ANATOOMIA 16. LOENG 13.10.11 Hingamine Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhid (vasak ja parem bronh), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud, hingamislihased (diafragma, roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura), millel on sisemine ja välimine leste. Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere laieneb, võimaldavad langetada rindkere. Seljapeale jäävad trapetslihased. Hingamisiseärasused lastel Ninaõõs kitsas, limaskest õrn ja veresoonterikas. Nohu korral kergesti limaskesta turse. Kuna imik ei oska suuga hingata, siis ta. Ninaõõnt ühendab pisaranäärmetega kanal, nim. canalis nasolacrimalis. Nohu puhul on kerg...
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel...
Hingamisakt ja selle osad Hingamisakti osad on: 1) Väline e kopsuhingamine õhu liikumine atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal ja väljahingatava õhu liikumine alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport O imendub (infundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedesse, kudedest venoosse verega alveoolideni transporditakse CO2. 3) Sisemine e koehingamine kudedesse sisenenud O ära kasutamine aine-ja energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisandu...
Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool Seedekanali seina ehitus, kestad, Sisemine limaskest koos selle aluskihi iseloomustus submukooskihiga , sisaldab näärmeid Keskmine lihaskest, 2-kihiline silelihas, ringi ja pikilihas Välimine serooskest, õhuke sidekoeline kest Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlid, nende paiknemine mandlist. 2 kurgumandlit - kurgu kaarte vahel Keelemandel keelejuure piirkonnas 2 tõrvemandlit tõrvekanali ...
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades (neelus ja söögitor...
KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed 2 keelealust süljenääret suu põhjas, avaneb keele alla 2 lõuaalust süljenääret alalõuanurga kohal, avaneb keele alla 2 kõrvasüljenääret väliskõrva ees all mälurlihas peal, avaneb suuõõnde t...
Müofibrillidest sisaldavad peened filamendid troponiini Organismi kasvu reguleerivad hormoonid: kasvuhormoon, suguhormoon, türoksiin Organite sisemine õõnsus on valendik Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad Kõige enam toodab ATPd molekuli glükoosi kohta glükoosist aeroobsel rakuhingamisel Skeleti funktsioonid: organismi toestamine, kangideks olemine kinnitunud lihastele, kaltsiumioonide varu säilitamine Reservhapniku seondumise kohaks ...
A.Vahtramäe 2011 1 Hingamise füsioloogia Hingamise on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. See protsess koosneb põhiliselt kolmest osast: 1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri - ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. 2. Gaaside transport S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. 3. Sisemine e. koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Hingamise mehhanism Sissehingamise (inspiirium) mehhanism: Si...
VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ehitus ja iseärasused lastel. Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks. Väikelastel on nina ja pisaranäärme vaheline kanal suhteliselt avar ja nohu korral on infektsiooni oht silma kanduda suur. Nina kõrvalkoopad (põsekoopad, o...
Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hi...
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
Liikumiselundkond 91. Liikumiselundkonna struktuur Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselundkonna, mis hõlmab luustikku ja listikku.Luustik on tugi-liikumselundkonna passivne, lihastik aktiivne osa. 92. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, Lühikesed (randme ja kannaluud), Lameluud (rinnak...
Normaalne ja patoloogiline füsioloogia ja anatoomia (11.10.2013) Tagumiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida tundlikkust seljaajju Eesmiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida motoorsust seljaajju EEG rütmide iseloomustus – rütmi sagedust ka vaja mainida. Millistes seisundites? Ajukasvaja ja epilepsia. Peaaju närvid – funktsioon, iseloomustus 11. (innerveerib kaelalihaseid, paneb pea liikuma), 12. närv kõige lihtsamad. Peaaju koore kaks rühma keskusi: sensoorsed (tundlikkust vastuvõtvad), motoorsed (juhivad motoorikat: somatomotoorne, kõnekeskus (Vernicke keskus, broca, sekundaarne motoorne keskus..) ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Südamelihase refraktaarsus Refraktaarsus – südamelihase omadus mitte vastata ärritusele enne, kui eelmine erutus ei ole kustunud; erutus käib alati kontraktsiooni ees Ekstrasüstol ? Teine kiire löök...
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
Vere- ja lünfiringe 1. Kirjuta vaste numbritele (ja ka kehaosa või piirkond, kus antud elund paikneb) (13p) Märgi numbriga ja nimeta erinevad regionaalsed lümfisõlmed ja rinnajuha V.Cava superior Süda. Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp Atrioventikulaa Hisi kimp r klapp (3 hõlmane) Kodade vahesein Dexter ...
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. · 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba eh...
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihamm...
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Inimene Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Neuron KNS-i närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. PNS-i närvirakukehad asuvad närvisõlmedes ja närvipõimikutes. Neuriidid moodustavad aju valgeaine ja PNS-i närvid. Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest...
Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutat...
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
Siseelundid – splanchna, viscera Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mu...
1. Kudede mõiste Koed on organismi ehitusmaterjaliks. Koeks nim. ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood. organi. 2. Kudede jaotus Koed jaotuvad: a) epiteelkoed (katteepiteel, näärmeepiteel) b) tugikoed (vedel-, side-, kõhr-, luukude) c) lihaskoed (sile-, südame-, vöötlihaskude d) närvikoed (neurogliia, närvikude kitsamas mõistes) 3. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koo...
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht spongioosa (käsnollus) käsnataoline siseosa · luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal ...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA I SISSEJUHATUS Anatoomia organismi ülesehitus, teadus keha koostisosadest, nende kujust, vormist ja seostest osade vahel Füsioloogia organismi talitlus elupuhuses olekus, teadus keha ja selle osade toimimisest ja funktsioonidest Homeostaas tasakaalu hoidmine organismis Simpansil ja inimesel on pärilikest tegureist ühiseid umbes 98,4%. Struktuuri ja funktsiooni lahutamatuse printsiip teatud tüüpi struktuur on kujunenud konkreetset funktsiooni täitma, teeb oma omadustega funktsiooni võimalikuks. Inimkeha 6 tasandit: 1. Keemiline tasand aine aatomid ja molekulid, energia ja liikumise tekkemehhanismid 2. Rakuline tasand väikseim elus üksus kehas, elu algelement 3. Koe tasand kindla funktsiooniga rakkude ja rakuvaheaine kogum 4. Elundi tasand eri kudedest moodustunud spetsiifilise funktsiooni ja struktuuriga elundsüsteemi element 5. Elundsüs...
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitä...
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pits...
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - ...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
