· saavutusvajadus tähendab, et inimese jaoks on tähtis saavutada midagi erakordset ja väljapaistvat. Kogu oma elu suunab ta eesmärgini jõudmiseks. Teel sinna tekib aga loomulikult hulgakaupa takistusi. Ja iga takistus suurendab hirmu läbikukkumise ees. Täiuslik Enesehinnang · Täiuslikkuse hoiak tähendab lähtumist ainult ideaalsest; soovi olla kõiges ideaalne, täiuslik ja parim. Tulemuseks on, et edu, mida saavutataksegi, on võrreldes ideaaliga nii tühine, et ta ei paistagi mingi edu. Selle tõttu on inimesel pidevalt alanenud enesehinnang - tahaksin saavutada ideaali, aga suudan tegelikult väga vähe Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises · Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Laias laastus võiks
99º40' 99º44' 99º46' 99º43' 360º6' 0º6' 106º8' 106º4' 106º12' 106º8' 73º58' 74º 73º58' 73º59' 5. Töö kirjeldus ja arvutused Mõõtsin antud detaili nurgad kolm korda ja leidsin kõigi kolme keskmise. Seejärel liitsin saadud keskmised, saades seega summaarse tulemuse, mida võrdlesin ideaaliga ja sain summaarse vea. Saadud vea suurus oli 6'. ja on võetud otse mõõteriistalt. ja arvutatud järgmiselt: = 1. 9º40'+90º=99º40' = 1. 16º8'+90º=106º8' 2. 9º44'+90º=99º44' 2. 16º4'+90º=106º4' 3. 9º46'+90º=99º46' 3. 16º12'+90º=106º12'
Üks silmapaistvamaid nüüdisaja esteetikuid on Sourian Etienne, kes mõistab esteetika kategooriat kui kaunist ja teadust kui teadust kaunist. Sourianni arvates: ,,Elu on kaunis. Kaunis on see olevus, milline on kaunis meie arvates". Siin on sügav dialektiline mõte, kuna sisaldab samaaegselt nii objektiivsust kui subjektiivsust ning hinnangut. Sourian määratleb esteetilise ideaali ja suhestab selle ühiskonna ideaaliga ja inimelu ideaaliga. Kunstile on omane esteetiline kategooria tekitada vaimustust. Vaimustuda ei suuda see, kellele ei jätku esteetilist tunnetust. Samal ajal on kunst tunnetus ja kujutlusvõime. Olulisem kunstis on oskus ,,kenalt joonistada nägu", mitte ainult ilusat nägu vaid ka traagilist, naljakat, hirmutavat. ,,Joonistada ilus nägu" on esteetiline tunnetus. Souriani esteetilise kategooria sisuks on hinnang, millest lähtuvalt esteetika objektiks on kunst, kui kena kandja
Ka neil on kogudus- sangha (samgha); kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; nad järgivad väga rangelt ahinsa põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi ju kahjustada · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Kui arvestada neid suuri muutusi, mida hinduism on oma pika ajaloo vältel läbi teinud, ja selle erinevaid suundi ning budismi vahepealset kadumist Indiast, siis võib dzainismi pidada vanimaks järjepidevaks ja suhteliselt ühtsena säilinud religiooniks Indias. Samas ei ole dzainismi järgijate arv kunagi olnud suur
kaasaegsele arhiivindusele Louvre muuseum Ühiskonna politiseerumine Ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Võimu seaduslikuks allikaks on rahvas Rahvas hakkas tunnetama oma võimu ühiskonnaelu politiseerus Ühiskonnaelu politiseerumine Poliitika hakkas asendama religiooni ja sellest sai igapäevaelu osa Rahvas muutus ühtseks tervikuks Kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaaliga Kasutatud kirjandus M. Laur, T. Tannberg, 2009. Inimene, ühiskond, kultuur III osa Uusaeg. Avita. Tallinn http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Fren (24.04.11) http://zope.eenet.ee/tpl/yelekoolilised/suur-prants (24.04.11) http://www.ask.com/wiki/Napoleonic_Campaign_ (24.04.11) Kasutatud kirjandus http://shichitenhakki.wordpress.com/2008/04/14/p (24.04.11) http://www.visitingdc.com/paris/louvre-museum-p (24.04.11) http://blog
pääseb valla, ,,närvid ütlevad üles"... 3. Ülimina (Superego, Überich) TÄIUSLIKKUSEPRINTSIIP Ülimina kujuneb välja umbes 5. ja 11. eluaasta vahel. Selles sisalduvad meie eeskujud, väärtushinnangud, normid, põhimõtted, see määrab kindlaks sotsiaalse, religioosse, moraalse eluvaldkonda. See on sisemine moraalikoodeks, mis taotleb alati ideaalset, täiuslikku, hoolimata reaalsusest ja naudinguprintsiibist. Ta ei tee vahet reaalsel teol ja pelgal kavatsusel; kui need ideaaliga ei klapi, karistab ta Mina karmilt. Üliminale panevad aluse lapse vanemad oma keeldude ja käskude, kiituste ja karistustega. Freud märgib, et sellepärast annabki Ülimina endast enamasti märku ,,südametunnistuse häälena". Inimese küpsedes laieneb mõjutuste ring, eeskujuks pole enam ainult vanemad, vaid kultuur ja ühiskond laiemalt. Praktilisel poolel tõdes Freud, et ülemäära tugev Ülimina tekitab inimesel liigset süütunnet ja neuroose
Kuuekümnendatel oli see kahtlemata üks protesti väljendusi institutsionaliseeritud kirjanduse vastu, Suurte (riiklike) Kirjanike vastu. See oli märk autori iseolemisetaotlusest ning teadlik "põhihoovuse" võistlusest kõrvalejäämine. Unt jätkab sama stiili kuni tänase päevani. Nüüd võib seda tõlgendada kui diletantismitaotlust, kaotatud noorusesse tagasipürgimist, mis on vastandatud professionalismile, akadeemilisusele. Samas on see kooskõlas postmodernistliku ideaaliga, võib öelda isegi moodne, aga põhjendatav ka mugavusega. Unt jätab lati võimalikult madalale, et selle ületamiseks ei tuleks liialt pingutada. Seda sorti mugavus on aga sugestiivne, teeb ka lugemise mugavaks ja mõnusaks. Undi kirjanikuanne seisnebki keeruslite asjade ääretult lihtsas esituses, tema kirjutamises pole kübetki pingutatust, keerukaid analüütilisi keerdkäike. "Ei meenu elavas Eestis teist sellist meest, kes nii lõdvalt kirjutades
abiellumisea, autojuhtimisõiguse, sõjaväkke mineku, alkoholi ostmise osas jne. Murdeiga. Nagu nimetus murdeiga ütleb, on tegemist millegi murdumisega. Murdeiga võib ka teisiti nimetada näiteks "puberteet". 1014 eluaastani nimetatakse varapuberteediks. Sellel perioodil on tüdruku ja poisi erinevused kõige paremini märgatavad. Enda isiksust otsides tahetakse samastuda mingi ideaaliga on siis selleks kes tahes tuttavatest, vanematest või oma ümbruskonnast. Ka iseloomustab selles eas lapsi grupiga samastumise vajadus. Iseenda otsimine läbi mitmesuguste samastumiste õpetab täitma erinevaid rolle ja järgima vastavaid käitumismalle. Vanemate ülesanne on kohaneda muutuva lapsega ning olla talle toeks. Sellel perioodil on last kasvatama hakata hilja, teda võib aga veel suunata. 1517 eluaasta kohta kasutatakse sõna puberteet
· Omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke · Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada · edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents · ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga Romantilise au paradoksid · Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel · Ühiskonnale vastandumine: · "Eneseväljenduse" ja "enesetruuduse" ideaal uus dimensioon aule · Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism · Ühiskonna nimel suremine:
täiuslik. Reaalsusest kaugelejääv soovunelm tekitab liiga suure lõhe ideaali ja tegelikkuse vahele ning andes kõiges endale hinnanguid täiuslikkuse-mõõdupuu järgi, on tulemus enamasti enesehinnangut alandav ning seniseid tulemusi nulliv. Võrdlemiseks tasuks võtta inimesed, kes on minu kõrval, minuga samal tasemel või veidi kehvemad. Kõlab natuke inetult, aga selline mõtlemise muutmine annab võimaluse enda üle ka pisut rõõmustada ning erinevalt ideaaliga-mõõtmiste tulemustest ei pane pidevalt mõtlema, mida kõike veel tegema peaks, et olla midagi väärt. Pakutud enesehinnangu parandamise variant ei õhuta enesepettusele vaid realismile. Soovunelemine, sadade eesmärkide pidev püstitamine ning perfektsionistlik tipp-standarditega mõõtmine garanteerivad kindlasti tunde, et aega napib, kõik asjad käivad üle pea ning enesehinnang alaneb järjekindlalt. Realistlik mõtlemine, antud
Madal intelligentsus tähendab väga lihtsaid seletusviise maailma kohta. Madal intelligentsus ei võimalda analüüsida sündmusi ning inimesel ei arene välja oskust kirjeldada ennast ja teisi. Selle tõttu valitsevad pidevad vastuolud hinnangute ja sündmuste vahel, konfliktid inimsuhetes. Täiuslikkuse hoiak tähendab lähtumist ainult ideaalsest; soovi olla kõiges ideaalne, täiuslik ja parim. Tulemuseks on, et edu, mida saavutataksegi, on võrreldes ideaaliga nii tühine, et ta ei paistagi mingi edu. Selle tõttu on inimesel pidevalt alanenud enesehinnang - tahaksin saavutada ideaali, aga suudan tegelikult väga vähe. Haavatavuse tähtsamad sotsiaalsed põhjused on niisugused: lähisuhete puudumine, sotsiaalne ebastabiilsus, totalitaarne ühiskond. (lähisuhted on suhted, kus inimesed võivad olla avatud ja kus on võimalus saavutada teineteisemõistmine. Perekond, sõbrad, vastastikune armastus on sõnad, mis kirjeldavad lähisuhteid
Oli loodud erootiline mõttevorm, milles oli eetiline sisu, kuid samas ka loomulik armastus naiste vastu. Meelelisest armastusest arenes naiste teenimine. ..... Uus pööre. Dante ja dolce stil nuovo jõudsid äärmuseni. Petrarca on kurtuaasse armastuse ideaali ja uue inspiratsiooni vahel. Erootilise mõtte areng kurtuaasse luul kõrgõitsengust alates ei kulgnenud seal lihtsalt..... Mitte ühelgi teisel ajal pole ilmaliku kultuuri ideaal nii tihedalt kokku sulanud naiste armastamise ideaaliga kui 12. 15. Sajandini. Erootilise eluvaate võib panna ühele joonele samaaegse skolastikaga. Armuvormide kirevas mitmekesisuses keskendus püüd eluilu järele. Iga ilus asi, kas või lill, heli või muu võis aidata kaasa armastuse eluvormi ehitamisele. Armastuse stiliseerimine. Erootilised stiilid võistlevad või segunevad omavahel. 120-121. 123 Kiriklikke väljendeid kasutati seksuaalsuse tähistamiseks keskajal ebatavalise otsekohesusega
• kolmikaare (triratna) – õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; • nad järgivad väga rangelt ahimsā – vägivallatuse põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue – ühtki elusolendit ei tohi kahjustada. • Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. • Sarnane on vabanenute (tīrthankāra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis (bodhisvatta - budistlikus mütoloogias inimene (või mõni muu olend), kes on otsustanud saada buddhaks). • Pärimuse järgi eelnes Mahāvīrale hulk tīrthankāra’sid, Mahāvīra oli see, kes tõi õpetuse inimeste sekka. • Legendid Mahāvīrast on üsna sarnased Buddha legendidega; ka teda olevat kiusanud kurivaim Māra, püüdnud võrgutada kaunid naised jne, aga tema askeedina jõudis sihile. • Ka kosmoloogias palju sarnasusi.
Ida ja Lääne äärmused olevat mõlemad traagilised. Idas ei maksa üksikisik midagi, läänes on inimesed egoistid. Venemaal on kahe maailma vahelise alana eriline seisund. 20. sajandi kunstis otsitakse sünteesi. Näiteks teatris katsetatakse valguse ja muusikaga (sünkretism). Usuti, et kunst suudab maailma mõjutada, usuti iluideaali. Sümbolismile on omane tulevikku suunatus ja romantilisus. Olevikku ei väärtustata. Maailmavaade on dualistlik, argimaailm on oluline ainult seoses ideaaliga (mille poole peab püüdlema), ettekujutus maailmast on vertikaalne. Sümbolism on mõneti keskaegne, selles on teatavat irratsionaalsust ja müütilist mõtlemist. Hakatakse rääkima uues Jeruusalemmast, selle kujundid kantakse vene konteksti üle. Sümbolid on olulised, kultuur on sõnakeskne. Isegi maalikunst ei saa läbi ilma sõna kujutamata. Futurismist kasvas orgaaniliselt välja nõukogude kultuur. Tekkis absoluutselt uus, tulevikukunst.
Samuti tõid poisid välja tegevusi, mida peetakse poiste arvates tüdrukutele ja naistele omasteks: näiteks peab tüdruk "süüa tegema, tantsima balletti, nukkudega mängima". Samuti mainiti, et tüdruk peaks olema nõrk ,,et saaks kaitsta". Tüdrukud teatasid samale küsimusele vastates, et tüdrukud peavad ,, juukseid kammima, ennast pesema, korralik ja tubli olema, ilusti käituma". Mitmel korral mainiti ka välise ilu ja tüüpilise naiselikkuse ideaaliga seonduvat: peavad olema ,,pikad juuksed, ilus, ilusad riided, kleit seljas". Mõnel korral mainiti ka abivalmidust ja sõnakuulelikkust. On selgelt näha, et tüdrukute puhul toodi (nii tüdrukute kui poiste poolt) poistest rohkem esile välimust puudutavaid aspekte. KOKKUVÕTED Soorollid tänapäeva ühiskonnas Tundub, et üha enam otsivad naised eneseväljenduseks uusi võimalusi, justkui püüdes endale ja tervele maailmale
kunstis ning kunsti filosoofia ja sesos sellega ka esteetika, nagu kunsti tundmine. Muutused ühiskonnas tõid uued mõtted. 17. Millist rolli mängib esteetikas Denis Diderot? Diderot käsitleb kunstiloomingu nagu tegevust, mis on sarnane teaduse tunnetamisega. Suurt erinevust teaduse ja kunsti vahel ta ei leia. Ilu kunstis omab sama põhja, mis tõde filosofias. Diderot püüab leida tasakaalu tegelikkuse ja ideaali vahel ja lõpuks nõustub ideaaliga. Diderot otsib ilu objektiivset baasi ja püüas teha kunsti demokraatlikuks. Ta tahtis, et tavalised inimesed oleksid kunstnikud ja kujutasid sama tavaliste inimeste elukorda. Diderot teatas, et tavalised inimesed on tegelikud moraalsete ja esteetiliste väärtuste kandjad. Nii aristokraatilises kunstis ta näeb kunstilise tegevuse olemuse moonutuse. 18. Mille poolest on esteetika vaatepunktist oluline Vana-Rooma arhitekt ja teoreetik Vitruvius?
Platvormi alusel, kus altar seisab, on 2,3 m kõrgune ja tervelt 90 4 m pikkune friis. Kõrgemal tasandil on veel üks 1,5 m kõrgune ja 73 m pikkune friis. Jõulised nikerdused väänlevatest, omavahel põimunud tegelastest on väga kaugel klassikalise Kreeka perioodi tüünest veenmiskunstist. Kui klassikalise Kreeka perioodil võrdsustati üksikisiku väärtus automaatselt füüsilise ideaaliga, siis nüüd peeti vähemalt sama tähtsaks ka inimese iseloomu (Cumming 2007: lk 57). Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Levis arusaam, et kunst ei erine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist. Kuulus filosoof Aristoteles kirjutas, et voorus ja ilu on erinevad nähtused. Aristoteles arvas, et maalikunst ja skulptuur on sarnased kirjanduse, muusika ja tantsukunstiga ning et kõigi nende tegevuste eesmärk on elu jäljendamine ja see
mitmehäälne koorikultuur tõid meile viiuli Gregoriuse koraal pidi saama samasuguseks nagu ta oli omal ajal. Kuid kirikusse ei sobinud ikkagi. Palestiina konservatiivne ülesanne: kirjutada mitu missat ja tõestada, et polüfooniline muusika sobib kirikusse. Rooma koolkonna tähtsaim esindaja eluajal temast lugu ei peetud oli häbelik kirjutas õpikuid, millest õpitakse ka tänapäeval ranged muusikareeglid tema muusika oli kooskõlas taevaliku ideaaliga vastupidiselt Lassusele ''Missa Paavst Marcellile'' tõestamaks, et polüfooniline muusika sobib kirikusse suur osa loomingust on ilmalik arvastusluule muusika on rahulikult kulgev isesisev meloodia ning esineb vähe kooskõlasid ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA Prantsuse chanson / sansoon prantsuskeele ilmalik laul Clément Janequin lõbusad sotsiaalse taustaga programmilised lugulaulud ''Lindude laul'' matkitakse lindude hääli ITAALIA
positiivne õigus ei saa neid anda ega ära võtta, vaid üksnes kaitsta. Loomuõiguseni jõutakse mõistuse ehk mõtlemise abil, loomulikkus seisnebki selles, et ta on iga inimese jaoks tajutav ja kättesaadav. Aegade muutudes on muutunud arusaamad universaalsete väärtuste või printsiipide sisust, ent jäänud on nõue, et eksisteerib mingi positiivsest õigusest kõrgemalseisev ideaal. Selle ideaaliga on võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu. Teise maailmasõja järgsetel aastatel sai alguse võitlus inimõiguste tunnustamise eest. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi. Nt Inimõiguste Ülddeklaratsioon või Euroopa Inimõiguste Konventsioon. Samuti loodi konstitutsioonilisi järelvalve organeid.
Lisaks sõjaväelistele operatsioonidele korraldasid mõlemad pooled massimõrvu. Sõda algas sõjaväelise ülestõusuga Hispaanias ja tema kolooniates. Põletati kirikuid ja kloostreid ning koos sellega hulgaliselt Hispaania ajaloo- ja kunstipärandit. Vabariiklaste poolehoidjad võitlesid ideedega: "türannia või demokraatia" ja "fasism või vabadus". Palju idealistlikke noori liitus 1930-ndatel Internatsionaalse Brigaadiga. Franco toetajad vaatasid sõda kui lahingut ideaaliga: punane hord (kommunism ja anarhism) "kristliku tsivilisatsiooni" vastu. Kummagi poole vaated olid ülelihtsustatud ning lähtusid vaid enda ideoloogiast. Hispaania kodusõda: Franco diktatuur Uus natsionalistlik riik, mis tekkis vabariigi asemel Kodusõja lõpus, kuulutati välja juba siis, kui sõda alles kestis. 1937. Aasta aprilli lõpus koondati kõik ülestõusu pooldavad parteid ühte riiklikusse parteisse, mille nimeks sai Rahvuslik Liikumine. Francost sai uue riigi
Psühholoogia ja õigus tegelevad mõlemad inimeste käitumisega. On omavahel tihedalt seotud Õigus kasutab psühholoogiat (õiguspsühholoogia, juriidiline psühholoogia, kriminaalpsüho-loogia, kohtupsühholoogia). Õigus võib psühholoogiat kasutada ,,enda sees" või kaasatakse psühholoogia õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistega. Erinevused: *õigus lähtub teo lõpptagajärjest, psühholoogia lähtub käitumisest. *õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist. * õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuutevaldkonnad: kohtupsühholoogia, kriminoloogia, kriminaalpsühholoogia, juurdluspsühholoogia.
Õpetaja nõudlikkus peab olema ühendatud õpi- laste arvestamisega. Neid vastuolulisi nõudmisi on võimalik täita, kui meil on enne välja arendatud rida omadusi. Me peame suunama õpilasi pidevale tegevusele, peame mõistma õpilasi ning suutma prognoosida nende arengut. Me peame valdama veenmis-tehnikat, oskama võita õpilaste silmis autoriteeti. Austagem kaasõpetajaid! Keegi meist ei jõua teha kõike, mis vaja. Iga õpetaja töös võib leida puudusi, kui me hakkame seda tööd ideaaliga võrdlema. Selline võrdlus pole päris korrektne. Inimese hindamisel tuleb lähtuda mitte sellest, mis ta tegemata jättis, vaid sellest, mis ta tegi. Ja saavutusi on igal õpetajal. Nende tõttu väärib iga õpetaja lugupidamist. Meil peab olema usku iseendasse ja sellesse, et suudame anda lastele vajalikku. Mõnele on see usk õpilaspäevist omane, teistele tuleb seda sisendada. Siin on väga oluline kaasõpetajate hoiak. Õpetaja hinnang oma tööle sõltub suu-
5. stigmatisatsioon- : inimesele surutakse peale ,,rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. 6. norm- nõudmised, mida ühiskond asetab indiviiidele - normi puhul on oluline, et selle täitmist mingil moel kontrollitakse. Muul puhul pole tegemist normiga (vaid võib-olla näiteks ideaaliga . nt. abielu kogu eluks?). Normi välja selgitamine: 1) ühetaolise käitumise ilmnemine. NB: vea võimalus. On ka teisi põhjusi; 2) normilausete uurimine. NB: kõigi järgmist ei kontrollita (suitsetamine keelatud ...); 3) sanktsioonide uurimine. Kulma kortsutamisest surmanuhtluseni. Vajalik, kuid mitte piisav tingimus (*Graham Sumner (1906): karistuse järgi "pingerida" tavad, moraalinormid ja seadused) 4) legitiimsuse tuvastamine. Kas nähtusega kokku puutuvad inimesed on veendunud,
Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. 7. Montesquieu aust monarhiates Monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad põhin. hirmul. Igal seisusel on omad normid, mille rikkumine tähendab enda ja oma seisuse alandamist. Au iseloomustab aadlit. Aadliau tähtsaim nõue on julgus. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Edev ning kade konkurents asendada ausa võitlusega, mis toimub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on seksuaaltung vs armastus üksiku vaastu. Kas armastusest on võimalik vabaneda? Jah ja ei, sest on võimalik armastada seda mis ei orjasta, vaid vabastab 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik- poliitilised tagajärjed
endale hinnanguid täiuslikkuse-mõõdupuu järgi, on tulemus enamasti enesehinnangut alandav ning seniseid tulemusi nulliv. Võrdlemiseks tasuks võtta inimesed, kes on minu kõrval, minuga samal tasemel või veidi kehvemad. Kõlab natuke inetult, aga selline 14 mõtlemise muutmine annab võimaluse enda üle ka pisut rõõmustada ning erinevalt ideaaliga– mõõtmiste tulemustest ei pane pidevalt mõtlema, mida kõike veel tegema peaks, et olla midagi väärt. Pakutud enesehinnangu parandamise variant ei õhuta enesepettusele vaid realismile. Soovunelemine, sadade eesmärkide pidev püstitamine ning perfektsionistlik tipp-standarditega mõõtmine garanteerivad kindlasti tunde, et aega napib, kõik asjad käivad üle pea ning enesehinnang alaneb järjekindlalt. Realistlik
eelkõige tarbja kaudu. Põhilised moraalimõisted (kategooriad) Moraalimõistetesse kätketud sisu on ajaloos erinev. Moraalimõistetes sisaldub peale nn. üldinimliku moraali ka grupi ja individuaalne moraal. Headus (hüve) ja kurjus Hea mõiste väljendab kõike inimest ja inimeste ühendusi jaatavat, neile väärtuslikku, meeldivat ja kasulikku. Kurjus on headuse vastand. Headus ja kurjus on eesmärgipäraste tegevuste karakteristikad, mis on suhestatud ideaaliga. Hea ja kurja alged on inimese vajadustes ja püüdlustes, seega hea ja kurja olemus on aksioloogiline, mitte ontoloogiline. Hea ja kurja vastandlikkus ei ole absoluutne, reeglina valib inimene suurema või väiksema hea vahel. Kohus ja südametunnistus Kohuse mõiste rõhutab moraalinõuete täitmise ja eetilise ideaali poole pürgimise vajadust. Kohuse mõiste on otseselt seotud moraalifilosoofia keskse küsimusega mis peaks olemas olema
poleks vaim suutnud tundeid väljendada ja neid uuesti tunda. (127) Veel 15. Saj lõpul võib Jean Molinet teatada, et ,,Roosiromaani" väljendid olid käibel üldlevinud vanasõnadena. (131) On silmatorkav ja ometi arusaadav, et õukond pooldab ülla truuduse ranget ideaali. (132) .... daamile, kes kaotab oma armastatu surma läbi, tuleb vähem kaasa tunda kui truudusetu kallima armukesele. (135) ... palverännakud olid armuseiklusteks väga populaarsed. (137) ... kombed ideaaliga sobitusid, on kahjuks vägagi harvad neil sajandeil.... (139) Oma olulisimas tähenduses on pastoraal midagi rohkemat kui üksnes kirjanduszanr. Siin pole tegu lamburielu lihtsate ja loomulike rõõmude kirjeldusega, vaid selle elu jäljendamisega; see on imitatio. Oli olemas fiktsioon, nagu kehastaks lamburielu armastuse häirimatut loomulikkust. Sinna taheti pageda kui mitte tegelikkuses, siis unistuses ometi. Ikka jälle pidi lamburielus olema
· kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; · nad järgivad väga rangelt ahims vägivallatuse põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi kahjustada. · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. · Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis (bodhisvatta - budistlikus mütoloogias inimene (või mõni muu olend), kes on otsustanud saada buddhaks). · Pärimuse järgi eelnes Mahvrale hulk trthankra'sid, Mahvra oli see, kes tõi õpetuse inimeste sekka. · Legendid Mahvrast on üsna sarnased Buddha legendidega; ka teda olevat kiusanud kurivaim Mra, püüdnud võrgutada kaunid naised jne, aga tema askeedina jõudis sihile. · Ka kosmoloogias palju sarnasusi.
Kanti jaoks on teadusliku teadmise peamisteks iseloomulikeks tunnusteks 1) apodiktilisus, 2) objektiivsus ja 3) süsteemina ülesehitatus. Kui “Prolegomenas” on arutluse all teadusliku tunnetuse võimalikkus, siis uurib Kant eelkõige tingimusi, millest sõltub teadmise objektiivsuse võimalikkus. Teadmise objektiivsus tähendab tema jaoks aga seda, et teadmine omab üldist ja paratamatut kehtivust reaalselt eksisteerivate objektide kohta. Selline arusaam oli kooskõlas teadmise ideaaliga, mis pärines juba Platonilt ning Aristoteleselt, ja eeldas teaduselt rangelt universaalset ja paratamatut teadmist – teadmist, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on igalpool, igalajal ja kõikidel juhtudel just selline ega saa olla teistsugune. Tolleaegse üldise veendumuse kohaselt, mida jagas ka Kant, rahuldasid olemasolevatest teadustest neid tingimusi loogika, matemaatika ja uusaegne loodusteadus. Kuid loogika on puhtalt formaalne distsipliin,
au tähtsus monarhiates: Pol tagab seaduste valitsemise Monarh sõltub aadlist, kuid au nõuete tõttu pole aadel kõigeks valmis Maj tagab üldise konkurentsi, mis elavdab majandust 18. sajandi meritokraatlik aumõiste aadliau alternatiiv meritokraatlik kodanikuau silmapaistvate inimeste tunnustamine/premeerimine lootus asendada edevusel ja kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võitlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga Romantilise au paradoksid au uus dimensioon eneseväljenduse ja enesetruuduse ideal romantilise kunstniku (boheemlase) ,,aukoodeks" vastandumine ühiskonna konventsioonidele, materialistliku, konventsionaalse tavaelu põlgus individuaalne au on seotud ka isamaaarmastusega, milles tõuseb tugevalt esile kollektiivne (rahvuse, riigi) au ühiskonna teenimisega seonduv au on sõjaline Armastus Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis)
voorusega (ustavuse-, vapruse- ja visadusega). Selgitage seda väidet? Inimeste vahel eksisteerib vastastikkust pimedust ja kurtust, mis on meie loomuomaduseks. Sellest hoolimata tunnetame sisemist tähendust, mis välja ei paista ja mis võib teiste elus esineda seal, kus me seda kõige vähem märkame. Jõuamegi järeldusele, et selline sisim tähendus kehtib ainult siis, kui see sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. Küsimused Sartre'i Eksistentsialism on humanism kohta: · Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. See tähendab, et kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja et ta defineerib end pärast. Eksistentsi eelnemine olemusele tähendab, et enne on olemas mingi mõiste,
vägivaldsusrisk isiksusomaduste ja õigusrikkumise seosed kognitiivsete võimetega seotud spetsiifilised probleemid Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega - õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" - õigus vaatleb inimese käitumist kui vaba tahte väljendust, psühholoogia vaatleb inimese käitumist kui kohastumuslikku reaktsiooni välistele stiimulitele Kaasaegne kohtupsühholoogia on arenenud kooskõlas kliinilise psühholoogia arenguga, alates 20. saj. viimasest kolmandikust.
(heal lapsel mitu nime) *Pareto-parendus: Paraneb kõigi asjaosaliste olukord - kõik rohelise kolmnurga punktid. *Kaldor-Hicksi parendus: Paraneb summaarne heaolu - lisaks rohelisele kolmnurgale ka kõik punase pinna punktid.TK kui X-ebaefektiivsus (Leibenstein) Tegelik majandustulemus jääb teoreetilisest tootmisvõimaluste rajast sissepoole seoses lahendamata info- ja motivatsiooniprobleemidega. Võrdlus ideaaliga Nirvaana-lähenemine.Transaktsioonikõver (Richter/Furubotn) - Transaktsioonikulu mõõdetakse tootmise Yp ja tarbimise Yc vahena (lõik BD). Mida suurem tootmine, seda rohkem kulub turustamiseks ja vähem jääb tarbimiseks suurenevad transpordi jm laieneva turu hõlvamise kulud (transaktsioonikulud). Ühendab saamata jäänud tulu (tarbimise) reaalsete ressursikuludegaTK kaubanduseta- Transaktsioonikulude mõõtmine reaalsete
see kahtlemata üks protesti väljendusi institutsionaliseeritud kirjanduse vastu, Suurte (riiklike) Kirjanike vastu. See oli märk autori iseolemisetaotlusest ning teadlik "põhihoovuse" võistlusest kõrvalejäämine. Unt jätkab sama stiili kuni tänase päevani. Nüüd võib seda tõlgendada kui diletantismitaotlust, kaotatud noorusesse tagasipürgimist, mis on vastandatud professionalismile, akadeemilisusele. Samas on see kooskõlas postmodernistliku ideaaliga, võib öelda isegi moodne, aga põhjendatav ka mugavusega. Unt jätab lati võimalikult madalale, et selle ületamiseks ei tuleks liialt pingutada. Seda sorti mugavus on aga sugestiivne, teeb ka lugemise mugavaks ja mõnusaks. Undi kirjanikuanne seisnebki keeruslite asjade ääretult lihtsas esituses, tema kirjutamises pole kübetki pingutatust, keerukaid analüütilisi keerdkäike. "Ei meenu elavas Eestis teist sellist meest,
inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega - õigus on ,,verbaalsuskeskne" (Kuriteo puhul tähendab menetlus muude tegevuste kõrval ka seda, et sündmus asendatakse tekstiga. Verbaalne arutlus-ja järeldusvõime on vaid üks osa inimese kognitiivsetest võimetest), psühholoogia on ,,käitumiskeskne" - õigus vaatleb inimese käitumist kui vaba tahte väljendust, psühholoogia vaatleb inimese
(kohustuslikud) või mitte. Loomulikud õigused on kaasasündinud ning positiivne õigus ei saa neid anda ega ära võtta, vaid üksnes kaitsta. Loomuõiguseni jõutakse mõistuse ehk mõtlemise abil, loomulikkus seisnebki selles, et ta on iga inimese jaoks tajutav ja kättesaadav. Aegade muutudes on muutunud arusaamad universaalsete väärtuste või printsiipide sisust, ent jäänud on nõue, et eksisteerib mingi positiivsest õigusest kõrgemalseisev ideaal. Selle ideaaliga on võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu. Teise maailmasõja järgsetel aastatel sai alguse võitlus inimõiguste tunnustamise eest. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi. Nt Inimõiguste Ülddeklaratsioon või Euroopa Inimõiguste Konventsioon. Samuti loodi konstitutsioonilisi järelvalve organeid. Loomuõiguse taassünni pärast Teist maailmasõda kutsusid esile just suured vapustused
Loomulikud õigused on kaasasündinud ning positiivne õigus ei saa neid anda ega ära võtta, vaid üksnes kaitsta. Loomuõiguseni jõutakse mõistuse ehk mõtlemise abil, loomulikkus seisnebki selles, et ta on iga inimese jaoks tajutav ja kättesaadav. Aegade muutudes on muutunud arusaamad universaalsete väärtuste või printsiipide sisust, ent jäänud on nõue, et eksisteerib mingi positiivsest õigusest kõrgemalseisev ideaal. Selle ideaaliga on võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu. Teise maailmasõja järgsetel aastatel sai alguse võitlus inimõiguste tunnustamise eest. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi. Nt Inimõiguste Ülddeklaratsioon või Euroopa Inimõiguste Konventsioon. Samuti loodi konstitutsioonilisi järelvalve organeid.
8. 18. sajandi meritokraatlik(riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust) aumõiste Omaalgatuslikud seltsid mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke, Preisi teenete orden. Üldine lootus asendada edevusel ja kadedusel baseeruv ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis juhindub positiivse eeskuju innustusest, ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel: 1) Vastandumine ühiskonnale, eneseväljenduse ja ja enesetruuduse ideal, romantilise kunstniku aukoodeks. 2) Ühiskonna nimel suremine, indiviidi au seotud kollektiivse auga(isamaa-armastus). Au omandamine sõjas. Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Inimene peaks kasvama vabana ihadest, sest suurim raskus on seksuaaltung.
Loomulikud õigused on kaasasündinud ning positiivne õigus ei saa neid anda ega ära võtta, vaid üksnes kaitsta. Loomuõiguseni jõutakse mõistuse ehk mõtlemise abil, loomulikkus seisnebki selles, et ta on iga inimese jaoks tajutav ja kättesaadav. Aegade muutudes on muutunud arusaamad universaalsete väärtuste või printsiipide sisust, ent jäänud on nõue, et eksisteerib mingi positiivsest õigusest kõrgemalseisev ideaal. Selle ideaaliga on võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu. Teise maailmasõja järgsetel aastatel sai alguse võitlus inimõiguste tunnustamise eest. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi. Nt Inimõiguste Ülddeklaratsioon või Euroopa Inimõiguste Konventsioon. Samuti loodi konstitutsioonilisi järelvalve organeid.
seadusel puudub moraalne siduvus. Need loomlikud õigused on kaasasündinud ning positiivne õigus ei saa neid anda ega ära võtta, vaid üksnes kaitsta. 3) Loomuõiguseni jõutakse mõistuse abil, ta on iga inimese jaoks tajutav ja kättesaadav. Loomuõiguse järgi ei ole õiguse ja eetika lahutamine võimalik, õiguses sisaldub alati olemusliku osana eetiline mõõde. Loomuõigusliku ideaaliga võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu ning mõlemaks otstarbeks on loomuõigust ka kasutatud [Jõgi 1997, lk 46]. Ei jää loomuõiguse ideed sageli mitte üksnes teoreetilisteks mõtisklusteks, vaid kuulutavad võimas poliitilise ja juriidilisi muudatusi [Jõgi 1997, lk 65]. 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia On sõnastatud Homeros (ajavahemikus 12.-7. saj. e. Kr.) olemasoleva müüdi alusel, et õigus,
Eetiline ideaal on kas saavutatud või mitte. Niisuguse eetika-käsituse juures läheb aga kaotsi üks komponent, mis on eetilistes õpetustes ikka olulisel kohal olnud – eetilise enesetäiustumise võimalus. Kui mõni eetiline õpetus esitabki väga raskesti saavutatava eetilise ideaali, mis ei ole tavalisele inimesele täiel määral jõukohane, siis enamasti on võimalus sellele ideaalile vähemasti läheneda. Ning niisugune suurem sarnasus ideaaliga on vaadeldav kõlbelise täiustumisena. Stoikute õpetus jätab inimesed sellest võimalusest ilma. Nii tekib küsimus – mida ta üldse nö lihtsurelikule pakub? Milliseid võimalusi avab ta tavalisele inimesele, kes ei suuda saavutada niisugust üliranget eetilist ideaali? See puudujääk ähvardas vähendada stoa õpetuse šansse filosoofiakoolide konkurentsis. Võib-olla seetõttu ongi stoa õpetusse hiljem sisse toodud veel täiendavaid kriteeriume käitumuslike valikute tegemiseks.
(kohustuslikud) või mitte. Loomulikud õigused on kaasasündinud ning positiivne õigus ei saa neid anda ega ära võtta, vaid üksnes kaitsta. Loomuõiguseni jõutakse mõistuse ehk mõtlemise abil, loomulikkus seisnebki selles, et ta on iga inimese jaoks tajutav ja kättesaadav. Aegade muutudes on muutunud arusaamad universaalsete väärtuste või printsiipide sisust, ent jäänud on nõue, et eksisteerib mingi positiivsest õigusest kõrgemalseisev ideaal. Selle ideaaliga on võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu. Teise maailmasõja järgsetel aastatel sai alguse võitlus inimõiguste tunnustamise eest. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi. Nt Inimõiguste Ülddeklaratsioon või Euroopa Inimõiguste Konventsioon. Samuti loodi konstitutsioonilisi järelvalve organeid. Loomuõiguse taassünni pärast Teist maailmasõda kutsusid esile just suured vapustused sotsiaalses ja
üles kirjutada, et luua kirjanduslikke mälestusmärke. Juba Herder väljendas mõtet, t rahvaluule on selline poeetiline ressurss, millest saab kujundada kirjanduse nende rahvaste jaoks, kel seda veel ei ole. Kui muistendist sai muinaspärand ja ühtlasi fiktsioon, lisandus neile ka rahvuslik väärtus. Nad ei esindanud lihtsalt mütoloogiat, vaid selgelt piiritletut eesti mütoloogiat. Muistendite eestistamine kui juttude kohandamine rahvusliku mütoloogia ja folkloorse muinaspärandi ideaaliga on ERA kogudesse toonud hulgalisellt materjali, milles romantilised minevikufantaasiad põimuvad suulisest pärimusest kuulduga. - rahvaluule kogumine kui muinaspärandi loomine 18. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? Vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid pärinevad 21. sajandist eKr, need on leitud Nippuri linnast (savitahvel)
Rahvusvahelised suhted Valitsemisteadus - keskendub väljundipoliitikale e kuidas poliitikat rakendatakse ja millised on poliitika mõjud ühiskonnale Avalik poliitika Avalik juhtimine Avalik haldus Normatiivne lähenemine - väidab, et teooria peab näitama, kuidas eri väärtussüsteemid mõjutavad ühiskonnas toimuvat - > kuidas peaks välja nägema ühiskonnakorraldus või ühiskonnasuhted ideaalis ning kuidas tegelikkus suhestub selle soovitud ideaaliga. Empiiriline ehk positivistlik lähenemine - lähtub kogutavate andmete tõlgendamisest -> mitmekesised tõendid, et leida põhjuslikke seoseid keerukate sotsiaalsete nähtuste seletamiseks Toimija-struktuuri dilemma - Inimese ja ühiskonnastruktuuride seotus ning nende tasakaal erinevates riigiteaduste teooriates. Toimija on antud juhul poliitikas olev üksikindiviid ja struktuur poliitikaga tegelev institusioon
meritokraatlik kodaniku-au. Tekivad omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid kodanikke (põllumehi, kirjanikke, ametnikke). Au antakse heategevuse või silmapaistvuse eest oma ametialal. Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Kollektiivne vs individuaalne au. Au otsitakse ühelt poolt ühiskonnale vastandumine: uus dimensioon aule eneseväljenduse ja -truuduse ideaal; romantilise kunstniku aukoodeks vs filistinism. Teisalt ühiskonna nimel suremine: Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga; Au saab omandada eeskätt sõjas. Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis)
paista on suurem tarbimine sellisel korraldusel on majandust arendav tagajärg. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Üldtendents ebalitarlistlik: aadliau kriitika, alternatiiviks meritokraatlik kodanikuau. Omaalgatuslikud seltsid, mis premiteerisid silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke. 9. Romantilise au paradoksid Katse langetada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel. Au hakkab järjest rohkem seostuma eneseväljenduse ja enesetruuduse ideaaliga uus dimensioon aule. Romantilise kunstniku(boheemlase) ,,aukoodeks" vs filistinism. Ühiskonna nimel suremine: individuaalne au seotud isamaa-armastusega, sõjaline dimensioon. ARMASTUS 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Kirjeldab ideaalset linnriiki kui kohta, kus armastusel ja veresidemetel pole rolli, seega tuleks meelelistest ihadest loobuda. Selline linn ei ole aga tegelikult teostatav, vabanemine tuleb saavutada individuaalselt
panna (armunud inimene, narkomaan) · Sõltuvusest vabanemise võimalused: o Vabaneda nendest vajadustest, millega sõltuvus tekkinud o Leida alternatiivne inimene, kes rahuldab neid vajadusi · Sõltuvuse liigid: o Referetne sõltuvus inimene on valmis loobuma oma arvamusest, muutma tegevuse plaane juhul, kui see kindlustab kuuluvuse teatud gruppi, tagab vastuvõtmise mingisse ringkonda, võimaldab sarnaneda ideaaliga. (moeesemed, staatus kambas) o Infosõltuvus kujuneb olukorras, kus inimene on sunnitud kasutama seda infot, millega teda varustab info valdaja. Hiina uudiste ajuloputus. o Sõltuvus autoriteedist autoriteedi seisukohtade, arvamuste, hinnangute kriitikata omaksvõtmine, mis toimub ilma sisemise vastasseisuta · Meeldivad need inimesed, kes: o On meile sarnased (vaated, väärtused, omadused)
Üldtendents egalitarlistlik, sünnipärasel võrdsusel põhinev aadliau kriitika. Aalternatiivina tõsteti esile meritokraatlik ehk inimeste tegelikul paremusel põhinev kodanikuau. Asutatakse omaalgatuslikult seltse, anti välja ordeneid, mis premiteerisid silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke. Sellega loodeti asendada edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga ehk filantroopiaga. 19. Romantilise au paradoksid 18 saj lõpus, 19. saj alguses kujunes romantilise au mõiste, mille raames saame rääkida pingest indiviidi (või individuaalsuse) ja kollektiivi vahel. Ühest küljest au vastandus ühiskonnale. Au sai saavutada siis, kui sa olid eriline, sa väljendasid oma isikupära, olid enesele truu. Au hakkas järjest rohkem seostuma eneseväljenduse ja enesetruuduse ideaaliga see oli uus dimensioon aule.
voorusega (ustavuse-, vapruse- ja visadusega). Selgitage seda väidet? Meie loomuomaseks pärandiks on küll vastastikune pimedus ja kurtus, kuid sellest hoolimata tunnustame me sisemist tähendust, mis ei paista välja ja mis võib esineda teiste eludes seal, kus me seda kõige vähem märkame. Sellest ka järeldus, et sisim tähendus võib meie jaoks olla täielik ja kehtiv ainult siis, kui see sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. 1. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule. Mida Sokrates Kebesele vastab? Sokrates vastab Kebesele, et kuigi on inimesi, kellel on parem surra kui elada, kuid neil pole lubatud iseendale head teha (ehk enda päästa enesetapuga), vaid nad peavad ootama heategijat. Sokrates leiab, et inimesed on maailmas elades justkui vangis, kuid nad ei tohi siit põgeneda ega end sellest vabastada, sest jumalad on inimeste hoidjad ja inimesed kuuluvad jumalate vara hulka
• Taasiseseivumisega vabanes rahvakultuur politiseerituvusest, enesemääratuslik vaakum vastuolu. • Eeldas eestlaste identiteedi tugevdamist ja seda tehti sellega et taastati vanad seltsid, rahvamajad, rõhutati kodutunnet, otsiti ülesse paikkondlike pärimus -traditsioone. • vastu oli sellele Globalireeuv turumajandus, lääne tarbijalikkus ja see põrkus kokku rahvusliku püsimajäämise ideaaliga. • Majanduse järsu liberaliseerumisega ei jätkunud massi harrastuseks rahalisi ja inim ressursse. • See andis tunda maapiirkondades. • Traditsioonilist käelist osavust nõudvat vaba aja tegevused (õmblemine, kududmine, puutöö) vähenes nendega tegelejate arv. • Rahvakultuuri arenemisele avaldasid mõju ka sotsiaalmajanduslik killustamine (vaesus vs rikkus) ja Eesti ühiskonna modeleseerumine.
annaabi.ee 
