India usundid loengukonspekt (0)

Suurtähelised vokaalid sanskriti sõnades märgivad pikka täishäälikut ja suurtähelised konsonandid sellist konsonanti, mille transkriptsioonis on vastava kaashääliku all täpp.
Mahavīra
Ei ole teada palju õpetusest M.-i oma. 460. p.kr tänapäevases Gujaratis tulid mõlema suuna džainistid kokku ja kinnitasid tekstikaanoni.
Inimeksistentsi mõte on džainistide arvates vabanemine ehk mokSa . Dzainistide arvates jõudes jõutakse m.-ni siis kui ühe isikuga seotud karma lõppeb. Džainistidel kolmeosaline tee. Õige usk(maailmavaade) samyak-daršana, jNAna, caritra
Džainism kasutab meditsiinilise teksti analoogi. Õige maailmavaade nagu kui inimene on haige ja võtab rohtu , sest usub, et ka aitab. Õige teadmine- kuidas seda usku rakendada.
TattvArtha sUtra - üks olulisemaid dzainistlike tekste .
Õige maailmavaade- ei kahtle õpetuses, valmis lahti ütlema maisest, pole ebausku, toetab džainistlikke pühamehi, ei usu igasugused imetegijaid, vabanemine uhkusest
Õige teadmine- džainistide arvates viite sorti teadmist: Mati j. – meeltega saadav informatsioon
Šruta j. – kuuldud informatsioon
Avadhi j. – ilma meelteta ja kuulmiseta saadud informatsioon
manaH paryAya j.- telepaatiline teadmine
kevala j. – kõike teadmine
Õige teadja kuulab või loeb teksti nii hoolikalt, et saab kõigest aru, seejuures alandlik info suhtes, kui ei saa aru, teeb selgeks, entusiastlik info suhtes jne.
Õige käitumine. Paljude lääne uurijate arvates seisneb džainism viies suures reeglis ja nende laiendustes. Viis suurt vannet ( mahAvrata ): ahiMsA- vägivallatus, hoidumine vägivallast nii mõtte, kõne kui teoga. Teine vanne on satya (tõde). Ka tõe mitterääkimine on valetamine . Kõnelema peab hoolikalt. Kõne peab olema meeldiv ja viisakas. Acaurya- mitte varastamine, mitte võtta seda, mida pole antud.
Brahmacarya- vooruslik elu, munkade ja nunnade puhul seksuaalsuhetest loobumine, ilmikutel abielu. Aparigraha- mitte klammerdumine , mitte kinnihoidmine
Ette kirjutatud, mida mungad ja nunnad tohivad omada. Riided keha ümber, sall , tekk, palvehelmed, magamismatt, luud jne.
Meele, kõne ja keha kontroll
Viis hoolikust: kõndides, süües, võttes ja andes , väljastades. Tähendab, et ei tohi olenditele viga teha.
Käivad paljajalu . Liiguvad koguaeg ringi. Vanasti võis ühes kohas kolm ööd olla, tänapäeval 5 ööd, vihmaperioodil üks kuu. 10 voorust : andestamine, alandlikkus , loomulikkus, rahulolu, tõde , enesekontroll , loobumine
12 kaalutlust: püsitus, saatus, sündide ümberkäik, üksiolek, minatus, ebapuhtuse, maailma kõiksuse jne. üle mõtlemine.
22 võitu: üle seksuaalsetest ihadest, füüsilisest ebamugavusest jne.
Džainistlikud ilmikud ka 5 vannet. Ilmikute puhul väikesed vanded (anuvrata)
Liikumispiirangud ilmikutel. Keelatud asjatu ringihulkumine. Teatud elualad keelatud. India suurimad juveeliettevõtted džainistide käes. Teine grupp reegleid on seotud hariva tegevusega : samane suhtumine kõigisse olenditesse, paastumine, erilised söögikombed. Põhiline ilmikute kohustus dAna ehk andmine. Anda tuleb hädasolijatele ja munkadele, anda saab ka kaitset, anda saab teadmisi.
Hemacandra ,,YogašAstra“ ja Amitigati.
Ei ole vahet mõttega või füüsiliselt tehtud vägivallal. Tuleb olla valvas igal hetkel, et ei oleks selliseid mõtteid. Nõusolek vägivallaga. Viha, uhkus, pettus ja ahnus ka vägivald. Halb on ka tahtmatu vägivald. Nii ametist kui igapäevasest elust tingitud. Kui vaja, läheb džainist vägivallatuse pärast surma. Reklaami alal ei saa töötada, sest see valetamine.
Mitte klammerdumine- munkade puhul omandi, kirgede puudumine. 50% raha elutegevuseks, 25% kõrvale panna, 25% heategevuseks.
anekAntavAda - tõelist reaalsust tajuvad ainult kõiketeadjat. Maisel tasandil ei ole sellist asja nagu absoluutne tõde.
Tapas- askees (lõõsk).
Paast nii mittesöömine kui vähesöömine. Võib olla ka toidu valimine või maitsvast loobumine.
Sallekhana - enesetapp, seotud nälgimisega, siis kui suur õnnetus või perekond näljas ja üks loobub , aga enamasti vanaduses .
Askeesi alla kuulub ka oma keha piinamine. Vihmasaju ajal ei lähe puu alla varju, päikese eest ei lähe varju. Mungad ja nunnad joovad ainult keedetud ja läbi riide nõrutatud vett. Munad ja nunnad söövad tavaliselt ainult üks kord päevas. Iga džainist peab paastuma vähemalt kord kuus min. 3 päeva. Sahaja muni nälgis Bombays 201 päeva, jõi ainult vett. Tekib ka selline asi nagu džainistlik jooga - kAyotsarga (suurem rõhk vaimsel joogal, midagi jooga ja mediteerimise vahepealset) Mediteerimine (dhyAna) nukruse vastu, kurjade mõtete vastu, kellegi austamiseks, probleemivaba meditatsioon. Piiratud meditsiooni aeg, tavaliselt 48 min.
Džainistlik kogukond. SaNgha on kogukond. Mahavīra organiseerib ümber. sAdhu-mungad 14 000. AcAryad- M. ja tema õpilased. sAdhvI- nunnad 36 000 olevat olnud.
Ilmikjärgijad srAvaka, srAvikA
upAdhyayAya- see, kes õpetab. Vanal ajal oli see, kes tekste mäletas ja kandis neid ette. Igal ühel oli oma grupp. sthavIra- mungad, kelle ülesandeks on korrapidamine. Pravartakad- mehed, kes juhivad templites riitusi. Kõik mungad jaotatud gruppidesse ehk gaNadeks, rupijuht gaNi. Vahel gaNa asemel gaccha, aga see võib tähendada ka alakoolkonda. mahAttarA vastab gaNi-le ja pravartiNI pravartakatele. Ilmikjälgijate juhtideks need, kes mungatõotuse andnud, aga pole suutnud mõnda reeglit täita- yati’d või bhaTTaraka’d.
527/486 e. kr Umbes 100-200 aastat on ühiskond ühtne. 4/3 saj. e. kr tegutseb BhadrabAhu. Tekib lõhe erineva suhtumise vahel. 2- 1 saj. švetaMbara’ks ja digaMbaraks. Juba 2. saj. e. kr. kustus Kharavela kokku kogu Gangese jõe…
švetaMbara pidas kaanoni loomist valeks.
4-5 saj. p. kr nõustuvad ka švetaMbarad osade tekstide pühaks kuulutamisega.
Sudharamasvamin (607-507 e. kr)
BhadrabAhu (322-243 e.kr)
Sthulabhadra (297-198 e. kr)
KalAkacArya 1 saj.
Umasvati (240-340)
Haribhadra Suri (705-775)
Sudhramasvamin- enne kui džainistiks sai, oli tal oma hindu kool. Umbes 50 aastasena sai džainistiks. Mitte oma elu lõpuni. Kuulsa PavapurI asutaja.
BhadrabAhu üks kahest kogukonnajuhist. Varases nooruses sai mungaks. BhAdrabahuga on seotud džainistliku koolkonna geograafiline lõhenemine.
Candragupta Maurya (320-299 e. kr) olevat pöördunud džainismi.
KalAkacArya. Muudab džainistlikku tava. India Arya maa ja teised an-Arya maad. Reisib nii Pärsias kui Indoneesias. Lubab valitsejal kaitsta džainistlikku kogukonda relva jõul.
Umasvati ,,TattvArthasUtra“
Haribhadra Suri. Kirjutas 1444 teost. Temalt on teada üle 4000 teose.
Hemacandra oli KumArapala minister.
Vallabh Vijoy. Esindas džainismi Maailma religioonide konverentsil Chicagos.
Śantisagar
Tulsi (1914-97) Oma koolkonna rajanud. Samana/samanI
Džainismi geograafiline levik ja paigutumine Indias. Üks džainismikaitsja oli Kharavela nimeline kuningas. Orissa oli umbes 8. sajandini paik, kus džainism oli populaarne .
Gujarat ja Rajasthan
Vaiśyade toetus.
Väidetud, et edu põhjus tolerantsus teiste religioonide suhtes. Edu põhjuseks nimetatud ka rahvakeelte kasutamine misjonis.
ŚvetaMbara ja digaMbara. Kahe suuna vahel on õpetuslikke erinevusi üsna vähe. Esimene vahe riietuse vahe. DigaMbarad käivad alasti, see tähendab ühtlasi ka seda, et askeesil tähtsam osa.
śvetaMbaral olid nunnad, digaMbaral polnud. Tänapäeval mõlemad. DigaMbara on ka ringiliikumise suhtes rangem. Kui esimest kohast saab süüa, siis järgmisesse ei tohi minna. Tohib võtta ka ainult ühte toitu.
ŚvetaMbara lubab käia mitmes majas . DigaMbara lubab munkadel omada ainult kahte asja. DigaMbarad väidavad, et dhirtamkarade hulgas polnud ühtegi naist, śvetaMbara järgi oli üks. śvetaMbara põhiline levikupiirkond Gujarat ja Rajasthan. Koolkonnad jagunevad laias laastus kaheks: mUrti-pUjaka (kujukummardajad) ja amUrtipUjaka. mUrtipUjakadel neli alasekti: tapa -gaccha, ancala-g., kharatara-g., pAršvacandra- g. Suurim alasekt tapa-gaccha. Sündis Rajasthanis. Umbes 15 sajandil toimub lahkulöömine. lonkA liikumine.
Terapanthi- lubavad oma munkadel ja nunnadel mööda maailma jutustamas käia. DigaMbaral suuremat jaotust ei ole. Bisa -pantha, tera -pantha, tarana-pantha, gunana -pantha, tata-pantha, kanji -pantha. Bisa-pantha ainukesena lubab kujusid tempiltesse, tera-pantha ei luba elavaid taimi templisse tulla. Gunana-pantha – templites ei tohi olla lampe . Kanji-pantha on Kanji nimelise õpetaja loodud sekt.
digaMbara munki ja nunni oli nagunii suhteliselt vähe. 19. sajandil rändab väga palju ilmikdžainiste väljapoole Indiat. Upaśraya ilmikdžainistide kogunemiskoht. Džainistide lastel eraldi koolid- pAthasAlAd. Kõige enam ilmikdžainiste elab Inglismaal.
Mungaks või nunnaks saadakse pärast pühitsust, mida nimetatakse dikSAks. Antakse viis vannet. Mungad ja nunnad jagatakse gruppideks .
Hindu askeedid paluvad raha, aga džainist ei tohi raha võtta. Džainistide jaoks abielu ainult leping. Neil puudub matusetalitus. Mungaks ja nunnaks saab üle 8 aastane terve, vaba inimene. Enne mungaks ja nunnaks saamist tuleb saada vanemate luba kui tegu lapse või naisega. Umbes 10% kogukonnast on mungad ja nunnad. Askeedikogukonnast 2/3 on naised.
Menstruatsiooniajal ei tohi tegeleda nunn ühegi religioosse asjaga.
Džainistlik kirjandus
Džainistlik kirjandus on ülejäänud India kirjandusega võrreldes suhteliselt noor.
Dig. 4/5 saj.
Śveta 8. saj.
Džainistliku kirjanduse väärtust on vähendanud keel, mida kasutatud. Kasutatud on praakriteid. MAgadhI (ardha selle üks murre)
mAhArASTrI praakrit. Apabhramsa 10-12. saj vahel. 4-8 sajandini sanskriti suur pealetung . Džainism kaotas toetuspinda, sest kasutas vähem väärtuslikku keelt.
1.saj- 5.saj. Ei suuda kokku leppida kaanoni osas. ValabhI konsiilil lepitakse kokku ….
SiddhAnta/Agama džainistlik kaanon . 12 a..ga teksti, upa..ga 12, paINNa, cheya 6, nAndisUtra, anuyogadvAra, mUla -sUtra 4. Kaanoni valdavaks keeleks ardha-mAgadhI praakrit. Tekstid, mis on värssides, on arhailisemad. MahavIra õpetus olevat kandunud edasi PUrva tekstide läbi, mille MahavIra olevat edastanud suuliselt oma õpilastele. Kõrvale olevat sündinud 11 a…ga teksti. Kuskil esimesel teisel sajandil luuakse vAcakate traditsioon. Arvatavasti 1- 2. saj. pole kaanoni tekstid muutunud.
AyaraNgasutta. Teosel on kaks osa. Teine osa hilisem lisandus. Põhiliselt räägitakse rangest askeesist. SUyagaDaMga- kaks osa. Esimene osa värssides, tõenäoliselt ühe inimese looming või vähemalt 1 koostaja , teine osa on hilisem. BhagavatI nime all tuntakse seda….
Küsimuste ja vastuste laadis antud reeglid. Mainimisväärne on ka kuues a. ,mis kannab nime NAya -dhammakahAo. Mõistujutud millegi näidiseks.
9-12. a-ni tegemist loeteluga või nende kommentaaridega.
UpaaGgad.
Neljas tekst omistatakse BhadrabAhule. ,,PasAo“. Selles üks olulisemaid džainistlike tekste Kalpa sUtra. Sellel kolm osa. Jina -Caritra, TherAvalI, sAmAcArI. Kolmas osa olulisim, reeglistik. MUlasUtratest olulisim on ,,UttararajhAyA“
Mittekanooniline kirjandus:
Kanoonilise ja mittekanoonilise kirjanduse piir väga hägune. Budismis on kaanon suletud. Pigem eristab teda kaanonist keel. Džainistlik kirjandus loodud eelkõige haritud inimeste poolt kaupmeeste kastile. Raske öelda, millal üks või teine kirjamees elas või tegutses. Haribhadra (705-775) ja Hemacandra (1089-1172). Seikles Radžastanis ja Gujaratis. Kirjutas nii sankristis kui praakritis. Kirjutanud praktiliselt kõike.
Džainismis hulk nijuti kommentaare. Kommentaari osad on loodud aaria värsimõõdus, hiljem kirjutatud juurde veel kommentaare. Tihti on lisatud veel üks kommenteerimise kiht. Kõige olulisemad kommentaatorid- Śanti SUrI. Palju džainistliku eepikat, kasutatakse budistliku ja hinduistlikku materjali. 1000 a. jooksul kirjutatud. Kõige kuulsam eepilistest tekstidest on Vimala Suri kirjutaud tekst ,,Paumacariya“. RAmayanat kasutatud hinduismi kriitikaks. Vimala SUrist lähtuvalt hulgalt džainistlikke töötlusi kirjutatud. purAna
Veelgi populaarsem elulugude žanr. Isikute arv, kellest biograafiaid kirjutatakse - 63 tegelast. Rattakeerutaja. 27 vIrat ehk kangelast. Kõige vanem mAhapurAna. Kangleaste hulgas ka väljamõelduid isikuid. Kõige populaarsemad tegelased…ja MAhavIra. Kuulsaim teos sellest vallast ,,TriSaSTi-śalAkApuruSa-caritra“. Oma patrooni auks. Kirjutas MAhavIra eluloo , kus too nägi nägemust KumArapAlast (polnud kanooniline tegevus).
SthUlabhadra. Eraldi žanr on religioosne romaan. PAdalipta Suri ,,TaraJgavatI“ SiddharSi’l 906. a. valmis romaan. CampU žanr- tähtis ei ole lugu ise. Oluline, millised tunded, emotsioonid loole juurde pruugitud. Proosaromaanivahele põimitud pikki värsse.
Jutukirjandus- kathAnaka. KathA-kośa- üks mahukamaid. Džainistidel ka oma draamakirjandus - prakaraNa. Kõige kuulsam näitekirjanik RAmacandra. Tema sulest pärit sadakond teost. Kuulsaim kannab nime ,,Nirbhaya-BhIma-vyAyoga“ 1124 toimunud vaidlus digaMbara ja …. õpetaja vahel toimunud vaidlus. Kõige varasemad neist loodud 3.ndal sajandil e. kr. Neid nii lüürilisi kui didaktilisi. Anonüümne didaktiliste poeemide kogu ,,Praśnattara-ratnamAla“. Amitigati kirjutanud palju värsse, ,,SubhASitaranasaMdoha“. ,,YogaśAstra“
3-13saj. põhiline hulk maailmakäsitlust uurivaid tekste. Inimeste maailm taeva ja põrgusüsteemi ühenduspunkt. Yojana. Inimeste maailmas olemas oma jumalad. Jumalad ei ole sugugi ainult taevas. Põrgukihte on seitse . Põrguid ise ka seitse tükki. Kalliskivi , haua, liiva, muda ja pilkase pimeduse põrgu. Džainistide käsitluse järgi võib sündida põrgusse ka loomana. Põhilised kannatused seotud külma ja kuumaga, janu ja näljaga. Põrgus olevate olendite kehad voolavad nagu elavhõbedast. Kõrgeimas põrgus elavad pooljumalikud põrguolendid, nende juhiks Indra . Kõik põrgu olendid sünnivad lillede seest.
Kõige täiuslikumad olendid elavad kolmeteistkümnendas ja neljateistkümnendas taevas. Elavad peaaegu lõputut elu, aga lõpuks peavad veel 1 kord inimesena sündima. Tegelik hingede vabanemine toimub…lavana-soolane ookean. Kaks korda nii lai kui inimeste maa. Ookeanis elab neli hiiglaslikku sisalikku. Nende funktsioon on põhjustada tõusu ja mõõna. Kokku on ringe kaheksa tundi. Maailma keskmes Meru mägi. Džainistide arvates mäel viis kihti. Džainistid ei usu maailma lõplikku lõppu. Džainistlik filosoofia haruldaselt praktiline. Džainistlikku filosoofiat on nimetatud teaduslikuks. Džainism usub, et universumis, kus me elame on kuus tõsiasja: jIva (elu), pudgala ( mateeria ), dharma , adharma, akAśa, kAla
Maailmakomponentidena aktiivne energia. Akaśa on ruum ja kAla aeg. Ka maailma algoskesed on illusoorsed. Džainism usub, et inimene kui niisugune on ebatäiuslik. Hing on see, mis suudab…Džainistid usuvad, et välist saatuse mõjutajat pole olemas. Lisaks absoluutsetele kategooriatele tegutsevad maailmas üheksa tattvat: jIva (elusolemine), ajIva (aktiivselt mitteelus), puNya (pälvimus), pApa (patt), Asrava (karma voolus ), bandha ( seotus -karma ja jIva seotud), samvara (karma vooluse katkestamine), nirjara (karma hävitamine), mokSa. Väga paljudel elututel asjadel on džainistide arvates jIvaga- kalliskivi, metall , vihm , tuul ja taimed. JIva on prANi (elujõud). Džainistide arvates nii füüsiline praNi kui vaimne praNi. Füüsiline praNi on meel, vanus, eluiga, võhm. Vaimne usk, tarkus jne. Tark mateeria. Pidevalt vormub ümber. Mateeriat puhtal kujul ei näe me kuskil. Skandha- miinimum kahest pudgala tüübist ühendatud. Ei ole võimalik tajuda osasid ehk paramANusid. Mateeriat iseloomustavad hulk kvaliteete. Mateerial on kuus tüüpi. Tihe mateeria: maa, kivi ja puit. Pudgala ei ole ise elus. Käsitlus aatomitest sarnane nagu meil füüsikas. Osakesed võivad kombineeruda nii et tähendus erinev. Aine valgus ja värv erinevad. Džainistidel äärmiselt detailne ajakäsitlus. Samaya - kõige väiksem selgelt mõõdetav ajaühik. Korrutades see samaya x 256 x 17 = hingetõmme. 2 hingetõmmet x 7 x 7 x 38,5 = 24 min.
puNya ja pApa. puNyat võib olla kahte sorti. Sündimine taevas ei vii kirgastumisele lähedamale. On olemas ka sellist pApat, mis toodab lihtsalt pälvimusi.
Karmakäsitlus on džainismis erinev kui teistes india filosoofiates . Džainistlikus käsitluses karma ei ole reegel, mis iseloomustab maailma tomimist, vaid peenmateeria osakestest koosnev nähtus. Seetõttu saab karma nii öelda reaalselt eksisteerida. Eristatakse kolme tüüpi karmat. Aeg oluline, mille jooksul karma mõjub. Siis, mis viisil. Kaheksa karma põhitüüpi. Tarkust, teadmisi takistav , tundeid loov, eluiga määratlev, keha loov, staatust määratlev. Inimene ei pääse ligi ülimale teadmisele, mis tal olemas on. Oluline karma puhul, kui palju osakesi, milline nende loomus, milline nende tulemus. On karmat, mis ei pruugi aktualiseeruda. Džainistide arvates keha ei mõju väljapool keha. Ühe olendi karma ei saa üle kanduda teisele. Õnnetus või õnn elus ei ole otseselt karma. Karma paneb tegutsema ühel või teisel moel. Vastavalt tegutsemisele võib õnnetus juhtuda või mitte. Askeesi läbi võib realiseeruda. Karma on see, mis sunnib hinge tegutsema. Lihasuretamine aitab neid vaigistada . Hinged tõmbavad karmaosakesi ligi, kuna universum täidetud nendega. Karmast hoiduda saab mitte tegutsedes . Hing on vaba. Ümbersündimise hetkel karmaosad klammerduvad hinge külge ja liiguvad järgmisesse ellu. Kõige parem kui karma tasakaalus.
anekAntavAda- tähendab seda, et džainism väidab, et absoluutset reaalsust või tõde pole olemas, vaid, et see sõltub vaatenurgast. Džainistide arvates pole maailm konkreetne. Reaalsuse vaatlemiseks võimalik erinevaid vaatenurki valida. Leiavad, et substants ja side mõjutavad seda reaalsust. Tuleb kõik vaatenurgad lihtsalt arvesse võtta. nayavAda-vaatenurgast sõltumine.
Inimese vaimse arengu analüüs. 17. sajandil oli üks hiline filosoof veel. Analüüsiti, millisel moel jIva oma olemusest teadlik on. Tõeline mõistmine- objekt-info viiele meelele- manas-jIva- jJAna
Metafüüsiline teadmine- seda ei saa vahetult tajuda. Eetiline teadmine-väärtushinnangud. Epistemoloogiline- subjekti ja objekti tunnetus. Teadmine on subjektiiven fenomen, kuigi lähtub objektiivsest kogemusest. Džainism eristab teadmist, mida annavad pühakirjad….
Räägitakse ka üleloomulikust teadmisest: selgeltnägemine (info, mida meeltega ei saa, aga kaasa sündinud-taeva ja põrgu olendid), inimestele oleks kasulik teadmine oma eelmistest eludest, teadmine minevikust ja olevikust võimalik välja arendada ja trügida teiste olendite teadvuse sisse ja täiuslik informatsioon.
India templiarhitektuur 3 saj. e. kr-8/9 saj. p. kr. Džainism armastab looduslikke mägesid. Orissa on Ida rannikul asuv osariik . Ühe mäe peal 15 ja teise peal 17. Ellora- seal kokku umbes 35 koobast . Tõenäoliselt vanaaegse jõe orus olnud koopad. 6-9 saj. loodud.
MahavIra atribuutloom on lõvi.
Esimesed pühamud rajati 3 saj. e. kr. MallinAtha.
Shravana Belgola asub Karnatakas. Stambhad- sambad. Hiigelkuju seal 10ndast sajandist. Sellest ajast kuni 12mda sajandini enamus templeid rajatud.
Khajuraho templikompleks. Hulk erootilisi skulptuure. Gwaliorist umbes 200 km kaugusel.
Śikhara- (mägi, torn) kloostritorn. Garkha-gRha- lootemaja. 84 torni, aga ainult 1 iseseisev torn. MaNDapa- sammastele toetuv, aga risti hoonet eemale kiskuv. Eeskoda meenutab avatud rõdu. maNDapa seda ei ole. maNDapa peal asi, mida nimetatakse püramiidiks. Khajuraho templid enamuses rajatud Chandella dünastia all. Vanasti oli templilinnas kuningate lõburesidents.
AbU mägi. Asub Rajasthani osariigis. Seal mäel loodi kšatrijad kui niisugused. Solanki dünastia. VastupAla /TejapAla. 11-12 saj. enamus templitest sinna ehitatud. Põhilised 4 templit. Enamus templitest marmorist. Moslemi arhitektuuri mõju paistab neist. Jharokha- Pärsiast ja Kesk-Aasiast tuleb.
Džainistide jaoks oli kunst meditatsiooni abivahendiks. Nimetasid neid yantrateks. Kõige varasemad kujutised ongi dirthakarade kujutised. Kujude põhiline valmistamise koht oli MathurA . Linna juurest leitud arvukalt džainistlikku kunsti. Esimesena kujunesid nende juures välja konkreetsed sümbolid. Lisaks kujudele on erinevaid skeeme. 9 kodaraga ratas, 18 kodaraga ratas. Väga sagedasti kujutletakse ühte või teist kuud. Väga palju leitud ka erinevaid kiviplaate. Džainistidel oma 8 õnnesümbolit: svastika , lootoslillekujutis, tühi ratas, pott, troon , veenõu, kala paar, peegel . Rajasthani stiil- kollane, punane ja must…
Rahvalik džainism. kriyA/caryA
digaMbara ja svetaMbara riitused. Väga selge vahe on nendel sektidel, mis kummardavad pilte/kujusid ja nendel, mis seda ei teinud. Enamus džainiste pildi või kuju kummardajad, aga siiski mitmed selle vastu. Neil ritualistika lakoonilisem. Džainismis puuduvad preestrid . Kaks kõige olulisemat spetsialisti vidhikAraka ja pUjAri . VidhikAraka ei pea olema munk ega nunn, teab, kuidas läbi viia teatud rituaale. pUjAri on sisuliselt templi teenija.
Ilmikkogukonna juhid. SvetaMbaradel yati’d ja digaMbaradel bhattakad.
pujA’s on olulised mitmed erinevad momendid . Valdavalt kasutusel praakrit.
Tavalisel ilmikdžainistil iga päev 6 asja, millega peab tegelema. Umbes 3 tundi päevast võtab. 3 korda päevas läbi viidav meditatsioon, maksimumpikkus ühe korraga 48 minutit. Tavaliselt kodus, võib läbi viia ka mujal. Loetakse suutraid ja mediteeritakse. Teine kohustus 24 austus . Tihti meditatsiooni sisuks . Guru -vandana.
Kahetsus . Igapäevane patukahetsus. Eneseanalüüs. Meenutab õhtul viimase 24 tunni tegusid.
Loobumine. Vaimses mõttes kõige ebavajaliku hülgamine.
Keha hülgamine. Keha vajadustest lahti ütlemine.
Eeldatakse, et iga džainist tegeleb oma elu jooksul teatud asjadega. Džainistlikud tekstid kirjeldavad selliseid asju umbes 11 ringis. Vähemalt korra elus austanud kaasusulisi, vähemalt korra peab olema sooritanud rännaku mingisse pühapaika. Vähemalt kord elus on tegeletud kujuga. Vähemalt korra elus on džainist rahastanud mõnda templit. Istunud öistel pidustustel üleval (unest loobumise askees), austanud džainistlikke tekste, annetuste tegemine kogudusele, patukahetsus, templit aidanud ehitada, osalemine mõnes templiriituses, sotsiaalhoolekande tegevus.
Kõige olulisem palve , mis igal džainistil peas navakar mantra . Enamus džainiste pildikummardajad. Igal riitusel, mille džainist läbi viib, on kohustuslikud kolm osa. Agra tähendab tegevust, mida tehakse kuju ümber teda puutumata. bhAva rituaali vaimne osa. Caitya vandana- võib teha suvalisel ajal, aga palju aegu, millal peab tegema. Kontakt kujuga. Naba-soov kirgastuda, varbad -alandlikkus, otsaesine-õppimine. Eriti naised võiavad kujusid piima, sulavõi ja hapupiimaga. Vedelik, mis tekib, seda kasutatakse kõikide haiguste ravimiseks. Kivikujud pannakse ka riidesse. Sandlipuu pastaga otsaesise, nina jne võidmine hästi tüüpiline. Arati, üks hästi populaarne osa. Kujule kingitakse puuvilju , maiustusi. Pannakse spetsiaalsele lauakesele. Kõige tüüpilisem on svastika.
bhAva on selle sisu. Kõige tüüpilisemalt on selle kujul kolm tähtsat punkti. Austada kõiki neid, kes jInale lähedamale jõudnud kui sina.
Džainistlikud tekstid kirjeldavad umbes 1000 pUjA varianti.
Džainism ütleb, et eksimine inimlik. Kahetsetakse järjest kummardusi tehes ja loetakse vastavaid tekste. Stotra- juhivad tähelepanu suhteliselt loomelisel kombel inimese puudustele. digaMbara riitustel pisut teistsugune iseloom. Askees on rangem. Hindusmi mõju tajutavamalt tugevam. Sümbolism sügavam. Tavaline džainist käib templites tavaliste riietega, digaMbaradel spetsiaalsed templiriided. Ohvriandide puhul on sümbolism väga sügav. digaMbaradel on ka igasuguste vannete andmisel tähtsam roll. Oluline riitus, kus mungad ja nunnad munkadeks ja nunnadeks pühitsetakse. Noviitsid loobivad rongkäigus raha. Vahest loobitakse vanu kuld ja hõbemünte. Sümboliseerib maailmast loobumist.
Püha surm (sallekhanA). Lubatud teha ka näljahäda puhul. Lubatud teha ülimas vanaduses ja surmava haiguse korral. Rikkur Ananda, elu lõpul jagas oma vara laiali. Sooritas esimese sallekhanA.
Džainismis hulk tavalisi riitusi: lapse nime andmine, õnnistuse andmine jne., enamasti üle võetud hinduismist. Olulisemad abielu ja surmarituaalid. Rituaali viib läbi džainist, kuid peab olema braahman samal ajal.
Pulmapidu algab sellega, et nii pruut kui peigmees pestakse puhtaks. Peigmees viiakse hobuse või elevandi seljas pruudi koju (tavaliselt punastes või roosades riietes), riided seotakse kokku.
Sarnaselt hindudele , põletavad džainistid oma surnukeha . Vahel lastakse lindudel ära süüa.
Džainistidel on oma religioosne kalender. Lunaarne kalender. Džainistidel kaks paralleelset ajaarvamist. Algas 57 aastat enne Kristust. Teine võimalus MahavIra mokSa. Kahetsus ja paasturituaal toimub igal kuul kummaski pooles .
Paryusana parva - toimub meie augustikuu lõpul, 8 päevane paast. Ka vett ei tohi juua. Vanad, haiged ja lapsed võivad juua keedetud vett. Lõppeb samvatsari päevaga. Palutakse andeksandi kõikidelt maailma olenditelt. Loetakse kalpasuutrat. Tähendus selles, et kõik džainistid on ühtsed.
Kujunenud oluliseks hindude diwalI, džainistid sidunud selle MahavIra mokSaga. Äärmiselt oluline MahavIra Jayanti. Hetk, kus džainistid kogunevad Bihari osariigis asuvasse kSatriya kuNDa pühapaiga juurde.
pratiSTha- uue templi sissepühitsemine. SanghayAtra- palveränd pühapaika paljajalu. Toimub aastas korra. Väga oluline on mastakAbhiSeka- suure kuju võidmine.
Hoolitsemine loomade heaolu eest. Looma pidamine vägivald. Loomad nagu lapsed, kes ei tea, mis neile hea on. Spetsiaalsed fondid loomade toitmiseks. Džainistid ei luba loomi kodustada. Ei salli loomaaedu, loomkatseid. Džainistid aktiivsed ka loodusparkide rajamisel. Paljud loomakaitsealad džainistidega ühel või teisel määral seotud. Keskkonnakaitse . Puid pidasid pühaks juba väga vanal ajal. Džainistid ei tegele seetõttu põllumajandusega. Džainism propageerib käsitööd. Džainistid arvavad, et rahvast peaks olema maailmas vähem.
Tunded on ka toit. Džainistid ei söö kunagi pimedas . Toit peab olema värske. Mesi on keelatud ka nt. Toormahla ei või juua, jäätist ei või süüa. Seeni ei tohi süüa.
Sikhism
Pandžab (5 vett). Thari kõrb. Satta sindhava- 7 jõge. Enamus Pandžabist kuulub tänapäeval Pakistanile. 15. sajandil sikhism sünnib. Piirkond rangelt jagatud hindude ja moslemite vahel. Vabariiklikud moodustised. Sihkismi baasiks on hinduismi ja islami segunemine nendel aladel. Monism . Ülejäänud jumalusi tema kehastustena. Monistlikus plaanis jumalad kehastavad erinevaid jõude, aga nende taga üks absoluut . Paljud sikhismi ideed 8-9 sajandist. Alustab hinduismi taaselustamist. Igaüks kummardab oma jumalat. Šankara järeltulija RAmAnuja. Ainus reaalsus on üks ainus jumal, kõik ülejäänud illusioon . Kõik muu on ainult näilisus. Jumal on tõde.
RAmAnanda. Ütleb, et pole mingit vahet hindudel ja moslemitel ja hakkab neid mõlemaid õpilasteks võtma. KabIr on tema õpilane (1440- 1518 ). Esimene mees, kelle kirjutusi sikhid pühaks peavad. KabIril on oma liikumine. Räägib sahaja-yoga. Inimesel tuleks müstilise kaemuse kaudu jõuda jumalani. Parimaks teejuhiks oleks guru. KabIri mõju nii sufismile kui sikhismile äärmiselt tugev. NAnak Devaji 1469-1538/39. Tema isa ksatriya, kes tegeleb raamatupidamisega. Tal on olemas vanem õde. Moslem , mees nimega Mardana on sõber. Ilmutus-Sõna, nimi, heldus , lahkus, puhtus , teenimine ja palve. Ei ole olemas hindut, ei ole olemas moslemit. Mina olen ainus Jumal ja sina oled tema guru. Panipati lahing 1526.
Kaks palvet- üks hommikul ja üks õhtul. Usub, et heategevus on religiooni põhiline moment algusest peale. Supiköögid (langar). Kuna pakutakse kõigile süüa, siis eitatakse kastisüsteemi.
Jumal on tõde (sat). Jumal on vastand illusioonile ja vastand valele. Jumal abstraktne , vormitu kuju. Ainult nime kaudu võimalik identifitseerida. Munkasid või nunnasid sikhism ei luba. Ideaaliks hinduistlik majaperemeheideaal. Annab oma sissetulekust osa annetuseks. Inimene peab seisma negatiivsete tunnete, ego vastu. Teadvus saab Jumala teadvusega üheks. Saatus on ette määratud. Hea inimene pääseb, halb sünnib koguaeg ümber. Leebe tee pidev enesearendus ja hümnide lugemine. Religiooni keel rahvakeel. Sikhismis on väga suur annus Pandžabi natsionalismi. Siiski on üks kõik kellel võimalik saada sikhiks. NAnak ei usu, et peaks võimu andma edasi sugulaste kaudu. Angad- sihkide teine guru. NAnak määrab tema. Mitukümmend aastat paralleelselt veel NAnaki sugulased. GurmukhI kirja loob. Paneb kokku Adi Granthi. Seab sisse maadlusareeni. Laseb oma järgijatel füüsiliselt treenida. Hakkab muutuma militaarsemaks. Valib järglaseks Amar Das. Ka tema poeg üritab eraldi liini. Amar Dasi järglased on järgnevad gurud. Amar Das 1479-1574. Akbar Suur käib isiklikult tal külas. Organiseerib….masandide kaudu valitsetakse. Paneb aluse iga- aastasele kevadisele kokkutulekule. Täpsustab reegleid. Naiste loorikandmist ei luba. Ka mitme naise ja mehepidamist. Ram Das, tema väimees. Suhteliselt lühikest aega guru. Bhai Gurdas. Arjun, 1588. aastal paneb aluse templile, mis sikhide jaoks väga oluline. Templi projekteerijaks oli moslem. Kombineeritud hindu ja moslemi arhitektuurist . Harimandir asub augus. Avatud kõikidesse nelja külge. Kehtestab ühe kümnendiku maksu. Dasvandh. Tempel on kolmekorrusline. Tempel asub keset tehistiiki. Amrit-sar. (surematuse nektari järv). Arjuna ehitab ka muid linnu ja paiku. Erinev tempel, kus käivad.
Hargobind on lapsena vangis ja hiljem ka täisealisena. Lohgarh’ist (teraskindlus)- saab üks vastupanu kants. Gawliori kindluses vangis. Har Rai elab enamus oma guru ajast mägedes varjus seoses sellega, et mogulite surve väga suur. Peale tema surma guruks 5 aastane poeg Hari Krishen. Sureb rõugetesse. Tegh Bahadur. Enamuse oma elust reisib oma pühakohtadesse. Raiutakse Delhis pea maha. Gobind Singh sama oluline guru kui esimene guru NAnak. Enamus tema elust ei ole legend. Gobind Singhil elu lõpul kirjutatud memuaarid, mis peamine allikas tema elu kohta. Võimule 9 aastasena. Varaküps laps. Sümboliteks sinine hobune, mõõk ja valge pistrik. Kõigis kuues keeles, mida oskab, loob värsse. Usu kaitseks relva haaramine lubatud. Gobind. Asutab sikhide jaoks kooli. Tekib mõte, et gurude asja peaks ära lõpetama. Leiab, et õpetust pole vaja edasi andma, et õpetus on olemas. Ja ühtlasi see, et palju kaklusi. Guru asemele jääb pühakiri. khAlsA- vooruslike organisatsioon . Pühitseb viis meest lambaverega uueks kogukonnaks. Gobindi arvates peab olema khAlsa liikmetel sümbolitena viis asja. Ei tohi lõigata juukseid ja habet, kamm (kangha), põlvini rüü, karA -parema randme ümber olev metallkäevõru, kirpan. Neli käitumisreeglit, ei tohi lõigata kehakarvu, suitsetada, süüa loomaliha ei tohi ja naisi ei tohi vägistada. Mäss suurmogulite riigi vastu.