Nõukogude Liit - 1919 - 1991 (0)

KULTUURILUGU I - 2
Nõukogude Liit - 1919 - 1991
Eksami teemad:
- Nõukogude ajastu periodiseerimine. Kronoloogia ja ideoloogia seosed.
- Poliitökonoomilised ja ideoloogilised põhialused ( materialism , ateism ), mis kujundasid sotsiaalse käitumise norme ja kunstikaanonit.
- Ajaloo käsitlus. Kultuuripärandi presentatsioon nõukogude ajastul.
- Nõukogulik tunnetusteooria, kunsti "peegeldusprintsiip". Sotsialistliku realismi doktriin .
- Ideoloogilised põhimüüdid, (arhetüüpiliste mudelite interpretatsioon sotsialistlikus realismis).
- Verbaalsuse-ikoonilisuse suhted nõukogude kunstis. Rituaal. (Toetudes Papernõi'ile, + tema opositsioonid)
- Sajandi alguse filosoofilised ja esteetilised otsingud, utopistlikud ideed, 'uus kunst ', avangard .
- Juhikultus .
Kohustuslik kirjandus:
- Boris Groys " Stalin -stiil" (Akadeemia 1995 2-5)
- N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990)
- J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised märgid" (" Maagiline ja müstiline keel")
Soovituslik kirjandus:
- G. Grass " Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" (Akadeemia 1990 4)
- Nigol Andresen "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail"
- Ilmar Laaban " Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane "
- P. Pavlenko "Õnn"
- A. Jakobson "Elu tsitadellis"
- Ilf ja Petrov "12 tooli"
- M. Bulgakov "Saatuslikud munad"/"Koera süda"
Nõukogude kultuur on väga mitmekihiline ja keeruline uurimisteema. Ajaliselt ja ruumiliselt oli see väga konkreetselt isoleeritud. See on väga müüdiline, nimed on seal väga olulised (palju asju nimetati ümber, kõikvõimalikke asju nimetati, valitses pärisnimelisus). Kujunesid oma pühakud ja kangelased. Nõukogude mõtlemist on nimetatud ühe ajupoolkeraga mõtlemiseks, kuna idealismi eirati ja järele jäi ainult materialism. Arvatakse, et peamine nõukogude kirjanduse vool oli sotsialistlik realism , aga tegelikult on seda järgivaid teosed suhteliselt raske leida. Reaalne kirjandus erineb doktriinidest. Seni on nõukogude ajastut kirjeldatud läbi utoopia ja antiutoopia . Vene utopistlik mõtlemine on pärit 19. sajandist. Lotman väidab, et katkestused ja järsud piirid on vene ajaloos väga olulised, vene areng ongi toimunud läbi nende.
Revolutsioon on kolmanda riigi loomine Venemaal - esimene oli Moskva riik, Peeter I riik teine. Oluline sel ajal oli utoopiline mõte, paljus toetuti religioossetele filosoofidele. Ehitati utoopiat, saavutati antiutoopia. Tulemus oli küll ainult vaheperiood üleminekul kommunismile (see pidi saabuma aastal 1980J) Utoopia sellepärast, et tegemist oli projektiga, mis pidi valmis saama ja aja peatama. Elati tulevikus, oleviku võis kuidagi homse nimel välja kannatada. Ajas liiguti edasi viisaastakute kaupa (suured sammud nagu). Viisaastakutel olid nimed, mõnikord ka üksikaastatel. Muide, viisaastakuplaan tuli täita nelja aastaga.
Kogu maailma ajalugu vaadeldi kui sotsialistliku revolutsiooni ajalugu. Kogu eelneva ajaloo väärtus seisnes selles, et see viis välja sotsialistliku korra kujunemiseni. Teleoloogiline ajalugu siis.
Aja liikumine oli üsna oluline muidu. Sellega seoses on palju utopistlikku