Ristisõjad - spikker (0)

Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses – lääneslaavlased. Dnestri , Kesk- Doonau , Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid – lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid – idaslaavlased . Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod , Pihkva , Polotsk, Kiiev . Normannistlik teooria – Vana-Vene riigi lõid viikingid . Antinormannistlik – Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 – koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus , majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sažbog – päiksejumal. Veles – karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog – tuulejumal. Mokoša – viljakusejumalanna. 980 – Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 – Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa – muutus valitsevaks. Leetopiss – kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika „Jutustus möödunud aegadest“. Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 – kutsus Clermont’i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama . I Ristisõda 1096 -1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse ’i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast. Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 – kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 – Jeruusalemma langemine . III Ristisõda 1189- 1192 . Saksa- Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 – Konstantinopoli vallutamine . 1261 – Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 – Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 – Damitta vallutatakse. 1221 – ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228 -1229. Saksa-Rooma keiser Friedrich II 1244 – vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased . VII Ristisõda. Louis IX Püha ja Innocentius IV VIII Ristisõda. Louis IX 1270. Sõdade tulemused: läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes vaen. Itaalia kaubalinnad suurendasid isakaubanduselt saadavaid kasumeid. Islami maailma tihedam liitumine.
Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses – lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid – lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid – idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria – Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik – Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 – koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sažbog – päiksejumal. Veles – karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog – tuulejumal. Mokoša – viljakusejumalanna. 980 – Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 – Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa – muutus valitsevaks. Leetopiss – kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika „Jutustus möödunud aegadest“. Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 – kutsus Clermont’i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse’i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast. Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 – kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 – Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189-1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 – Konstantinopoli vallutamine. 1261 – Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 – Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 – Damitta vallutatakse. 1221 – ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa-Rooma keiser Friedrich II 1244 – vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased. VII Ristisõda. Louis IX Püha ja Innocentius IV VIII Ristisõda. Louis IX 1270. Sõdade tulemused: läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes vaen. Itaalia kaubalinnad suurendasid isakaubanduselt saadavaid kasumeid. Islami maailma tihedam liitumine.
Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses – lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid – lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid – idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria – Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik – Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 – koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sažbog – päiksejumal. Veles – karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog – tuulejumal. Mokoša – viljakusejumalanna. 980 – Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 – Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa – muutus valitsevaks. Leetopiss – kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika „Jutustus möödunud aegadest“. Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 – kutsus Clermont’i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse’i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast. Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 – kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 – Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189-1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 – Konstantinopoli vallutamine. 1261 – Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 – Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 – Damitta vallutatakse. 1221 – ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa-Rooma keiser Friedrich II 1244 – vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased. VII Ristisõda. Louis IX Püha ja Innocentius IV VIII Ristisõda. Louis IX 1270. Sõdade tulemused: läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes vaen. Itaalia kaubalinnad suurendasid isakaubanduselt saadavaid kasumeid. Islami maailma tihedam liitumine.
Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses – lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid – lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid – idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria – Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik – Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 – koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sažbog – päiksejumal. Veles – karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog – tuulejumal. Mokoša – viljakusejumalanna. 980 – Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 – Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa – muutus valitsevaks. Leetopiss – kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika „Jutustus möödunud aegadest“. Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 – kutsus Clermont’i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse’i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast. Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 – kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 – Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189-1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 – Konstantinopoli vallutamine. 1261 – Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 – Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 – Damitta vallutatakse. 1221 – ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa-Rooma keiser Friedrich II 1244 – vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased. VII Ristisõda. Louis IX Püha ja Innocentius IV VIII Ristisõda. Louis IX 1270. Sõdade tulemused: läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes vaen. Itaalia kaubalinnad suurendasid isakaubanduselt saadavaid kasumeid. Islami maailma tihedam liitumine.
Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses – lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid – lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid – idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria – Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik – Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 – koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sažbog – päiksejumal. Veles – karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog – tuulejumal. Mokoša – viljakusejumalanna. 980 – Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 – Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa – muutus valitsevaks. Leetopiss – kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika „Jutustus möödunud aegadest“. Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 – kutsus Clermont’i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse’i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast. Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 – kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 – Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189-1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 – Konstantinopoli vallutamine. 1261 – Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 – Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 – Damitta vallutatakse. 1221 – ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa-Rooma keiser Friedrich II 1244 – vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased. VII Ristisõda. Louis IX Püha ja Innocentius IV VIII Ristisõda. Louis IX 1270. Sõdade tulemused: läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes vaen. Itaalia kaubalinnad suurendasid isakaubanduselt saadavaid kasumeid. Islami maailma tihedam liitumine.
Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses – lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid – lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid – idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria – Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik – Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 – koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sažbog – päiksejumal. Veles – karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog – tuulejumal. Mokoša – viljakusejumalanna. 980 – Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 – Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa – muutus valitsevaks. Leetopiss – kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika „Jutustus möödunud aegadest“. Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 – kutsus Clermont’i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse’i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast. Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 – kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 – Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189-1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 – Konstantinopoli vallutamine. 1261 – Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 – Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 – Damitta vallutatakse. 1221 – ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa-Rooma keiser Friedrich II 1244 – vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased. VII Ristisõda. Louis IX Püha ja Innocentius IV VIII Ristisõda. Louis IX 1270. Sõdade tulemused: läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes vaen. Itaalia kaubalinnad suurendasid isakaubanduselt saadavaid kasumeid. Islami maailma tihedam liitumine.
Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses – lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid – lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid – idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria – Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik – Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 – koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sažbog – päiksejumal. Veles – karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog – tuulejumal. Mokoša – viljakusejumalanna. 980 – Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 – Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa – muutus valitsevaks. Leetopiss – kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika „Jutustus möödunud aegadest“. Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 – kutsus Clermont’i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse’i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast. Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 – kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 – Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189-1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 – Konstantinopoli vallutamine. 1261 – Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 – Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 – Damitta vallutatakse. 1221 – ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa-Rooma keiser Friedrich II 1244 – vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased. VII Ristisõda. Louis IX Püha ja Innocentius IV VIII Ristisõda. Louis IX 1270. Sõdade tulemused: läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes vaen. Itaalia kaubalinnad suurendasid isakaubanduselt saadavaid kasumeid. Islami maailma tihedam liitumine.