Liberalism, konservatism, sotsialism (0)

12aj Poliitilised ideoloogiad
Liberalism , konservatism , sotsialism
Liberalism
Termin pärineb ladina keelest: liber – vaba ehk vabameelsus. On suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis
lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 19. sajandi algul nimetas üks Hispaania
seadusandliku kogu fraktsioon ennast liberaalideks. Prantsusmaal nimetas viigipartei end 1849. aastal ümber
Liberaalseks Parteiks.
Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides erinevalt tõlgendatud. Kui USA-s seondub liberalism põhiliselt
inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis
Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut,
kes ei poolda piiranguid majanduses ( maksud ettevõtlusele, tollipiirangud , piirangud vabale konkurentsile).
Tuntud esindajad: Niccolò Machiavelli, Thomas Hobbes , John Locke , Charles de Montesquieu, Adam Smith,
Thomas Jefferson, Abraham Lincoln, Woodrow Wilson, Milton Friedman, Francis Fukuyama.
Konservatism
Termin pärineb ladina keelest (conservare) ning tähendab säilitamist, samuti alalhoidlikust ehk vanameelsust. On
enamasti parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele.
Konservatismi loojaks peetakse eelkõige šoti filosoofi Edmund Burke'i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha
kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult , stabiilselt traditsioonide vaimus . Ta pidas
vajalikuks säilitada ühiskonna elus võimalikult palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja
toimivad , seevastu uute lahenduste puhul ei või kunagi teada, kas need ka reaalselt töötavad. Revolutsiooni pidas
Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Burke leidis, et muudatused on küll paratamatud,
aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolutsioon lõhub aga traditsioone ehk põhiväärtusi, mis on aga tema
arvates peamiseks ühiskonda koos hoidvaks jõuks. Nende alla paigutab ta sisuliselt ka eetika ja moraali.
19. sajandi algusest II maailmasõjani oli konservatism üldiselt meelestatud demokraatia vastaselt, sest leidis, et
lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, et
vältida populistide võimule pääsu. Konservatiivide jaoks ongi esmatähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikindiviid
nagu liberalismis. Erinevalt viimasest leiavad konservatiivid , et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja
seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes´i raamatust " Leviaatan ", kus oli
kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide
arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida.
Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid,
eriti majanduspoliitikas.
Peamised seisukohad. Vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb
ka ebavõrdsus. Püüdlus ongi, et ebavõrdsus oleks võimalikult väike. Poliitiline võim põhineb traditsioonidele,
tavadele ning pärimustele. Valitsemine tuleb usaldada loomulike liidrite kätte. Juhtide paikapanemisel on
inimese kvaliteet tähtsam kui valimised ise. Rahvuslus on kasulik, kuna seob rahva ühte.
Tuntud esindajad: George W. Bush, Winston Churchill, Silvio Berlusconi, Margaret Thatcher.
Sotsialism
Ladina keeles societas – ühiskond, socialis – ühine, ühiskondlik; communis – ühine. Sotsialism on vasakpoolne
ideoloogia. Sotsialismi alla kuulub palju allharusid: kommunism , sotsiaaldemokraatia, marksism jne.
19. sajandil hakkas majandusarengu tulemusena kiirelt kasvama linnaelanikkond. Samas aga hakkasid neid
ähvardama tööpuudus ning hoolekande ja sotsiaalkindlustusesüsteem tol ajal praktiliselt puudus. Nii kasvas
kiiresti see rahvastiku osa, kes soovis oma sotsiaalse olukorra parandamist. Liberaalid jäid seisukohale, et riik ei
tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Vaba võistlus ja turuseadused peavad valitsema nii majanduses
kui ka ettevõtjate ja töötajate vahelistes suhetes. Sotsialism ongi reaktsiooniks liberaalsetele ideedele ja varasele
kapitalismile. Sotsialistlikud parteid olid enamuses linlaste ühendused , mistõttu maaelu probleemidele ei
pööratud tähelepanu – arvati et eraomandus on kõige halva algus (kuna tootmisest võtab osa kogu ühiskond,
tuleb toode kogu ühiskonna vahel ära jagada). Loomulikult selline asi maarahvale ei meeldinud. Kommunistlik
sotsialism eitab individualismi ja tähtsad pole ka traditsioonid ja religioon . Eitatakse ka rahvuslust. Selle asemel
rõhutatakse töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust (kõigi maade proletaarlased ühinege!). See vähendas
aga sotsialismi mõju rahvusliku rõhumise all kannatavate rahvaste juures.
Tuntud esindajad: K.Marx, F. Engels , V. Lenin .