Hellenistlik kunst (0)

xxx
xxx
HELLENISTLIK KUNST
Referaat
Juhendaja : xxx
xxx 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3
1. HELLENISTLIK KUNST ...........................................................................................................4
1.2 SKULPTUUR............................................................................................................................4
1.3 MAALIKUNST .........................................................................................................................5
1.4 TEMPLID..................................................................................................................................7
1.5 STIILID.....................................................................................................................................9
KOKKUVÕTE..............................................................................................................................10
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU .......................................................................................11
LISAD............................................................................................................................................12
SISSEJUHATUS
Minu referaadi teemaks on hellenistlik kunst, mis on üks osa Vana-Kreeka kunstist. See teema käsitleb hellenistliku ajajärgu kunstiliike ning tutvustab erinevaid ehitisi , millel on tunda ja näha hellenismi mõjutused. Eesmärk on rohkem teada saada vastava perioodi kunstilist poolt, mis tundub väga huvitav ja kaasahaarav.
1. HELLENISTLIK KUNST
IV sajandi II poolel e.m.a. alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonlased olid tõenäoliselt kreeklaste sugulusrahvas , kuid madalamal arengutasemel ja kreeklased pidasid neid barbariteks. V sajandi jooksul e.m.a. võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuuri kogemusi, kuid erinevalt nendest suutsid luua ühtse ja sõjaliselt tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksandri Aasia -sõjakäikude tagajärjel levis levis kreeka kultuur enneolematult kaugele – idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Aleksander suri noorena ja tema hiigelriigi jagasid omavahel väepealikud. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlik kunst on seetõttu väga mitmekesine ( Kangilaski 2003: 68).
Pärast Aleksander Suure surma 323. aastal eKr jagasid kolm väejuhti Antigonos, Seleukos ja Ptolemaios Makedoonia Aleksandri loodud Vana-Kreeka suurriigi omavahel. Antigonos valitses Makedoonias ja Kreekas, Seleukos sai endale Väike-Aasia, Pärsia ja teised idapoolsed alad ning Ptolemaios valitses Egiptuses. Sellega algas hellenismi periood, mis kestis kuni viimased hellenistliku linna Aleksandria vallutamiseni 30. aastat eKr roomlaste poolt. Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus , kunst ja kombed kaugele väljapoole Kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused.
1.2 SKULPTUUR
Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata . Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks (Lisa 2) kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp (Lisa 1). Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud.
Zeusi altar Pergamonis (Lisa 3), ehk kogu perioodi tuntuim töö, näitab meile veel üht selle ajastu tunnusjoont: suuremõõtmelisus. Platvormi alusel, kus altar seisab, on 2,3 m kõrgune ja tervelt 90 m pikkune friis. Kõrgemal tasandil on veel üks 1,5 m kõrgune ja 73 m pikkune friis. Jõulised nikerdused väänlevatest, omavahel põimunud tegelastest on väga kaugel klassikalise Kreeka perioodi tüünest veenmiskunstist. Kui klassikalise Kreeka perioodil võrdsustati üksikisiku väärtus automaatselt füüsilise ideaaliga, siis nüüd peeti vähemalt sama tähtsaks ka inimese iseloomu (Cumming 2007: lk 57).
Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Levis arusaam, et kunst ei erine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist. Kuulus filosoof Aristoteles kirjutas, et voorus ja ilu on erinevad nähtused. Aristoteles arvas , et maalikunst ja skulptuur on sarnased kirjanduse, muusika ja tantsukunstiga ning et kõigi nende tegevuste eesmärk on elu jäljendamine ja see pakub inimestele naudingut. Tema arvates näitab väärtuslik kunst mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik. Kuigi Aristoteles nõudis ideaali kujutamist, hakkas hellenismi ajal ideaali kujutamine asenduma realismiga . Kõigepeal erinevad hellenistlikud teosed klassikalistest tihti oma mõõtude poolest. Hellenismi ajal eelistati kas hiiglaslikke või siis hoopis väga väikesi kujutisi. Psüühika kujutamine ja eriti tunnete väljendus on hellenistlikus kunstis olulisem kui klassikalisel ajastul ( Kangilaski 2003: lk 69, 70).
Hellenismi ajastu kunstnike skulptuurid ja skulptuurkompositsioonid, kujutasid ennekõike füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Kuid sisse tungisid ka niisugused kujud nagu kurnatud näo ja kondise kehaga vana kalur, viltkübar peas, korv ja kepp käes, kelles võib ära tunda inimese rahva hulgast. Samast ajastust pärineb ka reljeef talupoja ja härja kujutisega, mis annab pildi tolleaegsest maaelust. Nii et võib öelda, et lisaks kannatustele, võitlusele jms, oli hellenistlike kunstnike töödes ning mängisid suurt rolli ka olustikulised üksikasjad ja maastikud , mille taustal põhiteemat kujutati.
1.3 MAALIKUNST
Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist avastatud dekoratiivsete seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: seal on kenasid natüürmorte ja loomade pilte ning isegi maastikumaale, mis on vast kõige suurem uuendus hellenistlikus kunstis. Kunstnikud püüavad kujutada ka lihtsat maaelu ja selle võlusid. Need maalid kujutavad endast kokkukuhjatud motiive , mis annavad kokku idüllilise stseeni, nagu näiteks karjused ja kari, lihtsad pühakojad, kaugelt paistvad villad jms. Kuigi need pildid on kaunid ja kõik kujutatu on selgelt välja toodud ning on püütud maalida jäljendada tegelikkust , ei ole nad siiski nii realistlikud , kui esmapilgul tundub. Üpris mõttetu on neid kujutatud paiku maakaardilt otsida. Me ei tea kui kaugel kujutatud motiivid teieteisest asusid, sest kuigi hellenistliku ajastu kunstnikud maalisid kaugeid objekte väikestena ja lähedasi suurtena, ei tundnud nad siiski perspektiiviseadusi, nii nagu meie neid mõistame. Seega on isegi antiigi kõige hilisemate ja vabameelsemate kunstiteoste juures säilinud midagi egiptuse maalikunstist.
Lisaks Pompeiist ja selle lähiümbrusest leitud mosaiikidele ja seinamaalingutele, saame hellenistliku maalikunsti kohta teavet ka tolleaegsetest kirjanduslikest allikatest, mida on kaunis palju.
Kirjanikud huvitusid tol ajajärgul kunstist ja hakkasid kirjutama nende elust, koguma anekdoote nende veidrustest ja koostama reisijuhte. Ja kuigi antiikaja kuulsamatelt meistritest pole alles ühtki teost võime lugeda nende teostest kunsti tutvustavatest raamatutest. Hellenismi ajastul hakkas suisa levima laialdaselt üks kirjanduse eriline liik nn maalide kirjeldus. Selle uue žanri silmapaistvam esindaja oli Philostratos. Kuigi tema jutustab tihti maalidest mida kunagi polnudki saame, me tema tööde põhjal ettekujutuse missugused maalid meeldisid tolleaegsele inimesele. Philostratos jutustab suurpärases kirjanduslikus vormis vanade müütide kangelastest , olustikulistest stseenidest nagu kalameeste kalapüük, looduse võluvatest vaatepiltidest jms. Philostratose jutustuste põhjal, mis põhinevad kindlatele nägemusmuljetele, annavad meile üsna hea pildi paljude hellenistlike maalide omapärast. Lisaks perspektiivi teistsugusele tajumisele, on kreeka hellenistlike maalide kompositsioon ehitatud üles teisti kui uusajal, piltidel puudub tihti ka tegevuse järjekindel areng ning dramaatiline ühtsus, selles pole välja valitud üht üksikut momenti ega paljusid täiesti selgepiirilisi tegevusmomente.
Lisaks ülalloetletud hiliskreeka kunstiharudele võib hellenistlikul ajajärgul eraldi ära mainida ka portreekunsti. Millest küll samuti pole jäänud alles ühtki originaalteost, ent mille olemust võib näha Egiptuses, Faijumi oaasis leitud portreedel, mida peetakse hellenistliku portreekunsti järelkajaks. Need maalid pärinevad I sajandist pKr ja kuigi nad on oma teostuselt väga erinevad ja neis võib märgata nii Egiptuse enda kui ka Rooma riigi mõjutusi, tuginevad nad siiski hiliskreeka maalikunsti saavutustele. Vahavärvitehnika kasutamine lubas kunstnikel töötada laiade joonte ja paksu värvikorraga. Nendes portreemaalides tulevad selgesti esile näo plastilised vormid, päikesest pruuniks põlenud nahk, mustade päraniavatud silmade läige, tihe lokkis juus ja punased lihavad huuled. Võlu peitub inimnäo iga üksiku osa hoolikas läbitöötluses. Faijumi portreedes mõjub iga pea ülimalt individuaalsena. Kuid inimeste mõnevõrra jäigas hoiakus ja otse suunatud vaates murrab üha uuesti läbi antiikne ideaal, kooslus üllusest, nooruse julgusest ning vanamehelikust väärikusest.
 
1.4 TEMPLID
Hellenismi ajastul arenes arhitektuur edasi samal viisil nagu teised kunstiliigidki. Arhitektuuri ette seati uued ja komplitseeritud ülesanded, samal ajal läksid kaduma terviklikkus ja ülevus, mis iseloomustasid V sajandi ehituskunsti . IV sajandil kujunes välja terve rida uusi ehitustüüpe. Peripteeri (ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritseb igast küljest ühekordne sammaste rida) kõrvale, mida peeti jumaluse elamuks, selle kuju asukohaks, tekkisid hiigelsuured, võrreldamatult ruumikamad templid. 356. aastal maha põlenud vana templi asemele püstitati Ephesoses nõndanimetatud dipteerina - kahe tsellat ümbritseva sammastereaga uus Artemise tempel (Lisa 7).
Klassikalise kunsti lihtsus ja suurus asendus hiilguse ja ülekoormatud vormidega. Artemise templi joonia sammaste kõrgus oli üheksateist meetrit, see tähendab, et need olid peaaegu kaks korda nii kõrged kui Parthenoni sambad. Sealjuures segasid baasid, mis olid kaunistatud peaaegu inimsuuruste figuuridegga kõrgreljeefis, tunduvalt sammaste stabiilsuse mõjulepääsemist. IV sajandist e.m.a. pärinevat Didymaioni dipteeri Mileetoses, mis oli kaks korda nii suur kui Parthenon , iseloomustasid eriti komplitseeritud kompositsioon ning vormide mitmekesisus ja toredus. Selles templis oli kõik liialdatud, ülekuhjatud ja jämedakoeline. Tempel ei olnud püstitatud kolmeastmelisele, vaid seitsmeastmelisele alusehitisele ning seda ümbritsesid kuuskümmend kuus sammast. Sissekäigu ees asetses ruudukujuline ruum, mis oli nagu pärsia sammassaal (apadana) täidetud kaheteistkümne sambaga. Tagumisest seinast viis trepp üles kõigist külgedest suletud templi eeskotta, teine trepp läks eeskojast järsult alla omalaadilisse avatud õue. Templil puudus katus. Keskel kõrgus vahesein, mille taga paiknesid pühad ruumid ja pühad allikad. Võimalik, et välimuselt säilitas tempel teatud sarnasuse klassikalise peripteeriga, kuid siseruumide mitmekesine jaotus, üles-alla liikumine ja valguse kontrastid meenutasid rohkem idamaist templit kui kreeka ehitist.
Mitmesuguste peripteeri variantide kõrval kasutati IV sajandi ja hellenismi ajastu arhitektuuris veel palju teisi ehitustüüpe. Siin kohtame ümartempleid, staadione, teatreid, gümnaasiume, kasvatuspaiku, bulee - ja valitsushooneid, monumentaalseid altareid ning rikkalikult kaunistatud linnaväravaid. Kõigi nende ehitustüüpide väljatöötamine on hellenistliku arhitektuuri teene. Nendes ehitistes ilmnesid ehitustehnika alal saavutatud olulised edusammud, mis osaliselt ennetasid rooma arhitektuuri edasist arengut. Samal ajal on märgata mõningat vastuolu arhitektuuri kui kunsti ja tegeliku ehitamise – ehitustehnika – vahel. Uus maitse arhitektuuris väljendus orderi vabamas rakendamises klassikalise ajaga võrreldes. Tõepoolest võib juba V sajandil e.m.a. märgata Propüleedes, eriti aga Parthenoni ehitaja Iktinose poolt püstitatud templis Bassaes, dooria ja joonia orderite ühendamist. IV sajandil, eriti hilisemal hellenismi ajastul, rakendasid aga meistrid erinevate orderite elemente ühes hoones läbimõtlematult. Peripteeri ja orderi vaba variatsiooni näitena võiks tuua küll alles rooma võimu ajal püstitatud, kuid oma vaimult täiesti hellenistliku turuvärava Mileetoses. Oleks ebaõige nende loojatele ette heita, et nad on valesti aru saanud klassikalisest orderist. Kuid sambad ei ümbritse siin mitte ainult arhitektuurilist tuuma, vaid järgivad toestamata simsi pidevalt katkestatud liikumist – kord astuvad ette, kord taha, ning loovad intervallide komplitseeritud rütmi. Viilkatused loovad mulje, nagu oleksid külgtiivad isoleeritud, ehkki need on kogu ehitusega simsi abil ühendatud. Ehituse suhteliselt väikestele mõõtmetele vaatamata ei ole mõlemad korrused ühe kõrgema sammastikuga ühendatud. Sambad on paigutatud suurte vahedega, veel harvemini kui Erechtheionis. Hoone mõjub seetõttu väga plastilise ja õhulisena. Suurema plastilisuse ja valguse ja varju mõju otsinguil kasutasid ehitusmeistrid rikkalikult taimemotiiviga kaunistatud korintose kapiteeli ning eelistasid peenemat profileeringut. Seda patustamise vanade vormide vastu sooritati niivõrd järjekindlalt, et võib kõnelda hellenistliku arhitektuuristiililiselt ühtsusest kuni I sajandini meie ajaarvamise järgi ( Alpatov 1973: 152).
1.5 STIILID
Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili – dooria (Lisa 4), joonia (Lisa 5) ja korintose (Lisa 6) stiili. Neid nimetatakse ka orderiteks, kuna erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida kõigis üksikehitistes järgitakse. Dooria stiili iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena , kuid kindlana. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kapitee karika- või vaasikujulist alaosa katavad lopsakad taimevormid . Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged (Kangilaski 1997: 54-56).
Hellenismiajastul jäi valitsejate jumaldamise kõrval religioosne temaatika kunstis suhteliselt tagaplaanile. Ehitati mõned hiiglaslikud templid. Efesoses taastati joonia stiilis Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Rikkalikumad ja toretsevamad joonia ja korintose stiil levisid rohkem kui lihtne ja range dooria stiil. Levis ka stiilide segu, mille näiteks on nn komposiitkapiteel, millel on ühist nii joonia kui ka korintose stiiliga. Tihti polnud sammastel ja teistel kreeka arhitektuurist pärit ehitusdetailidel enam konstruktiivne , vaid ainult dekoratiivne tähendus (Kangilaski 2003: 68).
KOKKUVÕTE
Hellenismi ajal olid muutused nähtavad nii maalikunstis, skulptuuris kui ka arhitektuuris. See kunstisuund sai nimetuse Vana-Kreeka elanikest, kes nimetasid endid helleniteks. Selle kunstisuuna uurimine avardas palju minu silmaringi ning tekitas huvi ajaloo vastu.
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU
RAAMATUD:
1. Alpatov, M.V. “ Kunstiajalugu ”. Tallinn, Kunst, 1973.
2. Kangilaski, J. “Kunstikultuuri ajalugu”. Tallinn, Kunst, 2003.
3. Kangilaski, J. “Üldine kunstiajalugu”. Tallinn, Kunst, 1997.
INTERNET :
1. Vaik, Kristin . Kujutav kunst hellenismi ajajärgul.
http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.ht m (16.01.10)
2. Kunstiajalugu
http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Freferaadid2005%252Fkunstiajalugu_triin.ht m (16.01.10)
3. http://www.mlahanas.de/Greeks/Arts/VenusMilo.jpg (16.01.10)
4. http://en.album.ee/node/19575255/50169263 (16.01.10)
5. http://www.chass.utoronto.ca/~prchrdsn/pergamon.ht m
(17.01.10)
6. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/arhitektuur/yld/index.html (17.01.10)
7. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/7maailmaimet/pildileht/pilt3.html (17.01.10)
LISAD
Lisa 1.
Lisa 2.
Lakoon. u. 150 e. m. a.
Lisa 3.

Milose Venus 2. saj. e.K.r.
Zeusi altar Pergamonis.
Li Lisa 4. Lisa 5.
Dooria order . Joonia order.
Lisa 6.
Lisa 7.
Korintose order.

Artemise Tempel.
13