distsipliininõudeid. Rõhk on asetatud askeetlusele, sest sel teel vabaneb hing universumi materiaalse loomuse kütkest. Tirthankara`d õpetavad ja kehastavad vabanemise teed. Vabastatud hinged siddha`d elavad universumi tipus vaimses vabaduses. Dzainistid lähtuvad oma õpetusest, kuid see ei ole jumalikku päritolu. Dzainistid ei usu jumalasse kui loojasse. "Suured tõotused" ehk mahavrata`d Vägivallatus (ahimsa) Rääkida tõtt (satja) Hoiduda seksuaalelust (brahmatsarja) Võtta ainult seda, mida antakse (asteja) Vabastada end inimestest, kohtadest ja asjadest (aparigraha) Hiljem lisandus veel kuues tõotus: hoiduda söömisest pärast pimedaksminekut. Ilmikud Ilmikud annavad väiksemad tõotused ehk anuvrata`d. Inimene oleks taimetoitlane ega peaks ametit, mille juurde kuulub
Jantra jantra diagramm mediteerimiseks, vaimsete jõudude visuaalne kujund 13 Mandala · mandala diagramm jumalate maailma ühendamiseks templiga Kalachakra stuupa 14 Jainism Mahvira (599 527 e.Kr) svetambara & digambara jina võitja, edukas tõe ja vabanemise saavutamisel 15 Jainism mahavrata suured tõotused askeetidele: · ahims vägivallatus · satya tõerääkimine · brahmacharya loobumus, seksist hoidumine · asteya mittevarastamine, võtta ainult antut · aparigraha kiindumatus, vabastada end inimestest, kohtadest ja asjadest anuvrata väikesed tõotused ilmalikele: taimetoitlus ja teenida elatist ilma tapmata
meeltega saadav informatsioon Sruta j. kuuldud informatsioon Avadhi j. ilma meelteta ja kuulmiseta saadud informatsioon manaH paryAya j.- telepaatiline teadmine kevala j. kõike teadmine Õige teadja kuulab või loeb teksti nii hoolikalt, et saab kõigest aru, seejuures alandlik info suhtes, kui ei saa aru, teeb selgeks, entusiastlik info suhtes jne. Õige käitumine. Paljude lääne uurijate arvates seisneb dzainism viies suures reeglis ja nende laiendustes. Viis suurt vannet (mahAvrata): ahiMsA- vägivallatus, hoidumine vägivallast nii mõtte, kõne kui teoga. Teine vanne on satya (tõde). Ka tõe mitterääkimine on valetamine. Kõnelema peab hoolikalt. Kõne peab olema meeldiv ja viisakas. Acaurya- mitte varastamine, mitte võtta seda, mida pole antud. Brahmacarya- vooruslik elu, munkade ja nunnade puhul seksuaalsuhetest loobumine, ilmikutel abielu. Aparigraha- mitte klammerdumine, mitte kinnihoidmine Ette kirjutatud, mida mungad ja nunnad tohivad omada
annaabi.ee 
