Tallinn Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaal...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.1. AJALUGU...........................................................................................................................3 2. HAMBAPASTADE LIIGID...................................................................................................7 2.1 Laste hambapastad............................................................................................................7 2.2 Fluoriide sisaldavad hambapastad.....................................................................................7 2.3 Hambakatu ja -kivi teket vähendavad hambapastad.........................................................7 2.4 Multiomadustega h...
Albu Põhikool Kaslased ja nende toitumine Referaat Koostaja: Katsuu 2007 Kaslastest üldiselt Kaslased oma nõtke lihaselise keha, teravate meelte, hästi välja arenenud hammaste ning käppadega, välkkiirete refleksidega ja maskeerimisvärvusega on lausa näidiskütid. Ebatavalised on nad selle poolest, et kõik liigid on üksteisega hämmastavalt sarnased, erinevused näiteks tiigri ja kodukassi vahel on üllatavalt väikesed. Kõik väiksed kaslased võib paigutada ühte perekonda Felis või jagada mitme erineva perekonna vahel. Kaslased on levinud kõikjal Euraasias, Aafrikas ja Ameerikas (kodukassi võib leida kõikjal maailmas), mägimaadest kõrbeteni. Paljud liigid elavad metsades. Kõik kaslased peale suuremate liikide on ülihead ronijad ning mitmed neist ujuvad suurepäraselt. Enamus kaslasi elab üksikult. Jahipidam...
Arnold Sanglepp Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia tegeleb ka inimlaste ehk hominiidide sugukonna teiste väljasurnud inimesesarnaste liikide uurimisega. Inimese evolutsioon Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Homo habilis Homo habilis ehk osavinimene elas umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks. Arenes välja Lõuna- ja Ida-Aafrikas 2,5...2 miljonit aastat tagasi. Ta valmistas kivist ja võib-olla luust tööriistu. Homo erectus " Püstine inimene " Ajumaht 800-1000 Hea termoregulatsioon levis Aafrikast välja Aasiasse, Euroopasse Homo heidelbergensis Keel, abstraktne ...
1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Hammasülekanded 1.1 Eelised ja puudused · Eelised- kõrge kasutegur (kuni 98%). · väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). · konstantne ülekandearv. · suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) · võllide ja laagrite väike koormus. · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. 1.2 Liigid Hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi- · silinderhammasülekanded · koonushammasülekanded · hüpoidülekanded · hammaslattülekanded · kruvihammasülekanded Hammasülekannete liigitus hammaste paiknemise järgi ratta moodustaja suhtes- · sirghammastega · noolhammastega · kaldhammastega · kõverjooneliste hammastega Hamba kuju järgi- · evolventprofiiliga · tsükloidprofiiliga · r...
Evolutsioon on mateeria pikaajaline areng, see toimub teatud suunas ja on pöördumatu. Füüsikaline etapp ebapüsivate elementaarosakeste kuni kõigi teiste raskemate aatomite edasise arenguni. Universum tekkis 12-15 miljardit a. tagasi. Päikesesüsteem tekkis 5 miljardit a. tagasi. Maa on 4,55 miljardit aastat vana. Keemiline etapp aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline etapp elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine eluKK tingimustega), liigistumine (liigi mitmekesisuse teke) ja organiseerituse muutumine (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks). Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng, see on kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Charles Darwin esitas esimese teaduslikult ...
1.Lõikamise mõisted Lõikamiseks nim. töödeldava materjali või mingi keha tükeldamist, sellelt mingi osa või kihi eraldamist materjali sisselõike tegemisel. Topoloogiliste tunnuste järgi on lõikamine sidemeid katkestav protsess (topoloogia on matemaatika osa, mis käsitleb geomeetriliste kehade üldisi omadusi). Küberneetiliste tunnuste järgi on lõikamine juhitav protsess 2.Kuidas jaotatakse lõikamise energia või protsesside järgi? 1) mehaaniliseks - lôikamisel rakendatakse mehaanilist energiat, lôikamine toimub mehaanilise deformeerimise tulemusena; 2) termiliseks - lôikamisel kasutatakse soojuslikke protsesse; 3) keemiliseks - lôikamisel kasutatakse keemilisi protsesse. Vôimalik on ka erinevate energialiikide ja keemiliste protsesside kooskasutamine. 3.Kuidas jaguneb mehaaniline lõikamine? 1) lôikamisel kasutatava mehaanilise energia (ala)liigi, 2) tööriista iseloomustavate parameetrite järgi. 3) protsessi kinemaatika järgi. 4.Mehaan...
Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad Rohukonn – keelikloomad - kahepaiksed Kivisisalik – keelikloomad- roomajad Sookurg – keelikloomad- linnud Hallhüljes- keelikloomad- imetajad 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus : Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon- universumi kujunemine. Ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke. George Lamatre’i “suure paugu” hüpotees. Keemil...
Riskikäitumine Eesti noorte hulgas. Riskikäitumise mõiste ja liigid. Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid: * suitsetamine * alkoholi (liig)tarvitamine * uimastite proovimine/tarvitamine * kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga * liikluseeskirjade eiramine * ohutusvahendite kasutamise eriamine * ohutusreeglite eiramine jt Miks noored käituvad riskivalt? * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) * e...
osa 5. Seondliited 1. Tuua näiteid tihvtliidetest (teha skitse, eskiise). Kuidas arvutatakse tihvtliidet? Tihvtide liigid on: 1. SILINDERtihvtid: · püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel; · ei saa korduskasutada, kuna tihvti eemaldamisel avade pinnad kuluvad; 2. KOONUStihvtid: ...
Evolutsioon II Evolutsioon toimub ainult organismirühmades, üksikindiviid ei evolutsuioneeru. Väiksem evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon( ühte liiki kuuluvad organismid ühel maa-alal) Geenil võib olla üks, kaks või mitu alleeli. Võimalike genotüüpde arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide arvust. Tavaliselt on osad alleelid tavalised, teised mitte. Seega on osad genotüüpid sagedasemad kui teised. Geneetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikuse allikad: - Mutatsioonid - Kombinatiivne muutus - Geenivool=Geenisiire-ühe populatsiooni geenid satuvad teise - Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine.(mõjutab väiksemaid populatsioone) Mutatsioonid - Geenimutatsioonid (uued alleelid, geenid) - Kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja korduses) - ...
Tartu Forseliuse Gümnaasium Loomad Uurimistöö Koostaja: Lidia Brovarets Juhendaja: Ester Ojavee Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Ma valisin loomade teema sellepärast, et ma tundsin huvi loomadest ja et nendest rohkem teada saada. Esimeses peatükis räägin ma loomade tutvustusest. Teises peatükis räägin ma KES ON LOOMAD? Praeguseks on määratletud peaaegu 2 miljonit loomaliiki ja veel rohkem on neid, mis ootavad avastamist. Seega on loomad kõige mitmekesisem nähtus meie planeedil. Nad on üle miljardi aasta kohastunud nende ümber muutuva maailmaga ja ellujäämisvõitluses välja arendanud hulgaliselt erinevaid elulaade. Üheks äärmuseks loomade seas on kiiresti liikuvad kiskjad, nagu haid, suured kassilised ja röövlinnud. Teiseks äärmuseks on loomariigi jäänuste silmatorkamatu...
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
Inimese ja tema eelase võrdlus,evolutsioonitõendid Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 – 1,6 miljonit aastat tagasi. Liigi määratles esimesena Louis Leakey, kes 1964 leidis Tansaaniast Olduvai kuristikust fossiile (aju- ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 – 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. 1967 leidsid Louis ja Mary Leakey samast kohast veel vähemalt 2 isendi jäänuseid, mis olid samasuguste tunnustega. Nendega koos leiti töödeldud kive, ühelt küljelt teravaks tahutud veerkive, mis olid kaheldamatult elusolendi poolt loodud, seega primitiivsed tööriistad. 1964 määratles Louis Leakey need hominiidileiud uue liigina ja kandis selle perekonda Homo liiginime habilis (~ "osavkäpp") all. Sellise määratluse peamiseks kriteeriumiks oli esiteks australopiteekustega võrreldes märks...
A. Kuidas on evolutsiooniteooriate kujunemisega seotus Georges Cuvier? Milles seisnes tema katastroofiteooria? Ta viis läbi olulisi geoloogilisi uuringuid, mille käigus tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Katastroofiteooria - kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ning tänapäevased jäid ellu. B. Kes esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria? Jean Baptiste de Lamarck teoses ,,Zooloogia filosoofia". Kuidas põhjendas ta evolutsiooni toimumist (2 tendentsi)? Esiteks sisemine täiustumistung. Teiseks on kohanemisvõime elutingimustega. Millised tema esitatud tendentsidest on väärad? Miks? C. Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi Charles Darwin. Mille alusel suutis ta oma evolutsiooniteooria teaduslikult põhjendada? Paleontoloogilise, biogegraafilise ja aretusliku materjali põhjal. Muutlikkus, olelusvõitlus, lood...
KORDAMISKÜSIMUSED ERIVAJADUSEGA INIMESTE HOOLEKANNE 1. Mõisted: Puudekäsitlus, inimene kui tervik holistlik, humanistlik inimpilt. Inimene kui tervik: Ainulaadne Aktiivne, tegutsev Uuriv, katsetav Tagasisidet sooviv(oma sisemaailmast, tegevust endalt, teistelt inimestelt) Puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Erivajadus tekib seoses puudega inimese tegutsemisega ümbritsevas keskkonnas. Kui takistatud, siis tuleb rakendada abisüsteeme(üksteise abistamine, riiklikud abisüsteemid, üldine keskkonna kohandamine). Rehabilitatsioon komplekstegevus, et hoida või tõsta inimese funktsioneerimistaset, mis annab võimalu...
Metallide lõiketöötlus seisneb eelnevalt töötlemisviisidel saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Kuna suurema osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlemisel, siis moodustab selle töömaht 45...60% nende valmistamise töömahust. Mehaaniline lõikamine haarab kolme erinevat materjali osadeks lahutamise tehnoloogiaprotsessi. 1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- nor...
TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba es...
Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sx=yC*A, kus yC on C y-koordinaat Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja Sy=xC*A, kus xC on C x-koordinaat sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib Liitkujundi staatiline moment saadakse osakujundiste staatiliste momentide summana. Staatiline moment kesktelje suhtes võrdub nulliga Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, Pinna inertsimomendid. mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on Kujundi inertsimo...
Pelgulinn Gümnaasium Getter Vahar Unehäired ja somnabulsim Referaat Tallinn 2007 SISSEJUHATUS Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades umbes 200 000 tundi. Uni on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Erinevalt paljudest loomadest, saab inimene füüsiliselt puhata ka ärkvel olles. Uni on hädavajalik peaaju, eriti suuraju koore puhkuseks ning immuunsüsteemide taastumiseks ja arenguks. Une ajal ei peatu aju tegevus, vaid vastupidi - une teatud staadiumites toimuvad neurofüsiloogilised protsessid, mis osalevad mälumehhanismides, emotsionaalse fooni kujundamises jpm. 2 UNI Uni on faasiline protsess, milles eristub selgelt 2 erinevat staadiumit, mis omavahel vahelduvad. Ligikaudu 75-80% öisest unest moodustab nn. rahulik ehk "aeglane" uni. Une selles faasis ...
Füüsika 8. klassi materjal Valemid 1) tihedus () massiühik m m = mass = tihedus tiheduseühik = ruumalaühik =V V = ruumala Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Näide: Jäätüki mass on 4,5 kg ja ruumala on 5 dm3. Kui suur on tihedus? m = 4,5 kg Aine tiheduse saab arvutada valemist: m V = 5 dm3 4,5 kg kg =V =m:V =? = 5 dm3 = 0,9 dm3 m=xV Vastus: jää tihedus on 0,9 kg/dm3. V=m: 2) kiirus (v) teepikkus s s = teepikkus V = kiirus Kiirus = aeg V = t t = aeg 3,6 km/h = 1 m/s Näide: Reisilennuki kiirus on 300 m/s. Kui suure teepikkuse lendab lennuk veerand tunniga? V = 300 m/s s = V x t s = 300 m/s x 900 s = V=s:t t = 15 min ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Raul Adamsoo 10.B klass Mis on mälu ja kuidas seda treenida? Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. ...............2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... .................3 MIS ON MÄLU?........................................................................................................................................ 4 Mälu maht............................................................................................................................................ ...4 Mälu tüübid..................................................................................................................
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on rakendatud ühte punkti) ja lauskoormus q [N/m] (koormus, mis mõjub mingile pinnale). 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad ning kõikide momentide algebralised summad suvalisete punktide suhtes peavad võrduma nulliga kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduvad nulliga kolme s...
NÄRIMISKUMM Liisa Sammelselg 11 klass Ajalugu Tuhandeid aastaid tagasi näriti naturaalseid aineid: vaigu tükke, terasid, magusat rohtu, lehti ja vahasid 1848 a. lõi ja müüs esimest kaubanduslikku närimiskummi John Bacon Curtis, see koosnes kuusevaigust, maitseainest ja parafiinist 1869 a. kasutas hambaarst William Finley Semple ära esimest patenti ja tootis nätsu, mille peamised koostisosad olid süsi ja kriit 1869 a. Thomas Adams üritas teha tšikle kummist maske, mänguasju ja kummikuid, nende ebaedu tõttu katsetas ta veel ja lisas tšiklekummile erinevaid maitseid nagu nt apelsini ja lagritsa ja see ongi aluseks tänapäevasele närimiskummile 1880 a. lisas William White tšiklekummile suhkru, maisisiirupi ja parema maitse jaoks piparmündi ekstrakti, see aitas maitsel kauem püsida 1880 a. lisas Dr. Edward Beeman juurde veel pepsiinipulbrit ja lõi sellega seedimist parandava nätsu, mis on täna...
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised faktorid- aine, energia ja info voog, mis mõjutab organisme. Faktorökoloogia Jaotusviisid: · Abiootilised/ abiootilised. Abiootilised on eluta keskkonna tegurid. Biootilised teiste organismide otsene või kaudne mõju. · Perioodilised/ aperioodilised. Perioodilised on näiteks öö ja päeva vaheldumine, tõus ja mõõn, aastaajad. Aperioodilised näiteks looduskatastroofid. · Keemilised/ füüsikalised/ bioloogilised/ (sotsiaalsed). Keemilised näiteks mulla elementaarkoostis (pH jne), füüsikalised: raskusjõud, UV-kiirgus. Bioloogilised: asustustihedus, toitumissuhted. Sotsiaalsed: isenditevaheline kommunikatsioon, rollijaotus · Looduslikud/ antropogeensed. Looduslikud: elus ja eluta keskkonna mõju. Antropogeenne: inimtegevuse otsesed ja kaudsed tagajärjed. · Vastavalt elupaigale: muld/ õhk/ vesi. (Nende kaudsed ja sekundaarsed mõjud eluteg...
Tallinna Õismäe Gümnaasium Dinosaurused Silver Mäesepp XIb Veebruar, 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Dinosaurused olid mitmekülgsed ja kirjud selgrooksed loomad, kes domineerisid meie planeeti kokku kauem, kui 160 miljonit aastat (u. 230 miljonit aastat tagasi kuni u. 65 miljonit aastat tagasi). Paleontoloogid on suutnud tuvastada üle 500 erineva perekonna ja rohkem kui 9000 erinevat liiki maismaa- ja veesaurusi. Säilmeid on leitud igalt kontinendilt. Osad dinosaurused olid taimetoitlased ja mõned lihatoitlased. Kõigesööjaid oli vähe. Osad dinosaurused kõndisid kahel jalal ja osad neljal jalal. Mõned liigid suutsid võrdselt hästi liikuda nii kahel, kui ka neljal jalal, näiteks Iguanodon. Paljudel maismaal arenenud liikidel olid arenenud eksoskeleti taolised kaitsemoodustused näiteks luupla...
HÜLGED PAULA JUURIK GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM 5b klass 2005 HÜLGED Miljonid aastad tagasi loobusid hüljeste eellased maismaaelust, et elada ookeanis. Nende keha kohastus eluks vees, muutudes siledaks ja voolujooneliseks sellal, kui jäsemed arenesid aerutaoliseks loibadeks. Naha all on neil mereloomadel paks rasvakiht, mis hoiab soojust. Nad veedavad suurema osa elust vee all, sukeldudes toiduotsinguil tihti väga sügavale. Kuid neil on kopsud, mitte lõpused nagu kaladel ja seepärast peavad nad järjekindlalt tõusma veepinnale, et hingata õhku. Oma torpeedotaolise keha tõttu on need mereloomad oivalised ujujad ja sukeldujad. Nad saavad aeglustada oma südame löögisagedust ning seetõttu pikka aega vee all viibida. Einevalt vaalalistest, kes sünnitavad vees, tulevad hülglased maismaale poegima. Hülged ja morsad tõukavad end vees edasi sabataoliste tagaloibade, kõrvukhülglased pikkade eesloibade abil. ...
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. · 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba eh...
1 Masina ja mehhanismi omadused. Liide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga ……………………………………………. + soontest rummuavas + väiksem elementide arv liites, suurem Funktsionaalsus, ergonoomilusus, suutlikus kandevõime, töökindlus dünaamilisel koormusel, suurem 2 Mis on mehhanism ja mis on masin? väsimustugevus – keerukas valmistada ………………………………………… ++ 23 Pressliide (skeem) ja selle iseloomustus. Mehhanism-tehislikult loodud kehade süsteem, mis ……………………………………… ++ teisendab ühe või mitme keha etteantud liikumise tieste Sisuliselt pinguga ist, ei ole lahtivõetav, peale lahtivõtmist ja uuesti kehade nõutavaks e soovitud liikumiseks. Masin- seade koostamist ping vä...
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihamm...
I MÕISTED 1)Ainevahetus- organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum 2)Toitained- on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. 3)toidu kalorsus- toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. 4)ensüümid-on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 5)Vitamiinid- on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. 6)toiduained- on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu. 7)hambakroon- on suuõõnde ulatuv hambaosa 8)hambaemail- väljast katab hammast kõva kiht on hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. 9)kaksteistsõrmiksool- toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mi...
Mikroevolutsioon (Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsioon - üks liik (harku metsa jänesed). Kooslus - mitu liiki (harku metsa jänesed, hundid jne.). Geenifond - liigi geenide kogum. Genotüüp - organismi geenide kogum) On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: · Mutatsioonilisest muulikkusest · Kombinatiivne muutlikkus · Geenivoolust · Geneetilisest triivist · Looduslikust valikust Mutatsiooniline muutlikkus · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonid teel · Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone. Kombinatiivne muutlikkus · Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · Viljastumisel - alleelide kobineerumine Geenivool · Erinevate populatsioomode isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivas sattuda uued, varem seal puudunud...
1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? Sagedased vulkaanipursked, ma...
Kordamisküsimused (õpik lk 150 176) 1) Selgita mõisteid: korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu (nt raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta) elektrokeemiline korrosioon: on seotud galvaaniaelementide tekkimisega, toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega (juhib elektrit) maak:kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks metallurgia: metallide ja sulamite tootmine metallimaakidest särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) redutserimine: metalli saamine maagis sisalduva metalliühendi redutseerimisel (aluminotermia, karbotermia) maagi rikastamine: maak vabastatakse lisanditest, kasuta...
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse teise keh...
KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed 2 keelealust süljenääret suu põhjas, avaneb keele alla 2 lõuaalust süljenääret alalõuanurga kohal, avaneb keele alla 2 kõrvasüljenääret väliskõrva ees all mälurlihas peal, avaneb suuõõnde t...
1. Sissejuhatus Merikilpkonni(superfamily Chelonioidea) on maailmas 7 eri liiki(Caretta caretta, Chelonia mydas, Eretmochelys imbricta, Lepdochelys kempi, L. Olivacea, Natator depressus, Dermochelys coriacea). Merikilpkonnad on suured, hapniku hingavad, ühed maailma vanimad roomajad, kes elasid juba dinosauruste ajastul, umbes 110 miljonit aastat tagasi. Peamiselt eksisteerivad merikilpkonnad troopilistel ja subtroopilistel ookeanivetel. Neid võib kohata Barentsi meres, Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Kõik merikilpkonnade liigid on pika elueaga. Liigist olenevalt võivad nad elada 80-150 aastaseks. Merikilpkonnade suurus varieerub vastavalt liigile. Kui tuua võrduseks emasloom ja isasloom, siis erilist suuruse vahet ei täheldata, küll aga eri liigid varieeruvad eri pikkusele ja kaalule. Näiteks (Dermochelys coriacea) on suurim merikilpkonnaline, ta võib kasvada 1.2 -1.9m pikkuseks ja kaaluda 200 500 kg. Vä...
KEILA GÜMNAASIUM klass (oma nimi) KOER Referaat Juhendaja: Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Koera põlvnemine 3 2.Koera anatoomia ja füsioloogia 3 3.Koera kehaehituse tüübid 4 4.Karvkate 4 5.Koera pidamine 5 6.Koeratõud ja tõuaretus 6 7.Tõuaretus. 6 8.Tõugude klassifitseerimine. 7 9.Tõustandard. 8 10.Mops 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjal 11 2 SISSEJUHATUS Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koerte perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. Koer on üks vanemaid koduloomi, kes kujunes...
KORDAMISKÜSIMUSED VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. 1998. aastal võitlesid Angoolia valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Keune jõel ja Gore tammi haldamise pärast. !!2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. *hammaste pesu topsiga,keeran kraani kinni *tilkuvad kraanid parandada, anduritega kraanid *vihmavee kogumine kastmiseks *kasutada enda pesemiseks dussi *täis pesumasin,mitte kasutada mitut loputust !!3. Nimetage selfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. *nafta-Pärsia laht, Lõuna-hiina meri, Gruinea laht,Brasiilia idarannik *maagaas-New foundland, Põhjameri, Mehhiko laht,Pärsia laht !!4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. *ekvaaroti ümbrus, sest seal on palju päikesekiirgust,tõusvad õhuvoolud. *Bengali lahe põhja-ja idarannik- sest passaat- ja mussoontuuled toovad vihma. 2) kõige vähem sademeid, ...
Füüsika kordamine Valguse peegeldumine: * Langev kiir on peegelpinnale suunduv valguskiir. * Peegeldunud kiir on peegelpinnalt lahkuv valguskiir. * Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Langemis ja peegeldumisnurk on tasasel pinnal võrdsed. * Kumer peegelpind hajutab valgust. * Nõgus peegelpind koondab valgust. * Hajus peegeldumine on valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. * Peegelpind on keha pind, mis peegeldab valgust kindlas suunas. * Mattpind on keha pind, mis peegeldab valgust hajusalt. * Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus. Valguse murdumine: * Valguse murdumine on valguse levimise suuna muutumine kahe optilise keskkonna piirpinnal. * Murdunud kiir on valguskiir, m...
Anatoomia ja Füsioloogia II F Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Seedeeludnkonna põhifunktsioonideks on toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis toidu imendumine, toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega. Seedimine suuôônes. · Toidu maitseomaduste ja söödavuse määramine. · Toidu peenestamine · Toidu süljega niisutamine · Toidu seedimine süljefermentide toimel(amülaas, maltaas) Mao limaskesta sekreedid · Epiteelkihi pindmine osa- lima eritus · Mao põhimiku pearakud- maomahla eritus · Mao põhimiku katterakud- soolhappe eritus Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Maos ei toimu süsivesikute seedimist, sest maos on happeline keskkond, milles süsivesikud ei lah...
SISUKORD .......................................................................................................................................................... 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSVAHENDID..................................................................................... 2 Saun.............................................................................................................................................. 2 Soome saun...............................................................................................................................2 Aurusaun...................................................................................................................................2 Infrapuna saun.......................................................................................................................... 3 Soolasaun.........................................................
Metallid Leidumine: 4/5 elementidest on metallid. Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. Ehedana leidub väheaktiivseid metalle: Cu, Hg, Ag, Au, Pt, enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises. Maagid võivad olla oksiidsed(Fe2O3, Al2O3), sulfiidsed( Cu2S, HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed, ... jt.sooladena. Aatomi ehitus ja paiknemine per. süsteemis: Per. süsteemis- vasakul all; väliskihis 1-3 elektroni, aatomiraadius suhteliselt suur; elektronegatiivsus suhteliselt väike; loovutavad elektrone; on redutseerijad; ühendites omandavad positiivse oksüdatsiooniastme. Metalliline side: Metallioonide ja "vabade elektronide" vaheline side. Füüsikalised omadused: Üldised: hea elektri .ja soojusjuhtivus, metalliline läige, plastilisus. Erinevused: 1. Läige ja peegeldumisvõime (sile poleeritud pind): parimad peegeldusvõimelt hõbe(Ag). alumiinium(Al), kul...
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 1. Automaatkäigukastide liigid...........................................................3 2. Mehaanika...............................................................................5 3. Hüdraulika...............................................................................9 Sissejuhatus Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektro...
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. "tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel, tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tšiili suhtes 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. panen jooksva vee hammaste pesul kinni panen jooksva vee dušši all käies kinni ei pese nõusid jooksva vee all kui wc pott on kahesüsteemiline siis kaustan neid nii nagu peab väldin suviti muru kastmist põhjaveega 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. Mehhiko laht Põhjamere all Lõuna-Hiina meri Pärsia laht 2) maagaas 4p. Pärsia laht Lõuna-Hiina meri Põhjamere all Mehhiko laht 4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. -Ekvaatori ümbrus, sest ekvatoriaalne kliima, kus sajab iga päev, õhuniiskust on palju - Bengali lahe põhja-ja idarannik, sest mussoontuuled, pool aastat sajab ja vihm on paduvihm 2) kõige vähem sademeid,...
TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluse...
REFERAAT HAID Sissejuhatus Haid on väga huvitavad kalad. Nad inimestele pakkunud kõneainet, sest nad on ka inimesele ohtlikud ja omapärased. Paljud hailiigid on suured ja ohtlikud kiskjad. Selles referaadis kirjeldan huvitavamaid hailiike ning annan ülevaate nende paljunemisest. Hailaadsete ülemseltsi kuude seltsi kuulub 20 sugukonda. Maailmas elab kokku 370 hailiiki, kellest igaühel on oma elupaik ja viis. Aga enamikule neist on omane aeglane sigimine ja väike järeltulijate hulk. Seetõttu on need loomad eriti tundlikud hävitamisele ja arvukuse kõikumistele. Paraku satub päevas umbes 3000 haid juhuslikult kalapüünistesse, mitmesugustel eesmärkidel toiduks, medikamentide valmistamiseks, aga ka lihtsalt spordiks või siis supelrandade ohutuse tagamiseks püütakse neid ka otseselt. Olulisel määral on kannatada saanud haide s...
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
