Vallutuslik huvi tärkab 8.saj Delhi valitsejad püüdsid islamiseerida Kerkis uus pealinn Firuzabad Lammutati hindu ehitisi Valdav osa indialasi jäid siiski usule truuks Budism vähenes, dzainism kasvas Kirjandus Eeposed "Mahabharata" ja "Ramayana" Tunti puraanasid (18 suurt puraanat) Kirjandust mõjutas bhakti (õitseng 11.12. saj.) Piiramatu armastus ja andumus jumalate vastu Bhakti ideed kandusid kõikjale üle maa Kabir ja Nanak levitasid bhakti tõekspidamisi Kunst Tihedasti seotud religioonina Palju jumalustele pühendatud templeid Lennukas fantaasia kandis usulisi eesmärke Paleed, lossid, kust radzad riike valitsesid Shiva Kunst Skulptuuris ja maalikunstis domineerisid religoossed süzeed Hulgaliselt kaunistusi Skulptuurid kujutasid jumalusi 16.saj tugevnes muhamedlik kultuur
"Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (1991) "Hingering" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Tema luulekogu "Mandragora" pälvis Eduard Vilde preemia, kandideeris Kultuurkapitali aastapreemiale ja lavastati Tallinna Linnateatris, mängukavas 2003-2004. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud ka järgmised luulekogud: "Aastaajad eesti luules" (1999) "Sina ja mina" (2001) "Kabir" (2003) "Väike värsiaasta" (2003) "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) "Surmapõletaja" (2006) Soovitan teil tema teostest lugeda "Aja kuju" ja "Mandragora't", mis mulle väga meeldisid. Ma loen teile ka ühe luuletuse ette, mis on võetud tema luulekogust nimega "Aja kuju". Sa ei ole kellestki parem. Sa ei ole kellestki halvem. Sulle on antud maailm.
· "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Hingring" (1997) · "Fraktalia" (2000) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad:Õrnus, Hellus, Kirglikkus, isamaalisus, jõulisus, naiselikkus, julgus, Romantilisus, hingelisus. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud palju luulekogusid: · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Tunnustused · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991 · Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Kareva looming Eesti teatrilavadel
ISLAMI SISSETUNG JA MÕJUTUSED · Leksikograaf, poeet, ja õpetaja Hemachandra ühendas oma loomingus edukalt aarjalaste kultuuri dzainismi filosoofiaga. · Sanskritikeelses teoses ''Suurte inimeste elu'' esitas ta rahvalikus vormis. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS · Kuulsaimad vanaindia eeposed : "Mahabharata" ja "Ramayana" KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Puraanad - hindu pärimuslik usuline kirjavara. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Poeedid: Kabir (1440 - 1518) Nanak (1469 - 1539) INDIA ARHITEKTUUR · Arhitektuuris andsid tooni jumalusele pühendatud templid. Vishnu, Shiva austuseks. · Paleed, Kindluslossid, kus radzad valitsesid oma riike. · Talumajapidamised - viletsad varjualused, ei saanud nimetada hooneteks. · Vallutajad muslimid tõid kaasa moseed, minaretid, paviljonid,arkaadid,kuppelhooned. INDIA ARHITEKTUUR INDIA KUNST · Religioossus domineerib.
1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (2000) 3) "Puudutus" (1981) 10) "Mandragora" (2002) 4) "Salateadvus" (1983) 11) "Aja kuju" (2005) 5) "Vari ja viiv" (1986) 12) ,,Lõige" (2007) 6) "Maailma asemel" (1991) 13) ,,Deka" (2008) 7) "Hingring" (1997) 14) ,,Sa pole üksi" (2011) Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud paljusid luule-kogusid: 1) "Aastaajad eesti luules"(1999) 2) "Sina ja mina" (2001)' 3) "Kabir" (2003) 4) "Väike värsiaasta" (2003) 5) "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) 6) "Surmapõletaja" (2006) 7) ,,Vaikuse lävel" (2011) Doris... .. mis on elus olulisim: Äratundmine, muidugi. Milleks muidu oleme siia maailma paisatud? Võib-olla oleme põgus Jumala ekspertkogu - ja just meie mõistmisest, meie valikuist sõltub kõik järgnev? Oluline on tajuda tervikut ja oma kohta selles, siis asetub kõik iseenesest paigale. .
• „Ööpildid" (1980) • „Puudutus" (1981) • „Salateadvus" (1983) • „Vari ja viiv" (1986) • „Armuaeg" (valikkogu, 1991) • „Kuuhobune" (1992) • „Maailma asemel" (1992) • „Hingring" (1997) • „Mandragora" (2002) • „Aja kuju" (2005) • „Tähendused" (2007) • „Lõige" (2007) • „Deka" (2008) • „Sa pole üksi" (2011) • „Elutants“ (2013) Koostatud ja tõlgitud luulekogud • "Aastaajad eesti luules" (1999) • "Sina ja mina" (2001) • "Kabir" (2003) • "Väike värsiaasta" (2003) • "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) • "Surmapõletaja" (2006) • "Vaikuse lävel" (2011) Looming Eesti teatrilavadel • „Mandragora“ • Tallinna Linnateater • lavastaja Jaanus Rohumaa • esietendus 30. aprillil 2003 • „Unenäokohvik“ • Rakvere Teater • lavastaja Jaanika Juhanson • esietendus 10. detsmbril 2010 Tunnustused • 2007. aastal tõlgiti tema luulekogumik „Aja kuju“
vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tsehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles. Koostatud ja tõlgitud luulekogud ja antoloogiad: · Emily Dickinson "Kiri Maailmale" (1988) · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Tuulelaevadel valgusest on aerud. Windship with oars of light" (valik eesti moodsat luulet, 2001) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) · "Vaikuse lävel" (2011) Doris Karve on tõlkinud ja kirjutanud luulet, näidendeid, esseid, artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri ja muusikatesotele ning pidanud mitmeid ettekandeid hariduse, ultuuri ja eetika teemadel. Ta on töödanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Iirimaal ja Flandrias stipendiaadina.
"Lõige" (2007) "Deka" (2008) 7 "Sa pole üksi" (2011) Koostatud ja tõlgitud luulekogud ja antoloogiad: Emily Dickinson "Kiri Maailmale" (1988) "Aastaajad eesti luules" (1999) "Tuulelaevadel valgusest on aerud. Windship with oars of light" (valik eesti moodsat luulet, 2001) "Sina ja mina" (2001) "Kabir" (2003) "Väike värsiaasta" (2003) "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) 8 4. Raamatud,Luulekogud,Tunnustused Doris Kareval on ilmunud järgnevad raamatud: Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Armuaeg" (valikkogu, 1991)
· "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991) · "Hingring" (1997) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Fraktalia" (2000) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) Doris Kareva on olnud ka paljude luulekogude koostaja ja tõlkija · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Kareva looming Eesti teatrilavadel · "Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003). (http://et.wikipedia
· "Maailma asemel" (1991) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Hingring" (1997) · "Fraktalia" (2000) · "Mandragora" (2002) 7 · "Aja kuju" (2005) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) Doris Kareva on olnud ka paljude luulekogude koostaja ja tõlkija · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) 2.1 Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. · Doris Kareva võitis oma eelviimase luulekoguga ,,Lõige" Apollo 2008. aasta lemmiku tiitli luule kategoorias. Kareva looming Eesti teatrilavadel
· "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Hingring" (1997) · "Fraktalia" (2000) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) Doris Kareva on olnud ka paljude luulekogude koostaja ja tõlkija · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Doris Kareva on oma luulega rikastanud rahva meelt. Tema loomingus leidub nooremas eas loodud teoseid ning ka kõpsemas eas looduid. Igale maitsele sobiv luule. Doris Kareva on saanud järgnevaid tunnustusi luule eest: Vabariigi kultuuripreemia, Eduard Vilde preemia, Juhan Liivi luuleauhind, Apollo 2008. aasta lemmiku tiitel.
aladel. Monism. Ülejäänud jumalusi tema kehastustena. Monistlikus plaanis jumalad kehastavad erinevaid jõude, aga nende taga üks absoluut. Paljud sikhismi ideed 8-9 sajandist. Alustab hinduismi taaselustamist. Igaüks kummardab oma jumalat. Sankara järeltulija RAmAnuja. Ainus reaalsus on üks ainus jumal, kõik ülejäänud illusioon. Kõik muu on ainult näilisus. Jumal on tõde. RAmAnanda. Ütleb, et pole mingit vahet hindudel ja moslemitel ja hakkab neid mõlemaid õpilasteks võtma. KabIr on tema õpilane (1440-1518). Esimene mees, kelle kirjutusi sikhid pühaks peavad. KabIril on oma liikumine. Räägib sahaja-yoga. Inimesel tuleks müstilise kaemuse kaudu jõuda jumalani. Parimaks teejuhiks oleks guru. KabIri mõju nii sufismile kui sikhismile äärmiselt tugev. NAnak Devaji 1469-1538/39. Tema isa ksatriya, kes tegeleb raamatupidamisega. Tal on olemas vanem õde. Moslem, mees nimega Mardana on sõber. Ilmutus-Sõna, nimi, heldus, lahkus, puhtus, teenimine ja palve
õpetusest. Bhakti sai alguse 4.-5. sajandil ning ta õitseaeg oli 11.-12. sajand. Tekkisid teravad kritiseerijad kastikorra vastu ning propageeriti piiramatut armastust jumala vastu ja sügavat andumust, mille kõrval kahvatusid brahmanismi ortotokssed tõekspidamised, rituaalid ja askeetlus. Bhakti ideed kadusid kõikjale üle maa, leides toetust nii hindude kui ka moslemite hulgas. Kuulsamad poeedid, kes reisid mööda maad ning levitasid bhakti tõekspidamisi luule kaudu Kabir (1440-1518) ja Nanak (1469-1539). Nanak rajas bhaktist islamist mõjutatuna uue usundi sikhismi. 13.-15. Sajandil arenes hoogsalt kirjandusteadus. Paljud õpetlased uurisid ning kommenteerisid India varasemat kirjavara, sealhulgas nii vanaindia usufilosoofilisi töid kui ka 4.-5. sajandi kirjaniku Kalidasa loomingut, mis kuulub india klassikalisse kirjandusse. India kunst oli seotud tihedalt religiooniga. Arhitektuuris andsid tooni ühele või teisele
annaabi.ee 
