Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Toulouse-lautrec (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis lõppes aasta hiljem viimase surmaga See kõik veenis Alphi ja Ad?
Vasakule Paremale
Toulouse-lautrec #1 Toulouse-lautrec #2 Toulouse-lautrec #3 Toulouse-lautrec #4 Toulouse-lautrec #5 Toulouse-lautrec #6 Toulouse-lautrec #7 Toulouse-lautrec #8 Toulouse-lautrec #9 Toulouse-lautrec #10 Toulouse-lautrec #11 Toulouse-lautrec #12 Toulouse-lautrec #13 Toulouse-lautrec #14 Toulouse-lautrec #15 Toulouse-lautrec #16 Toulouse-lautrec #17 Toulouse-lautrec #18 Toulouse-lautrec #19 Toulouse-lautrec #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kat1ke Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
ppt

Toulouse-Lautrec

Toulouse-Lautrec 1864-1901 Fakte Toulouse-Lautrec'i elust ja loometööst · Henri de Toulouse-Lautrec sündis Prantsusmaal Lõuna-Püreneede piirkonnas Tarni departemangus Albi linnas. · Ta oli 151cm pikk. · Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, mis oli oma prestiizi suurelt jaolt kaotanud. · Ta sai kuulsaks Moulin Rouge'i reklaamplakatiga. · Ta äratas uuesti ellu peaaegu unustatud litograafia. · Ta elas Montmartre'il ja teda kutsuti Montmartre'i hingeks · 1888 hakkas Toulouse-Lautrec valima motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. · Teda mõjutasid Degas, Paul Gauguin ja jaapani puulõige. · Toulouse-Lautreci sõprade hulgas olid kirjanik Oscar Wilde ja anarhist Félix Fénéon. Tal oli kokkupuuteid ka Vincent van Goghiga. · Henri de Toulouse-Lautrec suri alkoholist ruineeritud tervise tõttu oma mõisas Malromés (vanemate lossis). · Ta on maetud Verdelais'

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

Henri de Toulouse-Lautrec

Henri de Toulouse-Lautrec Henri de Toulouse-Lautrec sündis 24.novembril 1864 Prantsusmaal ja suri 9.septembril 1901 Malromes Pariisis. Ta oli prantsuse impressionistlik kunstnik. Kuulasimaks sai ta Moulin Rouge reklaamplakatiga. Elukäik Henri de Toulouse-Lautrec sündis Prantsusmaal Lõuna-Püreneede põhjaosas Tarni departemangus Albi linnas. Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, kes kunagi oli väga prestiizikas, kuid oli oma prestiizi suurel määral kaotnud. Tema vanemateks olid krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Adele de Toulouse-Lautrec. Henri veetis oma lapsepõlve Bosci lossis ja Celeyrani lossis Narbonne'i lähedal. Henri murdis 13-aastaselt vasaku jala ja 15-aastaselt parema jala. Kuna ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuudulikuse all, siis tema jalgade kasv jäi seisma. Tema ülakeha oli normaalses suuruses, kuid jalad palju lühemad kui täisealisele mehele omased. Tema pikkuseks oli 150 cm. Kuna tal oli see puue siis alguses pidi at palju aea vooids ole

Ajalugu
thumbnail
1
odt

Henri de Toulouse-Lautrec.

tremens´ini. 1899 saatis ema ta Neuillysse võõrutuskuurile. Henri de Toulouse-Lautrec suri alkoholist ruineeritud tervise tõttu oma mõisas Malromes. Ta on maetud Verdelais´sse, mõne kilomeetri kaugusele oma sünnikohast. Suurem osa oma piltidest pärandas Henri oma sünnilinnale Albile, kus 1922 avati Toulouse-Lautreci muuseum. Tema pildid on jäänud reklaami verstapostiks. Henri maali hind võib ulatuda 15,5 miljoni USA dollarini. Et Toulouse kasutas sageli odavat paberit või pappi, siis on tema tööd sageli halvas seisukorras. Tema tuntumad maalid on ,,Ambassadeurs: Aristide Bruant" , ,,Rue des Moulins´i salongis" , ,,May Belfort" , ,,Tualett".

Ajalugu
thumbnail
17
doc

Henri de Toulouse-Lautreci referaat

Kuressaare Gümnaasium Henri de Toulouse-Lautrec Referaat Koostaja: Liis Kadakas Kuressare Gümnaasium Klass: 11 A Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Noorus Albis 1864-1882..................................................................................................................4 Lapsepõlv ja perekond................................................................................................................. 4 Varajased tööd............................................................................................................................. 4 Kunstnikukutsumus......................................................................................................................5

Kunstiajalugu
thumbnail
1
docx

HENRI DE TOULOUSE-LAUTREC (1864-1901)

HENRI DE TOULOUSE-LAUTREC (1864-1901) Henri-Marie-Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa nägi ilmavalgust Albis oma tädi majas 24. novembril 1864.a tugeva äikese ja rajuilma ajal.Tema vanemad olid lähisugulased- nõod ja pärinesid vanast krahvi suguvõsast. Lapsest saadik võitles Henri tõbedega. Ta põdes haigust, mida ei suudetud kunagi diagnoosida, kuid , mis tulenes vanemate veresugulusest. Henri noorema venna surm ühe aasta vanuselt andis vanematele tõuke kooselu lõpetamiseks. Isa ei leppinud kunagi poja nigela tervisega ja ema hellitas poja ära. Esmalt tegeles Henriga koduõpetaja. Varakult ilmnes poisi kirg joonistamise vastu. Seda ajendas ka asjaolu, et perekonnas oli kunstiharrastus traditsiooniks (Henri vanaisa, isa ja onu olid head joonistajad).Ema kiitis Henri püüdlused kunsti vallas heaks ning püüdis igati nooruki võimeid arendada. Kõik laabunuks hästi, olnuks poisi tervis veidi tugevam. Henri murdis parketil libastudes jalaluu, mis ei kasvanud arstide pingutu

Kunst
thumbnail
20
docx

Inglise 17.-18.sajandi kunst

Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) ­ varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolo

Kunstiajalugu
thumbnail
11
docx

Barokk, impressionism, klassitsism, Ameerika kunst, Eesti kunst, Vene kunst, postimpressionism, juugent, romantism ja realism

07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) ­ sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihe

Kunstiajalugu
thumbnail
20
docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 000­3000 e.m.a. neoliitiline kunst 4000­1530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Egiptus u 3000­1100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.­539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480­323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.­476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 527­1453 Bütsantsi kultuur u 862­1582 vanavene kunst 7.saj. lõpp­5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493­604 merovingid 717­962 karolingid 10. saj.­1192 romaani stiil 1108­1485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj varar

Kunst



Lisainfo

referaat

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun