Bioloogia kontrolltöö - lihased, luude ehitus jm (2)

BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ LK 6-31
1.INIMESE KEHA ÜLDEHITUS

• Rakke on kehas kokku u 50 000 miljardit, rakutüüpe u 200
  
• Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused
  
• Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel
  
• Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude , sidekude, lihaskude, närvikude
  
• Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad – nahk, kindlustavad liikuvuse – lihased, luud , tagavad toidu seedimise – magu , soolestik )
  
• Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna
  
• Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond , hingamiselundkond , erituselundkond , sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem
  

1A Raku ehitus

• Ribosoomid – sünteesivad valke
  
• Tsütoplasma – täidab raku, seob rakuosad ühtseks tervikuks
  
• Tsütoplasmavõrgustik – teised ained sünteesivad
  
• Rakutuum – juhib raku elutegevust ja paljunemist
  
• Mitokondrid – varustavad energiaga
  
• Rakumembraan – katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus
  

1B Koetüübid

• Epiteelkude : rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, koest moodustunud näärmed toodavad seedimiseks olulisi nõresid maos ja sooltes.
  
• Sidekude : seob organismi tervikuks ja moodustab toese, palju rakuvaheainet, jaguneb :
  

rasvkude
(paikneb naha all ja siseelundite ümbruses, talletuvad varuained, kaitseb külma eest)
luukude (tugi, sellst kujuneb keha toes )
kõhrkude ( tugi, toese osa)
veri (vedel kude, palju rakuvaheainet, vähe rakke, toite- ja kaitseülesanne)

• Närvikude – moodustab pea ja seljaaju , võtavad vastu, analüüsivad ja juhivad edasi erutusi, igal närvirakul on keha, millel on 1 pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket
  
• Lihaskude – selle moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud , tänu sellele saame liikuda , jaguneb :
  

Vöötlihaskude ( moodustab skeletilihased , koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, põhiline osa lihastest , tõmbuvad kiiresti kokku ja lahku, rakkudes palju tuumi, alluvad tahtele)
Südamelihaskude (nagu vöötlihaskude, ainult et rakud on omavahel ühendatud, esineb südames, ei allu tahtele)
Silelihaskude
(paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, rakud ühe tuumaga, ei allu tahtele)
1C Elundkonnad

• Tugi-liikumiselundkond – moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab, kaitseb ja võimaldab liikuda
  
• Seedeelundkond – lõhustab toidu väiksemateks koostisosadeks, need imenduvad ja jääkained eemalduvad
  
• Vereringeelundkond – kindlustab keha kõik rakud, koed ja organid vajalike ainetega ja transpordib jääkained erituselunditesse
  
• Hingamiselundkond – kindlustab gaasivahetuse, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest
  
• Erituselundkond – sinna kuuluvad elundid eemaldavad kehast vedelad jääkained
  
• Sigimiselundkond – toodab sugurakke, kindlustab uue organismi arengu
  
• Sisenõrenäärmed – toodavad hormoone, reguleerivad organismi talitust
  
• Närvisüsteem – juhib organismi talitusi, võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega
  

2. NAHK KATAB JA KAITSEB

• Nahk on organ, mis katab inimese keha, kõige tähtsam ülesanne kaitsta organismi, teised ülesanded : aitab säilitada kehatemperatuuri, naha retseptoritega tajume puuteärritusi, sünteesitakse vitamiini D ja melaniini, eritusorgan
  
• Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, uv-kiirguse ja liigse veekaotuse eest
  
• Marrasknahal on mitmekihiline kattekude ehk epiteel
  
• Marrasknaha pealmine ehk sarvkiht koosneb surnud rakkudest, see kaitseb liigse veekao ja mikroobide eest, selle rakud kooruvad pidevalt nahalt maha
  
• Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest rakkudest, mis jagunevad pidevalt, uued rakud liiguvad üles asendama eraldunud surnud rakke, seal nad lamenevad ja surevad, selles nahaosas toodetakse melaniini ja moodustavad karvad , juuksed, küüned
  
• Pärisnaha moodustavad elusad rakud, selles on rohkesti veresooni, seal asuvad ka närvilõpmed, lümfisooned, higi- ja rasunäärmed, karvade juured. Rasunäärmed eritavad nahale rasu, mis muudab naha pehmeks ja elastseks, higinäärmed eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride
  
• Nahaaluskude on rasvkoerikas ja kaitseb siseelundeid, kaitseb ka külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ja on rasva tagavaraks. Nahaalust rasvkude naistel rohkem
  
• Juuksed kaitsevad peanahka, lihaste töö leevendab külmatunnet
  
• Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam toodab keha melaniini ja seda pruunim on jume, päikesekiirgus on vajalik vitamiini D sünteesimiseks, mis tagab luustiku normaalse arengu, päevitamine on aga ka kahjulik sest see kahjustab pärilikkusainet
  
• Enamus nahal olevatest bakteritest on kasulikud, soovitatakse nõrgatoimelisi pesemisvahendeid, sest siis jääb veidi rasu alles
  

2A Naha läbilõige

• Närvide lõpmed ( joonisel harulised ) on tundlikud välistele ärritajatele
  
• Rasunääre (nagu algloom, karva kõrval) tekitab rasu, mis muudab naha ja karvad elastsemaks ning veekindlamaks
  
• Karvapüstitajalihase (karva kõrval, piklik) kokkutõmbel tõusevad karvad püsti, kananahk
  
• Higinääre (keerdus ussid) toodab higi, mis sisaldab vett, sooli jt jääkaineid
  
• Verekapillaarid reguleerivad keha temperatuuri
  

3. LUUDE KOOSTIS JA EHITUS

• Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud, mis koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine
  
• Luudes on mineraalaineid, mis annavad luudele kõvaduse, kui ka orgaanilisi aineid, mis annavad elastsuse. Orgaanilistest ainetest on tähtsamad valgud , mis moodustavad luukoes elastseid kiudusid ja rasvad , mis on põhiline toitainete tagavara . Mineraalainetest on kõige rohkem kaltsiumi, fosforit ja magneesiumi (rakuvaheaines) Vananedes rohkem mineraalaineid, luude elastsus väheneb
  
• Luukude on sidekude, mis koosneb rakuvaheainest ja luurakkudest
  
• Loote toes koosneb peamisel kõhrest, mistõttu ei teki enamasti lapse sünnil vigastusi. Lastel on pikkade luude otstes kõhrkude, mis jaguneb ja luud kasvavad selle tõttu pikemaks ehk toimub luustumine, mis kestab kuni 20 aastani. Luustumist ei toimu kõrvalestades
  
• Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega, see moodustab uusi luurakke , mille arvel kasvavad luud jämedamaks. Tagab murdunud luu kokkukasvamise
  
• Luuümbrises on palju veresooni ja närve, mille vahendusel on luud ühenduses teiste organismi osadega.
  
• Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude – plinkaine , millest seespool ja pikkade toruluude otstes paikneb pehmem käsnjas luukude – käsnaine, milles on arvukalt tühimikke, mis paiknevad nii, et ka käsnaine on tugev. Luukude läbivad kanalid, milles kulgevad veresooned
  
• Osa luid on seest õõnsad, mis teeb luustiku kergemaks. Toruluud on näiteks jäsemete pikad luud ja nende otstes on õõnsuse asemel käsnaine, mis teeb samuti luud kergemaks.
  
• Enamiku luude keskosas on luuüdi, mis on pehme kude. Punane luuüdi on vereloomeelund , mis paikneb näiteks puusaluudes ja selgroolülides, kollane luuüdi on toitainete, eriti rasvade varu. Noortel on rohkem punast, vananedes asendub osa sellest kollasega.
  
• Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab teda kindlas asendis. Lihaste kokkutõmbed ja lõtvumised kanduvad kõõluste abil luudele ja liigutavad niiviisi ka luid.
  

4. LUUD JA NENDE ÜHENDUSED

• Selleks, et inimene saaks liikuda ja tema kehakuju säiliks, on vaja tuge, milleks on luustik ehk skelett , mis koosneb omavahel seondunud luudest. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne osa ehk ta ei liigu ise, koosneb u 200 luust
  
• Luustiku ülesanded on ümbritsevate pehmete kudede toetamine , mineraalainete säilituskohaks olemine, lihaste kinnituskoht, võimaldab inimesel liikuda, kaitseb, toimub vereloome ja talletatakse rasvasid.
  
• Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad, need on liigesed, mis on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luud kaetud kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Luuotsi katab ka liigesekihn , mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes.
  
• Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, näiteks 2 ülemist kaelalüli on nii ühendatud
  
• Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda, näiteks õla- ja puusaliiges
  
• Plokkliigeses saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas ( painutada ja sirutada), põlveliiges
  
• Liikumatud ühendused näiteks ajukolju
  
• Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju , selgroog , rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega seonduvad alajäsemete luud
  
• Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise, näokolju luudest on suuremad üla- ja alalõualuu.
  
• Selgroog moodustab keha keskse toese, see koosneb tavalisel 33 lülist ja on jaotatud 5 osasse : kaelalülid(7), rinnalülid(12), nimmelülid(5), ristluulülid(5) on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu , õndralülid(4 või 5) on liitunud õndraluuks, millega lõppeb selgroog
  
• Selgroo rinnalülid, 12 paari roideid ja rinnak moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb südant ja kopse.
  
• Kuju ja pikkuse järgi luudel 3 rühma : pikad (reieluu, õlavarreluu), lühikesed (randme ja kanna luud), lamedad luud moodustavad kolju
  
• Lõuna pool elavatel inimestel on pikemad käed-jalad, põhjapoolsetel lühemad
  

5. LIHASED TAGAVAD KEHA LIIKUMISE

• Lihased on liikumiselundkonna osa, nende põhiomadus on võime kokku tõmbuda ja lõtvuda, mille tagajärjel kehaosad liiguvad, seega on lihaseid vaja kehaosade liigutamiseks
  
• Inimese kehas on kolme tüüpi lihaseid : skeletilihased ehk vöötlihased (kinnituvad luudele), südamelihased (moodustavad südame põhimassi) ja silelihased (moodustavad siseelundite lihastiku)
  
• Lisaks lihasrakkudele ja sidekoele on lihases veel närvid ja veresooned. Lihased vajavad head verevarustust, sest neis toimub intensiivne ainevahetus
  
• Lihaste ülesanded : liigutada kehaosi , anda kehale kuju, kaitsta siseelundeid, säilitada keha temperatuuri, vee ja valkude tagavaraks olemine.
  
• Skeletilihased toimivad paarina, kui üks tõmbub kokku, siis teine lõtvub. Kokku tõmbuv lihas tõmbab kõõlust, mis tõmbab luud, millele ta kinnitub, põhjustades luu liikumise. Mida rohkem lihasrakke kokku tõmbub, seda suurem on lihaste jõud
  
• Skeletilihased moodustavad ligi 40% täiskasvanu kehamassist, inimesel on umbes 400 skeletilihast, mida jaotatakse pea- (mälumis- ja miimilised lihased, mälumislihaste abil peenestame toitu, miimiliste lihaste abil näitame välja emotsioone), kere- (kaela-, rinna-, kõhu- ja seljalihased ) ja jäsemete lihasteks. Kui skeletilihased liiga kaua töötavad, nad väsivad (neis jääb hapnikku väheks ja koguneb piimhape ) ja tagajärjeks on lihasevalu
  
• Kuju järgi eristatakse pikki , lühikesi ja laiu lihaseid. Pikim lihas on rätsepalihas, kõige suurem on tuharalihas, kõige laiem on seljalailihas ja kõige väiksem kuulmeluukest liigutav lihas.
  
• Lihas teeb kokkutõmbumisel tööd, milleks on vaja energiat, mida lihasrakud saavad glükoosi ning rasvade koostisosade lõhustamisest, milleks kulub hapnikku. Glükoosi ja hapniku kannab lihastesse veri, mistõttu lihaste verevarustus peab olema hea.