Vabadusest (3)

Vabadusest
Vabadus on võimalus teostada asju, mida indiviid ise tahab. Võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Paraku ollakse ühiskonnas kui grupis ning võimatu on lahkhelide mittetekkimine. Iga indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Inimesed poleks suutelised omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima ühtne inimeste vabadus.
Igaühele võib tunduda, et valikuid on piiramatult ning mõtlematult hakatakse kuritarvitama demokraatia mastaapseid võimalusi.
Kuidas oleks võimalik arvestada kõikide huvisid nii et keegi ei satuks vähemuse hulka, kes teatud seadusi pole nõus täitma ega aktsepteerima?
John Stuart Mill arvab , et üksikisikule tuleks jätta ulatuslikud vabadused , sest inimestel on vabadus jaguneda alati ühte või teise arvamusleeri, vastavalt oma meelsusele, veendumusele või huvidele.
Huvide kokkupõrke võimalusel ja konfliktide loomulikul tekkimisel oli Mill arvamusel, et ühiskonnal on õigus sekkuda, hukka mõista ja õigusega piirata inimese toimimisvabadust juhul kui tema tegudel on teistele inimestele ja ühiskonnale kahju tekitav mõju ehk siis enesekaitseks kellegi teo eest.
Milli arvates ületataksegi vabaduse piirid siis kui tekitatakse tegelikku kahju indiviidile või ühiskonnale üldiselt, sealhulgas kus tekib selleks tegelik oht. Sellega edasi peaks tegelema juba valdkonnad kõlbluse ja seaduste vallas.
Kui teatud indiviidi teod on ühiskonnale vastuvõetamatud siis peaks ühiskond neid suutma ka maha suruda ning karistama . Samamoodi ennetavalt ka suunama ja teguviisi moraalsel tasemel kujundama. Kujundada indiviidi juba varajasest east - üldjuhtudel võtab inimene omaks ühiskonnas levivad mõistuspärased käitumised. Kuigi erandlikult võib inimene omaks võtta ka käitumise hälbed ja moraalitunnetuse anomaaliad.
Näiteks kui inimene on kahjulik enda tegudega pikemas perspektiivis ka lähedastele ja ühiskonnale, siis on see samuti moraalselt taunitav .
Mill sõnastas “sotsiaalsete õiguste” teooriat kui iga üksikisiku absoluutseks sotsiaalseks õiguseks nõuda, et teised käituks samamoodi nagu tema. Kui teine kaldub tema poolt õigeks peetavaks käitumisest kõrvale, siis on alust arvata, et rikutakse sotsiaalseid õigusi. Sellest tulenevalt aga võivad sattuda kõikide õigused ja vabadused kriitika alla, kellele indiviidile need on vähegi vastuvõetamatud.
Kui inimene võib tegutseda enda huvides ilma, et ühiskond looks mingeid tõkkeid nimetatakse poliitiliseks vabaduseks.
T. Hobbes ja J. Bentham olid arvamusel, et vabadus peab olema igaühe jaoks teiste poolt sekkumata. Inimene peab saama teha seda, mida tahab, kuid siiski peavad olema teatud piirid. Piiride määratlemises olid küll eelpool nimetatud filosoofid eriarvamustel.
Ütlus „Haugi vabadus on lepamaimude surm“ seletab hästi vabaduse piiride tunnetamist ning inimese isikliku vabaduse mõju teistele. See, mis on ühe inimese vabadus ja õigus võib olla sekundaarne teisele või vastupidi tema jaoks lausa vajalik ellujäämiseks.
Isaiah Berlin sõnastas selle nii, et poliitilisest vabadusest jääbki puudu vaid sellel inimesel, kelle huvisid ja eesmärke piiravad teised inimesed.
Majanduslik vabadus tuleneb aga meie enda võimalustest ja võimetest. Kui inimene ei saa midagi endale lubada vaesuse tõttu ning süsteem, mis on teiste poolt loodud ja tundub ebaõiglane, rõhub ja piirab inimest, seda pead Berlin majanduslikuks rõhumiseks.
Ühiskonnas üldiselt levib mitmeid moodi arusaamasid. Seadused võivad olla eesmärgiga piirata inimesi või kaitsta. Harva võetakse seaduste loomist kui lihtsalt ühiskonna reguleerivaid abivahendeid. Kui kõigil kehtiks vaid enda loodud vabaduse ja õiguste piirid, satuks need kindlasti konflikti „naabriga”. Selle ennetamiseks ongi loodud ühtsed ettekirjutised nagu näiteks tsiviilõigus või kasvõi liikluseeskiri . Kõik vaid selleks, et ehitada mingigi kesktee kõikide vabaduste tarvis.