Nimetu

Q: Mille eest antakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Kuidas taltsutada auahnust?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

R, Marju

Nimetu (0)

Tartu Ülikool - Ajalugu - Euroopa ideede ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mille eest antakse?
Kuidas taltsutada auahnust?

Euroopa ideede ajalugu 24.09.2009 IV loeng
AU
- kahemõtteline asi
Loengu põhikäigud :
au ja kuulsus varases Kreekas (8.-5 saj e.Kr)

Ühiskondlik struktuur: erinevused Lähis-Ida kuningriikidest

Piiratud valitsejavõim

Nõuandev ülikute kiht

Lihtrahva kuuletumise tingimuseks “õiglus”

Oikos (majapidamine) kui üliku võimu baas;

Konfliktid oikose ja kogukonna huvide vahel
Ülikute võtlus au ja kuulsuse pärast

Ülikute sotsiaalne roll:

Riiginõukogu

Sõda

Kohtumõistmine

Välissuhtlus

Võistlus prestii ˛ i pärast: “…olla alati parim ning paista silma teiste ees” ( Ilias , vi.208)
Üliku au

Ülikud taotlevad “pooljumala” staatust. Mille eest antakse?

“miks see on nii, et sina ja mina oleme austatud teiste ees, nautides kõrgemat staatust, parimaid palu ning ääreni täidetud veinipeekreid... Kõik inimesed vaatavad meile nagu oleksime me surematud... Ja meile on antud suur ja viljakas maatükk, puuvilja-aed... Seepärast on meie kohuseks seista esiplaanil lahingus, seista vastu vastasele ning kanda oma rolli lahingutärinas.” (Ilias)

Spordi roll
Pinged ja probleemid

Individuaalne auahnus vs kogukonna teenimine ( Trooja sõja näited)

Homerose ajal usk meeleparanduse, kahju heastamise ning leppimise võimalikkusse

7.-6. saj kriis

Solon: “Polise hävitavad suurmehed , nende rumaluse tõttu orjastatakse lihtrahvas . Seda, kes on tõstetud liiga kõrgele, ei saa enam niisama lihtsalt tagasi tõmmata.”

Soloni reformid Ateenas. “Isonomia”

Ka Spartas
Kreeka tragöödiad aust

Teemad:

Indiviidi (kangelase) suhe kogukonda

moraalsed konfliktid ( Euripides : Orestes tapab oma ema kättemaksuks isa surma eest)

Lahenduseks demokraatlikku polist

Samas ikkagi rivaliteet ja võõritimõistmised
Platoni vabariik

Au ja kuulsus on vaid näilisus (doxa)

Kuidas taltsutada auahnust?

Elanikkonna jagamine klassidesse

Valvurite vooruseks on julgus

Usk, et “ükski kodanik pole kunagi olnud vaenujalal teisega ; selline asi oleks jumalakartmatus”

Eesmärgiks harmoonia . Selleks inimhinge ümberkasvatamine
Aristotelese Nikomachose eetika

“Mõned austavad… kõrget päritolu inimesi, võimumehi ja rikkaid… Tegelikult peaks austama ainult head inimest” (NE. 1124a28)

Aristotelese lahendus – “au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele.” NE. 1123b35

ratsionaalsed valikud

loomupärased inimlikud kalduvused

Aristotelese “loomutäius” – oskus õigesti tegutseda

Õiged seadumused ehk kindlad, mõõdukad, käitumisviisid

Seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine
Mõõdukas aupürgimus

“Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus … nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab. Me laidame ju auahnet inimest, sest ta ajab au taga rohkem kui peab, ja seal, kus ei pea, aga ka auahnuseta inimest, kuna ta ei taha, et teda austataks isegi üllaste saavutuste pärast.” (NE, 1125b11)
Aristoteles eneseväärikusest

Eneseväärikus – täielik loomutäius enese suhtes; õiglus – täielik loomutäius teiste suhtes

“Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal.”

“Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda õigustatult.”
Eneseväärika inimese toimimisviisid

Kuidas suhtub

Auavaldustesse?

Auhaavamisse?

Ohtudesse?

Heategudesse?

Üldiselt hinnatud asjade tagaajamisse?

Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne
Rooma au

Rooma traditsioon analoogne Kreekaga – ülikute võistlus riigi teenistuses, esmajoones sõjaline voorus

Rooma aristokraatliku väärtuskoodeksi põhimõisted:

Mos majorum – perekond kui uhkuse ja reputatsiooni kese

Virtus – mehelikkus.

Dignitas – staatus; gloria – kuulsus. Teened -> populaarsus -> austavad riigiametid

Gratia – patronaazhisuhted ja mõjukus
Cicero hingesuurusest

Ambitsioon vs privaatsus – mõlemad valed valikud

Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab

Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine

Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist, gloria ei ole neile oluline. Caesari näide

Kokkuvõttes tagab vooruslik elu siiski mõned gloria elemendid (armastatuse, usalduse ja imetletuse)
Kristlus ja au

Kristus variseridest: “Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvepaelad laiemaks ja palvetupsud suuremaks . Nad armastavad esimesi kohti võõruspidudel ja esimesi istmeid sünagoogides ja teretamisi turgudel ja seda, et inimesed hüüaksid neid rabiks. [---] Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab , seda ülendatakse.” (Matteuse, 23:1 – 12)

Esimene kristlik voorus on enesealandamine
Aquino Thomas (1225-1274)

Au ja kristliku enesealanduse lepitamine

Püha Paulus või Franciscus Assisist – peavad end väärituks kõiges, v.a Jumala arm

Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod

Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale . Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedestki
Feodaalne au

Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest ( barbarid Rooma riigi aladel)

Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused:

Aadlisoost olid need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust

Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus -> kõrgkeskajal au internaliseerumine (karakteriomadused)
Rüütliau nõuded

Vasalliteet: võrdsuse ja hierarhia lepitamine

Pinge: vastastikuse lugupidamise eeldamine – aadlike võistlus au pärast, rivaliteet

Ühiskond lõhestatud, suurte suguvõsade vaheline võimuvõitlus

Veritasu. (ärakeelamised: normannid Ingl-l)

Alternatiiv : kohtumõistmine võitluse läbi. Tseremoniaalsus
Rüütliau koodeks (chivalry) kõrgkeskajal

Alates 12. saj. “ kavaleri -ideaal”. Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda:

kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the Green Knight)

kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid )

kohustused naiste ees ( Lancelot ja Guinevere)
Aadliau ja duellid

Aadliau demilitariseerumine –

noblesse de robe vs vana noblesse d’épée

õukondlik “honnête homme ’i” ideaal

Aadlike vastastikuse kohtlemise punctilio

Auhaavamine tähendab endast alamaks pidamist. Point d’honneur

Uusaegne duell – pärit Itaaliast . Renessansi virtś ideaal. Girolamo Muzio Il duello (1550)
Duellid

Juured:

Keskaegne vaenus (feudum)

Kohtumõistmine kahevõitluse teel

Rüütliturniir

Duellile iseloomulik:

Võrdne sotsiaalne staatus

Õiglus on irrelevantne

Konfliktikultuur (tulenes aumõistest):

valvelolek enda au suhtes

alaline valmisolek teisi haavata

Riikide katsed kehtestada vägivalla monopol , keelata duellid. 19. saj. duellide kõrgaeg
Mandeville uhkusest ja au

Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad “taltsutada koletisi ” – inimesi, kes ei arvesta teistega

Antiikaegne voorus versus germaani au

Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine

Germaani au: teistsugune, elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine

Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga
Uusaegne aadliau(Mandeville)

“Aadlimees (a man of honour ) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas... kuid ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas... Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale... aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata piisavalt, võib ta need maha jätta ja tekitada neile mistahes jama. Aadlimees ei tohi kunagi vahetada oma religiooni välja kasu pärast, kuid võib olla nii jumalakartmatu oma käitumises kui vähegi tahab... Ta ei tohi teha lähenemiskatseid oma sõbra naisele, tütrele, õele, või kellele tahes, kes on tema kätesse usaldatud, kuid ta võib magada kogu muu maailmaga .” (I, 222)
Au suurlinnades(Mandeville)

Uudne olukord uusajal –enesepiiramine ebavajalik

Uuelaadiline au “võõraste ühiskonnas” ( suurlinn ) –käitumine vs omand ja riietus

Mood -> staatussümbolite pidev vajadus

Milleks rikkus? Staatuse küsimus

Uhkus, au ja kadedus : töövõime mootorid
Montesquieu aust monarhiates

Seaduste vaimust ( 1748 )

Antiikvabariigid põhinesid ennastsalgaval voorusel

Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul

Despootiad (antiiksed ja uusaegsed) põhinevad hirmul
Au monarhiates

Au monarhiates on “vale au” – põhineb ülendatud arusaamal iseendast

Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist

Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit

Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus)
Au tähtsus monarhiates

Poliitiline tähtsus – tagab seaduste valitsemise

Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist

Au tõttu pole aadel valmis kõigeks

Montesquiu näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon. Nõrgemate ja kaitsetute hävitamine ei ole auga kooskõlas

Majanduslik tähtsus – üldine konkurents , mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine Anonüümsuse tähtsus
Au ja vooruse süntees 18. sajandil

18. sajandi üldtendents egalitaristlik:

Aadliau kriitika

Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au

Omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke

Preisi Friedrich Suure orden “ pour la mérite” – teenete orden. Üldine lootus asendada

edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents

ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga
Romantilise au paradoksid

Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel

Ühiskonnale vastandumine :

“Eneseväljenduse” ja “enesetruuduse” ideaal – uus dimensioon aule

Romantilise kunstniku (boheemlase) “aukoodeks” vs filistinism

Ühiskonna nimel suremine:

Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga

Sõjaline dimensioon
KOKKUVÕTE

Kreeka-Rooma traditsioonis ülikute au seotud kogukonna teenimisega

Aristoteles, Cicero – au saab põhineda ainult voorusel; aust endast tuleb hoolida mõõdukalt (Aristoteles) või peaaegu üldse mitte (Cicero)

Kristlik kardinaalvoorus on enesealandamine, au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel

Feodaalau – vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au

Uusaegne aadliau – võrdse väärikuse taotlemine (duell)

18. saj Mandeville, Montesquieu – antiikvoorus on enesesalgamine, aadliau on eneseimetlemine. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga

18. saj üldtendents – meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või silmapaistmise eest oma ametialal

Romantiline au – au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises (eneseväljendamine kordumatu indiviidina) või riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmine – duellid

.RTF Laadi alla originaalfail 7 lk · .rtf · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marju R Õppematerjali autor

Feodaalau,au ja kuulsus vanas kreekas jne

euroopa ideede ajalugu

Sarnased õppematerjalid

docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab?  Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) ->  Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid  Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas.  Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia,  Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks.  Ludwig W

Filosoofia

doc

Ideede ajaloo kotspekst

Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas

Filosoofia

doc

Euroopa ideede ajalugu (vastused kordamisküsimustele)

Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne: Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed. `Idee-ühikud', mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Oluline on tekstis leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega: Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole väärt elamist kui keha laastab hai

Semiootika

doc

Euroopa ideede ajaloo eksam

Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on p?

Euroopa ideede ajalugu

odt

Euroopa ideede ajalugu - Kordamisküsimused

Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles täiusliku õnne ja

Euroopa ideede ajalugu

docx

Euroopa ideede ajalugu

EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma

Euroopa ideede ajalugu

pdf

Kordamisküsimuste vastused

Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõpruse tüübid: 1) v

Ajalugu

doc

Euroopa Ideede eksamikonspekt

Antiik Platon Armastus Armastus on tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. On aga ka eros meeleline armastus armastus abikaasa vastu. Tajutakse meeltega. Viitab ka Sokratesele, et armastus ei saa olla täiuslik, sest siis ei oleks püüdlusi. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles leidub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Õnnelik elu kooskõlas loomutäiusega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Valitsemisest Ideaal on filosoofide valitsemine (seega monarhia või aristokraatia). Kaks võimalust: kas filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks. Demokraatlik inimene tahab ju vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab just sellest demokraatias valitsevast seadusetusest. Epikuurlased Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vooruse läbi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Aristoteles Sõprus Leidis, et linnriike hoiab koos just sõprus. Sõprus ise aga on üldmõiste

Euroopa ideede ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.RTF Laadi alla originaalfail 7 lk