[email protected] 16.november 2016. Džainism Tekkis 6.-7.saj eKr tänap. Bihari osariigi alal Gangese ääres Tuleneb sanskr. k. sõnast Jaina /džaina/ - „jina järgija“ Õpetaja tiitel - Jina „alistaja“ Kogudus - Tīrtha „jõekoole“ On palju ajastuid. Igas ajastus on 24 suurt õpetajat (tirthankara ehk ´sillaehitaja´), selle ajastu suurimad on Pārsva (8.-7.saj. eKr) ja Mahāvira (6.saj. eKr). Parsva õpetas: Kannatuste põhjus on vägivald. Selle vähendamiseks tuleb vaigistada keha himusid ja meeli ja loobuda võimalikult maistest muredest. Seetõttu rõhutas ta vägivallatust (ahimsa). Igasuguste loomsete eluvormide tapmist tuleb vältida.
Dzainism · India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. · Dzainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina `võitja' · kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism. Ka neil on kogudus- sangha (samgha); kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; nad järgivad väga rangelt ahinsa põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi ju kahjustada · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast
Dzainism Dzainism Dzainism nimetus on tuletatud sankriti sõnast jina "võitja" Põhineb dzina´de ehk "vaimsete võitjate" elul ja õpetusel. Dzina`d on õpetajad, kes on omandanud kõrgema mõistmise ja on koos oma järgijatega teel moksa poole, mis vabastab nad ümbersündidest rumaluse ja kannatuste maailmas. Dzina`sid nimetatakse ka "koolme rajajateks" tirthankara`teks. Üle selle koolme pääseb hing ümbersündidest ehk sansaarast vaimsesse vabadusse. Dzainistid usuvad, et igas pooles ajatsüklis ilmuvad maailma 24
500 e.Kr 300 p.Kr (100 000 kaksikvärssi), sh "Bhagavad-git" Ardzuna & Krisna vestlus 12 Jantra jantra diagramm mediteerimiseks, vaimsete jõudude visuaalne kujund 13 Mandala · mandala diagramm jumalate maailma ühendamiseks templiga Kalachakra stuupa 14 Jainism Mahvira (599 527 e.Kr) svetambara & digambara jina võitja, edukas tõe ja vabanemise saavutamisel 15 Jainism mahavrata suured tõotused askeetidele: · ahims vägivallatus · satya tõerääkimine · brahmacharya loobumus, seksist hoidumine · asteya mittevarastamine, võtta ainult antut · aparigraha kiindumatus, vabastada end inimestest, kohtadest ja asjadest
ja John Bowkeri “Religioonide ajalugu” (2005). Uurimus on jaotatud ühte peatükki, mis käsitleb Džainismi ajalugu Indias. Põgusalt peatutakse ka džainismi puudutavate uskumuste iseärasustel ning tähtsamatel džainismi puudutavatel isikutel, andmaks džainismi ajaloost põgusamat ülevaadet. 1. Džainismi ajalugu 1.1. Sissejuhatus džainismi Džainism on India usund ja filosoofiakoolkond. Usundi nimetus on tuletatud mõistest „džina“ (jina, võitja). Religiooni juured peituvad Gangase jõe basseinis; piirkonnas mis laias laastus ühtib tänapäeva Bihari osariigi territooriumiga (Bowker; 2005 lk 56). Džainism kujunes lõplikult välja üheaegselt budismiga Vardhamana Mahavira juhtimisel. Teooriaid džainismi algusaegade kohta on mitmeid, näiteks usuvad džinad, et džainismil pole daatumlikku lõppu ega algust. Kaasaegne teadus paigutab džainismi alguse aga aastatesse 599 eKr – 527 eKr
Judaismi alla kuuluvad: rabinism, saduserid, aškenaism, esseenid, haskala, kabala(kabalistid), karaiidid, hassidism, sabatism, talmud, šefardism, variserid. Judaism on levinud Iisraelis. Maailmas on umbes 18 miljonit usklikku. DŽAINISM • India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. • Põhimõiste: ahimsa – sanskriti k vägivaldsusetus. • Džainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina – ‘võitja’. Võitja oli Vārdhamāna Mahāvīra (‘suur kangelane’). • kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism: • Ka neil on kogudus - sangha (samgha); • kolmikaare (triratna) – õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; • nad järgivad väga rangelt ahimsā – vägivallatuse põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue – ühtki elusolendit ei tohi kahjustada.
Nt hinduism, džainism. 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal. Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. 73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja? – tekkis 6.-7.saj eKr tänap. Bihari osariigi alal Gangese ääres. Jina Mahāvira oli Pārsva õpetuse edasiarendaja ja džinismi sisuline rajaja. 74. Kes on džainismis tirthankarad? – suured õpetajad (tirthankara ehk ´sillaehitaja´) 75. Kes on džainismis digambarad ja kes on švetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? 5.saj. tekkis 2 voolu: Digambara „taevasse mähkunu“ – munk olgu alasti. Oli kuningate kaitse all, kuid taandus hinduismi survel äärmuseks. Usuvad, et naised ei ole virgumiseks võimelised, ja peavad ootama mehena sündimist.
jumal, kes maailma ei sekku), teism (isikuline jumal) ja panteism (universum ongi jumal) (+ hinduism). 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Religioon tekkis inimkonna ajaloos kõige varem 100 000, hiljemalt 40 000 aastat tagasi. Kõige tähtsam arheoloogiline tunnus on laibamatus/surnu peitmine. 73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja? Džainism tekkis 6.-7. sajand; džainismi rajaja oli Jina Mahavira. D-i põhieesmärgiks on hinge (jiva) vabastamine elu jooksul kogunenud teoviljast (karmaphala). 74. Kes on džainismis tirthankarad? Tirthankarad — õpetaja; sillaehitaja 75. Kes on džainismis digambarad ja kes on švetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? D. jaguneb kaheks vooluks – švetambarad ja digambarad. Suuri olulisi erinevusi neil ei ole. Digambara (taevasse mähkunu) - munk, kes pooldab, et mungad olgu alasti
soola puistamisega ja paljud teised tseremooniad, mis tuleb enne jõukatsumise algust läbi viia, on selgelt sintoistlikku päritolu. Jaapanlaste rõhupanekut õigetele tervitustele võib vaadelda jätkuna vanadele sintoistlikule usule kotodaja'desse (maailmale maagiliselt mõjuvatesse sõnadesse). DZAINISM · India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. · Põhimõiste: ahimsa sanskriti k vägivaldsusetus. · Dzainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina `võitja'. Võitja oli Vrdhamna Mahvra (`suur kangelane'). 11 · kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism: · Ka neil on kogudus - sangha (samgha); · kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; · nad järgivad väga rangelt ahims vägivallatuse põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi kahjustada.
Esimene osa värssides, tõenäoliselt ühe inimese looming või vähemalt 1 koostaja, teine osa on hilisem. BhagavatI nime all tuntakse seda.... Küsimuste ja vastuste laadis antud reeglid. Mainimisväärne on ka kuues a. ,mis kannab nime NAya-dhammakahAo. Mõistujutud millegi näidiseks. 9-12. a-ni tegemist loeteluga või nende kommentaaridega. UpaaGgad. Neljas tekst omistatakse BhadrabAhule. ,,PasAo". Selles üks olulisemaid dzainistlike tekste Kalpa sUtra. Sellel kolm osa. Jina-Caritra, TherAvalI, sAmAcArI. Kolmas osa olulisim, reeglistik. MUlasUtratest olulisim on ,,UttararajhAyA" Mittekanooniline kirjandus: Kanoonilise ja mittekanoonilise kirjanduse piir väga hägune. Budismis on kaanon suletud. Pigem eristab teda kaanonist keel. Dzainistlik kirjandus loodud eelkõige haritud inimeste poolt kaupmeeste kastile. Raske öelda, millal üks või teine kirjamees elas või tegutses. Haribhadra (705-775) ja Hemacandra (1089-1172). Seikles Radzastanis ja Gujaratis
annaabi.ee 
