Inimene on oma tegude kogusumma Üks kuulsamatest eksistentsialistidest, prantslane Jean-Paul Sartre, oli kindel, et inimene on see, kelleks ta end ise elab tema olemine eelneb olemusele. Praegusel hetkel on maailmas ligikaudu seitsee miljardit inimest ning kõik me oleme unikaalsed. Igaüks meist tegutseb ja mõtleb erinevates olukordades omamoodi, selle tõttu moodustubki kõikidest indiviididest kordumatu olend inimene on oma tegude kogusumma. Iga inimene sünnib minu arvamuse kohaselt siia ilma tabula rasana'na ehk puhta lehena. Vastsündinutel pole veel väljakujunenud iseloomujooni ega -omadusi, need tekivad ning arenevad pika elutee jooksul. Kindlasti mõjutab palju meie arengut keskkond, kus me üles kasvame. Olles ise sündinud maapiirkonnas, kus valikuvõimalused on kordades väiksemad kui linnas, näiteks
peremeeste tõttu torud, uksed on lääbakil, kempsud umbes ja vannid vanarauaks maha müüdud. Rahulikumad ja viisakamad elanikud püüavad omaette hoiduda ja vaikselt edasi elada, ent trepikodades ja koridorides puhkeb sageli ka kaklusi, mille lahutamiseks tuleb politsei kohale kutsuda. Kaklejatesse suhtutakse millegipärast leebelt ja enamasti pokri neid ei pisteta, piirdutakse vaid leebe naeratuse saatel hoiatamisega. Eriti soositud on kõiksugu vähemused, alustades eriti lühekestest indiviididest, kes seetõttu võivad alaväärsuskompleksi all kannatada ning lõpetades seksuaalvähemustega. Kuidas toimiks normaalse maja peremees sellise segadiku puhul endale kuuluvas majas? Võime ju vabalt tõmmata paralleeli tolle kujutlusmaja ning Euroliidu vahele, kuna sarnasused on ilmsed. Normaalse maja peremees võtaks kamba sõpru, tuleks ühel õhtul kohale ja tõstaks maja joodikutest ja prassijatest tühjaks, kuna neil on kõigil juba mitme aasta üür maksmata, korterid lagastatud,
tohutul hulgal kodanikke, kellel on häbi olla eestlane. Kurb on tõdeda, et olukord on nõnda käest läinud. Rääkides sotsiaalsest kihistatusest, saab öelda, et keskklass on meie riigis domineeriv. Kuid keskklass vajub iga päevaga järjest madalamale. Alamklassi kuuluvaid inimesi on Eestis ka omajagu, kuid jääb siiski alla keskklassile. Erudeeritud kodanikud liiguvad järjest edasi, et jõuda kõrgklassi. Kõrgklass koosneb samuti ka sellistest indiviididest, kes räägivad suurtest ja kaugetest eesmärkidest, üritades Eestit näidata kui maailmatasemel arenenud riik. Nn. teises Eestis on inimesed, kes üritavad olemasolevas situatsioonis jääda optimistlikuks ning aidata seda olukorda parandada. Eelkõige on õpetajad need, kes harivad meie järeltulevat põlvkonda väärtustama oma isamaad. Abiks on ka ettevõtjad, kes loovad uusi töökohti. Aktiivsed on ka kodaniku ja noorteühendused
Vabadusest Vabadus on võimalus teostada asju, mida indiviid ise tahab. Võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Paraku ollakse ühiskonnas kui grupis ning võimatu on lahkhelide mittetekkimine. Iga indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Inimesed poleks suutelised omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima ühtne inimeste vabadus. Igaühele võib tunduda, et valikuid on piiramatult ning mõtlematult hakatakse kuritarvitama demokraatia mastaapseid võimalusi.
Idee pärineb Thomas Hobbes´i raamatust "Leviaatan", kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. Peamised seisukohad. Vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus. Püüdlus ongi, et ebavõrdsus oleks võimalikult väike. Poliitiline võim põhineb traditsioonidele, tavadele ning pärimustele. Valitsemine tuleb usaldada loomulike liidrite kätte. Juhtide paikapanemisel on inimese kvaliteet tähtsam kui valimised ise. Rahvuslus on kasulik, kuna seob rahva ühte. Tuntud esindajad: George W. Bush, Winston Churchill, Silvio Berlusconi, Margaret Thatcher. Sotsialism
ühiskonnaõppetus, ühiskonna talitlemist, selle liikmete sotsiaalse käitumise seaduspärasusi uuriv teadus. Vikipeedia järgi on sotsioloogia on nii metodoloogiliselt kui temaatiliselt väga lai teadusala. Traditsiooniliselt on keskendutud sotsiaalse kihistumise, klasside, mobiilsuse ja religiooni, ilmalikustamise, õiguse ja kõrvalekallete uurimisele. Kuna kogu inimtegevus sõltub sotsiaalselt struktuurist ja indiviididest, siis on sotsioloogia fookus laienenud ka tervise-, militaarsete ja karistusasustuste, interneti ja isegi sotsiaalse aktiivsuse teaduslikule uurimisele. Seega on sotsioloogia teadus, mis on keskendunud uurimisele. Siiski peetakse eri kultuurides (ameerika, inglise, saksa, prantsuse, vene jt) sotsioloogia teoreetilisteks allikateks ka ühiskonnateaduste osi ning filosoofiakoolkondi ja suundi (Aimre 2006:14). Kuna tegemist on teadusega, siis on selge, et seda peab saama õppida
Võrdsus ja vabadus anarhistlikus teoorias? Koostaja: Külli Kukk A 52447 Anarhia on vabadus, mille vaenlane on riik võimuorganina. Indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Kas ühiskond oleks suuteline omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima selline riigivorm nagu anarhia? Anarhia võimalikkus meis endis ning ühiskonnas kas see võib olla tõesti võimalik?
1. Kultuuriajalugu võib käsitleda mitmel erineval moel. Üks neist on kindlasti vaadelda seda suurte narratiivide abil. See on justkui suur lugu, mis koosneb väga erineva suurusega gruppidest ja ka indiviididest. Gruppide alla kuuluvad näiteks erinevad ühiskonnakihid, perekonnad ja nii edasi. Neid võib jaotada pea igat moodi ja erinevate tunnuste alusel. Indiviid, kellest suures loos räägitakse, on üldjuhul niiöelda kõrgemast klassist, kuigi uuemates kultuuriajalookäsitlustes on ka lihtinimeste lugusid. Tegelikult on suur narratiiv pigem ,,suurte" inimeste lugu, seal küll räägitakse ka tavainimestest, kuid põhirõhk on ikkagi ,,suurtel". Nende elusaatuselt keskendutakse rohkem,
Kasvatusel oleks ühtaegu küll võim, kuid samas on ta võimetu tegema seda, mida temalt loodetakse. Kasvatuse võimule ja võimetusele mõeldes on küsimuseks ideede-ideaalide ning tõsiasjade omavaheline suhe. (Kuurme, 2003, lk 5) 3 Sellest kõigest võib järeldada, et ei ole olemas kindlaid hea või halva kasvataja kriteeriume, vaid see sõltub konkreetsetest olukordadest ja indiviididest. Lähenemine, mis toimib ühele, ei pruugi toimida teisele. Kasvatajatena omame kasvatatavate üle teatud võimu, mis on ühelt poolt küll vajalik, kuid teisalt peame selle kasutamisega ettevaatlikud olema, et vältida liialdusi. Ühte võimu omavate inimestena oleme ometi teiste võimude meelevallas ja sellepärast ei saa me oma töös olla täielikult vabad ning peame teatud standarditest kinni pidama. Seega tuleb jälgida, et õpetame seda ka oma hoolealustele.
Arhitektuur oli teatavasti üks neid kunstiliike, kus postmodernism avaldus kõige varem. Postmodernistid taotlesid uut ehituslaadi – hulgiühendatavust. Pöörduti tagasi erinevate ajalooliste stiilide ja võtete juurde. Postmodernism, populaar-, eliidi- ja massikultuur. Postmodernism on rohkem seotud populaarkultuuriga, mis kehastab eriti massimeedias hägustuvaid muutusi näilise ja tegelikkuse vahel. Massikultuur on seotud massiühiskonnaga. Teooria ütleb, et massiühiskond koosneb indiviididest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalselt siduvad suhted teiste inimestega. Üksikisik on jäetud iseenda hoolde. Massikultuur on seega massiühiskonna kultuur, mida toodetakse masstoomise tööstusliku tehnoloogia abil ja turustatakse massile. Massikultuuri levi seostatakse amerikaniseerumisega. Modernismi ja postmodernismi tunnused: Modernism Postmodernism Loogika, ratsionaalsus, optimism, teadus. Reaktsioon loogika, ratsionaalsuse,
mõjutavad subjektide käitumist. Väljal käib pidev võitlus kus erineva kapitaliga inimesed püüavad seista ja võidelda oma väljavaadete ja arusaamade eest. Võitlus on igikestev kuna konsensust pole võimalik saavutada kuni on eri arvamused ja iga arvamus seisab enda heaolu ning tõekspidamiste eest. Bourdieu seisukohalt võib sama terminit mõista ja tõlgendada erinevalt, olenevalt vaatleja seisukohast, rahvusest, staatusest ja muudest tunnustest mis teda eristavad teistest indiviididest. Olenevalt vaatleja isikuomaduste ning vaadete kulminatsioonist kujuneb ka tema arusaam vaadeldavasse ehk sotsiaalne positsioon. Seda on illustreeritud erinevate näidetega millest võiks esile tuua ,,Loomulik maitsetus" mis selgitab, et mis on ühe silmis maitsetu võib teise mõttes ja arusaamas leida rohkem tolerantsust ja positiivset tooni. Bourdieu väidab, et sotsiaalne ruum on konstrueeritud nii, et agentide või gruppide
inimestesse, seda tehakse vaid spetsiifilisel viisil Meelelahutus võimaldab süsteemil end vaadelda. Vastuvõtja Mõju uurimine publiku uurimine arusaamise uurimine Elighu Katz ja Paul Felix Lazarsfield(1955) mõju uurimine on kommunikaysiooni uurimise mootor, suhtluse uurimine on lõppkokkuvõttes alati mõju tundmaõppimine Publiku uurimine Publik ei ole tänapäeval enam seotud paigaga Nb: mass koosneb anonüümsetest indiviididest kelle koostöö ja komm on tagasihoidlikud, nende elustiil on erinev, nad pärinevad heterogeense ühisko Meedia on alati valikute tulemus Fiktsioonid On teise maailma kujutamise loomise vorm. Konstruktivisitlik arusaam lähtub sellest, et kogu inimtegevus sõltub vaatlejast. Oma orienteerume maailmas oma konstruktsioonide abil (fiktsioonide abil) Fiktsioone võib vaadelda kultuurilise tegelikkusena, mis juhib inimese tegevust ja tema valikuid.
meedium) saadab välja stiimuli( näiteks sokeeriv uudis) ning sõnum, mis jõuab retsipiendini kutsub esile reaktsiooni. Sel juhul võib mõelda meediumist kui stiimulikahurist, mille puhul vastuvõtja on relvitu. Uudis tabab retsipienti nii kõvasti, et ta on keeletu. Stiimul- mõju mudeli puhul peaks aga olema täidetud kaks kriteeriumit, ühiskond peaks koosnema massist ning üksikutest isolatsioonis olevatest indiviididest( mis on meie praeguses ühiskonnas muidugi peaaegu võimatu) ning meedia mõju peaks olema suur. Selle käsitluse järgi võiks järeldada, et stiimul tekitab erinevates vastuvõtjates samasugust reaktsiooni, ent nii see ei ole. Reaktsiooni mõjutavad paljud faktorid- kultuur milles elatakse, diskursused või näiteks usk. Kommunikatsioon on eksisteerinud juba väga pikka aega. Kõige esimeseks
Hübridoomid toodavad monokloonseid antikehi. Embrüosiirdamine põllumajandusloomadel on majanduslikult kasulik. (kui soovitakse palju väärtusliku geneetilise materjaliga lihaveiseid või suurt produktiivset piimakarja) Embrüosiirdamine inimesel on osades kirikuringkondades tekitanud eetilist vastuseisu. Organismide kloonimine on protseduur, mis toimub ilma inimese abita ka looduses. Tuumkloonimine võimaldab saada geneetilisi koopiaid juba olemasolevatest indiviididest. Biotehnoloogia kasutab inimvalkude tootmiseks mikroorganisme ning ka imetajaid. Rekombinantne DNA sisaldab eri liikidelt pärit DNA-fragmente. Bioloogilised rakendused tulid kasutuselekoos iidse maaviljeluse arenguga. Bioloogial on teiste teadustega nii teoreetilisi kui ka rakenduslikke seoseid. Bioloogia kui fundamentaalteadus toetas põllumajanduslikke ja meditsiinilisi rakendusi alates 19. sajandi teisest poolest. Meristeempaljundus on taimede kasvatamine kasvukuhiku algkoe rakkudest.
Minu jaoks toob autor essees välja palju punkte, millega ma nõustun. Retsenseeritavas töös oli ka negatiivset. Ei nõustu autoriga, et üksik indiviid ei suuda arengumaade vaevade suhtes midagi ette võtta. Arvan, et väike heategu ei muuda küll maailmapilti drastiliselt, kuid teeb seda tasapisi, nagu öeldakse ,,Tasa sõuad, kaugele jõuad.". Ka väike heategu on heategu ja tihti ei saagi tervet probleemi eemaldada, vaid tuleb alustada väiksematest asjadest ning üksikutest indiviididest ja siis alles hakkavad ka suuremad probleemid laabuma. Autor toob välja väikesed rühmitused, mis tegelevad looduse säästmisega. Minu jaoks arusaamatu, mida need väikesed rühmitused erinevates sotsiaalvõrgustikes looduse parandamisega tegelikult korda saadavad. Inimesed lihtsalt arutavad ja räägivad, et probleem on ja sellega tuleb tegeleda, kuid reaalselt on vaid üksikud grupid, kus reaalselt ka toimub tegevus, et meie järeltulijatel oleks siin maailmas parem elada.
Minu jaoks toob autor essees välja palju punkte, millega ma nõustun. Retsenseeritavas töös oli ka negatiivset. Ei nõustu autoriga, et üksik indiviid ei suuda arengumaade vaevade suhtes midagi ette võtta. Arvan, et väike heategu ei muuda küll maailmapilti drastiliselt, kuid teeb seda tasapisi, nagu öeldakse ,,Tasa sõuad, kaugele jõuad.". Ka väike heategu on heategu ja tihti ei saagi tervet probleemi eemaldada, vaid tuleb alustada väiksematest asjadest ning üksikutest indiviididest ja siis alles hakkavad ka suuremad probleemid laabuma. Autor toob välja väikesed rühmitused, mis tegelevad looduse säästmisega. Minu jaoks arusaamatu, mida need väikesed rühmitused erinevates sotsiaalvõrgustikes looduse parandamisega tegelikult korda saadavad. Inimesed lihtsalt arutavad ja räägivad, et probleem on ja sellega tuleb tegeleda, kuid reaalselt on vaid üksikud grupid, kus reaalselt ka toimub tegevus, et meie järeltulijatel oleks siin maailmas parem elada.
klassipõhine domineerimine, valitsev klass saavutab üha suurema kontrolli. Marksismis aga eeldati et domineerimine viib koflikti ning klassisuhete ümberpööramiseni. Auditooriumi käsitletakse passiivse, mõjutatava ja valikuvabaduseta - meediasüsteemi kaudu on indiviidide emantsipatoorne potensiaal alla surutud. Frankfurdi koolkonna üheks keskseks probleemipüstituseks küsimus massimeedia mõjust inimesele. Mõjude mudel - ühiskond koosnev isoleeritud indiviididest, kes on meediasõnumitest kergesti mõjutatavad ning kes aktsepteerivad ilma küsimusi esitamata pakutud hoiakuid, arvamusi ja uskumusi. Käsitluse keskmes kommunikatsiooni vahendav instrument - meedium. Eeldatakse, et tehnoloogia suunab ühiskonna sotsiaalset, poliitilist, kultuurilist, majanduslikku ja teiste valdkondade arengut. Konstruktivistlikust vaatepunktist tehtavates meediauuringutes lähtutakse eeldusest, et meedia ei peegelda tegelikkust, vaid kujundab, konstrueerib seda
järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. See on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid; ühe riigi sunninormide kogumik. 3 Tänapäevane arusaam õigusest tähendab eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. Õigus on terviklik nähtus ning seega ei saa alahinanta ühtki tema järgnevat osist, kuigi just normid kujutavad endast õiguse tuuma. Lääneliku õiguse struktuuri kindlad elemendid on: Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks Normide autoriteetne allikas Normide kajastumine inimeste käitumises
Sellel protsessil on aga märkimisväärsed majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised tagajärjed. kultuuritööstus võimaldab integreerida töölisklassi kapitalistlikesse ühiskondadesse, kaotada ära nende revolutsiooniline potentsiaal, muutes nad tarbimisühiskonna subjektiks. Kultuuritöstus tootab kultuuritarbijaid, kes kohanduvad ühiskonna nõudmistele. > selle tõttu ei tekkinud Marxi eeldatud revolutsiooni. massimeedia mõjude mudel: ühiskond koosneb isoleeritud indiviididest, kes on meediasõnumitest kergesti mõjutatavad ning kes aktsepteerivad ilma küsimusi esitamata pakutud hoiakuid, arvamusi ja uskumusi. > inimese emantsipatoorne potentsiaal on kultuuritööstuse kontekstis lahustunud. Frankfurdi koolkonna olulisemad teosed Horkheimer ja Adorno (,,Valguse dialektika" 1948): filmi, raadio, ajalehtede ja ajakirjade poolt valitsetavat kultuuritootmist kontrollitakse reklaami- ja äripõhimõtete järgi, mis toodavad
Teisel juhul on vaatluse all organisatsiooni ja tema keskkonna vastastikune sõltuvus. Võimu koolkonna esindajad on väitnud, et strateegiad kujunevad tihti välja poliitiliste protsesside käigus. Neil protsessidel on suur mõju, hoolimata faktist, et organisatsiooni siht on toota kaupu või teenuseid, mitte aga luua areene, kus inimesed võiksid omavahel võidelda. Üks peamisi põhjuseid, miks poliitilised võitlused organisatsiooni ellu ilmuvad, on see, et organisatsioonid koosnevad indiviididest, kel on oma unistused, lootused, vastuolulised huvid ja hirmud. Võimu koolkond rõhutab poliitilise dimensiooni tähtsust organisatsioonides, tõstes esile poliitika tähtsuse strateegiliste muudatuste läbiviimise toetamisel. Tema puudusteks on oht kalduda politikaanlusse ja sageli ka ebaefektiivsus. Kultuuri koolkond (The Cultural School) Kultuuri koolkond näeb strateegia kujundamist kui kollektiivset protsessi. Kultuur määrab ära
prostituuti ja teda pilguga takseerivat sõdurit, kes paistab endalt küsivat, kas naisest on veel asja kus ohvitseri on selgelt kujutatud kiimalise ja paksunahalise teise inimese ära kasutajana, oli otsene rünnak ühele riigi tugisambale armeele. Kõik see kujutab võimukandjate ükskõiksust nende suhtes, kelle üle nad valitsevad. Niipea kui Henri jõudis Montmartre'ile, avastas ta endas loomupärase poolehoiu nende vastu, keda ta maalis. Tundeküllased portreed indiviididest, keda ta kujutab maneeris, mis täpselt peegeldab Oscar Wilde'i mõtteavaldusi : "Kunst on individualismi ülim manifestatsioon." Meelelahutuse arenguga varjudeteater ning eelkõige orkester, mis mängis hommikutundideni ilmnes uus kirg tantsu järele, mis varem polnud iseloomulik. Omapead jäetud töölisrahval lubas see nautida hetkelist aupaistet, millega rasket elu 17
tema vajadusi. Õigus ei ole ühiskonnast eraldi seisev ja alatiselt muutumatu, staatiline nähtus. Ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev ja kohanev nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib üksnes selle riigi territooriumil ehk jurisdiktsiooni alal, mille üle antud riik reaalselt võimu teostada saab. Ühiskonnas on üldistes huvides vajadus indiviididest kõrgemalseisva võimuorganisatsiooni järele, mille abil oleks kindlal viisil tagatav ühiselu korraldamine, kui ka saavutatud korraldatuse stabiilsus. Seega peaksid võimuorganisatsiooni kasutuses olema viisid ja 3 vahendid korraldamise ja korraldatuse tagamiseks. Niisuguseks tagavaks organisatsiooniks on tänapäeval riik (riigi süsteem). Ainult tagamisest ei piisa. Peab olema objekt, mida tagatakse, ning subjektid, kelle suhtes tagatakse
teatud arengufaasis viiakse üle ühtsele palgasüsteemile; - küpses organisatsioonis kasutatakse enam formaalset astmepalgasüsteemi, mis põhineb töö hindamisel, tulemustel ja töötajate kompetentsusel; - taandarenevas organisatsioonis jäetakse traditsiooniline palgakorraldus jälle kõrvale ning toimub palkade diferentseerimine allüksustest või indiviididest lähtuvalt. · organisatsiooni tüüp: - Bürokraatliku (ministeeriumid ja ametid) iseloomuga organisatsioonis eelistatakse tavapäraselt palgasüsteemi, kus töö väärtus on primaarne inimese väärtuse ning tulemuslikkuse üle. Bürokraatliku organisatsiooni palgasüsteemile on iseloomulik tugev kontroll palkade üle ning piiratud palgatõus väikese ulatusega astmepalga piires.
Positiivse õiguskorra ühtsus on eelkõige õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus. (Pawlowski, H.-M. Einführung in die juristische Methodenlehre. Heidelberg, 1986. Nagu on viidatud Narits, 2004, lk 92.) Tänapäevane arusaam õigusest Eestis käsitleb õigust eelkõige normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. (Anepaio jt., 2005, lk 19.) Õiguse arengus eristatakse kolme ajaloolist arengujärku: 1. Tavaõigus – õigus kujunes läbi kogukonna jaoks oluliste tavade kinnistumise ja nende tavade järgimiseks sunnimehhanismide tekkimise. 2. Kohtutavaõigus – õiguseks kujunes see osa tavadest, mida kohus tunnistas õiguslikult
suhteliselt kergesti mõõdetavad ja kättesaadavad. Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik ja kohalik turg, kliimaolud, asumi tüüp, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, struktuur ja kasvutempo. Sotsiaal-psühholoogilised näitajad: - inimese omadused (seltsivus, ekstravertsus, ambitsioonikus,agressiivsus), - elustiil (ellusuhtumine, vaba aja kasutus jne), - sotsiaalne klass (kiht), - tarbimisstiil. Indiviididest ostjad jagunevad: * innovaatorid 2,5% * varased kohandujad 13,5% * varased enamustarbijad 34,0% * hiline enamustarbija 34,0% * mahajääjad 16,0% Tootega seotud käitumuslikud näitajad: - toote endised, praegused ja tulevased tarbijad, - toote pidevad, mõõdukad ja juhuslikud tarbijad (oluline on nn
lubatud on see, mis on lubatud (karistusõiguses: keelatud on see, mis on keelatud). RIIK: territoorium, rahvas, riigivõim Riiki nähtavas mõttes ei eksisteeri. Riik luuakse inimeste poolt ja inimeste jaoks. Luuakse ka kindlad institutsioonid, mille kaudu riik tegutseb. Riigitekke teooria: 1. Ühiskondlik lepe riigi alus 2. Orgaaniline teooria igasugune kooslus areneb varem või hiljem riigiks 3. Võimuhaaramine riigi võimu haarab indiviididest kõige aktiivsem, kehtestab ennast (nt vürst) 4. Riigi tunnustamine Riik saab tekkida kokkuleppel ja lõppeda kokkuleppel. Demokraatrikus riigis on kõrgem võimukandja alati rahvas. Riik on rahva jaoks. Riik peab kahtlemata valima esindusorgani. (Eestis 101 inimest, parlament riigi seadusandlik võim, peamine teenus luua seadusi) Parlamendil on immuniteet, liikmed puutumatud (parlamendi enamushääled)
eristatav nukleotiidijärjestus. 7. Penetrants valikvastusega Sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet mingi dominantse mutantse alleeli avaldumissageduse hinnanguna heterosügootide hulgas. Täieliku penetrantsuse korral avaldub kõigil heterosügootidel vastav mutantne tunnus (puue, haigus), mittetäieliku puhul aga ainult teatud osal (nt. 90%) vastava genotüübiga indiviididest. Penetrantsus sõltub nii genotüübilisest taustast kui ka keskkonnatingimustest, milles indiviidid arenevad ja elavad. 8. Ka midagi geneetilise distantsiga seoses ??? Ristsiirete arv võimaldab mõõta geneetilist distantsi - Homoloogiliste kromosoomide vahelisi ristsiirdeid toimub lühikese distantsi ulatuses harvemini kui pikemate distantside puhul. Iga üksiku raku kohta on ristsiirde toimumise võimalus harv, kuid paljudest rakkudest koosnevas populatsioonis on selleks palju võimalusi
sugukondliku korra iseloomulikud jooned; formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist 1. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Tänapäeva arusaam õigusest kujutab endast eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest e õiguse subjektidest - Õigusteadlased ei ole ühisel seisukohal selles, kuskohast on pärit sõna "õigus". - Eesti keeles on sõnal "õigus" traditsiooniline, millegi parema, sirgejoonelisema tähendus. - Üks esimesi õiguse tähistusi, mis üldise tunnustuse leidis on pärit rooma juristilt Celsuselt, kes on öelnud, et "ius est ars boni et aequi" - ehk õigus on headuse ja õigluse kunst, mis on sisse kantud ka Keiser
Alumine taluvuslävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.] 8. Darwini postulaadid: · Populatsiooni sees esineb individuaalset muutlikkust · See muutlikkus on osaliselt päritav · Iga populatsioon oleks võimeline hõivama kogu Maa, kui kõik indiviidid jääksid elama ja annaks maksimaalse arvu järglasi · Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. See kandub edasi läbi põlvkondade · Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest 9. Mis on fitness (ökoloogias)? Fitness ehk kohanemus. Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. 10. Analoogsed ja homoloogsed organid või morfoloogilised struktuurid: Kui sama organ on evolutsiooni käigus omandanud erisuguseid rolle, siis on tegu homoloogiaga
need spetsialistid ka omavahel kokku hakkaksid kõlama ja tulemus oleks selline nagu soovitakse või veel parem. Vaatluse all on erinevad meeskonnatüübid ja võimalused, milliste tingimuste loomisega on võimalik teha tööd nii, et kasu sellest oleks nii töötajale kui tööviljade nautijale. 1. Organisatsiooniline käitumine ja meeskonnatüübid Järjest suurem osa tänapäeval tehtavast tööst teostatakse meeskondade poolt, mitte üksikisikute või üksteisest sõltumatutest indiviididest koosnevate rühmade poolt. On suur vahe, kas inimesed töötavad individuaalselt, ehkki füüsiliselt koos, või teevad nad seda meeskonnana see, mis inimrühmast meeskonna teeb, on ühine eesmärk. Kõik meeskonnaliikmed on kutsutud töötama selle nimel. Seega, ehkki nii rühm kui ka meeskond on organisatsiooniliselt mänedzeri alluvuses, erineb meeskond rühmast selle poolest, et meeskonnaliikmed alluvad ka üksteisele Rühma juhib tüüpiliselt üksainus inimene, seevastu
Kuri tegu on tõeliselt spontaanne. Sartre järgi seletub see Baudelaire püüdega jääda alatiseks karistatava lapse seisundisse, säilitades nii enesest kõrgema moraalinormi. Süüfilis M.Butori järgi oli Baudelaire kujutluses kirjanikukutsumuse võrdkuju. Süüfilis on märk ebakorrapärasest seksuaalsusest, mille eesmärgiks pole mitte laste sigitamine, vaid nauding, lõbu, erotism. Süfiliitikul on küljes pitser, mis teda eristab kõigist teistest indiviididest, vastandab ta seltskonnale, annab talle teatava hüperindividuaalsuse. 34. Arutlege Baudelaire`i luulest lähtuvalt järgmiste märksõnade üle: surm, saatan (kuri), armastus Annab mõista armastusest, et see on mürk. Eks need n.ö armastusluuled olid mõeldud neegritarist sõbratarile, keda nimetas ,,vampiiriks". Vampiir oli see, kes imes tema verd, hinge hävitas ja elu põrguks muutis, kuid ikka ja jälle oli ta armastuse kütkeis.
KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS 1. Millised on töökorralduse elemendid? Kuidas töökorralduselemendid sisalduvad ametikoha töös, too sellekohaseid näiteid? Struktuuriüksused (Hooldusravi osakond) Ametikohad (Meditsiiniõde) Ülesanded (Patsientide terviseseisundi jälgimine ööpäevaringselt) Tegevused (Patsiendi vererõhu mõõtmine) Tööoperatsioonid (Manseti paigutamine patsiendi käevarrele) 2. Millised kaasaja töökorraldussüsteemid? Käsitsitöö (tööriistad või vahendid; töötaja) Inimene-masin (masin või seade; töötaja) Automatiseeritud (automaatne masin või seade; töötaja ajutine kohalolek) 3. Mis on organisatsiooni põhiprotsess? Põhiprotsess on tegevuste ahel, millele organisatsioon seab oma fookuse. Kõikide tegevuste keskne osa, milles luuakse lisaväärtus. 4. Mis on organisatsiooni tugiprotsess? Tugiprotsessid tegevuste valdkonnad, mis toetavad põhiprots...
ecology. Synecology on the other hand is the ecology of different species living in the same habitat, their relations with one another 6. Darwini postulaadid 1)Populatsiooni sees esineb individuaalset muutlikkust. 2)See muutlikkus on osaliselt päritav. 3)Iga populatsioon oleks võimeline hõivama kogu Maa, kui kõik indiviidid jääksid elama ja annaks maksimaalse arvu järglasi.4)Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. 5)See kandub edasi läbi põlvkondade. 6)Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest. Valik: Üks indiviid jääb ellu, areneb ja paljuneb ühes keskkonnas, kuid mitte teises. See viib populatsioonis ühtede tunnuste suurenemisele ja teiste vähenemisele Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend.
71. Mis on penetrantsus? Sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet mingi dominantse mutantse alleeli avaldumissageduse hinnanguna heterosügootide hulgas. Täieliku penetrantsuse korral avaldub kõigil heterosügootidel vastav mutantne tunnus (puue, haigus), mittetäieliku (e. osalise) penetrantsuse puhul aga ainult teatud osal (nt. 90%) vastava genotüübiga indiviididest. Penetrantsus sõltub nii genotüübilisest taustast (nn. modifikaatorgeenidest) kui ka keskkonnatingimustest, milles indiviidid arenevad ja elavad. 72. Mis on autosoomne retsessiivne pärandumine (näited)? Haigus esineb 25% järglastest ja 50% on kandjad, mõlemad vanemad kannavad sama geenimutatsiooni. Mõlemal sool võrdselt. Nt tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, fenüülketonuuria. Haiguse avaldumiseks peab olema mõlemas geeni alleelis mutatsioon, kuna tegu on retsessiivse
kättesaadavad. Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik ja kohalik turg, kliimaolud, asumi tüüp, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, struktuur ja kasvutempo. Sotsiaal-psühholoogilised näitajad: - inimese omadused (seltsivus, ekstravertsus, ambitsioonikus, jne), - elustiil (ellusuhtumine, vaba aja kasutus jne), - sotsiaalne klass (kiht), - tarbimisstiil (indiviididest ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%; varased kohandujad 13,5%; varased enamustarbijad 34,0%; hiline enamustarbijad 34,0%; mahajääjad 16,0%), 196. Tootega seotud käitumuslikud näitajad: - toote endised, praegused ja tulevased tarbijad, - toote pidevad, mõõdukad ja juhuslikud tarbijad (oluline on nn margitruudus ja püsiklientide stimuleerimine), - erinevate ostupõhjuste ja -motiividega tarbijad,
Subjektiivne õigus tähendab põhimõtteliselt seda, et seadusandjast lähtuvalt ja juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile on antud teatud käitumise võimalus. Tegemist on õiguslikult kaitstud huviga. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon Tegemist tänapäevase arusaamaga õigusest. See tähendab, et õigus on siduv kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuur, mida ei saa funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada, seletada, kui lähtuda vaid vabadest indiviididest. Haarab endasse selle, mis seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. Vaja tunnustada, mis seisneb õiguse ja ühiskonna vahel. Õigus on riigil praktiliseks vahendiks, millega saab korrastada, käskida õiguse subjekte, mitte selleks, et parlamendil tööd oleks. Vajalik info, kuidas käituda! Kuidas tuleks õigust ühiskonnas rakendada, seda ütlevad õiguse subjektid ise, kommunikatsiooni kaudu. 8. Positiivne õigus ja õiglus
Me ei saa öelda, et Juku eksrtavertsusest 40 palli on pärit tema vanematelt, sellest omakorda 25% isalt ja sama palju emalt. Nii väita oleks isegi erakordselt rumal. Päritavuskoefitsient tähendab hoopis, et 50% ekstravertsuse populatsioonisisesest muutlikkusest on tingitud geneetilistest erinevustest indiviidide vahel. Muutlikkust saab mõõta näiteks kõrvalekaldumisena keskmisest. · Populatsioon A koosneb geneetiliselt identsetest indiviididest, kes on kasvanud üles väga heterogeenses keskkonnas. · Populatsioon B koosneb geneetiliselt heterogeensetest indiviididest, kuid keskkond on kõigile identne. · Milline on kummaski populatsioonis ekstravertsuse päritavuskoefitsient? Selle teadmiseks pole vaja lisa-andmeid! a) h2=0/0+1=tühihulk b) h2=1/1+0=1 · Seega päritavus sõltub nii keskkonna kui geenide variatiivsusest. · Üldisemalt: päritavuskoefitsient kehtib populatsiooni kohta antud keskkonnatingimuste juures
2. eliit tunnetab end kui privilegeeritud ja domineerivat (võim) kihti ja eeldavad, et sellisena tunnustavad teda ka teised ühiskonnaliikmed 3. muutused eliidis personaalsed, mitte uute struktuuride kombinatsioonid Mida tähendab tänapäeval kõrgklass? Kõrgklass ei ole homogeenne grupp, erinevused määratletud jõukuse omandamise viisi ja ajaga. "Vana raha" ja "uue raha" inimesed. Kõrgklass koosneb väikesest hulgast indiviididest, kes on jõukad ja kellel on võim ning kes saavad oma privilegeeritud seisundi oma lastele edasi anda (~ 1%) Kõrgklassist järgmisena sotsiaalses hierarhias asub teenindav klass, kes koosneb professionaalidest, kõrgtaseme juhtidest ja administraatoritest (~ 5%). 21 Vahepealne klass on sisuliselt laial skaalal mõõdetav keskklass. Keskklass on (arenenud ühiskonnas) suurearvuline, koosneb väga
Regeneratsioon- kaitsekohastumus 81. penetrantsus (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet mingi dominantse mutantse alleeli avaldumissageduse hinnanguna heterosügootide hulgas. Täieliku penetrantsuse korral avaldub kõigil heterosügootidel vastav mutantne tunnus (puue, haigus), mittetäieliku (e. osalise) penetrantsuse puhul aga ainult teatud osal (nt. 90%) vastava genotüübiga indiviididest. Penetrantsus sõltub nii genotüübilisest taustast (nn. modifikaatorgeenidest) kui ka keskkonnatingimustest, milles indiviidid arenevad ja elavad. Ekspressiivsus on alleeli mõju selle alleeli poolt kontrollitava tunnuse arenguastmele. Keskkond ja modifikaatorid muudavad geeni ekspressi, st. tunnuse avaldumist. Seepärast loetakse ekspressiivsuse piire, tunnuse iseloomu ning arenemise astet tunnuse reaktsiooninormiks. 82
Marx eitas rahvuslust - proletariaadil ei ole isamaad, kõigi maade proletaarlaseid liidavad ühised huvid. Olulisemad teosed 1848.a. ilmunud “Kommunistliku partei manifest” ja “Kapital” 1867.a. 3.4.. Marksismi kõrval kujunes hulganisti teisigi sotsialistlikke voole. Oluliseim neist oli anarhism, mis eitas igasugust riigivõimu (vt. Vikerkaar 1998, nr.1-2) Tuleb kõrvaldada riik kui sotsiaalse rõhumise peamine põhjus ja luua vabadest indiviididest koosnev riigita ühiskond. Mitte kapitalism ei ole pahe, vaid riik, mis kaitseb kapitali. ülim ideaal on üksikisiku vabadus, mis toetud võrdusele ja koostööle. Üksikisik teostab end loova töö kaudu - kes ei taha töötada, on harv erand ja käsitletav kui haige. Anarhism kujunes samuti 1840.aastatel Prantsusmaal, termini võttis kasutusele P.J. Proudhon. M. Bakunini juhtimisel kujunes kiiresti poliitiliseks vooluks. kui 1864.aastal loodi sotsialistlikke parteisid koondav I
Regeneratsioon- kaitsekohastumus 81. penetrantsus (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet mingi dominantse mutantse alleeli avaldumissageduse hinnanguna heterosügootide hulgas. Täieliku penetrantsuse korral avaldub kõigil heterosügootidel vastav mutantne tunnus (puue, haigus), mittetäieliku (e. osalise) penetrantsuse puhul aga ainult teatud osal (nt. 90%) vastava genotüübiga indiviididest. Penetrantsus sõltub nii genotüübilisest taustast (nn. modifikaatorgeenidest) kui ka keskkonnatingimustest, milles indiviidid arenevad ja elavad. Ekspressiivsus on alleeli mõju selle alleeli poolt kontrollitava tunnuse arenguastmele. Keskkond ja modifikaatorid muudavad geeni ekspressi, st. tunnuse avaldumist. Seepärast loetakse ekspressiivsuse piire, tunnuse iseloomu ning arenemise astet tunnuse reaktsiooninormiks. 82
Inimene on loomult seltsiv olend. Kõrvuti “enesele- kuuluvuse” teadvustamisega ja enesealalhoiutungiga kuulub tema loomusesse ka pühendumine teistele inimestele. See kasvavat välja loomupärasest hoolivusest oma vanemate ja lähedaste suhtes, seejärel aga laienevat järkjärgult üha suuremale hulgale inimestele kuni inimene tunneb lõpuks enda “kuuluvust” kõigi kaasinimeste juurde. Samas jääb stoikute poliitiline õpetus individualistlikuks. Indiviid hoolib teistest indiviididest üksnes niivõrd, kui ta tunneb neis kui mõistusolendites ära endale sarnased olendid. Hingehoiakuks, mis annab igale ühele oma ja peab vabatahtlikult ning võrdmääraselt silmas ühiskonna huve, on niisugune voorus nagu õiglus. Riik ja ühiskond võivad omada ka positiivset rolli inimese enesealalhoiu jaoks. Kuid olles midagi välist, ei saa nad olla õnnelikkuse tingimuseks. Selles mõttes võtab stoik küll osa ühiskondlik-riiklikust elust, kuid ei seo oma õnnelikkust sellega
................................................................. 76 Lisa 1 ........................................................................................................................................ 80 Lisa 2 Küsitlus .......................................................................................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis
vesi sageli riknenud. Kääritatud joogist koolerat ega düsenteeriat ei saadud - pigem aitas see neid isegi ära hoida. Seega oli alkoholipruukimine inimkonna ajaloos möödapääsmatu. Õnneks oli inimestel maks, mis tootis pidevalt alkoholi lõhustavat fermenti - alkoholdehüdrogenaasi. Paraku pole aga alkoholi lagundamise kiirus kõigil inimestel ühesugune. Vaikset ookeani ümbritsevatel rahvastel (hiinlased, jaapanlased, korealased, maoorid, indiaanlased) kannab 40-70% indiviididest mutatsioone (alkoholdehüdrogenaasi geenidesl, millega kaasneb väga aeglane alkoholi, eriti selle laguproduktide lõhustamine. Neile on alkohol väga paha. Sarnaseid mutatsioone leidub ka araabia maades. Võib-olla on see ka üks põhjusi alkoholikeeluks muhameedluses. Vett välditi ka linnade arenedes ja jõukamate kihtide hulgas. Kuulus on möödunud sajandist pärit sotlaste nali: kui pere liige pidi sõitma üle väina Euroopasse, pandi talle kaasa vähemalt
väliseid (ühendavad erineva taustaga liikmeid) sidemeid; keele säilitamise ja vahetamise funktsioon on liikmete vahel jagatud 4-ks: säilitajad, tugevamad säilitajad, vähem tugevad säilitajad ja vahetajad; kuuluvustunde järgi jagunevad võrgustikuliikmed kuuluvaks või mittekuuluvaks vastavalt nende erinevatele kokkukuuluvustasanditele; võrgustike puhul lähtutakse indiviididest, kelle sotsiaalseid suhteid vaadeldakse; indiviidikesksed indeksid põhinevad sellel, kas indiviidid täidavad vaadeldavaid kriteeriume või mitte. 45. KEEL JA IDENTITEET – keel võib olla enam kui suhtlusvahend, isegi enam kui etnilisuse sümbol, sellest võib saada peamine etniline väärtus. Keelelised identiteedid on ilmselgelt fundamentaalsemad, sest nad on alus suurele osale teistest identiteetidest. Lõppude lõpuks loob just keeles ja keele kaudu inimene enda kui
Seksuaalsus on ajaliselt muutunud. Vanasti peeti suurt naist seksuaalseks, nüüd mitte. Et mees oleks seksuaalselt atraktiivne, on vajalikud isikuomadused: 1.) haritus 2.) võim 3.) välimus. Parim vorm nende kahe eesmärgi täitmiseks: *perekond. Mõlemat potentsiaali kõige paremini realiseeriv vorm. Ühiskonna stabiilsus seotud perekondadega. Perekonnas nähakse ka ühiskonna elementaarosakest. Indiviididest koosnev ühiskond on tugev. Ühiskond koosneb ka perekondadest mida tugevamad pered, seda tugevam ühiskond. Perekond: austus, armastus, usaldus, truudus, hoolitsus. ARMASTUS Kreeka keeles erinevad varjundid sellele: · Eros erootiline armastus · Storge heasoovlikkus, meeldivus · Filia kahe sõbra vaheline armastus. Platon pidas ülimaks · Agape emaarmastus lapse vastu; Jumala armastus inimese vastu. Tingimusteta, lõputu
1. Arutle, mis on peamine juhusliku geneetilise triivi põhjus (põhjused)? Milline on triivi peamine (peamised) mõju (mõjud) populatsioonile? [Katre] Juhuslikku geneetilist triivi põhjustavad eelkõige muutused väikestes populatsioonides, näiteks pudelikaelaefekt (drastiline populatsiooni vähenemine) või asutajaefekt (populatsioon saab alguse väga vähesest arvust indiviididest). Geneetiline triiv viib alleelide või genotüüpide fikseerumiseni või kadumiseni populatsioonis. Triiv suurendab inbriidingu koefitsenti ja teatud alleelide eemaldamisel populatsiooni homosügootsust. Alleelisageduste kõikumine on suurim just väikestes populatsioonides. Sellistel juhtudel on oht, et haruldased alleelid lähevad populatsioonist kaduma ja geneetiline mitmekesisus väheneb. Triiv võib
omavahel sarnaste isendite gruppidest. Vahevorme selliste gruppide vahel peaaegu ei esine. See nähtus ongi olnud aluseks organismide rühmitamisel liikideks. Bioloogiline liigikontsenptsiooni kohaselt koosneb liik reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest. Liigikaaslased tunnevad üksteist ära ja liik kujutab endast looduses samaviisi reaalset üksust nagu näiteks rakkudest koosnev organism või omavahel suhtelvaist indiviididest moodustunud parv. Bioloogilise liigi aluseks on suguline äratundmine, geneetiline, füsioloogiline ja käitumuslik sobivus. Nominalistliku kontseptsiooni kohaselt on liik kokkuleppeliste piiridega, sarnaste isendite kogum. Nominalistliku vaate järgi on reaalsed üksnes isendid, mistahes taksonid on aga inimeste poolt ette nähtud tunnuste alusel moodustatud abstraktsioonid. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks homoloogia ehk ehitusplaaniline sarnasus.
Satanism- 19 saj kirjanduses üldine moevool. Kuri tegu on tõeliselt spontaanne. Sartre järgi seletub see B püüdega jääda alatiseks karistatava lapse seisundisse, säilitades nii enesest kõrgema moraalinormi. Süüfilis- M.Butori järgi oli B kujutluses kirjanikukutsumuse võrdkuju. Süüfilis on märk ebakorrapärasest seksuaalsusest, mille eesmärgiks pole mitte laste sigitamine, vaid nauding, lõbu, erotism. Süfiliitikul on küljes pitser, mis teda eristab kõigist teistest indiviididest, vastandab ta seltskonnale, annab talle teatava hüperindividuaalsuse. B sai süüfilise juba kolledzi ajal oma esimestest bordellikülastustest enne 1840 aastat. 34. Arutlege Baudelaire'i luulest lähtuvalt järgmiste märksõnade üle: surm, saatan (kuri), armastus. Baudelaire on nimetatud inetuse ja kurjuse poeediks. Ta presenteerib oma teostes võigast ja ebameeldivat: surma, haigusi, puudeid ja kannatusi. Poetiseerib haiglast, ebaloomulikku ja anomaalset. Kohutavaid visioone tekitav B
ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse ostmiseks. Tarbijateks võivad olla: üksikisikud, pered (kodumajapidamised); organisatsioonid (organisatsiooniturul on vähem ostjaid, kuid ostud on suuremad ja regulaarsemad): o organisatsiooniturg (tootmisvahendite ost ja müük); o kaubandusturg (ost edasimüügiks); o ametkonnaturg. Indiviididest tarbijad ostavad mingit kaupa või teenust, sest nad usuvad, et nad vajavad seda. Tarbijate vajadused ja soovid võib jagada kolme üldisesse gruppi: 1. baasvajadused: igapäevaseks eluks vajalik toit, riietus, peavari ja puhkus. Ainult siis, kui need vajadused on rahuldatud, tehakse muid oste; 2. luksussoovid: lisanduvad minimaalsetele äraelamisvajadustele. Siinjuures muutuvad olulisemaks stiil, mood, maitse, mugavus jne; 3
annaabi.ee 
