EUROOPA - UKSEST SISSE ja VÄLJA (0)

EUROOPA - UKSEST SISSE ja VÄLJA
Kui mõelda uksest, siis tuleb millegipärast kohe silme ette maja. Selline soliidne , korralik, kindel ja turvaline kivimaja – minu kodu, minu kindlus, nagu inglased armastavad öelda.
Kujutledes Euroopa Liitu ühe suure, vägeva ja korraliku kortermajana, peaks seegi välja nägema soliidne ja turvaline nii seest kui väljast. Sellise mastaabiga maja eeldaks kindlasti ka uhkes univormis uksehoidjat, kes lahkelt naeratades oma inimesed sisse laseb ning kutsumata külalised viisakalt välja juhataks.
Mis toimub aga tegelikkuses? Uks paugub pidevalt, rahvamass trügib kontrollimatult sisse-välja, uksehoidja lüüakse vahetevahel pikali või sõimatakse teda ebatsensuursete sõnadega. Korterites (olgu need antud juhul võrreldavad Euroliidu liikmeteks hakanud riikidega), käib elu, nagu kortermajades tavaliselt: kus peetakse pidu või lausa ohjeldamatult prassitakse, kus elatakse vaikselt ja tagasihoidlikult, lärmi ja kärata. Mõnes toas käib lausa kaklus , teist remonditakse, kolmas aga on müüki pandud – ehk leidub tahtjaid. Osa aknaid on puruks pekstud, inimesi ronib sealt sageli sisse-välja ja politsei ei tee teist nägugi. Ohjeldamatuid prassinguid pidavates korterites lekivad pidevalt purjus peremeeste tõttu torud, uksed on lääbakil, kempsud umbes ja vannid vanarauaks maha müüdud. Rahulikumad ja viisakamad elanikud püüavad omaette hoiduda ja vaikselt edasi elada, ent trepikodades ja koridorides puhkeb sageli ka kaklusi, mille lahutamiseks tuleb politsei kohale kutsuda. Kaklejatesse suhtutakse millegipärast leebelt ja enamasti pokri neid ei pisteta, piirdutakse vaid leebe naeratuse saatel hoiatamisega. Eriti soositud on kõiksugu vähemused, alustades eriti lühekestest indiviididest, kes seetõttu võivad alaväärsuskompleksi all kannatada ning lõpetades seksuaalvähemustega.
Kuidas toimiks normaalse maja peremees sellise segadiku puhul endale kuuluvas majas ? Võime ju vabalt tõmmata paralleeli tolle kujutlusmaja ning Euroliidu vahele, kuna sarnasused on ilmsed. Normaalse maja peremees võtaks kamba sõpru, tuleks ühel õhtul kohale ja tõstaks maja joodikutest ja prassijatest tühjaks, kuna neil on kõigil juba mitme aasta üür maksmata, korterid lagastatud, mööbel lõhutud ja elektrit varastavad kah, sindrid. Viisakad ja vaiksed elanikud saaksid aga soodustusi üüriarvete maksmisel, remondi tegemisel ja uute majapidamistarvete muretsemisel. Samuti puhastaks peremees maja kõigist kontvõõrastest ja juhukülalistest, kes siia-sinna pidukampa tilpnema jäänud ning ära ei kipugi minema.
Mis toimub aga meie suurepärases Euroopa Liidus, kuhu meid meelitati suurte lubadustega helgest tulevikust, meie korteri (Eesti) poolmuidu tehtavast euroremondist ning vabadusest ja suveräänsusest, mis sellega pidi kaasnema? Prassijad riigid - Kreeka, Portugal , Hispaania , laristaja Iirimaa – vaiksed ja vagurad korterikesed, nagu Eesti, on nüüd sunnitud priiskajate arved kinni maksma! Kas sellist Euroopat me tahtsimegi? Ning hädadel ei paista lõppu tulevat, sest omad probleemid on isegi Euroopa juhtriikidel Saksamaal ja Prantsusmaal, siinkohal tuletaksin meelde neid piltlikuks maalitud läbustajaid, kes võõras toas põrandale sülitavad ning luba küsimata sinu sohvale magama keeravad. Inglismaa majandusel tundub samuti juba suur auk sees olevat, niisiis oleks parim soovitus Eestile sellest euromajast vaikselt välja hiilida, enne kui katus pähe kukub .