Soorollid muutuvas maailmas (0)

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Soorollid muutuvas maailmas

Kõne Soorollid muutuvas maailmas Väga ammusel ajal olid mehed väga-väga tähtsad ja naised mitte keegi. Meestega võrreldes polnud neil mingeid õiguseid. Nad ei olnud küll oma eluga rahul, aga ei saanud ka midagi ka ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur. Veel rohkem aega tagasi olid kütid mehed, kes tõid koju liha. Koosluse tegelikult elushoidjateks olid korilased ehk naised, kes korjasid marju, juurikaid ja pähkleid, mis oli alati kindlaks toiduallikaks, mida seevastu ei olnud küttimine.

Kirjandus

8

docx

Sootundlik pedagoogika

See hõlmab nii rolle, tegevusi, eelistusi ja teisi tunnuseid, mis on või mida ühiskond eeldab olevat tüüpilised meestele või naistele. Tänapäevases Eesti ühiskonnas esinevad mitmed otsesed ja varjatud soolised ebavõrdsused, nagu näiteks naiste ja meeste palgavahe, soopõhine tööturu segregatsioon, naiste ja meeste ebavõrdne osalus kodutöödes ja laste kasvatamises ning meeste enneaegne suremus (Aavik, 2009). Naise ja mehe rollid saavad lastele selgeks juba varajases lapseeas, ning süvenevad koolis. Praegu astutakse samme selle suunas, et rakendada sootundlikku pedagoogikat, tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele.

Haridusteaduskond

16

doc

Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus

Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata. Sooline võrdõiguslikkus laiemas mõttes tähendab sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. Sooline võrdõiguslikkus kitsamas mõttes tähistab poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi – naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sh võimusuhete tasakaalustamisega. Poliitika rakendamine on tingitud muutustest ühiskonnakorras ja majanduses. Majanduslik areng eeldab nii naiste kui meeste panustamist tasulisse ja tasustamata töödesse

Sotsioloogia

59

pdf

luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS

Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................

Kirjandus

11

rtf

Isa roll lapse arengus

Tartu Forseliuse Gümnaasium ISA ROLL LAPSE ARENGUS Koostanud: Maria Sahharnaja 11.kl Tartu, 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................ Motivatsioon, oskused, toetus.......................................2 ISA JA IMIK..................................................................3 Isa mõju imiku arengule................................................3 ISA JA KOOLIEELIK....................................................3 Isa-lapse kõne...............................................................4 Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga.......................................................................4 ISA JA KOOLILAPS.....................................................5 Kognitiivne areng......................................................

Perekonnaõpetus

35

doc

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

Ei sobi mulle: -> vältida : tõrje Sobib mulle: -> toetada: meelde jätta KOKKUVÕTE 27.10.08 Seksuaalne erutus: Personaalne ja sotsiaalne perspektiiv Veel 19 saj. arvati, et kui naine saab orgasmi siis ta ei rasestu ja samal ajal veel arvati, et kui naine saab rahulduse seksist, siis sünnivad puudega lapsed. Seksuaalne erutus- psühhosotsiaalne akt. Seksuaalne erutus ­ füsioloogiline akt. Me elame maailmas, kus erinevad stiimulid meid mõjutavad. Seksuaalsete väärtuste süsteemist oleneb kas ja kuidas mingi asi meis erutust tekitab. Seksuaalsel erutusel on oma psühhosotsiaalne aspekt. Esiteks, teiseks hinnangud, kolmandaks emotsionaalne/ afektiivne aspekt. Otsene seksuaalne stiimul mõjutab rohkem füüsilise seksuaalse erutuse tekkimist. Nii meestel kui ka naistel kehtib, et kui partner kontrollib seksuaalakti, on erutus tugevam.

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

90

doc

Nimetu

3.Ideaalne Ident Rollikäitumine Mis on minu personaalse ident tuum- kes ma tahaksin olla?teoreetikud ütlevad et siis on nooruk kriisis, sest ta avastab esimes korda oma personaalse ident tuuma. Enne seda iga on rollikäitumine varieeruv ja lapsel ja varajases noorukiea alguses on kerge võtta erinevaid rolle kui selle küsimusele saadakse vastus sellele küsimusele mis on püsiv selle tuumaga,rollikäitumine muutub ahtaks rollid kristaliseeruvad ja noorukil on raske võtta erinevaid rolle sest ta on saanud väljaspoolt kinnitust vi mittekinn rollide kohta ning see muutub ahtaks. Kui see kriis läbi tehakse siis rollikäitumine muutub ahtamaks, rollid kristaliseeruvad. Sotsiaalne identi- otsitakse vastust küs kuidas moodi teised inimesed mind näevad ` Kolmad iden küsimus Milline on minu ideaal, mille poole ma pöörlen, ihaldan. Kes olen ma ise.

Arengupsühholoogia

104

doc

Nimetu

erinevad sportlased omavad ka erinevat sotsiaalset tausta, nende huvid pôhinevad 23 erinevatel kogemustel, nende karjäär kestab erinevas vanuses, oluliselt erinevad endiste sama ala sportlaste mudelid jne. on vale rääkida ühtsest spordi sotsiaalsest iseloomust. Seejuures ei ole ka sportlase roll ainus spordi sotsiaalne süsteem. Rollistruktuurilt on spordile iseloomulikud väga erinevad rollid, mis on samuti spordi sisemise struktuuri iseloomulikud tunnused. Viimaseks, spordi kui terviku spetsiifilised normid, reeglid ja rollid iseloomustavad tema sisemise struktuuri veel ühte tunnust. Sport on organiseeritud enda vajadustele vastavalt ning omab tendentsi autonoomsuse suunas. See institutsionaalne autonoomia moodustab spordi raamistiku, mis vôimaldab sporti ennast esitleda osavôtjate tasemel kui erilist kogemust

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)