Džainism - India usund (1)

Džainism

• India  usund  ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr.
  
• Džainismi nimetus on tuletatud  sanskriti sõnast jina – ‘võitja’
  
• kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida  budism . Ka neil on kogudus-sangha (samgha); kolmikaare (triratna) – õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; nad järgivad väga rangelt ahinsa põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue – ühtki elusolendit ei tohi ju kahjustada
  
• Ka neil on  sansaara  ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast . Sarnane on vabanenute (tīrthankāra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk  bodhisattva  ideaaliga budismis
  
• Omal ajal džainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda.
  
• Kui arvestada neid suuri muutusi, mida hinduism on oma pika ajaloo vältel läbi teinud, ja selle erinevaid suundi ning budismi vahepealset kadumist Indiast, siis võib džainismi pidada vanimaks järjepidevaks ja suhteliselt ühtsena säilinud religiooniks Indias. Samas ei ole džainismi järgijate arv kunagi olnud suur
  
• Džainismi sanskritikeelseks omanimetuseks on jinadharma (‘võitja seadmus ’) mis viitab vaimse võidule maise üle. Džainism tekkis enam-vähem üheaegselt budismiga I at keskel e.m.a, mis oli Indias üldse vaimselt väga elavaks ja loovaks ajajärguks.
  
• Džainism on jagunenud kaheks suunaks, mille liikmeid nimetatakse *švetambarateks ja *digambarateks. Nende põhiliseks erinevuseks on erinev lähenemine küsimustele, kas * mungad tohivad kanda rõivaid ja kas naised võivad jõuda vabanemiseni või mitte. Švetambara suund on leebem; selle mungad kannavad valgeid rõivaid ja nad usuvad, et ka naised võivad jõuda vabanemiseni. Digambara suund on rangem; selle mungad ei kanna üldse rõivaid ja nende tõekspidamiste järgi ei saa naised jõuda vabanemiseni.
  
• Nii nagu budismis, puudub ka džainismis loova jumala mõiste ning vaimne tee kulgeb tirthankarade eeskuju järgides. Džainismi põhieesmärgiks on *hinge (skr jīva) vabastamine sinna kogunenud teoviljast. Iga hing suudab vabaneda , sest on loomult puhas. Džainismi mungad järgivad *viit suurt tõotust ning munkade asketism on tihti üsna äärmuslik. Neile on oluline paastumine, mille abil nad loodavad saada üle * ihadest . Kuigi džainismis on põhirõhk munklusel, ühendab nii munki kui ka ilmalikke *vägivaldsusetuse järgimine, kuid mungad rakendavad seda rangemalt ja järjekindlamalt.
  
• Vägivaldsusetuse aluseks on *kaastundlik suhtumine kõikidesse elusolenditesse ning džainism nõuab oma järgijatelt ka vegetariaanlust. Äärmuslikumad džainistid ei söö isegi taimede juuri ega juurvilju, kuna see tähendab kogu taime hävitamist. Samuti ei liigu nad väljas ega söö pimedal ajal, et mitte ühelegi putukale peale astuda või mõnda neist kogemata alla neelata. Nad kannavad suu ja nina ees sidet, et mitte ühtegi pisiolendit juhuslikult sisse hingata .
  
• Paljud džainistide perekonnad on läbi ajaloo olnud kaupmehed ja tegutsevad äri alal ka tänapäeval. Üheks põhjuseks on, et see tegevusala annab kõige vähem võimalusi hävitada elusolendeid, kuna näiteks põldu harides tehakse seda paratamatult.