kimpudega,mis kinnitavad lihased skeleti külge) kõhrkude (mood. tugevaid ja painduvaid tugistruktuure, ümbritseb luude otsi, mood. siledaid ja elastseid pindu) , luukude( jäik sidekude, muudab luud jäigaks ja tugevaks ) ja veri (vedel plasma; hapniku, hormoonide ja toitainete transport kehaosadesse/ immuunsuse tagamine). Lihaskude talitluseks kokkutõmbumine. Sisaldab müofibrille( koosneb aktiinist ja müosiinist). Kehamassist mood. lihaskude 40-50 %. Sidelihaskude ühetuumalised käävjad rakud, kontraktsioon aeglane, reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid). Vöötlihaskude lihaskiud, pikad paljutuumalised rakud. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad liikuda. Kontraktsioon allub tahtele. Südamelihas rakud väikesed, harunenud ja ühenduvad võrgustikuks. ei allu tahtele ja töötab rütmiliselt . Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale.
Rasvkude Leidub-naha all , elundite ümber,rasvikutes, Iseloomustus-sisaldab rasva Ül.-kaitse , soojus regulatsioon,energia Kõrh-ja luukude Leidub-luustikus Iseloomustus-rakkude vahe aine on kõva Ül.-tugi , toestamine , kaitseb Veri Leidub-vereringes , soontes Iseloomustus-vedel Ül.-ainete transport , kaitse, ühendab , soojus regulatsioon Lihaskude Leidub-lihaste, siseelundite seintes Iseloomustus-kokkutõmbe võimelised lihasrakud,painduvad,venivad Ül.-liigutused Nt:sidelihaskude,vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud Sidelihaskude Leidub-siseelundite seintes Iseloomustus-aeglased tahtele allumatud kokkutõmbed Ül.-siseelundite seinte liikumine Vöötlihaskude Leidub-skeleti lihastes Iseloomustus-vöödilised lihaskiud,kiired tahtele alluvad kokkutõmbed Ül.-keha liikumine Südamelihaskoe rakud Leidub-südame seinas Iseloomustus-rütmilised , automaatsed , tahtele allumatud kokkutõmbed Närvikude Leidub-närvisüsteemis , meeleelundites
· Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitusega · Nt: selgroogsed , selgrootud, taimed, lomad Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 loomset põhikude: Närvikude pikad järkelised rakud, hõredalt ; erutusvõime Sidekude vedel(veri), tahke(luu), elastne (kõõlised) ; paiknevad hõredalt, palju rakuvaheainet Lihaskude südame-, vööt-, sidelihaskude ; võime kokkutõmbuda ; pikad rakud moodustavad kimpe Epiteelkude rakud väga tihdelat koos, puudub rakuvaheaine TAIMERAKK RAKUKEST: koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. · Ainevahetus · Kaitse · Kuju ja tugevus Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklid, kirisseeemned). Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. VAKUOOL ainult taimerakkudes · Vee reservuaar · Kindlustab raku siserõhu ehk turgori
Mõisted: Loomariik koosneb selgrootutest ja selgroogsetest. Imetajad toidavad oma poegi emapiimaga. Imetajatel on hea kesknärvisüsteem. Primaadid ehk esikloomalised. Imetajate klassi kuuluv selts. Inimlased ehk hominiidid. Orangutanid, gorillad, simpansid ja inimesed Neoteenia - arengu aeglustumine ja pidurdumine Mandunud organid - kolmas silmalaug, ussiripik, õndraluu, silmhammas Artikuleeritud kõne - mõisteline kõne Mittesessoonne sigimine - Ei sõltu aastaajast Hulkrakne organism - organism mis koosneb kahest või enam rakust Rakk - Organismide väikseim ehituslik ja talituslik osa Kude - Sama talitluse ja ehitusega rakkudest koosnev organi osa Elund e organ - Organismi osa, mis täidab kindlalt ülesannet Elundkond - Sama funktsiooniga seotud elundite kogum Organism - Algüksuseks on rakk või mitu rakku. Organismid toituvad, hingavad, liiguvad, paljunevad. Epiteelkude - Katab kehapinda, vooderdab kehaõõsi ja siseelundeid. Rakuvaheaine pe...
Värgustikrakud paiknevad hõredalt. Ül: 1. Kohev sidekude ühendab elundeid ja elundkondi, täites elundivahelisi õõnsusi. 2. Fibrrillaarne sidekude(kõõlused) ühendab elundeid nt luid ja lihaseid. 3. Rasvkude- hoiab keha temp, säilitab varuaineid, kaitseb siseelundeid 3) Lihaskude. Paikneb lihastes, süda, siseelundite seintes. Isel: piklikud, kokkutõmbevõimelised. Ül: kokku- Tõmbevõimeline tänu lihasrakkudes paiknevate müofibrillidele, mis koosnevad müoflamentidest. *sidelihaskude- koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest. Ül: siseelundkonna elundite liigutused *vöötlihaskude- a) skeletilihaskude- kinnitub kõõlustega toese külge ja võimaldab loomal liikuda b)südamelihaskude- genereerivad ja juhivad närvisignaale, tgades rakkude üheaegse kontsaktsiooni 4)Närvikude leidub kesknärvi süsteemis ja närvides. närvikoe rakud kannavad edasi närviimpulsse Treeningu füsioloogia Lihaste liigutamiseks on vaja energiat
3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Katteepiteelkude (nahk), Näärmeepiteelkude(kehanäärmed on selle päritoluga), Sensoorne epiteelkude (haistmisepiteel nina limaskestal), Toite sidekoed (veri,lümf), retikulaarne sidekude(luuüdi), rasvkude( nahaaluskoes), kohev sidekude(ümbritseb veresooni ja närve), tihe sidekude (Kõõlused,sidemed), kõhrkude(kõhreõõntes), luukude(kolju õmbluste piirkonnas ja kõõluste kinnituskohtades ), sidelihaskude(nahas,vere- jalümfosoonte,õõneselnudite seintes), vöötlihaskude (skeletilihased), südamelihaskude(süda!), närvikude(igalpool kus on närvid:D) 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited: Elundiks nim. kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon( luud, lihased, süda ,maks jt.) Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna ( tugi-liikumiselundkond). 5
· Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes · Ühekihiline silinderepiteel- hingamisteedes (ripsepiteel) Epilteekoest väljakasvud: kehakarvad, kulmud, juuksed, ripsmed, küüned 2. LIHASKUDE · Iseloomulik on kokkutõmbevõime, mis tuleneb: · Lihasrakkudes ehk kiududes olevatest müofibrillidest · Jaguneb vastavalt koe ja rakkude ehitusele ning paiknemisele sile-, vööt- ja südamelihaskoeks 2.1 SIDELIHASKUDE · koosneb väikestest käävjatest 1-tuumalistest rakkudest, mis enamasti paiknevad kihtidena · ehitusest lähtuvalt on kokkutõmbed aeglased ja lühemad · eelnevast tulenevalt vastupidavad (ei väsi) ja ei allu inimese tahtele · paiknevad enamasti torujate siseelundite ümber. Ei kinnitu kunagi luudele 2.2 VÖÖTLIHASKUDE · Koosneb silinderjatest hulktuumsetest pikisuunaliselt paiknevatest rakkudest · Kokkutõmbed kiired, suure ulatusega ja tugevad
elastseid valgulisi kiude rakkude vahel. Sidekude esineb kogukehas. Ta ühendab nii kudesi omavahel kui ka toetab elastseid kehaosi. Koe liigid on: kohev sidekude, fibrillaarne sidekude(kõõlused ja sidemed), rasvkude, kõhrkude, luukude, veri. Vere ülesandeks on transportida aineid. Lihaskude: lihaskoe ülesandeks on kokkutõmbumine. Kokkutõmma toimub tänu müofidrillides olevatele aktiinile ja müosiinile, lihase kokkutõmbel liiguvad nad üksteise vahele. Lihaskude on kahteliiki: -Sidelihaskude, mis koosneb pikkadest peenikestest rakkudes, rakus on üks tuum. Tõmme on aeglane ja ei allu meie tahtele. Esineb sooltes ja veresoontes. -Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast samuti pikki, kuid palju tuumalisi rakke. Vöötlihasrakud alluvad tahtele, tõmme on kiire. Paiknevad skileti lihastes. Südamelihaskude. Lihaskiud on hargnenud, moodustavad võrgustiku. Mikroskoobis on ristipidi vöödilised tahtele mitte alluvad. On automaatne erutuse juhtimisvõime
annaabi.ee 
