Ida-Rooma riik (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 HALB

Ida rooma riik e. Bütsants
Territoorium, rahvastik ja riigikorraldus.

tekkis 395. Aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne ja I-Rooma riigiks. Pealinnaks Konstantinoopol
Terriktooriumil elasid kreeklased , bulgaarlased, juudid , syyrlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel
Säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud.
Monofüsiitide õpetus – õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks – jumalik loomus.
Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim) kuulus keisrile e. Besileusele. ( võimu piiras riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsionidena tsirkuseparteid )
Riiklik hoolekandesüsteem: eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaelastekodud, kirik jagas nälgivatele vaestele kodanikele tasuta vilja jne.
Bütsantsi keisrile allus kirik : Ta käsutas kirikuvarusid, määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, kujundas kiriklikku ideoloogiat jne.
Keisrite võim plnud kuigi püsiv: nad kukutati paleepööretes, troonilt tõrjutud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Tihti kuulus reaalne võimutäius riigis hoopis mõjukaile õukondlastele.

Sise- ja väilispoliitika, riikluse erijooned .

Justinianus I – arengu esimene õitsengujärk
Arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3osalise „tsiviilseaduste kogu“. 532. Aastal surus ta Konstantinoopolis julmalt maha Nika ülestõusu. Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus , samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine .
Välispoliitikas eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides.
Vallutati It, Aafr-Põhja rannik , Hisp lõunaosa ja Vahemere saared. Sõjad Pärsiaga plnud edukad .
Riigikassasse kogunes kasumit mitmesuguste kaupade ( orjade, siidi, sameti , klaasi, relvade jm) läbiveo arvelt.
6 saj II poolel rajasid slaavlased Balkani poolsaarele eismese Bulgaaria riigi (681-1018). (Bütsantsi vaenlane .)
7-9 saj. Vallutasid araablased süüria, Palestiina , Aafrika ja Hisp. Alad ning Vahemere saared. Tunginud v. Aasiasse , nad piirasid mitmel korral edutult ka konstantinoopolit.
9-10 saj. Korraldasid konstantin . Vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi-Vene slaavlastega.
11. Saj alates kujunesid peamisteks vaenlasteks türklased, kes said 1071 aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu.
Büts. iseloomulik tugev tsentraliseeritus. Riigile kuulus kogu maa, mida käsutas keiser , kes läänistas maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest.
Linnades elatuti kinnisvara rentimisest, samuti teenistusest riigi tsiviilasutustes või sõjaväes.
Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas. Kogukond kindlustas riigimaksude laekumise olles keskvõimule oluliseks sotsiaalseks toeks .
Orjaks müüdi suur osa sõjavange. Orjad, eriti oskustöölised olid hinnatud kaup.
Seoses araablaste pealetungiga 7.saj. moodustati provintside asemele uued piirkonnad – teemad, mille eesotsas seisid kõrgema sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid – strateegid . Käsutasid talupoegade – stratiootide maakaitseväge. Stratioodi said väeteenistuse eest pärandava jaosmaa.
Alates 11. Saj. Stratioodid laostusid, ei jaksanud enam varustust osta – maakaitsevägi kaotas oma sõjalise tähtsuse.
Esile tõusid suurfeodaalidest ratsaväelased.
Kirikulõhe – süvendas vastuolusid Lääne Euroopaga. (1054)
Büts. õigeusukirik eraldus L-Eur. Katoliiklusest lõplikult, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri.
1204 rüütlid vallutasid Neljandas ristisõjas Konstantinoopoli. (tapatalgud, kultuuriväärtuste hävitamine)
1261 liidus Genovaga õnnestus riik taastada.
Palaiologoste dünastia ajal õitsesid taas kirjandus ja kunst kuid tervikuna kujutas Bütsants endast siiski vaid kunagise hiilguse haledat varju.
Süvenes majanduslik sõltuvus L-euroopast, Riigi terriktoorium oli vähenenud, Riiki lõhestasid sisevastuolud
1453 Konstantinoopol langeb Türklaste kätte.

Bütsantsi kultuur ja selle tähtsus.

Mõjutas kautselt ka renessansskultuuri väljakujunemist (eriti It. Oma)
Kultuurilisele integreerumisele mõjus soodsalt Ferrara- Firenze kirikugogu tehtud katse ristiusu kirikud taasühendada. (1439)
Tähtsal kohal antiikkirjandus ja Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiandmine
Kirjaoskus suhteliselt levinud ( eriti ülemkihtide seas)
Kõrgkool (425) – grammatika, reorika, üigus ja filosoofia. + filosoofia, grammatika, geomeetria , astronoomia.
Kultuur toetus suurel määral antiikautoriteetidele
Kirjanduses lihviti edasi antiikžanreid. Suur oli vaimuliku kirjanduse osa.
Populaarsed olid pühakute elulood e. Hagiograafiad. ( on väärtuslikud ajalooallikad detailide jm poolest)
Enamik kõrgvaimulike suhtus lugupidavalt ka vanaaja paganlikku vaimupärandisse.
Konstantinos VII Porphyrogennetos – Keiser, kes laskis koostada vaimuvara kokkuvõtvaid koguteoseid ja kirjutas ise mitu traktaati (10. Saj.)
Ajalooteadust esindasid maailmakroonikad e. Kronograafiad.
Prokopios – 6. Saj ajaloolane , kirjutas kahte kroonikat korraga.
Anna komnena – printsess , kes kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose.
Geograafiateadust isel. Idamaade suundumus . Tunti hästi ida poolseid maid. ( Geogr .–Kosmas Indiassesõitja (6.saj)
Laskaris Kananos – 15. Saj. Bütsantsi rännumees, teoses Rrsti ala kirjeldused.
Kultuuril suur mõju slaavi maadele. Võtsid vastu õigeusu
Kyrillos ja Methodios – kreeka misjonärid, kes koostasid slaavi tähestiku (9saj)
Büts. Tulid valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, kirikuõigus ja kiriklik kunst .
Suurel määral rakendati slaavi maades ka Büt. Riikluse elemente.

Viikingid ja nende kultuur

Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased, kes mitme sajandi jooksul rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubulinnu ning asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud 800-1050
Viikingite nimed: Läänes normannid , paganad, Inglis . Taanlased , Ida-Eur. Nim. neid varjaagideks.
Eri kihtide esidajad: talupojad, elukutselised, kuningad kes olid alla jäänud maa pooliitilise yhendamisega seotud võitlustes.
Tähtsad kaubalinnad: Jüüti ps. Hedeby, Rootsis Birka ja Helgön, hiljem Sigtuna.
Enne viikingiaega oli Skandin. Välja kujun. maakonnad oma alajaotustega ja moodustunud hõimude yhendused. Rootsi jagunes svealaste ja götalaste vahel. Kummalgi oma kunn . Ka nende maakondadel ja osalt nende jaotistelgi.
Sisevõitlustest annavad tunnistust linnused

Laevad ja retked

Retkede laevad – lahtised merepaadid. Lainete eest katisesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid .
Mast nelinurkse purjega. Sai ka sõudes 40-60 meest.
Orienteeruti taevakehade järgi, kasutades ilmakaari, tuntud oli ka kristall mis näitas päikse asukoha pilvedes .
Juht kandis kunni või pealiku tiitlit ja oli tüürimees.
Läänemere rannikualad jagunesid laevkondadeks. Igaüks saatis retkele yhe laeva. Laevkond jagunes istekohtadeks – rühm talusid pani välja yhe mehe.
Retkedes eristatakse lääneteed (liikusid pmslt pärastised taanl. ja norral.) ja idateed (rootsl. esiisade sõidusuund)
Läänetee alla sattusid UK, Frangi riigi alad, It, Hisp, Portugal . Jõuti isegi Aafr.
Laastamistöö Lääne-Eur. Laias ulatuses, sest sõideti mööda jõgesid kaugele sisemaale.
Pariisi kunn pidi maksma suurt lunaraha , et normannid lahkuksid.
Frangi riigi valitsejad hakkasid üksikute viikingipealikutega lepitust otsima , läänistades neile maid. (ei suutnud tõrjuda nende rynnakuid)
Normandia hertsogkond – 911. A normannide pealikule Rollole läänistatud Seine ’i suue.
Idateed liikuvad pealikud etendasid teatud osa vene riigi tekkeloos.
Retked suurendasid Skandinaavia yhiskonna varanduslikku kihistatust. Varandu jäi uhkuseasjaks

Uute maade asustamine

Asustasid Islandi, Gröönimaa
Erik Punane –saaga, mille kangelane jõudis 10. Saj. Gröönim.1000 a’l jõudis P.USA, sai nimeks Vinland.

Usund

Loodusesemete austamine, ohverdati allikatesse.
Austati esivanemate hingi. Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik (tööriiste, relvi , orje)
Valhallas – langenud võitjate riik
Teede äärde ehitati hingede maju.
Päikesekultus – seostuvad ka tähtsamad muinasskand. Jumalad.
Kõige laiemalt austatud taevajumal Thor – oli ka piksejumal (Neljapäev). Oden –Austatud Taanis , Rootsis Götamaal – Päikese ja sõja jumal (Kolmapäev). Frej -naispooluseks Freja – viljakusejumal (reede)
Aaside perekonna moodustasid hulk teisi jumalaid.
Loke – jumalate vaenlane, saatana osa etendav.
Viikingiajal algas Skand. Ka ristiusu levitamine
Ansgar – Karolingide riigist 829 a. Rootsi ristiusustamiseks saadetud benediktiini munk

Kiri, kirjandus ja kunst

Ruunikiri – viikingite kasutatud kiri. Lähtub ladina tähestikust. Kasut. ruunikividel (haua- või mälestusmärgid)
Kivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kaugemal sõjaretkel. Osa kive kirjeldab pikemalt ajaloosündmusi
Leidub ka raidpiltidega kive (võitlevad mehed, loomakarjad jms)
Saagad -viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid, mis olid suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis.(12-13 s. Kirja pandud)
„Vanem Edda “ – kuulaim islandi saaga
Kunsti esindavad mitmesugused kaunistused ruunikividel ja kaljujoonised, loomade kujutamist iseloomustavad väänlevad figuurid . Tarbekunst nõude näol.

Vana-Vene riik

Veneedid – 1.saj mõne Rooma autori töödes nimetatud Ida-Eur. Rahvas, kes võisid olla varased slaavi hõimud
Praha kultuur – 6.saj paiku levinud slaavlastele kuulunud kultuur
Veneedid asusid Visla jõe ymbruses. Arvatakse et neist kujunesid lääneslaavlased
Sklaviinid – paiknesid Dnestri, Kesk-Doonau ja Visla ylemjooksu vahel, kellest pärinevad yhte liini pidi lõunaslaavlased.
Andid – on peetut varajasteks idaslaavlasteks elasid sel ajal tõenäoliselt Dnepri ja Dnestri vahelisel alal.
Slaavi hõimud väga sõjakad. Tegid sõjakäike Bütsantsi ja asustasid yhe osa sellest sklaviinid. Veneedid hõivasid mõningaid alasid Saksa. Idaosas. Andid hakkasid järgn. Sajanditel liikuma vähehaaval mööda Dnepri Põhja.

Idaslaavlased

Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, millest arenesid ajapikk varased linnad – Vana-Laadoga, Novgorod , Pihkva , Polotsk, Kiiev jt. Neisse hakkas peale viikingite, soomeugrilaste ja baltlaste aina rohkem koonduma ka idaslaavlasi.
Lõunapoolsetes piirkondades – kynnipõllundus ja karjakasvatus . Põhjas Novgorodimaal – käsitöö ja kaubandus
Soomeugri sulandamine vene rahvaga avaldas suurt mõju P-Vene keelemurretele, kommetele ja elanike antropoloogilisele tyybile. Kohtab rohkesti soomeugrilikke jooni. Laenasid veekogude nimetusi.

Vana-Vene riigi teke

2 teooriat tekkimise kohta: normannistlik ja antinormannistlik
Normannistlik: riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tesemel ning järelikult võimetud riiki rajama
Antinormannistlik: peavad eelmist legendiks. Russide nime ja päritolu seostavad nad Rossi jõe ääres elava idaslaavi hõimuga, kes olevatki nime andnud vene riigile ja rahvale.
Yha enam ajaloolasi on tunnsitanud Rjuriku ajalooliseks isikuks ja viikingite rolli riigi loomises ysna oluliseks.
Riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku . 882a peale Rjuriku surma olevat yks tema lähikondlasi Oleg koondanud P-Venes elavate eri päritolu hõimude väed, vallutanud Kiievi ja pannud nii aluse yhtsele V-Vene riigile

Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine

Tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel yhissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi.
Esivanemate kultusega seostus ka majavaim, keda arvati elavad kolde või ahju all. Talle ohverdati.
Loodusvaime peeti ysna pahatahtlikuks.
Tähtsal kohal päiksejumalad: Svarog ja Dažbog. Karjajumal Veles, piksejumal ning hiljem ka sõjajumalaks kuulutatud Perun . Tulejumal Stribog . Viljakusejumalanna Mokoša (kaitse all ka naiste käsitöö)
Vladimir – suurvürst, kes yritas 980 a. läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteooni. Ei leidnud pooldamist. Muinasusund plnud enam kogu kõrgemale kihile vastuvõetav.
Valik langes Bütsantsi õigeusule, mille väline hiilgus oli Venemaal juba varem hästi tuntud.
988 a. hakkas ristimine .
Ylikkond võttis uue usu vastu rahulikult . Kogu lihtrahvas plnud sellega nõus.

Kultuur

Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes büts. Kultuuri mõjude tugevnemine. (suur tähtsus kirjaoskuse levikul)
Bulgaariast võeti yle 2 tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa (muutus Venemaal valitsevaks, algselt loodud Kreeka tähestiku põhjal)
Bütsantsist ja Bulgaariast pärines ka kirikukirjandust
Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka kroonikaid, kuhu tähendati yles aasta jooksul asetleidnud tähtsamad syndmused
Nestor-Kiievi Petšerski suurkloostri munk, kes on ühe vanima ja tuntuma kroonika „Jutustus möödunud aegadest “ koostajaks.
Kirjaoskus levis ka keskkihtidesse. (Novgorodist leitud kirjad)
Sisupoolest ahelkirjad , kaubanduslikud ylestähendused, testamendid jne. Leidub ka koolipoiste õpiylesandeid ja joonistusi .

Bütsantsi ja V-Vene kunst
Bütsantsi kunst

I õitsenguaeg 6 saj. Keiser Justinianus I ajal.
Sellest perioodist on pärit bütsantsi arhidektuuri suursaavutus Hagia Sophia kirk.
8-9 saj tegid Bütsantsis kujutavale kunstile suurt kahju pildieitajad e. Pildirüüstajad. Keisrid keelasid pühapiltide austamise ning kunstis figuuri, eriti inimese kujutamise.
Kunsti allikateks on varakristlik, hellenistlik ja ida kunst.
Iseloomulikumad jooned: idamaine püüd nähtava hiilguse poole, rikkusega uhkeldamine,
Maalikunstis suured silmad, kitsas nina ja vike suu (Kreeka kunsti eeskuju)
Figuuris ei näidatud inimese alasti keha, seda peeti patuseks.

Arhitektuur

Arenes kiriku kaudu. Kirikute sisemusele pöörati alati suuremat tähelepanu kui välimusele – fassaadil olid peaaegu ainsateks kaunistusteks liseenid (lamedad vertikaalsed ehisribad) ja neid yhendavad kaared .
Vanarooma arhitektuuris köitis ehitajaid eriti kuppel .
Kuna oskasid katta kupliga ainult ringikujulise ehitise, võeti kasutusele viklid, sfäärilised kolmnurgad, mis moodustasid neljast nurgast ylespoole tõustes ja omavahel yhinedes ringi. Kõige suurepärasem tulemus on Konstatinoopolis Hagia Sophia kirkus .
II õitsengu ajal hakati ehitama vikli ja kupli vahele tambuure. Tegid kupli veelgi kõrgemaks ning kogu hoone kergemaks ja elegantsemaks. Võte levis kogu Eur.
Pikapeale kujunes kiriku põhitüübiks tsentraalehitis. Hoone, mille põhiplaani äärmised punktid asuvad keskp. Võrdsel kaugusel.
San Vitale kirik. Kuulus. On eriti mõjuv seestpoolt. Mosaiigid on büts. Maalikunsti parimad näited.

Skulptuur

Plastike plnud populaarne
Reljeefikunsti kasutati sambakapiteelide kaunistamiseks , tarbekunstis jms.
Kapiteelide dekoor koosnes rangelt stiliseeritud taimemotiividest. Uus on see, et 2 tk pandi pealistikku.

Maalikunst

Usu tenistuses, silmapaistvamad teosed loodi kirikute jaoks.
Tehnikatest valitses mosaiik . (sulatatud klaasisegu)
II at sagenes freskotehnika kasut. Erksavärvilisi figuure ymbritses kuldne taust.(rikkus, ruum pidulikuks)
Üksikfiguur ja selle paigutus kiriku seinl allus eeskirjadele. Küige kürgemal asetses Kristus, allpool paiknes Neitsi Maarja jne.
Kindlaks oli määratud nende poos, asukoht, riietuse värv. Figuurid seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud riietesse, näod tõsised ja karmid.
Büts. Kunst oli õukondlikum kui selleaegne L-Eur. Oma.
Levis ikoonide maalimine. Maaliti laudadest alusele munatemperaga. Alusmaal oli yleni kuldne ja kumas läbi kujutise andes ikoonile salapära ja ebamaise ilu.

Kunstkäsitöö

Suurimat kuulsust tõi Büts’le käsitöömeistrite looming. Kasutati Ag, Au, emaili (kalleid materjale.)
L-Eur. Hinnati kõrgelt büts. Riiet (kuldniidiga läbipõim. Siid ) Kontant. Siidikudumise keskus.

V-Vene kunst

Ajalugu võib alustada 9-10 saj. Kui tekkis Kiievi-Vene riik ja võeti vastu büts. Õigeusk.
Büts. Kutsuti Venem. Eri aladenstimeistreid ning esimesed vene kunstiteosed nii arhitektuuri kui ka kujutatavas kunstis osutuvad täiel määral jäljenduslikuks.
Ajapikku kasvas kohalike meistrite osatähtsus ja yhtlasi individuaalne ja rahvuslik omapära. (sibulkuppel)

Arhitektuur

Kirikud ruudukujulise põhiplaaniga ja yhe või rohkema paarituarvulise kupliga. Ruumi liigendavad sambad, jaotades selle löövideks, idaseinas ymarad apsiidid. Erineval L-Eur. Olid apsiidid siin tihti kõigil löövidel.
Kuplite kuju: sibul , poolkerakujuline, kiivrikujuline
Suurim 11 saj kirik idaslaavi riigi pealinnas Kiievis – Sofia peakirik .
Kujutavas kunstis ja arhitektuuris mitu koolkonda . : keskusteks : novgorod, Pihkva,
Palju kauneid kirikuid ehit . Vladimiri-Suzdali vürstiriigis õitseajal
Kaunistused: kaartest ja poolsammastest koosnev fris, profileerituid liseene ja ylihuvitavad reljeefid .
Ilusamaid V-vene kirikuid – Pokrovskaja kirik.
Kuulsamad reljeefid Dmitri kirikus.
Moskva arhitektuurist silmapaistvaim näide Vassili Blažennõi kirik.

Maalikunst

Samad kiriklikud eeskirjad mis Bütsantsi omas. Vene ikoonimal leebem, parimad teosed kätkevad nii inimväärikust kui ka headust. Pikapeale muutus kompositsioon vabamaks , sisse tuli kohalikust elust ja loodusest võetud detaile.
Andrei Rubljov – kuulsaim vene ikoonimaalija, kes töötas moskvas. Tema looming paistab silma erilise lyyrilisuse ja hingestatusega. Värvid on kaunid ja õrnad. Parim teos on ikoon „kolmainsus“

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SillyNelly Õppematerjali autor

Konspekt

ida-rooma bütsants

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana-Vene riik

Vana-Vene riik Slaavlaste päritolu... Osa ajaloolasi leiab, et 1. sajandi mõne Rooma autori töödes nimetatud Ida-Euroopa rahvas veneedid võisid olla varajased slaavi hõimud. Enamik ajaloolasi on jõudnud aga seisukohale, et esimeseks kindlalt slaavlastele kuulunud arheoloogiliseks kultuuruks oli 6. saj levinud Praha kultuur. Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse, et neist kujunesid edaspidi lääneslaavlased(poolakad, slovakid, sorbid ja tsehhid). Dnestri, Kesk-Doonau ja Visla ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid kellest

Ajalugu

doc

Kordamine 10.klassile

Asustuse tekke !!!aastatuhandel eKr saabusid Euroopa mandrilt Britanniasse indeoroopa päritolu rahvaste esivanemad ja tõid kaasa loomakasvatus- ja algelise maaviljeluskultuuuri. Kohalikust rahvastikust kujunesid hõimud, kelle seast olid tuntumad piktid. Keldid Keldid saabusid Britanniasse 10 saj eKr. Nende algkoduks on peetud I-Prantsusmaad, P- Sveitsi ja L-Saksamaad. Keldid tungisid üle Alpide ka Itaaliasse, kus vallutasid etruskide linnu ja rajasid oma asulaid. Osaleti ka Rooma ja etruskide sõdades. Ida poole liikuvad keldid jõudsid L-Poolasse ja Musta mere rannikule Keldi asustus levis ka Prantsusmaa aladele, kus neid hakati nim gallialasteks. Niisiis olid keldid enda kätte haaranud suure osa Kesk- ja Lõuna- Euroopat. Keltide majanduselu Edukus rajanes suurelt jaolt rauatootmisel ja keldi seppade osavusel. Nende valmistatud relvad, rauast tööriistad jm esemed olid hinnatud kaup isegi roomlaste juures. Rauasepise

Ajalugu

odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg 11.saj algus 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu Lääne Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid avati äärealade asukaile, kelle maailmavaade erines roomlase omast kultuuride kokkupõrge. Hunnid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Ajalugu

doc

Ristisõjad - spikker

Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti

Ajalugu

doc

keskaeg

tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3.Lääne-Rooma langes rahvasterändamise käigus, 476 viimase keisri kukutamine. Oli nõrk ja lõhestunud., üsna vaene, ei panustanud nii väga sõjandusse. Ida-Roomal soodsamad geogr

Ajalugu

doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Seda sai ületada muutustega, mil üks ajastu (orjandus) kasvas üle teiseks (feodalism). Keskaja lõpuks peetakse erinevaid Kõik need sündmused märgivad sündmusi: maailma otsustavat muutumist ja 1453 Konstantinoopoli langemine ja uue maailmapildi kujunemist. Ida-Rooma häving. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Reformatsioon Saksamaal c. Keskaja periodiseerimine: Periood Aeg Iseloomustus Varakeskaeg 4.-10. saj. Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine. Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine. Roomakatoliku kiriku tugevnemine. Romaani-germaani kultuuri kujunemine.

Ajalugu

doc

Varakeskaegne Euroopa

Kordamine (Varakeskaegne Euroopa) Õp. Lk. 7-9; 15-32; 39-66 1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"? 1469 Giovanni Andrea (paavst Paulus II raamatukoguhoidja). 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks: 330 Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol; 395 Rooma riik jagati lääne- ja idaimpeeriumiks; 476 Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpuks: 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 Avastati Ameerika (Columbus); 1517 algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima

Ajalugu

doc

Keskaeg

majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmajapidajaid ja piirkondade valitsejaid. 8. Pippin Lühike ja tema järeltulija Karl Suur Kui Karl Martell suri, tuli võimule tema oeg Pippin Lühike, kindlakäeline ja ettenäglik valitseja. Tugeva valitseja toetus oli riigi paavstile hädavajalik ning Pippin oskas oma kandidatuuri õigel ajal esile tuua. Ta korraldas kaks sõjakäiku mille tulemusel loovutasid langobaridid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkis Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tasuks abi eest kroonis paavst Pippini ametlikult ning nii oligki Frangis võimule tulnu Karolingid. Pippin Lühikese järeltulija oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl Suur, kelle järgi sai nime ka dünastia. Ta muutus legendiks juba enda eluajal. Ühelt poolt võib öelda, et ta oli geniaalne väejuht, kuid teisest küljest hävitas ta rahvaid ning jäi elulõpuni kirjaoskamatuks.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid