Koed (0)

Rakk - org väike ehituslik ja talituslik üksus, mille esinevad kõik elutunnused (inimesel üle200 raku)
Kude- Hulkrakse org sarnase ehituse ja talituse rakud koos rakuvaheainega moodustab koe.
Lihaskude- skeletilihaskude e. Vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude (veresoonte seinad)
Närvikude-Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada.
Epiteelkude (kattekude)- katse/katte funktsioon, limaskest
Sidekude-täita eri elundite vahelisi vahesid ja hoida elundeid paigal. Vedelsideaine - veri , luukude, kõhrekude, kõõlused, rasvkude
Verereingeelundkond- arterid, kappilaarid,veenid Venoosne - hapnikuvaene , arteriaalne - hapniku rohke
Südame osad: parem vatsake , vasak vatsake, parem klapp , vasak klapp
Suur vereringe - v vatsake(A)→ aort (A)→Keha kapillaarid (V)→õõnesveenid(V) →p koda(V)
Väike vereringe: p vatsake(V) → kopsuarter (V)→kopsu kapillaarid(A)→kopsuveenid(A)→vasak koda(A)
Vererakud -punased→erütotsüüdid , Valg (leukotsüüdid):1.õgirakud 2. Toodavad antikehasid(kaitseained), Liistrakud→tagavad vere hüübimise
Vererakud tekivad:punases luuüdis, põrnas, lümfisõlmedes
Lümfiringe-ül on hoida tasakaalus veesisaldust kudedes
Erituselundkond : neer, kusejuha , kusepõis, kusiti
neeruvaagen→neeruliiv→neerukivid
Neerude kaudu eraldatakse org üleliigne vesi, soolad ,kusiaine, vitamiinid , antibiootikumid ja teised vees lahustuvad ained
Rasvkude ja maks koguvad endale mitte lahustuvaid aineid( raskemetall )
Neerud puhastavad verd 2 etasppis: 1. Moodustuv esmane uriin, st peaadu kogu vereplasma ja seal lahustunud ained surutakse läbi kappillaaride seinte neerudesse. 2. Moodistub lõplik uriin. Vajalikud ained imenduvad verre tagasi.
Sisenõrenäärmed: toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd.
Suguhormoonid : lipiidid , teised hormooni valgud ( v.a aminohapped)
Hormoonid, vitamiinid, ensüümid- bioloogilised aktiivsed ained ( väga väikeses kogustes mõjutavad st) Vitamiinid suudavad ise tööta taimed ja bakterid- inimene peab sisse sööma. Vitamiinid kiirendavad ensüümide tööd. Ensüüm – valguline katolisaator
Ajuripats : kasvuhormoon- soodustav kasvu, mõju eriti luustiku ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust. Reguleerib paljunemisega seotud protsesse
Killpnääre:Türoksiin- toodab türoksooni( jood ), reguleerib ainevahetuse kiirust.
Neerupealised: adrenaliit( hirmuhormoon )- valmistab org ette mingiks pingeliseks tegevuseks .
Kõhunääre: insuliin -hoiab veresuhkru taset→aitab sellel verre imenduda
Närvisüsteem: 1.kesknärvisüsteem- seljaaju ja peaaeju. 2. Piirdenärvisüsteem – kõik teised
Peaaju koosneb: (juhib kogu org tegevust) suuraju , väikeaju, vaheaju , keskaju , piklikaju
Vasak ajupool(loogiline) →vastutab p kehapoole eest. Parem ajupool(kunstiline)vastutav v kehapoole eest
Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu
Piklikaju- reguleerib tahele allumatuid tegevusi( hingamine , südametegevus)
Keskaju- närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi e toonuse
Vaheaju- reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri
Suuraju- reguleerib kõike seda, mis oled elujooksul õppinud, välispind- ajukoor →asuvad erinevad ül täitvad piirkonnad, Nägemiskeskus(kukal), liigutuskeskus(keskel), nahatundlikkuse keskus, kuulmiskeksus.
Väliskeskkonna ärritusi võtavad vastu retseptorid -närvilõppmed(kohad).Ärritaja toimel tekib retseptoris närviimpulss, mis liigub kesusest kiirusega 100 m/s
Piirdenärvisüsteem-1.kehaline e. Somaatiline-juhib alluvaid 2. Vegatiivne- juhib allumatuid (siseelundkonna omad) Närvrakke juurde ei teki.
refleks- org vastus, mingile ärritajale. Tingimatud- kaassündinud. Tingitud- elujooksul omandatud
Refleksikaar- tee mida mööda refleks kehas liigub
Epiteelkude

• Katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid.
  
• Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel.
  
• Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile.
  
• Omadus ennast taastada, parandab haavasid.
  
• Higinäärme epieelrakud eritavad aineid(higi)
  
• Neeru epiteelrakud väljutavad jääkaineid.
  

 Lihaskude

• Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist tavaliselt 40-50%.
  
• Südamelihased ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt kuni surmani.
  
• Skeletilihased kinnituvad köölustega toese külge ja võimaldavad liikuda .
  
• Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbumise.
  
• Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele
  
• Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, millel kokkutõmbumine toimud aeglaselt.
  

Sidekude

• Sidekude toetab struktuure.
  
• Sidekude täidab lihastevahelist ruumi.
  
• Sidekude (veri) transpordib eluks vajalikke aineid.
  
• Sidekude (rasvkude) akumuleerib nahaalla ja pehmendab lööke.
  
• Sidekude seob naha teiste organite külge.
  
• Luukude täidab organismi tugifunktsiooni.
  

 Närvikude

• Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada.
  
• Närvikude on närvirakkude – neuronite – pikkade jätketega kuju.
  
• Koosneb lühikestest (dentriit) ja pikkadest ( neuriit ) jätketest.
  
• Info edastatakse edasi ainult ühes suunas.
  
• Neuriidid e aksonid juhuvad närviimpuldis edasi teistesse rakkudesse.
  
• Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dentriidia või rakkudega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule.
  

  Katteelundkond

• Kaitseb keskkonna mõjude eest.
  
• Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest.
  
• Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid elundeid, moodustades 15-25% kehakaalust.
  
• Nahk koosneb põhiliselt epiteel - ja sidekoest koos närvirakkudega.
  
• Nahas asuvad taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma.
  

  Seedeelundkond

• Lagundab toitu.
  
• Seedeelundkond on vajalik selleks, et toitu seedida ja toidust kätte saada toitained ja energia.
  
• Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed.
  
• Seedeelundkond on: suu – söögitoru – magu – 12sõrmiksool – peensool – jämesool – pärak.
  

 Tugi- ja liikumiselundkond

• Võimaldab liikuda.
  
• Tagab meile keha kindla asendi säilitamise.
  

• Selleks et lihaed saaksid oma jõud rakendada ja inimesed end liigutada, peavad nad olema kinnitatud skeleti e toese külge.
  
• Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased.
  
• Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehakaalust.
  

  Hingamiselundkond

• Varsutab organismi hapnikuga.
  
• Tagab gaasivahetuse, mis on oluline eluegevuseks vajalike rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel.
  
• Gaasivahetus on kudede pidev varustamine kapnikuga ja ühtlasi oksüdeerimisel tekkivad süsihappegaasi kehast eemaldamine.
  
• Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed , mida mööd õhk liigub, ja kopsud , kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel.
  

 
  Ringelundkond

• Transpordib kehas aineid.
  
• Ringelundkonna moodustavad: 1)veri; 2) veresooned ; 3)süda
  
• Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel.
  

• Vereringe kaudu toimub ka immuunsüsteem.
  
• Ringelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis ; 2)toitainete ranspordis; 3) ainevahetuse jääkainete transpordis; 4)hormoonide transpordis; 5)organismi soojusregulatsioonis; 6)jõu edasikandmises mõne organismi liikumisel.
  

 Erituselundkond

• Eemaldab kehast mittevajalikke aineid.
  
• Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti.
  
• Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi).
  
• Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained.
  

Sigimiselundkond

• On vajalik järglaste saamiseks
  
• Inimese sigimine toimub suguliselt.
  
• Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakude ühinemisel.
  
• Inimese suguelundid e genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega.
  
• Mehe sigimiselundkonda kuuluvad: eesnääre, seemesari ja peenis .
  
• Naise sigimiselundkona kuuluvad: rinnanääre, munasari, emakas ja tupp.
  

Sisenõresüsteem

• Reguleerib organismi eluavaldusi.
  
• Paljud elutalitused on hormoonide kontrolli all.
  
• Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele.
  
• Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetus, kasvu, värvuse kujunemist, ringeelundkona, seedimist ja sigimist.
  
• Inimese sisenõrenäärmed on: ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, kõhunääre, neerupealised, sugunäärmed.
  

Närvisüsteem

• Jagatakse kaheks: 1)kesknärvisüsteem; 2)piirdenärvisüsteem.
  
• Kesknärvisüsteem jagatakse kaheks: 1)peaaju; 2)seljaaju.
  
• Seljaaju asub selgrookanalid ja koosneb närvirakkudset e hallainest ja närvirakke ümbritsevast närvikiududest, mis on valgaine.
  
• Seljaajust hargneb edasi 31 paari närve.
  
• Seljaaju sunktsioonideks on: 1)annab infot edasi peaajju; 2)tema kaudu toimivad refleksid.
  
• Peaaju asub koljuõõnes ja jaotub suurajuks ja ajutüveks.
  
• Suuraju koosneb otsaajust ja vehajust.
  
• Otsaaju on kõge suurem aju osa ja koosneb kahest poolkerast.
  
• Ajupoolkerad koosnevad valgainest, aga aju pinnal on hallaine.
  
• Otsaaju funktsioonideks on: 1)mõtlemisvõime ja teadvus; 2)meeleelundite info töötlemine; 3)mälu ja õppimine; 4)oskus tulevikku või tegevust kujundada.
  
• Vaheaju kaudu saadakse infot meeleelunditest. Vaheaju juurde kuulub ka ajuripats – tähtis hormoonide ja närvisüsteemi reguleerimiseks.
  
• Ajutüve moodustavad keskaju, väikeaju ja piklikaju ning ajusild.
  
• Väikeaju reguleerib tasakaalu ja kordinatsiooni.
  
• Piklikaju reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitust. Piklikaju kaudu käivad ka reflektoorsed liikutused.
  
• Ajusild on täidetud vedelikuga ja sisaldab toitaineid.