Retsensioon R1 (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Informaatika teaduskond
Automaatikainstituut
Kristiine Kaasik
120719IAPB
Retsensioon R1
Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus
Juhendaja :
Rein Paluoja
Dotsent
Tallinn 2013
Eesmärgid
Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes.
Põhisõnum
Retsenseeritava töö põhisõnumiks on, et tuleb mõelda hoolikalt, mida tehakse, sest praegu valitud otsused mõjutavad tulevikku. Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil pole nii palju ajalist ressurssi, et nad saaksid enda aega ette planeerida . Arenenud maades tehakse halbu valikuid kogenematusest ja sellepärast peavad vanemad lapsi mõjutama, et lastel oleks parem tulevik. Tuleb eemaldada kogenematus, pohhuism ning harimatus , siis inimesed lõpetavad halbade valikute tegemise.
Leidke retsenseeritavast tekstist

Sissejuhatus – „Juba Vana- Rooma oraator , riigimees ja filosoof Cicero on väitnud: “Inimene on tihti iseenda suurim vaenlane.”. Nii ajalugu kui ka ennast
ümbritsevaid inimesi vaadeldes, võib tõepoolest leida palju seda tsitaati
illustreerivaid käitumisviise. Näiteks Esimene maailmasõda sai alguse vaid
inimeste tahtmisest mängida kangelasi ja selle põhjuseks ei olnud üldise heaolu
levitamine. Kust tuleb selline pimedus kaugemasse tulevikku jäävate tagajärjede suhtes ning kuidas on võimalik muuta maailm jätkusuutlikumaks?“

Kokkuvõte – „Üldiselt on pikas perspektiivis halbade valikute tegemise põhjuseks nii kogenematus, harimatus kui ka pohhuism. Selleks, et kogu inimkonnast välja juurida enesehävituslikke tendentse, tuleb kõige pealt alustada enesest ja harida end piisavalt, et teha õigeid valikuid. Edasi tuleks aidata neid, kellel pole võimalik kulutada ajalisi ressursse jätkusuutliku eluviisiga tegelemiseks .“

Teemaarenduse olulisemad mõtted

• Kolmanda maailma riikides Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja osaliselt Aasias on probleeme igapäevase ellu jäämisega, selle tõttu ei hooli need inimhulgad sugugi loodusele tehtud kahjust ega säästlikkusest.
  
• Ei keskenduta üksikute indiviidide endahävituslikele tendentsidele.
  
• Taoline riske mitte arvestav suhtumine tuleneb noorte kogenematusest ning oskamatusest tulevikku kindlustada.
  
• Kuigi on võimatu kogu elu nii ette planeerida, on vähegi haritutel inimestel siiski kerge tajuda ära, milliseid otsuseid tuleks vastu võtta ja millised tagajärjed võivad nendega kaasneda.
  
• Tema sõnul peaksid inimesed oma valikuid hoolikalt ette planeerima, nagu malemängija planeerib oma käike. Kuigi on võimatu kogu elu nii ette planeerida, on vähegi haritutel inimestel siiski kerge tajuda ära, milliseid otsuseid tuleks vastu võtta ja millised tagajärjed võivad nendega kaasneda.
  
• Selleks, et parandada kogu inimkonda enesehävituslikest tendentsidest, tuleb kindlasti alustuseks ajada oma probleemid halbade harjumustega joonde ning vältida tuleviku-minale viga tegemist.
  
• Kahjuks on isikuid, kes enam ei vaevu ennast muutma , kuna nad ei võta tulevikus asetsevaid ohte tõsiselt. See ei pruugi tulla harimatusest ega kogenematusest, vaid lihtsalt puhtinimlikust kangekaelsusest ja ka sellest, et ta ei vaatle ennast ja tuleviku-mina sama isikuna.
  
• Nimelt on tarvilik harida noorsugu ning õpetada neile vastutuse põhitõdesid. Nii kasvavad neist haritud inimesed, kes oskavad teha õigeid valikuid.
  
• Arengumaades olevate sotsiaalsete ja majanduslike piirangute tõttu toimub suuremate muutuste sisse viimine kahjuks väga valulikult ja vaevaliselt. Jõud seisneb aitajate suurtes numbrites.
  

Annotatsioon
Retsenseeritava töö eesmärgiks on pöörata tähelepanu sellele, et inimesed mõtleksid nende valikute üle, mida nad teevad, sest igal valikul on tagajärjed, mis mõjutavad nii nende enda kui ka teiste tulevikku. Samuti ka tuua antud probleemi suhtes välja arengumaade ja arenenud maade erinevused.
Olulisemad käsitletavad probleemid on arengumaades tehtavad valikud – seal ei hoolita loodusest nii palju kui arenenud maades ning probleemiks on ka sealne halb haridus . Arenenud maades teevad inimesed nooruses halbu valikuid ning on inimesed, kes ei vaevugi ennast muutma, nad ei võta tulevikus valitsevaid ohte tõsiselt.
Olulisemad järeldused ja tulemused on, et noored teevad halbu valikuid kogemuste puudumiste pärast ning arengumaades tehtavad halvad valikud on põhjustatud sellest, et neil puudub piisav ajaline ressurss. Samuti, arenenud maad peavad aitama harida arengumaade noori ning tuleb loota , et inimesed, kelle loomuses on hoolimatu suhtumine tulevikku, läbivad mingit kogemust, mis muudab nende mõttemaailma.
Positiivne tööst
Meeldis, et välja olid toodud erinevad argumendid ja et probleemi vaadati arengumaades ja arenenud maades erinevalt, sest neid ei saa tõesti kokku üldistada , kuna nende maade olukord hariduse ja tervise seisukohalt on juba väga erinevad. Nõustun autoriga , et arengumaade inimesi tuleb harida ja selleks peavad arenenud maad neid aitama. Peale selle nõustun ka sellega, et noored teevad tihti valesid valikuid, sest neil puudub kogemus. Samuti meeldis, et oli toodud erinevaid huvitavaid näiteid, et tööd sisukusega rikastada. Peale selle meeldib, et on kasutatud erinevate filosoofide tsitaate ja et esimene sisulõik algab ajalooga . Teksti oli kerge ning huvitav lugeda ning see haaras mind kaasa.
Negatiivne tööst
Ei meeldi, et arengumaadest räägitakse esimeses sisulõigus ja siis vahepeal ei räägita ning jälle uuesti alles viimases sisulõigus, lõigud peaksid olema paremini paigutatud. Ei nõustu, et üksik indiviid ei suuda kolmanda maailma riikide vaevade suhtes midagi ette võtta, kõik algabki väikselt ja väikesest abist on ka kasu. Väike abi ei muuda küll üldpilti drastiliselt, kuid teeb seda vaikselt ja tasapisi, nagu öeldakse „Tasa sõuad, kaugele jõuad.“ Arvan, et see lause peab ka siin paika. Minu jaoks on ka arusaamatu see, et mida need väikesed grupid Faccebookis ja mujal teevad, et loodust säästa. Nad küll räägivad, aga tihti on reaalsest tegutsemisest asi kaugel.
Sisukord

Sissejuhatus

Punktid, millega nõustun

Punktid, millega ei nõustu

Hinnang probleemikäsitlusele ja kompositsioonile

Põhjendatud hinnang keelekasutusele ja terminoloogia tundmisele, vormistus

Kokkuvõte
Retsensioon
Retsenseeritavaks tööks on „Enesehävituslikud tendentsid“ ning selle essee eesmärgiks on panna inimesi mõtlema, mida ja kuidas teha, et praegu tehtud otsused ei mõjutaks nende ega ka teiste tulevikku negatiivselt, samuti on ka eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused antud probleemi suhtes. Töö sisu algabki nende kahe äärmuse, arengumaade ja arenenud maade võrdlusega ja keskendub looduse säästmisele, läheb edasi enesehävituslikele tendentsidele, kogenematusele ja etteplaneerimisele. Seejärel räägib autor sellest, et paremuse saavutamiseks tuleb alustada iseendast, järgmisena räägib autor kangekaelsusest ja lõpetab essee sellega, et arengumaade inimesi tuleb harida. Essee põhisõnumiks ongi see, et inimesed peavad hoolikalt mõtlema nende otsuste üle, mida nad teevad, sest iga väiksemgi valik mõjutab tulevikku. Arengumaades tehtavad halvad valikud tulevad harimatusest ja ajalise ressursi puudumisest, kuid arenenud maades tehakse neid kogenematusest ja pohhuismist.
Essees on nii negatiivseid külgi, kui ka positiivseid. Minu jaoks oli positiivne see, et autori töö on sisukas ja hoolikalt tehtud. On toodud palju illustreerivaid näiteid ja ka tsitaate. Nõustun autoriga, et arengumaade inimesi tuleb harida ja selleks peavad arenenud maad neid aitama, ilma meie abita ei saa nemad hakkama ja selle tõttu kannatab kogu maailm. See, et meie Eestis sorteerime prügi ja piirame mürgiste gaaside sattumist õhku, ei tähenda, et meil on siin igavesti kõik puhas. Reostatud kohtadest tuleb kõik ikkagi ringiga uuesti siia, sellepärast on oluline arenenud maadel tegeleda probleemidega ka mujal, kus puudub selle jaoks rahaline ressurss ning aeg. Nõustun samuti, et enda käike tuleb hoolikalt ette planeerida, kuigi see alati ei ole võimalik, tuleks seda üritada, sest see aitab vältida probleeme, mis võivad tekkida tulevikus. Tuleb endale teadvustada, et helgema tuleviku saamiseks tuleb juba nooruki eas sellele mõelda. Nõustun ka sellega, et tihti teevad noored valesid valikuid, sest neil puudub kogemus, sellepärast annavadki vanemad enda lastele nõu, milline valik oleks pikemas perspektiivis kasulikum. Noored aga ei taha kuulata enda vanemaid, sest neil puudub kogemus ja mõistus arvab teisiti, kui on nende vanemate arvamus. Minu jaoks toob autor essees välja palju punkte, millega ma nõustun.
Retsenseeritavas töös oli ka negatiivset. Ei nõustu autoriga, et üksik indiviid ei suuda arengumaade vaevade suhtes midagi ette võtta. Arvan, et väike heategu ei muuda küll maailmapilti drastiliselt, kuid teeb seda tasapisi, nagu öeldakse „Tasa sõuad, kaugele jõuad.“. Ka väike heategu on heategu ja tihti ei saagi tervet probleemi eemaldada, vaid tuleb alustada väiksematest asjadest ning üksikutest indiviididest ja siis alles hakkavad ka suuremad probleemid laabuma. Autor toob välja väikesed rühmitused, mis tegelevad looduse säästmisega. Minu jaoks arusaamatu, mida need väikesed rühmitused erinevates sotsiaalvõrgustikes looduse parandamisega tegelikult korda saadavad. Inimesed lihtsalt arutavad ja räägivad, et probleem on ja sellega tuleb tegeleda, kuid reaalselt on vaid üksikud grupid, kus reaalselt ka toimub tegevus, et meie järeltulijatel oleks siin maailmas parem elada. Looduse säästmine on aktuaalne teema küll, mina tean ja teavad ka mu sõbrad, et prügi ei tohi maha visata ja ühistransport on loodusele parem kui üksikud sõitvad autod. Kahjuks aga näen, kuidas need samad sõbrad viskavad prügi maha ja käivad iga päev autoga koolis, selle asemel, et bussiga minna.
Arvan, et probleemikäsitlus on hea, on toodud palju erinevaid argumente ja näiteid, mis toetavad autori arvamust, kuid on ka kohti, mis on jäetud põhjendamata, näiteks eelpool mainitud väikesed grupid Facebookis. Retsenseeritava töö sisu on mitmekülgne, põhjalik ja arukas. Esseed lugedes saab aru kirjutaja huvist teema vastu ja tema soovist luua parem maailm. Arvan, et teemale oli lähenetud hästi ja erinevatelt külgedelt.
Autori keelekasutus oli kergesti arusaadav, polnud kasutatud raskeid võõrsõnu ega termineid. Tekstist saab aru ka noor põhikooli õpilane, kes ei tea veel võib-olla nii palju antud teemast. Samas võib mõnele targemale lugejale see essee jääda igavaks ja veidi sisutuks. Vormistuse oleks võinud veidi paremini teha – esimene ja viimane sisulõik oleks pidanud järjest olema, sest mõlemad rääkisid arengumaadest, vahepeal nendest eraldi juttu ei olnud.
Olen rahul antud retsenseeritava tööga, ta täitis oma eesmärki – mõtlen rohkem enda valikute üle, et ei tekiks tulevikus probleeme minul endal ning ka teistel. Essee teema on tänapäeval väga oluline eriti noortele, arvestades igapäevaseid uudiseid ajalehtedes noortest roolijoodikutest, kes põhjustavad avariisid ja muid vandaalitsemisi. Essee oli huvitav, see haaras mind kaasa, mul ei tekkinud tunnet, et selle lugemine oleks mulle kohustuseks , vaid lugesin seda hea meelega.