Soorollid muutuvas maailmas (0)

Soorollid tänapäeva ühiskonnas

Millest see küll tuleb, et kõik on justkui pahupidi keeratud – naised ei taha enam olla ainult sünnitusmasinad ja koduperenaised vaid trügivad sihikindlalt ärimaailma ning on seal edukad veel pealekauba? Viimase aastasaja jooksul on hakanud toimuma pea kõikjal maailmas drastilised muutused mehe-naise soorollide vahel. Kas selline raskustega toimetulev ja varjatud liidriroll on naissool alati sees pulbitsenud? Teavad ju kõik jutte teemadel, kuidas juba ammustel aegadel naine vaovahel lapse ära sünnitas ja seejärel atra edasi lükkas.
Tundub, et üha enam otsivad naised eneseväljenduseks uusi võimalusi, justkui püüdes endale ja tervele maailmale pidevalt midagi tõestada; nad lähevad võidukalt „üle laipade“, saavutamaks oma eesmärki. Paistab, et rollimudel õrnast, pidevalt kaitset vajavast ja ärimaailma jaoks mittesobivast olendist hakkab ümber saama. Samas on kindlasti rohkelt ka vastandlikke naistüüpe, kelles on säilinud ürgnaiselikud omadused ja seega ka soov seda rolli täita.
Seda, miks naised ärimaailmas üha enam ja üha silmapaistvamalt osalevad, põhjendaksin sellega, et nad leiavad ennast ajaloos sellisel hetkel, kus neil on selleks rohkem võimalusi, seadusandlikku vabadust ja ühiskondlikku tolerantsi kui kunagi varem.
Arvan, et üldse on palju inimesi, kellele muutused ei meeldi - ja see on kindlasti märgatav muutus inimühiskonnas, kui suur osa endiselt vaid tasuta tööd (kodutööd, lastekasvatamine jne) teinud ühiskonna liikmeid hakkavad osalema rahaga tasustataval tööturul. Tahame või mitte, raha on oluline. Isiklik raha annab selle teenijale teatud võimu ja võimalusi. Selle puudumine aga loob sõltuvuse sellest, kes raha teenib. Kui raha teenivad mõlemad partnerid, muutuvad ka nende suhted ja mõlemad osapooled peavad sellega kohanema. Kohanetakse nii suurenenud/vähenenud (rahalise) võimu kui ka suurenenud/vähenenud (rahalise) vastutusega - partnersuhtes, peres, töökollektiivis. Ja kohanemisoskused on inimestel teatavasti erinevad - mõnel suurepärased, teistel jälle kehvemad.
Miks mõned mehed ei suuda naisi võtta võrdväärsete äripartneritena ja kas naised üldjuhul üldse on võrdväärsed?
Vastates küsimusel esimesele poolele, arvan ma, et taaskord on tegemist kohanemise ja kohanemisoskuste ning nende rakendamise soovi või soovimatusega.
Küsimuse teisele poolele aga ei oska ma muud vastata, kui et - aga miks nad ei peaks olema? Inimesed on erinevad, hoolimata oma soost, mõned on paremad juhid, teised halvemad, mõni jagab matemaatikat, teine mitte, ühel tulevad keelteoskused justkui iseenesest, teine peab madalagi keeleoskustaseme saavutamiseks väga palju vaeva nägema. On tõsi, et naistel on seoses lastesaamisega palju enam takistusi üksnes ärimaailmale pühendumiseks - rasedus, sünnitamine ja imetamisperiood tähendab enamike jaoks vähemalt aastast aktiivsest ärielust eemalolekut ühe lapse kohta. Kuid arvestades naiste keskmist eluiga on see siiski väga lühike periood naise elust, kus ta ilmselgelt meestest nõrgemal positsioonil on „ karmi ärimaailmaga“ toimetulemisel.
Teisalt elame maailmas, kus muutuste tempo üha kiireneb . „Naiste maailmale“ aga ongi olnud omane pidev muutumine ja katkestatus (lapsed kasvavad, nende vajadused muutuvad pidevalt; tuleb teha mitut asja korraga - toidutegemine, imiku hooldamine, koristamine , talutööd). Tänases tööelus on väga ebatõenäoline, et avaneks võimalus kusagil „filosoofi tornikeses“ jäägitult ühele asjale keskenduda ja pühenduda. Seega on naised võibolla isegi eelispositsioonil, kuna nende elu ja tööd-toimetused on pea alati sellises muutuste ja katkestuste keskkonnas kulgenud.
Kas mehed oma alateadvuses talletavad siiski seda, et nemad on need, kes pere toitmiseks metsas jahti peaksid pidama ja naiste roll on lapsi kasvatada ning kodu korras hoida?
Huvitav, et sellist küttide ja korilaste analoogiat järjepidevalt välja pakutakse. Nii palju, kui ajaloolased meid küttide ja korilaste ühiskondadega seoses valgustanud on, teame, et sellised kooslused olid suhteliselt egalitaarsed ja osade ajaloolaste arvates isegi matriarhaalsed. Kütid olid sellises kogukonnas tõepoolest mehed, kes tõid liha näol inimkarjale vajalikku ja hinnalist valku. Koosluse tegelikud elushoidjad olid aga korilased (naised!) - ehk küll toitumuslikult vähemväärtuslikud, olid korjatud marjad, juurikad ja pähklid ometi alati kindel toiduallikas, jahisaak aga väga ebakindel.
Naise roll kui üksnes lastele pühendumine ja kodu korrashoidmine ei ole kunagi olnud valdav – „ema viis hälli heinamaale“... et seal heina niita ja muid põllutöid teha. Sellist lastele keskendumist, nagu meie tänane päev võimaldab, pole ajalugu enne näinud. Enamik meie eellastest tegi tööd, rasket tööd, lihtsalt selleks, et homseks hing sees hoida ja midagi süüa saada. Beebivõimlemiseks ja -ujutamiseks ei olnud ei aega ega võimalust, kui sa just aadlikuperest polnud (ja siis tegelesid sinu laste eest hoolitsemisega teenijad, kellel väga tõenäoliselt omad lapsed kusagil omapäi jooksid).
Kõik koosluse liikmed osalesid töötegemises kohe, kui nad selleks võimelised olid ja sel määral, mil nende areng ja vanus seda lubas. Kes “kaela kandma” hakkas, läks karja, toimetas oma nooremate õdede-vendadega, aitas jõukohastes kodutöödes.
Mis tänapäeval üldse eristab soorolle?
Rohkem kui kunagi varem saab (soo)rolle valida, vastavalt sellele, kuidas kaks omavahel kokku saanud inimest seda soovivad. Naiste sunnitult eelkõige koduga seotud rolli hoidis pikemat aega üleval valiku puudumine seoses rasestumisega (rasestumisvastaste vahendite puudumine), sellele lisandusid tihti religioossed arusaamad, mis naisele tema koha mehe teenijana kätte näitasid.
Aga täna on sõltuvalt iseloomuomadustest ja karjäärieelistustest tööd ja tegemised nii kodus kui väljaspool seda omavahel kokkulepitavad. Rollid on paindlikud ja ajas muutuvad.
Ärimaailmas oleme jõudnud arusaamisele, et pole olemas ühtset edu valemit, vaid edukus on eelkõige edukus muutuva keskkonnaga kohanemisel.
Sama käib peresuhete edukuse (õnne) kohta - kui suudame ennast ja oma partnerit aktsepteerida sellistena nagu me oleme, kui tahame üksteist toetada ja koos nii emotsionaalselt kui ka materiaalselt hästi toime tulla, siis on soorollid kokkuleppelised ja nö „custom made“ - st just teile kahele või teie perele kohandatud. Omavahelised ülesandejaotused vaimse ja materiaalse toe kindlustamisel aga saame täna õnneks teha eelkõige INIMESENA , mitte üksnes XX- või XY-kromosoomijaotuse alusel.
Tüdrukud peavad olema ilusad ja nõrgad
Poisid peavad end tüdrukutest ülimuslikumaks juba lasteaias, selgus Tallinna lasteaedades korraldatud soorollide tekke uuringust.
Eesti naisuurimus-ja teabekeskuse teadlased Kadri Aavik ja Kirsti Kajak uurisid möödunud aastal soo konstrueerimist ehk soorollide teket seitsmes Tallinna lasteaias. Feministlikust sotsiaalkonstruktivistlikust perspektiivist lähtuvas uurimuses jõuti järeldusele, et vaadeldud 5-6 aastaste laste rühmades tajuvad poisid ennast olevat tüdrukute suhtes võimupositsioonil, samas kui nii tüdrukud kui poisid näevad tüdrukuid poiste suhtes nõrgemate ja abitumatena.
Uurijad leidsid , et sellele aitavad kaasa mitmed tegurid. Näiteks ka juba lasteaiaruumide füüsiline paigutus on soolistatud -  on “tüdrukute nurk” vs “poiste nurk”, mille läbi luuakse ja kinnistatakse kahte teineteisele vastanduvat ja eraldiseisvat soopõhist sfääri. Kuigi tüdrukutel ja poistel ei ole otseselt keelatud vastassoo mängunurgas mängida, esinevad õpetajatepoolne otsene ja varjatud suunamine ning kaaslastepoolne surve valida enda soole “sobilik” mängunurk. Aavik toob näite, et ühes situatsioonis tegid tüdrukud laeva mängides õpetaja arvates liigselt lärmi, mispeale õpetaja katkestas mängu ja tegi neile ettepaneku hakata mängima pabernukkude riietamist, mis on näide soopõhisest suunamisest.
Õpetajad lasevad koristada pigem tüdrukutel
Kohati olid lasteaedades seatud poiste ja tüdrukute kehaliseks arenguks erinevad eesmärgid, näiteks poistele mõeldud “üldfüüsiline” treening ning tüdrukutele “balletilised harjutused”. Uurijad osutavad ka sellele, et kõigis nende külastatud lasteaedades olid õpetajad naissoost, nagu ka valdav enamus Eesti alushariduse õpetajaid.
Õpetajatepoolset soo konstrueerimist uurides ilmnes , et õpetajad osutavad tihti rühma poistele suuremat tähelepanu kui tüdrukutele, kuigi sageli on see tähelepanu negatiivse alatooniga ning käskluste vormis. Samuti aitavad nad kaasa soopõhisele ruumi konstrueerimisele ja kohati kinnistavad poiste jõu ja tugevuse diskursust (ja seeläbi domineerimist) tüdrukute suhtes ning paluvad pigem tüdrukuid kui poisse rühmaruumi koristada. 
Tüdrukud tahavad saada emaks , aga poisid isaks mitte
Laste vaateid soorollidele selgitati välja rea lihtsate küsimustega. Näiteks küsiti neilt , milline peaks olema poiss ja milline tüdruk, samuti uuriti ka, millist ametit lapsed tulevikus pidada tahaksid.
Ametite osas jagunesid laste vastused kahte kategooriasse – reaalseteks ja müütilisteks ametiteks. Reaalsetest ametest mainiti eelkõig politseinikku, sõdurit ja tuletõrjujat, uurijat, ehitajat ja sportlast. Müütilistest elukutsetest mainiti näiteks mereröövlit, rüütlit ja maadeavastajat. Kokkuvõttes eelistasid poisid selliseid ameteid, kus ühiskond näeb tihti vaprust või kangelaslikkust ning kus kasutatakse tihti jõudu ning kus nähakse võimu. Hoolitsevaid ameteid praktiliselt ei mainitud .
Tüdrukud mainisid reaalsetest ametitest õpetajat, lasteaiakasvatajat, arsti, müüjat, teenijat , koristajat, näitlejat, saatejuhti, lauljat ja tantsijat. Vaid kaks tüdrukut soovis saada kosmonaudiks ja üks politseinikuks. Mütoloogilistest ametitest mainiti klouni ja printsessi, tiibadega kassi ja liblikat. Kui võrrelda tüdrukute ja poiste antud vastuseid, siis torkavad silma mõned suhteliselt suured erinevused: kui mitmed tüdrukud väljendasid soovi saada emaks, siis poisid isaks saada ei soovinud.
Poisid peavad olema tublid ja tugevad, tüdrukud tublid ja ilusad
Uurijad küsisid lastelt ka seda, millisena nad ise oma soo head esindajat ette kujutavad. Kui lastelt küsiti, milline peaks olema poiss, siis paljud poisid ütlesid, et poisid peaksid käituma “hästi” ja olema “tublid”, “korralikud” ja “ausad”. Samuti mitmed poisid vastasid et poiss “peab olema tugev” ning “peab tüdrukuid kaitsma”.
Kui tüdrukutelt uuriti, milline üks poiss peaks olema, mainiti, et “poisid peavad tüdrukuid kaitsma”. Kui tüdrukutelt küsiti, kas nemad ei pea poisse kaitsma, vastasid mitmed tüdrukud, et “ei, meie ei kaitse, me oleme nõrgemad kui poisid”.
Samuti uuriti lastelt, milline peaks olema tüdruk.  Enamuse poiste arvates peaks tüdruk olema eelkõige “ tubli ”, “korralik”, “hea” ja “ilusti käituma” . Lisaks toodi välja mitmeid välimust ja riietust puudutavaid aspekte , näiteks sooviti, et tüdruk peab olema: “ilus” ja “pikkade juustega”. Samuti tõid poisid välja tegevusi, mida peetakse poiste arvates tüdrukutele ja naistele omasteks: näiteks peab tüdruk “süüa tegema, tantsima balletti, nukkudega mängima”. Samuti mainiti, et tüdruk peaks olema nõrk „et saaks kaitsta”.
Tüdrukud teatasid samale küsimusele vastates, et tüdrukud peavad „ juukseid kammima, ennast pesema, korralik ja tubli olema, ilusti käituma“. Mitmel korral mainiti ka välise ilu ja tüüpilise naiselikkuse ideaaliga seonduvat: peavad olema „pikad juuksed, ilus, ilusad riided, kleit seljas “. Mõnel korral mainiti ka abivalmidust ja sõnakuulelikkust. On selgelt näha, et tüdrukute puhul toodi (nii tüdrukute kui poiste poolt) poistest rohkem esile välimust puudutavaid aspekte.
KOKKUVÕTED
Soorollid tänapäeva ühiskonnas
Tundub, et üha enam otsivad naised eneseväljenduseks uusi võimalusi, justkui püüdes endale ja tervele maailmale pidevalt midagi tõestada,et nad lähevad võidukalt „üle laipade“, saavutamaks oma eesmärki. Paistab, et rollimudel õrnast, pidevalt kaitset vajavast ja ärimaailma jaoks mittesobivast olendist hakkab ümber saama. Naised trügivad sihikindlalt ärimaailma ning on seal edukad veel pealekauba.
On tõsi, et naistel on seoses lastesaamisega palju enam takistusi üksnes ärimaailmale pühendumiseks - rasedus, sünnitamine ja imetamisperiood tähendab enamike jaoks vähemalt aastast aktiivsest ärielust eemalolekut ühe lapse kohta. Kuid arvestades naiste keskmist eluiga on see siiski väga lühike periood naise elust, kus ta ilmselgelt meestest nõrgemal positsioonil on „karmi ärimaailmaga“ toimetulemisel.
Varem oli naistel ja meestel väga erinevad ülesanded. Kütid ehk mehed olid need, kes tõid liha näol inimkarjale vajalikku ja hinnalist valku. Koosluse tegelikud elushoidjad olid aga korilased ehk naised – kes korjasid marju, juurikad ja pähkleid,mis oli ometi alati kindel toiduallikas kuigi jahisaak aga väga ebakindel.
Naised pidid tegema paljut, mida nad tegelikult ei tahtnud. Näiteks laste saamine, sest puudusid rasestumisvastased vahendid, sellele lisandusid tihti religioossed arusaamad, mis naisele tema koha mehe teenijana kätte näitasid.
Tüdrukud peavad olema ilusad ja targad
Poisid peavad end tüdrukutest ülimuslikumaks juba lasteaias. Uurijad leidsid, et sellele aitavad kaasa näiteks ka juba lasteaiaruumide füüsiline paigutus ong soolistatud - on “tüdrukute nurk” vs “poiste nurk”, mille läbi luuakse ja kinnistatakse kahte teineteisele vastanduvat ja eraldiseisvat soopõhist sfääri. Õpetajatepoolset soo konstrueerimist uurides ilmnes, et õpetajad osutavad tihti rühma poistele suuremat tähelepanu kui tüdrukutele, kuigi sageli on see tähelepanu negatiivse alatooniga ning käskluste vormis. Samas pannakse ainult tüdrukuid koristama .Laste vaateid soorollidele selgitati välja rea lihtsate küsimustega. Näiteks küsiti neilt, milline peaks olema poiss ja milline tüdruk, samuti uuriti ka, millist ametit lapsed tulevikus pidada tahaksid.
Ametite osas jagunesid laste vastused kahte kategooriasse – reaalseteks ja müütilisteks ametiteks. Reaalsetest ametest mainiti eelkõig politseinikku, sõdurit ja tuletõrjujat, uurijat, ehitajat ja sportlast. Müütilistest elukutsetest mainiti näiteks mereröövlit, rüütlit ja maadeavastajat. Kokkuvõttes eelistasid poisid selliseid ameteid, kus ühiskond näeb tihti vaprust või kangelaslikkust ning kus kasutatakse tihti jõudu ning kus nähakse võimu.
Tüdrukud mainisid reaalsetest ametitest õpetajat, lasteaiakasvatajat, arsti, müüjat, teenijat, koristajat, näitlejat, saatejuhti, lauljat ja tantsijat. Vaid kaks tüdrukut soovis saada kosmonaudiks ja üks politseinikuks. Kui tüdrukutelt uuriti, milline üks poiss peaks olema, mainiti, et “poisid peavad tüdrukuid kaitsma”. Kui tüdrukutelt küsiti, kas nemad ei pea poisse kaitsma, vastasid mitmed tüdrukud, et “ei, meie ei kaitse, me oleme nõrgemad kui poisid”.