TERVE MEES 19.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv Kuni viienda rasedusnädalani arenevad mees- ja naisloode enam-vähem ühtemoodi 12. rasedusnädalal algab munandite laskumine munandikotti 14. rasedusnädalaks on sooline diferentseerumine lõppenud ja loote testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena. Munandites ja natuke neerupealiste kooreosas. Selle defitsiit on üks peamine südamelihase infarkti põhjus noorte meeste seas. Seemnejuha- 50cm, paariselund
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
JärvaJaani Gümnaasium Seksiaabits Kaisa Susi 8.klass JärvaJaani 2013 Sisukord Naissuguelundid Meessuguelundid * Suured häbememokad * Suguti * Tupp * Munandid * Emakakael * Seemnekuse juha * Emakas * Eesnääre * Munajuhad ...
aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas Menoppaus on naise elu loomulik osa. Üleminekueas, mida kutsutakse ka klimakteeriumiks, esineb naistel sageli erinevaid kaebusi: näiteks kuumahood, öised higistamised, unehäired, meeleolu muutused ja tupekuivus. Mehe suguelundid - munandid, munandimanused, eesnääre, seemnepõiekesed, seemnejuhad, sugutisibulanäärmed, munandikott, suguti, sugutilukk. Munandid, -kott munandid toodavad seemnerakke ja testosterooni. Mehel on tavaliselt kaks munandit. Munandid paiknevad munandikotis. Seemnejuha munandist tuleb välja seemnejuha, mille eesmärgiks on sperma transportimine. Seemenpõieke paiknevad eesnäärme kohal. Ülesanne: toodavad nõret, mis vedeldab spermat. Suguti e. peenis väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral
“pumpab” spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Abisugunäärmed: a) eesnääre e. prostata – kastanimuna suurune nääre põie alapinnal, ümber mehe kusiti. Toodab nõret, mis lisandub spermale. Haigused (kasvajad jne.) siin võivad sulgeda kusiti! b)Seemnepõiekesed: kaks sgarikulist nääret põie tagaseinal, juhad ühinevad seemnejuhaga, toodab aluselist nõret, mis aitab moodustada spermat ja muudab spermatosoidid liikumisvõimeliseks. c) Sugutisibulanäärmed: kaks hernetera taolist nääret lihaste vahel, nõre puhastab ureetrat. B. Mehe välised suguelundid: suguti ja munandikott a)Suguti (penis,phallos): nii uriinitee kui kopulatsioonielund. Osad: juur - kinnitub häbemeluude külge, keha ja lukk on liikuvad. Sees on 1)sugutikäsnkeha ja 2) sugutikorgaskeha(d). Sugulise erutuse ajal täituvad need verega ja tekib erektsioon. b) Munandikott (scrotum): lahkliha piirkonnas nahast ja nahaaluskoest moodustunud ümbris munandite
osmosensorid -> impulsid -> ADH suurem tootm. -> väljaviid. vee hulk vähen. / vedeliku tarb.; hüpotalamus -> seljaajunärvid -> kusepõis aktiivs.: ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 10. Suguelundkond koosn.: N -- rinnanäärmed, munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, väikesed ja suured häbememokad, kõdisti M -- munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre, sugutisibulanäärmed, suguti, munandikott tööt.: N -- munasarjad -- koores munasarjafolliikulid -> valminud tertsiaarfolliikul lõhkeb -> munarakk välj. munasarjast -> kõhukelmeõõnde -> munajuha = ovulatsioon M -- munandid -- vääniliste seemnetorukeste seintes spermatogeenne epiteel -> spermatogenees -> epiteelist aren. spermid -> munandimanused -- spermide valm., reservuaar erektsioon - suguti korgaskehad täit
Südame klapid, hõlmklapid, Munaraku mitteviljastumisel emaka poolkuuklapid, ehitus, paiknemine, limaskesta pindmine kiht irdub, tähtsus veresooned katkevad ja toimub verejooks. Sisemised munandid, Südameseina ehitus, kestad munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre, sugutisibulanäärmed Välis suguti, munandikott Munandites tekivad mehe sugurakud Südame paun, moodustumine, tähtsus ehk spermid. Kulg munandid, munandimanused, seemnepõiekesed, eesnääre, kusiti Südame enda verevarustus- pärgvereringe Sulgeb vaagna altpoolt. Asub vaagna
KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed 2 keelealust süljenääret suu põhjas, avaneb keele alla 2 lõuaalust süljenääret alalõuanurga kohal, avaneb keele alla 2 kõrvasüljenääret väliskõrva ees all mälurlihas peal, avaneb suuõõnde t...
1.Munandid Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ûhe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks. 4. Seemnepõiekesed Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat 5. Seemnejuhad Ülesanne juhivad sperma mehe organismist välja 6. Sugutisibulanäärmed Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale Välimised: Munandikott ( 1 ) kaitseb munandeid 2. Suguti Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine ( kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha ) 3. Sugutilukk ( 1 ) on suguti eesmine osa ja teda katab nahaleste, mida nimetatakseeesnahaks. Fimoos - eesnaha ava kitsus. Poisslastel peaks see selguma kuni 4.nda eluaastani, vajadusel kirurhiline sekkumine.
Munandikoti pigmenteerunud nahk on hästi liikuv ja sisaldab rohkesti higi- ja rasunäärmeid. Naha alla jääb sidekoest ja silelihasrakkudest koosnev kest, selle alla jäävad sidekirmed. S u g u t i l e. peenisel eristatakse lukist (eesmine jämendunud osa), keha ja juurt. Suguti koosneb kahest sugutikorgaskehast ja ühest sugutikäsnkehast. Korgaskehadesse suubuvad sugutiarterid (põhjustavad suguti jäikpundumise ehk erektsiooni). Käsnkehas kulgeb kusiti. Selle tagaossa avanevad juhadega sugutisibulanäärmed. Seemnerakud koos nimetatud lisasugunäärmete nõrega moodustavad seemnevedeliku ehk sperma. Sugutilukil on nahk käsnkeha valgundkestaga tihedalt kokku kasvanud, mujal on ta liikuv ja venitatav. Lukikaela piirkonnas moodustab nahk duplikatuuri - eesnaha ( praeputium ), mis rahuolekus katab lukist kapuutsina, erektsiooni korral nihkub tahapoole. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 8 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis
Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmete ülesandeks on toota hormoone ehk bioloogiliselt aktiivseid aineid. Hüpofüüs - Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast. Ees-, kesk- ja tagasagar. Asukoht on peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Nende ülesanne on produtseerida erinevaid hormoone: kasvuhormooni ja adrenokortikotroopset, mis stimuleerib neerupealise koore tegevust. Kilpnäärme jaoks hormoone, mis aitvad kaasa naiste ja meeste kasvu ja arengut (mensturaaltsükkel, rinnanäärmete arengut, meestel spermatogeneesi). Kesksagaras produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin. Kilpnääre - Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis tagavad nad elundi rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüstee...
Seega uriin ehk kusi sisaldab organismile liigset vett, soolasid ja kusiainet ehk karbamiidi. Tekkiva uriini hulk sõltub tarvitatud toidu ja vedeliku hulgast, samuti ka sellest kas inimesel on jahe või palav. 17.2 Suguelundkond 17.2.1 Naiste suguelundid Rinnanäärmed, Suured häbememokad, Munasarjad, Kõdisti, Munajuhad, Väikesed häbememokad, Emakas, Tupp 17.2.2 Meeste suguelundid Munandid, Eesnääre, Munandimanused, Sugutisibulanäärmed, Seemnejuhad, Suguti, Seemnepõiekesed, Munandikott 17.2.3 Munasarjad väär Munasarjad on sugunäärmed, kus valmivad munarakud. 66 tõene tõene väär Munarakkude valmimine lõppeb naistel 45.-50. eluaasta juures. tõene väär Mida vanem on naine, seda suurem oht on sünnitada väärarenguga järglane. 17.3 Endokriinsüsteem Ajuripats ehk hüpofüüs. Kilpnääre. Kõrvalkilpnäärmed. Kõhunääre ehk pankreas. Käbikeha. Sugunäärmed.
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Vanematel meestel esineb eesnäärme suurenemist, millega kaasneb urineerimise takistus ja valulikkus. Eesnäärme põletik on prostatiit. · Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks. 4. Seemnepõiekesed ( 2 ) paiknevad eesnäärme kohal · Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat 5. Seemnejuhad ( 2 ) juhivad sperma mehe organismist välja 6. Sugutisibulanäärmed ( 2 ) hernesuurused · Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale II. Välimised: 1. Munandikott ( 1 ) kaitseb munandeid 2. Suguti ( 1 ) on väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise. · Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine ( kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha ) 3
VÄLIMISED: 1) munandikott 2) suguti SISEMISED: 1) Munandid – tekivad mehe sugurakud(spermid), toodetakse meessuguhormoone 2) Munandimanused – toimub spermide valmimine ja hoidmine 3) Seemnejuhad – spermi väljajuhtimine 4) Seemnepõiekesed – eritavad nõre, mis muudavad seemnerakud aktiivselt liikumavks 5) Eesnääre –soodustab nõre väljapaiskumist 6) Sugutisibulanäärmed 104) Spermide teke ja kulg mehe organimis Spermatosoidid tekivad munandites ja valmivad munandimanustest. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni, kus lisatakse veelgi 25 juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 105) Nimetage naise välimised ja sisemised
seeritakse meessuguhormoone. 2) Seemnejuha (2tk) ülesandeks on sperma väljajuhtimine 3) Seemnepõieke (2tk) näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma- le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks 4) Eesnääre näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre väljapaiskumist. Eesnäärme nõre kuulub sperma koosseisu. 5) Sugutisibulanäärmed näärmete limajas nõre lisandub s.vedelikule 6) Munandimanused (2tk) siin toimub spermide valmimine, reservuaar 50 95) Spermide teke ja kulg mehe organimis? Spermatosoidid tekivad munandites ja munandimanustest lisatakse spermavedelik, milles spermatosoidid ujuvad, saavad liikuda paremini. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni kus lisatakse veelgi juurde
3) Seemnepõieke (2tk) – näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma- 49 le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks 4) Eesnääre – näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre väljapaiskumist. Eesnäärme nõre kuulub sperma koosseisu. 5) Sugutisibulanäärmed – näärmete limajas nõre lisandub s.vedelikule 6) Munandimanused (2tk) – siin toimub spermide valmimine, reservuaar 95) Spermide teke ja kulg mehe organimis? Spermatosoidid tekivad munandites ja munandimanustest lisatakse spermavedelik, milles spermatosoidid ujuvad, saavad liikuda paremini. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni kus lisatakse veelgi juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad
seeritakse meessuguhormoone. 2) Seemnejuha (2tk) ülesandeks on sperma väljajuhtimine 3) Seemnepõieke (2tk) näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma- le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks 4) Eesnääre näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre väljapaiskumist. Eesnäärme nõre kuulub sperma koosseisu. 5) Sugutisibulanäärmed näärmete limajas nõre lisandub s.vedelikule 6) Munandimanused (2tk) siin toimub spermide valmimine, reservuaar 50 95) Spermide teke ja kulg mehe organimis? Spermatosoidid tekivad munandites ja munandimanustest lisatakse spermavedelik, milles spermatosoidid ujuvad, saavad liikuda paremini. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni kus lisatakse veelgi juurde
Vanematel meestel esineb eesnäärme suurenemist, millega kaasneb urineerimise takistus ja valulikkus. Eesnäärme põletik on prostatiit. Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks. 4. Seemnepõiekesed ( 2 ) paiknevad eesnäärme kohal Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat 5. Seemnejuhad ( 2 ) juhivad sperma mehe organismist välja 6. Sugutisibulanäärmed ( 2 ) hernesuurused Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale II. Välimised: 1. Munandikott ( 1 ) kaitseb munandeid 2. Suguti ( 1 ) on väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise. Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine ( kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha ) 3. Sugutilukk ( 1 ) on suguti eesmine osa ja teda katab nahaleste, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
