Kuidas sotsioloogia mind mõjutab? (0)

Kuidas sotsioloogia mind mõjutab?
Essee aines sotsioloogia
Saamaks teada, kuidas sotsioloogia mind mõjutab, tuleb esmalt otsida vastust küsimusele „Mis on sotsioloogia?“ Esimesena tulevad pähe sotsioloogid Saar ja Poll ning nende poolt pidevalt läbiviidavad uuringud, millest enam huvi pakkuvad ja samas ka ärritavamad on minu jaoks kindlasti need, mis jälgivad erakondadele jagatavat toetust. Sellest tulenevalt ütleksin, et sotsioloogia on uuriv teadus, mille üheks väljundiks ongi uuringute läbi viimine .
Kui vaadata, mida selle kohta arvavad autoriteedid, siis Võõrsõnastiku järgi on sotsioloogia ühiskonnaõppetus, ühiskonna talitlemist, selle liikmete sotsiaalse käitumise seaduspärasusi uuriv teadus. Vikipeedia järgi on sotsioloogia on nii metodoloogiliselt kui temaatiliselt väga lai teadusala. Traditsiooniliselt on keskendutud sotsiaalse kihistumise , klasside, mobiilsuse ja religiooni, ilmalikustamise, õiguse ja kõrvalekallete uurimisele. Kuna kogu inimtegevus sõltub sotsiaalselt struktuurist ja indiviididest, siis on sotsioloogia fookus laienenud ka tervise-, militaarsete ja karistusasustuste, interneti ja isegi sotsiaalse aktiivsuse teaduslikule uurimisele. Seega on sotsioloogia teadus, mis on keskendunud uurimisele. Siiski peetakse eri kultuurides (ameerika, inglise, saksa, prantsuse, vene jt) sotsioloogia teoreetilisteks allikateks ka ühiskonnateaduste osi ning filosoofiakoolkondi ja –suundi ( Aimre 2006:14).
Kuna tegemist on teadusega, siis on selge, et seda peab saama õppida. Sellest tulenevalt ongi sotsioloogia eraldi erialana ülikoolis õpitav ning samas kuulub samuti õppeainena paljude erinevate erialade õppekavasse. See on kindlasti üks konkreetne valdkond , kus sotsioloogia iga tudengit vähemal või rohkemal määral mõjutab. See on valdkond , millest tuleb ettekujutus saada ja ideaalis osata nende teadmistega ka midagi peale hakata. Kindlasti on hea teada, mida on teadlased ühiskonna toimimisest arvanud ja vaadata, kas need teadmised ja seaduspärad ka täna toimivad . Samuti, kuidas on see distsipliin kujunenud ning teada sellesse valdkonda panustanud teadlasi: Karl Marxi, Emile Durkheimi, Max Weberit ja Auguste Comte ’i, kellest viimast peetakse ka sotsioloogia kui iseseisva teaduse rajajaks (Aimre 2006:14).
Sotsioloogia jaotatakse kaheks osaks – teoreetiliseks ja empiiriliseks ehk konkreetseks
osaks (kr empeiros ‘empiiriline, kogemustel põhinev, vaatlus loomulikes tingimustes’). Empiiriline sotsioloogia kujunes 1920ndatel ja 30ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides, levides sealt üle maailma. Empiirilised uuringud jagunevad akadeemilisteks ja rakenduslikeks. Rakendusuuringute tähtsus tõuseb, need muutuvad teatud osas iseseisvaks, hõlmates kõiki inimtegevuse valdkondi (vaba aja veetmisest sõjanduseni) (Aimre 2006:72). See teine osa on ühtlasi ka see osa, mis mind sotsioloogias kõige enam puudutab ja huvitab . Minu jaoks on uuringud kõige praktilisemaks valdkonnaks sotsioloogiast, seda nii sellest küljest, et omada ettekujutust sellest, mis asi on uuring kui teiste poolt läbiviidud uuringutega tutvumise ja nende rakendamise seisukohast .
I. Aimre ütleb, et tänapäeva arenenud ühiskonda ei kujuta ette ilma sotsioloogiliste uuringuteta ja nende tulemuste rakendamiseta eluolus , tootmises, äritegevuses, juhtimises, riigikaitses, noorsooprobleemide lahendamisel, hariduse valdkonnas, poliitikas, linnade planeerimisel jms (Aimre 2006:11). See on ka minu arvamus. Kui kõne alla tuleb mõni minu jaoks tundmatu või seni mitte mind puudutanud valdkond, näiteks sooline võrdõiguslikkus, siis ikka vaatad, milliseid uuringuid selle kohta tehtud ja milliseid tulemusi saadud. Tulemuste tõlgendamine on veel üks käega katsutav koht, mille kaudu sotsioloogia mind mõjutab, täpsemalt siis need teadmised, mis juba sotsioloogiast saadud on. Esimese asjana vaatan ju ikka, kes on uuringu teinud, kelle tellimusel ja milline on olnud valim . Kindlasti tasub ära märkida, et mida suuremad on enda teadmised valdkonnas, seda kriitilisemalt kõikvõimalikesse uuringutesse suhtud . Seega teine valdkond, milles sotsioloogia mind kindlasti mõjutab on uuringute tarbimine.
Siiski ei saa märkimata jätta, et lisaks uuringute tarbimisele on igal tudengil vajalik ka endal teadustööga tegeleda, see tähendab kirjutada valmis lõputöö, mis eeldatavasti annab ka väikese uuringu mõõdu välja. Selleks on aga vaja algteadmisi sotsioloogiast ning uurimismeetoditest. Seega võibki kokkuvõtvalt öelda, et sotsioloogia mõjutab mind läbi selles distsipliinis omandatud teadmiste ning läbi erinevates valdkondades läbiviidavate uuringute, mille tarbijaks ma ennast loen. Lisaväärtuse annab igale uuringule alati see, kui mõni sotsioloog selle kohta arvamust avaldab. Näiteks Tõnis Saartsi väljaütlemise on alati huvipakkuvad.
Kasutatud kirjandus

Aimre, I. 2006. Sotsioloogia. Tallinn, Sisekaitse Akadeemia

1999. Võõrsõnastik. Tallinn, TEA Kirjastus

https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsioloogia