pikilihaskiht(3); kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad bakteriaalsed protsessid (lagundamine), vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide seedeprotsessid jõuavad lõpule. Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket, mis omakorda tekitab lainelist kontraktsiooni. Jaguneb: umb-, käär- ja pärasooleks. 83. Kõhukelme Seedekanalit, siseelundeid ja kõhuõõne siseseinu kattev serooskest. Seinmine kõhuseina vooderdav kõhukelme, sisusmine kõhuõõne elundeid kattev kõhukelme. Kõhukelmeõõs seinmise ja sisusmise kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. 84. Kõhukelme duplikatuurid Esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. Kinnistite abil kinnitub
tagumisele seinale. Munasarjas valmivad munarakud,mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse. Munasarja nääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid. Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid. Tertsiaal folliikul ehk põisnääps. Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks. Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb. Munajuha 0 - 12cm pikk torujas organ. Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega. 2/3 munajuha pikkusest võtab enda alla munajuha laienenud osa ehk ampull. Läbimõõt 6 - 10mm. Munarakk ei ole ise võimeline liikuma. Tänu munajuha peristaltikale ja ripsepiteeli ripsme lääkidele, liigub munarakk munajuha ampulli.
*pärasool 10-20 cm pikkune seedekanali lõpposa, mis kulgeb väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees ning avaneb lahklihal pärakuga. Pärasoole limaskest moodustab piki- ja ristikurde. ülesanded Siin jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad, toimub väljaheite moodustumine. · Joonis lk 114 + tv joonis 12 83. Kõhukelme, kinnistid, väike- ja suursarvik. · Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Ta sisaldab rohkesti elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga mesoteeliga. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim seinmiseks ehk parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks ehk vistseraalseks. Need on ühtse serooskesta osad, mis lähevad üksteiseks üle
a. hepatica propria, v. portae hepatis ja ductus hepaticus communis b) mis asub maksasagariku keskel? v.centralis c) mis asub portaalsagariku keskel? portaaltriaad - a. ,v. et ductulus interlobularis d) kuidas paikneb maks peritoneumi suhtes? mesoperitoneaalselt e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa b) milline jäljend on vistseraalpinnal paremal keskel, paremal taga - paremal keskel impressio duodenalis, paremal taga impressio renalis ja suprarenalis vasakul - impressio gastrica c) kuidas paikneb peritoneumi suhtes - mesoperitoneaalselt ! 5. Duodenum a) millega lõpeb ülemine osa flexura duodeni superior b) millest on tingitud duodenumil tagaseina limaskestal pikikurd ühissapijuhast c) mis ümbritseb ampulli ja mida ta reguleerib sfinkterlihas, reguleerib sapi ja
Selle tagajärjeks on krambid hallutsinatsioonid ajuturse. Mineraalainete ainevahetus Vitamiinide tähtsus ainevahetusprotsessis A Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak Seedekanali seina ehitus: Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: sisemine limaskest (submukooskiht), keskmine lihaskest, välimine serooskest Kõhukelme, rasvikud: Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele on kaetud mesoteeliga. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosneb moodustis, mille vahel on tavaliselt hulgaliselt rasvkudet. Väikerasvik asub maksa ja mao vahel, suur rasvik saab alguse mao suurelt kõverikult ja moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest. 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad
-Kuse- suguelundites seespool pikikiht, väljaspool ringkiht -Kui on kolmas kiht, siis on see tavaliselt põikikiht, võib olla nii kõige välimine kui kõige sisemine. Serooskest: -On õhuke, läikiv, libe kile -Eritab vähesel hulgal seroosvedelikku -Võib imendada vedelikke ja gaase -Peaülesanne on võimaldada elunditel üksteise suhtes liikuda (libiseda) NB! Põletike järel aga võib kokku kleepuda – tekivad liited. -Erinevates piirkondades erinevad nimetused: kõhuõõnes – kõhukelme ehk peritoneum, rinnaõõnes – rinnakelme ehk pleura, südame ümber – südamepaun ehk perikard Väliskest ehk adventiitsia: -Koosneb sidekoe kiududest, mis algavad ühelt elundilt ja kinnituvad teisele elundile -Peaülesanne on siduda elundid üksteise külge -Võimaldab elunditel siiski ka pisut liikuda (tänu sidekoe elastsusele!) -Läbi tema kulgevad tihti suured närvid ja veresooned elundite vahel Seedeelundid (organa digestoria)
· Munasarjas valmivad munarakud, mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse Munasarjanääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: · Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid · Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid · Tertsiaal folliikul ehk põisnääps Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb Munajuha · 10 - 12cm pikk torujas organ · Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega · 2/3 munajuha pikkusest võtab enda alla munajuha laienenud osa ehk ampull · Läbimõõt 6 - 10mm. · Munarakk ei ole ise võimeline liikuma · Tänu munajuha peristaltikale ja ripsepiteeli ripsme lääkidele, liigub munarakk munajuha ampulli
- katab täitunud kusepõit ülalt, tagant ja osalt ka külgedelt - tagapool – meestel pärasool ja naistel emakakael koos tupe ülaosaga - mesoperitoneaalselt - alumine pind – meestel liitunud eesnäärmega ja naistel paikneb - tagapool läheb kõhukelme mehel põielt pärasoolele ja naisel emakale diaphragma urogenitale’l - tekivad õõnestised – excavatio rectovesicalis ja excavatio Osad vesicouterina Apex vesicae - naaberelunditega ühendatud koheva sidekoega - suunatud ette üles
Seismine pleura-katab rindkere siseseinu. Pleuraõõs-mõlema pleura vahele jääv suletud puhmjas ruum. Seedekanal-suuõõs, neel, söögitoru, magu, peen-ja jämesool. Seedekanali seina ehitus-suupõhja mood suupõhja lihased. Suulagi mood suuõõne ülemise seina. Pehmesuulagi tagaumine osa laskub alla ja mood suulaepurje, lõppeb kurgunibuga. Suulaepurjest suundub allapoole suulae-keele kaared ja suulae-neelu kaared. Kummagi poole kaarte vahele jääb kurgumandel. Kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu, läheb üle siseelunditele. Rasvik-kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, milla vahel on rohkem rasvakudet. Väikerasvik-maksa alumise pinna, mao ja kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult, laskub alla väikevoognani, pöördub jälle üles ristikäärsooleni. Hammaste arv-20 piimahammast, 32 jäävhammast. Hammaste liigid-lõike-, silma-, eespuri- ja tagapurihambad.
2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad eemaldavad uriiniga verest jääkaineid, sooli ja vett. Neeru pikkus on kuni 12,5 cm ja ta sisaldab üle miljoni tillukese tihedalt paikneva filtreeriva üksuse, mida
Peritoniit Ettekanne aines Üld- ja abdominaalkirurgia Jaak Timberg Stud med IV Tartu, 2010 Peritoniit Difuusne või lokaliseeritud kõhukelme põletik Klassifikatsioon Primaarne - puudub kõhuõõne organi haigus Sekundaarne - põletik, mis tingitud kõhuõõne organi kahjustusest - põletik - perforatsioon, vigastus - vereringehäire Tekitajad Enamasti polümikroobne: > 1 aeroobi > 2 anaeroobi Magu ja duoneenum steriilsed või vähe Gram+ baktereid Apendiks, koolon, rektum Gram- ja anaeroobid - E.coli - Streptokokid - Proteus - Enterobakterid - Klebsiella -
Sisukord Sissejuhatus Rinnakelme ehk pleura on siledapinnaline kahelestmeline membraan, mis ümbritseb mõlemat kopsu. Kopsupleura katab kopsu ja on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud ning ulatub sagarate vahele. Parietaalne ehk seinmine pleura katab rindkereõõne seinu. Kopsupleura ja parietaalse pleura vahelist pilujat ruumi nimetatakse pleuraõõneks, kus leidub vedelikku hõõrdumise vähendamiseks. Normaalselt on pleuraõõnes vähem kui 20 ml selget vedeliku. Peritoneum ehk kõhukelme on samuti siledapinnaline membraan, kuid mis vooderdab hoopis kõhuõõnt. Kõhukelme seinmine ehk parietaalne leste vooderdab kõhuõõne kõiki seinu. Kõhukelme seesmine ehk vistseraalne leste ümbritseb serooskestana kõhuõõnesiseseid elundeid. Tegelikkuses on tegemist ühe tervikliku kõhukelmega, mis teatud paikades parietaalse lestmena pöördub kõhuõõne tagaseinast sisemiseks lestmeks. Sel moel moodustab
ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid Neerukehakesest algab neerutoruke, mille ümber on samuti põimunud palju kapillaare Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub Nefroni ehitus Kusepõis Asub häbemeliiduse taga ja toetab vaagnapõhju lihastele Mahutab umbes 200-400ml. Võib mahtuda ka 1 liiter Kusepõie seina ehitus: -limaskest -lihaskest -serrooskest ehk kõhukelme Kopsud Välja hingamisel eemaldub kopsudest ja verest 16,4% hapnikku (O2) ja 4,1% süsihappegaasi (CO2). Väiksel määral eritub ka veeauru. Sissehingamisega suurendatakse vere O2 varusid. Nahk Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest Naha alustest kihtides paiknevad higinäärmed, mis toodavad higi Jääkaineks on higi, mis peamiselt koosneb veest On erituselundina vähetähtis
Nendest protsessidest toimub aeroobselt: rakuhingamine, ATP süntees Kehatasandeid tähistavad terminid: frontaalne, sagitaalne Skeletilihasrakus paiknevad struktuurid: müofibrill, aktiini ja müosiini filament Kudedest koosnevad elundite osad: parenhüüm, epiteel, limaskest ATPaasne aktiivsus on müosiini peal Peened müofilamendid ei paikne l-vööndis Troponiini sisaldavad peened müofilamendid Serooskestad: kopsukelme, kõhukelme Skeletilihas-, südamelihas- ja silelihasraku kontraktsiooniks on vaja: kaltsiumioonide kontsentratsiooni tõus tsütosoolis, jämedate ja peenete filamentide libisemine üksteise suhtes, kaltsiumiooni seondumine troponiiniga Naha verevoolutuse vähenemine soodustab kehatemperatuuri tõusu Luude kasvu reguleerib: kasvuhormoon, türoksiin, suguhormoonid, mehhaaniline pinge
Keelealune nääre - glandula sublingualis Neel - pharynx Kurgumandel - tonsilla palatina Keelemandel - tonsilla lingualis Tõrvemandel - tonsilla tubarina Neelumandel - tonsilla pharyngea Söögitoru - oesophagus Kõhuõõs - cavum abdominis Ülakõht - epigastrium Keskkõht - mesogastrium Alakõht - hypogastrium Kõhukelme - peritoneum Kinnistid - mesenterium Rasvikud - omentum Magu - ventriculus (gaster) (Lävise) põhi - fundus maovõlv - fornix Maokeha - corpus Lukutiosa - pars pylorica Lukutikoobas - antrum pyloricum Lukuti - pylorus Paksend lukutisulgur - m. sphincter pylori Väike kõverik - curvatura ventriculi minor
kohtades sisaldise edasiliikumist või eritumist. - lihaskihtide vahel on vere- ja lümfisooned j a motoorikat reguleeriv närvipõimik (vegetatiivne NS) PLEXUS AUERBACHI ● reguleerib valendiku läbimõõtu ● segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti sisu 3. SIDEKEST/SEROOSKESTTUNICA SEROSA (välimine) ● 1-kihiline lameepiteel koos sidekoese toesega ● kõhukelme üks osa ● õhuke, niiske, sile, elastne - vähendab elunditevahelist soolemotoorikaga tekkivat hõõrdumist - toimib nagu liigeskihnu sünoviaalkile, südamepaun ja kopsukelme ● kõhuõõne elundite väliskate - neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal, maol, sooltel ● siin kulgevad närvi-, vere- ja lümfisooned. Seedekanali näärmed ● Seedekanali seinas on palju väikesi näärmeid, mis eritavad lima ja seedemahlu
poolkuukurrud Sapipõis, asend, ehitus, seondumine Bakteriaalne lagundamine ja seedekanaliga intensiivne vee tagasi imendumine Kõhunääre Parema roidekaare all, maksa neli sagarat toodavad sappi. Sapp liigub sapipõide ja ühisapijuha kaudu 12sõrmikusse. Kõhukelme, seinmine, sisusmine, Ühismaksajuha, maks, kõhukelmeõõs sapipõiejuha, sapipõis. Sapipõis asub maksa all, ta on vahereservuaar sapi säilitamiseks, mis liigub edasi 12sõrmikusse Kõhukelme dublikatuurid, kinnistid, Kõhunäärmes toodetakse ensüüme,
Neerude talitlus sõltub neeru funktsionaalsest seisundist: 1. päsmakeste kapillaaride vee läbilaske võimest 2. vererõhk päsmakeste kapillaarides 3. töötavate päsmakeste arvust Uriini eritumine organismi Uriin liigub kusejuhade kaudu kusepõide. Kusejuhad tõmbuvad periooditi kokku (peristaltika) Kusepõis Asub häbemeliiduse taga ja toetab vaagnapõhju lihastele. Mahutab umbes 200-400ml. Võib mahtuda ka 1 liiter Kusepõie seina ehitus: limaskest lihaskest serrooskest ehk kõhukelme limaskestas on limanäärmeid epiteeli rakukihtide arv muutub täispõis/ tühipõis Lihaskest- 3 kihti (sisemine- ja väliminepikikiht, keskel ringikiht) Ümber sisemise kusiti suudme on silelihaseline kusiti sulgur (ei allu tahtele) Vöötlihaseline sulgur (välimine) allub meie tahtele.
suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund. Paikneb kõhuõõne ülalosas, paremal pool ning maksa kaitseb rindkere luustik. Maksa funktsioonide alusel toimib maks lisaks seedeelundile ka fagotsütaarse, immunogeense ja endokriinse elundina. Maks on inimese suurim siseelund kaaludes täiskasvanul ligikaudu 1,5 kg. Samuti on maks inimese suurim seedenääre. Maksa ehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud kapsliga, nn Glissoni kihnuga, mis on kõhukelme osa. Maksal on kaks suurt sagarat parem on vasakust mitu korda suurem. Parem maksasagar, mis moodustub segmentidest VVIII, külgneb parema roidekaarega. Vasak maksasagar, mis moodustub segmentidest IIV, on paremast maksasagarast väiksem ja õhem ning lõpeb maksafibroosripikuga. Maksa alumise pinna keskel on maksavärat, millest kulgevad maksa verd tootvad värativeen ja maksaarter. Maksrakkude vahel on peened sapikapillaarid, mis moodustavad maksas tiheda võrgustiku
mis segatakse seedemahladega Eliminatsioon eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse ehk ekskreteeritakse roojana Defekatsioon roojamine Flaatus soolestiku kaudu väljuv gaas Faeces roe, väljaheide Mesenterium soolekinnisti Omentum rasvik Bolus toidupala Peritoneum kõhukelme Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside
HEPATOPULMOENTERAALNE ?PÕHJUSTAB: kopsu kahjustused, enteriit, intoksikatsioon, Köhib vastsed Strongüloidoos varsa varbuss kopsust suhu, ?välimik- juuspeened u 0,5cm pikad, ümaruss ?üheperemeheline: väljaneelab nakatumine: väikesed varsad piimaga või läbi allasatub naha rändavad: soolde mesenteriaalarterites, kõhukelme all ?PÕHJUSTAB: patogeensus (e. kõhulahtisus) Strongülatoos suured strongülaadid sp ?välimik- juuspeened, 3-4cm ?üheperemeheline ?ränne: mesenteriaalarterites Oksüuroos e naaskesaba- värvus punane, emased tunduvalt suuremad, Üheperemeheline- emased liiguvad läbi pärasoole sfinktri ?TUNNUSED: sügavad saba (vastsed pärakuümbruse nahal täkitavad kihelust) Maokiintõbi tekitab kiin / Gasterophilus intestinalis kiin muneb karvkattelesügelusmunad satuvad suu kaudu
KÕHUÕÕS cavum abdominis Kõhuõõs on keha suurim õõs, mis vahelihasega on eraldatud rinnaõõnest, all läheb ta üle vaagnaõõneks. Kõhuõõnes paiknevad seedekanali osad maost pärasooleni, suured seedenäärmed- maks, kõhunääre. Vaagnaõõnes paiknevad erituselundid ning sisemised suguelundid. Kõhuõõs jaotub topograafiliselt 3 ossa 1. ülakõht ehk epigastrium 2. keskkõht ehk mesogastrium 3. alakõht ehk hypogastrium Kõhuõõs on seestpoolt vooderdatud kõhukelme ehk peritoneum`iga Kõhukelme peritoneum See on suurim serooskelme inimese organismis. Olemuselt meenutab ta suletud kotti, mis sisaldab seroosset vedelikku. Peritoneum vooderdab kõhuõõne seinu ja katab kõhuõõnes paiknevaid elundeid. Vastavalt oma asendile jaotatakse peritoneum 2 lestmeks. 1. Väline leste kannab nimetust seinakõhukelme e.kõhukelme parietaalleste, mis asub kõhuõõne ees- ja külgseinal pideva kihina, taga- ja väikevaagnaõõnes läheb üle siseelunditele.
ensüüme. 81,82. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded: (Joonis 80) Peensoole ehituslikud elemendid on hatud limaskesta väljasopistused ning kurrud, mis katavad hattusid. Peensooles toimub põhiline seedimine. Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles
seedimiseks vajalikke ensüüme. 81,82. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded: (Joonis 80) Peensoole ehituslikud elemendid on hatud – limaskesta väljasopistused – ning kurrud, mis katavad hattusid. Peensooles toimub põhiline seedimine. Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator.
Toidu juhtimine suust makku. 1. Ehituslik iseärasus Lihaskest ülemises vöötlihas, keskmises segalihas, alumises silelihaskude. Lihaskest koosneb ringkihist ja pikikihist lihaskihist. 14. Kuidas jaotatakse kõhuõõs ja millised elundid vastavates osades asuvad 1. ülakõht 2. keskkõht 3. alakõht 15. Mis on peritoneum? Kõhukelme 16. Magu lad. k. gaster Milles seisneb mao funktsioon? Mao funktsiooniks on toidu segamine, happeliseks muutmine ja lagundamine happe toimel. Maos on a. aluseline b. neutraalne c. happeline keskkond Mao näärmete funktsioon: Toota sekreeti, mis lammutavad põhiliselt valke (pepsiini toimel). Samas leidub maos vähesel määral ka lipaasi, mis lammutab eeskätt piimarasvadele.
hingetoru, bronhid, bronhioolid Parem bronh (2p): a) on pikem kui vasak bronh b) jätkab enam hingetoru suunas c) siseneb paremasse kopsuväratisse Hingamiselundkonda kuuluvad (1p) a) kõhuõõs b) marjand c) tüümus d) kopsutüvi Sama hapnikuosarõhu juures oleneb hemoglobiini küllastus hapnikuga (2p): PH-st, temperatuurist, süsihappegaasi (CO2) osarõhust, 2,3DPG kontsentratsioonist Keskseinand (4p) e mediastiinum seal paiknevad süda, aort, söögitoru Pleura on (1p) a) kõhukelme b) mediastiinum c) serooskelme Atmosfääriõhust (2p) a) madalama b) kõrgema õhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses a) väljavenitatud b) kokkusurutud ja järgivad rindkere mahu muutusi. Süsinikdioksiidi transporditakse verega (2p) hemoglobiin erütrotsüütides (nimeta transportija) Hingetoru hargnemist nimetatakse (2p) a) bifurcatio tracheae b) hingetoru- kahendharuks c) bifuratio aortae
Keel LINGUA-vöötlihaskoeline elund.Funk. kõne, imemine,neelamine, mälumine, toidu segamine, maitsetundlikus Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub. Algab süsivesikute lammatamine Pankreas- fermendid Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Premolar-purihammas Maos on happeline keskkond, maht 1,5-2,5l Maomahl 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Peritoneum-kõhukelme Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süsivekis-glükoos, rasvad-glutserool, valgud- aminohapped Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused
infektsioonidega. See on ka ainus elund, mis kontrollib vere immuunsust. Paljud põrna funktsioonid on ikka veel lõpuni uurimata mistõttu täpselt ei teatagi, kui oluline tähtsus on põrnal meie organismis. Asukoht jne Põrn asub selgroogsete kõhuõõne vasakus ülaosas, vasaku roidekaare all. Ühe küljega vastu diafragmat, teisega vastu mao põhja ning vastu vasakut neeru. Väljast ümbritseb teda kõhukelme. Kaalub umbes 150200g. Põrna kude koosneb punasest ja valgest pulbist (pehmest koest). Punases peremehetsevad erütrotsüüdid, valges lümfotsüüdid. Need toodavad antikehi ning hävitavad organismi ähvardavaid baktereid, viiruseid ning võõrrakke ja aineid. Põrna aktiivsuse tipptund on kella 10 ja 12 vahel. Sel ajal adapteerub ta kergemini füüsilise koormusega, omastab paremini ravimeid, biolisandeid, vitamiine, makro- ja mikroelemente.
Bilo tingitud refleksid i nado bilo napisat 3 primera Vasak kops ladina keeles i kus asub ( PULMO DEXTER),vasakus pooles rindkereõõnes Kopsuvärat-(HILUS PULMONIS)-see on süvend, mis asub kopsu mediaalse pinna keskosas, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Perineum-lahkliha Periost- luu ümbris Perimetrium- emaka väliskiht Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Peritoneum-kõhukelme Pleura-kopsukelme Perikard- südame paun Perelümf- kuulmevedelik(sisekõrvas labirintide vahel) Peridont-hambaümbrus STERNUM-rinnak COSTAE-roided CLAVICULA-rangluu RADIUS-kodarluu TIBIA-sääreluu PELVIS-puusaluu ULNA- küünarluu Poslednee zadanie Pelvis-vaagen Artivulatio-liiges Gaster-magu I esjo 4toto bilo neznaju Tugikoe(na pervoj stranice budet vrode 3 zadanie i nado bilo tri napisat,mozes vsjo
moodustab kolm lihaspaela, mille toonuse tõttu moodustuvad väljasopistused – käärsoolekopad. Nende vahel paiknevad poolkuukurrud. Rasvripikud on käärsoole serooskesta väikesed rasvkoega täidetud väljasopistised. Pärasoole limaskest moodustab piki- ja ristikurde. ülesanded: lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine 84) Kõhukelme (seinmine sisustamine, kõhukelmeõõs) Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Sisaldab elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga – mesoteel. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim. seinmiseks e. parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks e. vistseraalseks.
sidekest või serooskest tunica serosa rinnanääre mamma suuesik vestibulum oris lahkliha perineum põsed buccae igemed gingivae huuled labia oris pärissuuõõs cavum oris proprium kõvasuulagi palatum durum pehmesuulagi palatum molle kurgunibu uvula mandlid tonsille suupõhi fundus oris keelekida frenulum linguae süljenäärmed glandulae salivales kurgukitsus isthmus faucium kõhukelme peritoneum maovõlv fornix maokeha corpus kaksteistsõrmiksool duodenum tühisool jejunum
saphena magna et parva alumine õõnesveen v.cava inferior värativeen vena porta lümf lympha keelekida frenulum linguae põrn splen/lien süljenäärmed glandulae harkelund e. tüümus thymus salivales kurgukitsus isthmus ninaõõs cavum nasi faucium kõri larynx kõhukelme peritoneum hingetoru trachea maovõlv fornix peabronhid bronhi maokeha corpus principales kaksteistsõrmiksool kopsud pulmones duodenum kops pulmo tühisool jejunum välisnina nasus externus niudesool ileum kopsuvärat hilus pulmonis soolehatud vili intestinales
2. Мясные Товары (Lihasaadused) 3 1. Шея (Kael) 2. Грудинка (Veiseliha rinnatükk) 3. Челышко, грудинка (Rinnatükk) 4. Толстый край (рибай) (Paks serv) 5. Тонкий край (Õhuke äär) 6. Оковалок (Välisfilee) 7. Вырезка (Puusatükk) 8. Фланк, брюшина (Kõhukelme) 9. Брюшина (Kõhukelme) 10. Лопатка (Jalg) 11. Огузок, бедро (Reis) 12. Пашина (Kube) 13. Кострец (Tuhar) 14. Голяшка (Säär) 3. Классификация говядины (Klassifikatsiooni veiseliha) Делится на 3 сорта. К первому сорту относится спинная, грудная части, филей, оковалок, кострец и огузок; ко второму — лопаточная, плечевые
· retsidiveeruva kuluga. 1.4 Diagnostika: röntgenuuring, gastroskoopia. 4 1.5 Tüsistused: · Verejooks - esinevad veriokse, veriroe (väljaheide mustjas). Nõrkus, peapööritus, kahvatus, kollaps. Pulss on kiire, RR langeb. Laboris Hb ja erütrotsüütide hulga langus. · Perforatsioon ehk mulgustumine. Mao sisu satub kõhukelme õõnde, tekib peritoniit. Iseloomulik on äkki tekkiv ,,noahoop-valu" kõhtu. Lihaspinge - kõht on laudkõva. Mõne tunni jooksul kujuneb raske seisund. · Penetratsioon - mao sisu satub peale seina mulgustumist naaberelunditesse (maks, pankreas). Tekib püsiv, selga kiirguv valu. Dgn: röntgen. · Pyloruse stenoos. Armi tõttu pülooruse piirkond kitseneb. Iseloomulikud on raskustunne roidekaare all ja oksendamine. Oksemassid on kohvipaksu taolised, võivad
aastas vähemalt 100 juhtu põhjustatud tööalasest kokkupuutest asbestiga. Igal aastal sureb Soomes asbestiga kokkupuutest põhjustatud vähktõppe 150 inimest. On andmeid, et aastas leitud 50 mesotelioomi juhtu on põhjustatud kokkupuutest asbestiga. Ameerikas diagnoositakse igal aastal 200 asbestist tingitud mesotelioomi juhtu. Asbestist tingitud kasvajate lokalisatsioonid järjestuvad järgmiselt: kops kopsuvähk, kopsupleura mesotelioom, kõhukelme mesotelioom, seedetrakt mao- ja jämesoolevähk, kõri - kõrivähk. Tavaline kopsuvähi ja mesotelioomihaige iga on ligikaudu 60 aastat, pärast kasvaja avastamist on eluea pikkus tavaliselt 1-2 aastat. Eestis ei ole läbi viidud veel uurimisi asbestist tingitud kasvajate esinemissageduse ja lokalisatsiooni kohta. Toiduaineteööstuse töötajatel seni asbestoosi või mesotelioomi pole diagnoositud. 5
antibiootikumi teraapiale, vaatamata sellele, et planktonilised rakud on antibiootikumidele resistentsed. Joonis. Kolm varianti, mille kaudu nakkuslikud biofilmid võivad kehasse tungida: kateeter, puusaliigese protees ja periodontiit. 8 Tehispindade infektsioonid Intravenoossed kateetrid, kunstlikud südameklapid, liigeste proteesid, kõhukelme dialüüsi kateetrid, südamestimulaatorid, tserebrospinaal vedeliku sundid, endotrahheaalsed torud kõik need päästavad miljoneid elusid, kuid kõigile on omane pindmiste infektsioonide teke. Tihtipeale seostatakse meditsiiniliste vahenditega just stafülokokke (iseäranis S. epidermidis ja S. aureus), millele järgnevad P. aeruginosa ja teiste oportunistlike bakterite vohamine. Biofilmi moodustumist meditsiinilistele implantaatidele nimetatakse ka krooniliseks
Tema funktsiooniks on uriini juhtimine neeruvaagnest kusepõide. http://www.stjosephs-stpaul.org/CareService/images/kidneys-male.gif Kusejuha sein koosneb : *limaskest - seda katab mitmekihiline siirdeepiteeliga, ta sisaldab limanäärmeid ja moodustab pikikurde; *silelihaskest - on kolmekihiline, mille kokkutõmbumine soodustab uriini liikumist kusepõide ega lase tal tagasi valguda; *adventitsiaalkest - koosneb sidekoest. Kõhukelme katab kusejuhasid ainult eest. Kusepõis vesica urinaria Kusepõis on õõneselund, mille kuju oleneb uriiniga täitumusest: tühjana on ta lamendunud, täitununa omandab muna või pirni kuju. Mahutavus on individuaalselt erinev, kuid kõigub täiskasvanul 500-700 ml piires. Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas ja toetub vaagnapõhja lihastele. Põie ette jääb sidekoega eraldatud häbemeliidus e. sümfüüs
Näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina külge Rasvik- kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, vahel rohkesti rasvkudet väikerasvik- maksa ja mao kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur suurrasvik- koosneb neljast kokkukasvanud kõhukelme lestmest kõhuseina ja soolte vahel 84
Näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina külge Rasvik- kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, vahel rohkesti rasvkudet väikerasvik- maksa ja mao kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur suurrasvik- koosneb neljast kokkukasvanud kõhukelme lestmest kõhuseina ja soolte vahel 84
Taolisi katseid korraldati ka mureeni verega. Mureeni liha on maitsev , seda hindasid kõrgelt juba vanad roomlased, kuid veri on väga mürgine. Piisab 0,5 kuuptsentimeeri mureeni vereseerumi süstimisest koera kägiveeni , et teda surmata. Vereseerumi mürgised omadused on avastatud ka teistel kaladel- silmudel, linaskil, karpkalal, tuunil, elektrirail. Mõnedel kaladel kogunevad mürgised ained niiska ja marja. Kesk-Aasia elanikud väidavad ,et marinkal on mürgised mari ja kõhukelme . Marinka liha on aga kahjutu ning marinka kuulub töönduskalade hulka , kuid enne toiduks tarvtamist eemaldatakse mari ja must kõhukelme. Osmani marja loetakse samuti mürgiseks. Kalad on sageli nakatunud nugiussidest ja kaanidest. Mõnedel indiviididel leidub neid tohutul hulgal. 30 cm pikkuses siias on leitud kuni 400 parasiiti. Kõrge on nugiussidega nakatumise protsent Volga sterletil. Kaspia suttidest on vaatluse kohaselt nakatunud väikeste parasiitussidega 85-90 %
- Hulkraksed näärmed Väliskest TUNICA ADVENTITIA/TUNICA SEROSA tekkisid epiteeli sissesopistumisest süvakihtidesse - adventsiaalkest sidekoeline seostuskest - Eksokriinnäärmed - serooskest säilitasid viimajuha kaudu ühenduse lähtekohaga esineb rinna- või kõhukelmeõõnde suunatud pindadel, kus viimajuha hargnemise järgi liht- ja liitnäärmed sidekude (tela subserosa) on kaetud ühekihilise lameepiteeliga lõpposade kuju järgi tubuloossed ja alveolaarsed (mesonthelium) nõre koostise järgi seroos- , mukoos- ja seganäärmed mesoteeli sile ja niiske välispind võimaldab elunditel ilma
ning tema iseärasuseks on see, et ta on lihaseline ja olemas on kitsused. Tühjana kokkulangenud olekus Olema ska 3 osa. Kaelaosa, rinnaosa ja kõhuosa. Lisaks on söögitorus olemas kõverus. Kõhuõõs- cavum abdomininis- , selle topgraafilised osad on: · Ülakõht ehk epigastrium- maks, magu sapp, kõhunääre · Keskõht ehk megagastrium jämesool, peensool · Alakõht ehk hypogastrium- jämesool peensool, pärak Kõhukelme - peritoneum- jaguneb 2: · Väline leste- parietaalelste, mis asub kõhuõõne ees ja külgseinal pideva kihina.Põletik=valu · Visteraalleste- sisekõhukelme,mis katab eluneid ja moodustub elundite ümber rasvkihte. Magu- gaster, ventriculus- on j kujuline seedetrakti laienenud osa, mis paikneb kõhuõõnes diafragma kupli all vasakul pool.Magu segab ja lagundab toitu. Mao osad: · Läviosa- fundus · Maokeha- corpus · Lukutiosa- pars pylorica
Asbestoosi diagnoositakse röntgeni- ja kompuutertomograafilise uuringu abil. Kopsufunktsiooni testiga tehakse kindlaks, kui palju hingamisfunktsioon on langenud. Lõplik diagnoos pannakse kopsubiopsia põhjal. Asbestoosi efektiivne ravi puudub. [3] 1.5.5. Mesotelioom Mesotelioom on harvaesinev kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural, kõhukelme mesotelioom (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Sissehingatud asbestikiud võivad sattuda seedesüsteemi kahel viisil: 1) trahhea ja bronhide limakihile sattunult köhatatakse need kurku ja neelatakse alla, 2) kopsukoest liiguvad kiud lümfisüsteemi kaudu kõhukelmele. Organismi sattunud asbestikiud põhjustavad ümbritsevas koes põletiku ning organismi kaitsemehhanismid püüavad asbestikiude lammutada, mille tulemusena rakkude
Sisemised suguelundid Munasari (ovarium) Munasari on kujult lapik-ovaalne ploomikivi meenutav 4x2x1 cm suurune paarisorgan, mis kaalub ligikaudu 5g. Munasarjal on tubaarne (munajuhapoolne) ja uteriinne (emakapoolne) ots, eesmine e. munasarjakinnistmine serv ja vaba (tagumine) serv, lateraalne ja mediaalne pind. Munasarja ülemine, tubaarne, ots on munajuha kõhtmise otsa lingukujulises haardes ja munasarja kandesideme abil kinnitunud vaagnaõõne külgseinale. See side on kõhukelme kurd, milles kulgevad munasarja veresooned. Munasarja alumine, uteriinne, ots on emakale lähemal ja on sellega ühenduses munasarja-pärissideme abil. Munasarjakinnistmine serv kinnitub munasarjakinnisti, mesovaariumi, abil emaka laisideme tagumisele pinnale. Munasarja vaba serv on kokkupuutes munajuhanarmastega. Puberteediealise tütarlapse munasarja välispind on sile, tuhmi läike ja hallikasroosa värvusega. Suguküpse naise munasarja pind on ebatasane, see on seotud folliiklite
toodetakse veres paljuantikehi ehk vastuaineid. Need antikehad ladestuvad liigespindadele ning põhjustavad liigespõletikke, mida nimetatakse reaktiivseks artriidiks. Enamasti tekivad liigespõletikud umbes nädal peale jersinioosi põdemist. Diagnoosimine Kõige sagedamini kasutatakse jersinioosi diagnoosimiseks vereanalüüsi, kust otsitakse antikehi. Jersiiniaid võib isoleerida ka verest ja nakkuskolletest - soole lümfisõlmedest, kõhukelme poolt eritatud vedelikust ja mädanikest. Jersinioosi järgse liigespõletiku puhul tehakse vereanalüüs, milles jälgitakse põletikunäitajaid. Sageli analüüsitakse ka liigesevedelikku. Ravivõimalused Enamasti kasutatakse jersinioosi puhul organismi toetavat ravi- antakse juua palju vett, et taastada kõhulahtisuse ja oksendamisega tekkivat veekaotust. Vajadusel asendatakse vedelik veeni kaudu. Vahel määratakse raviks ka antibiootikume
Ravi: Sõltub etioloogiast (kirurgiline, endoskoopiline, medikamentoosne, jälgimine). Kõik ägeda kõhuvaluga patsiendid nõuavad adekvaatset valuravi. Sokis patsient vajab adekvaatset toetavat ravi (infusioonravi, vajadusel intubeerimine jne). 6. Peritoniit. Klassifikatsioon. Patogenees. Diagnostika. 5 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Peritoniit on kõhukelme põletik. Peritoniit on enamikul juhtudest raskelt kulgev haigus ning ravita tihti lõpeb surmaga. Vastavalt tekkele jagatakse: Primaarne peritoniit: Harvaesinev (~1%). Primaarne peritoniit on enamasti tingitud bakteriaalsest infektsioonist ning 90% juhtudest on monobakteriaalne (enamasti G- pulkbakterid: Klebsiella, E.coli). Tegu tavaliselt spontaanse bakteriaalse peritoniidiga (SBP), kaasuvana esineb portaalhüpertensioon ja madala albumiiniga astsiit (SAAG 11g/L)
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
neelumandlist 12. Söögitoru lad. k. OESOPHAGUS Pikkus 25-30 cm Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas Ehituslik iseärasus Ülemine pool on vöötlihas ja alumine on silelihas 13. Kõhuõõs lad. k. CAVUM ABDOMINIS Ülakõht EPIGASTRIUM maks, magu, kõhunääre Keskkõht MESOGASTRIUM peensool, neerud Alakõht HYPOGASTRIUM - pärasool 14. Kõhukelme lad. k. PERITONEUM Väline leste Sisukõhukelme Katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva 15. Magu lad. k. GASTER Asend Kõhuõõnes diafragmakupli all Osad Läviseosa, maokeha, lukutiosa Funktsioon Toidu vastuvõtmine, segamine, happega töötlemine ja vedeldamine Keskkond Happeline Näärmete funktsioon Lima produktsioon (kaitseb mao seina kahjustuste eest), HCL valmistamine
väiksemateks molekulideks, mis saavad vereringesse imenduda. Seedetrakti funktsioonid: 1. Toidu neelamine 2. Toidu transport seedetraktis kiirusega, mis tagab selle optimaalse seedimise ja imendumise 3. Vedelike, soolade ja seede ensüümide sekretsioon 4.Seedimine 5. Seeditud produktide imendumine 6. Seedimatute jääkproduktide eemaldamine kehast. Seedetrakti histoloogia: serooskest; seedekulgla väliskate, kõhukelme osa; seob ja kaitseb soolestikku; pikilihased ja ringlihased, koosnevad silelihasrakkudest, segavad toitu seedeensüümidega, liigutavad kuumust mööda soolestikku edasi; ringlihaskiht 3-5 x paksem, kui pikilihaskiht, moodustab teatud vahemaade tagant sfinktereid. Suuõõs, neel ja söögitoru: suuõõnes toimub toidu peenestamine mälumise teel ning niisutamine süljega. Toit stimuleerib keele puute- ja maitseretseptoreid ning ninaõõne haisteretseptoreid,
Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist Seedekulgla näärmed Nn. suured näärmed: - suured süljenäärmed - maks - kõhunääre Kahe paikmega nn. väikesed näärmed (närvipõimikud) seedekanali seinas, mis reguleerivad lihaskihi talitlust Seedekanali sisu segatakse ja lükatakse edasi peristaltika abil Suuõõs Toidu peenestamine, segamine süljega, algab süsivesikute lõhustumine amülaasiga
annaabi.ee 
