihaskiht,põikilihaskiht) Limaskest- tekitab pikisuunalisi jämedaid kurde(kaovad mao täitumisel) Väikesi näärmeid palju(3 liiki rakke):
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentn...
fermentide toimel. Ühekambriline magu: Ühekambriline magu paikenb diafragma ja maksa tagakülje intratorakaalses kõhuõõnes mediaantasandist enamikus vasakul, seal 7.-12. ja hobusel 9.-15. roide vahelise ruumi piirkonnas.Mao kuju on individuaalselt erinev ja oleneb täitumisastmest.Soolde avaneb magu tugevat lihaselt sulgurit sisaldava maolukuti ehk pülooruse kaudu.Magu tervikuna jaotatakse kolme ossa: vasakul on maolävis ehk kardinaalne osa,keskel maopõhi ehk fundus ja paremal maolukuti ehk pülooriline osa Mitmekambriline magu: Mitmekambriline magu on mäletsejatel.Ta koosneb kutaanse limaskestaga eesmaost ja näärmelise pärislimaskestaga kaetud pärismaost ehk libedikust.Eesmagu ehk proventrikulus koosneb kolmest üksteisele järgnevast kambrist: vatsast,võrkmikust ja kiidekast.Eesmaos toimuvad sealsete bakterite poolt produtseeritud tsellulaasi mõjul tselluloosi lõhustumine, infusooride poolt taimse valgu
Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75. Kurgu lümfaatiline rõngas(mandlite paiknemine)-koosneb 6 mandlist(kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas) Kurgu- e suulaemandel(2)- kummagil pool kurgukaarte vahel Keelemandel- keelejuurde piirkonnas Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad Asend- kõhuõõnes diafragma all(vasaku roidekaare all) Osad- maolävis maopõhi e mao põhimik maokeha(väike kõverik,suur kõverik) lukuti(lukutikoobas, lukutikanal)- mao ja peensoole piir 77. mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed Seina ehitus- 3-kihiline lihaskest(Pikilihaskiht, ringlihaskiht,põikilihaskiht) Limaskest- tekitab pikisuunalisi jämedaid kurde(kaovad mao täitumisel) Väikesi näärmeid palju(3 liiki rakke):
alfa-amülaas jne) Funktsioonid-suu limaskesta niisutamine kõnelemisel, toidu niisutamine ja libestamine, toitainete lõhustamise alustamine, kaitse mikroobide eest hammastele jne. Neelamise etapid- Esimeses lükatakse toidukämp tahapoole, teises etapis on toidukämp neelus ja kolmandas toimetab söögitoru selle peristaltiliste lainete abil makku. 57.Magu(eraldi lehel mao joonis) Mao osad- maolävis, maopõhi, maokeha, maolukuti. Maolimaskesta kaitsemehhanismid-paks 1mm kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal ja kiiresti uuenev pinnaepiteel. Maonäärmete ehitus-koosneb maolohukesest, näärmete kitsustest, maopõhja näärmetest, näärmete lõpposast ning on kaetud limaskestaga. Seedimine maos ja selle regulatsioon-toidu segamisel maomahlaga tekib kört, mis võib seal püsida 2- 3h. Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe, CH rikas toit läbib magu kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt
pars pylorica (püülorus) hõlmab 1/3. http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes Läviseosa koosneb põhjast ehk fundus, mis on täidetud gaasiga (maomull), kannab ka nimetust fornix ehk maovõlv. Maokeha corpus on lävisele järgnev maoosa. Ta kitseneb alanedes ja pöördub põiki paremale, minnes üle lukutiosaks. Piiriks maokeha ja lukutiosa vahel on väikesel maokõverikul olev nurgasälk. Läviseosa, maopõhi ja -keha on toidu reservuaariks, siin peetub toit pikemat aega. Peamiselt leiab aset tema mehhaaniline segamine ja keemiline töötlemine e. seedeprotsess, toitainete imendumine teostub peensooles. Lukutiosa pars pylorica, maokehale järgnev osa on lukutikoobas antrum pyloricum. Lukutiosa on mao kitsenenud osa, duodeenumist eraldab teda lukuti ehk pylorus, milles on ringlihaskihi paksend-lukutisulgur m. sphincter pylori. Ta reguleerib avaust mao ja
fermentide toimel. Ühekambriline magu: Ühekambriline magu paikenb diafragma ja maksa tagakülje intratorakaalses kõhuõõnes mediaantasandist enamikus vasakul, seal 7.-12. ja hobusel 9.-15. roide vahelise ruumi piirkonnas.Mao kuju on individuaalselt erinev ja oleneb täitumisastmest.Soolde avaneb magu tugevat lihaselt sulgurit sisaldava maolukuti ehk pülooruse kaudu.Magu tervikuna jaotatakse kolme ossa: vasakul on maolävis ehk kardinaalne osa,keskel maopõhi ehk fundus ja paremal maolukuti ehk pülooriline osa Mitmekambriline magu: Mitmekambriline magu on mäletsejatel.Ta koosneb kutaanse limaskestaga eesmaost ja näärmelise pärislimaskestaga kaetud pärismaost ehk libedikust.Eesmagu ehk proventrikulus koosneb kolmest üksteisele järgnevast kambrist: vatsast,võrkmikust ja kiidekast.Eesmaos toimuvad sealsete bakterite poolt produtseeritud tsellulaasi mõjul tselluloosi lõhustumine, infusooride poolt taimse valgu
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas ...
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
